Rubriik: PTA

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.06.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab tarbijaid toidulisandi Zovacor Forte N75 eest

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) hoiatab tarbijaid valeinformatsiooni levitava veebipoe zovacor.ee eest, kus esitatakse valeväiteid toidulisandi Zovacor Forte N75 toime kohta.

Juhime tähelepanu zovacor.ee veebilehele, kus punase riisi ekstrakti puhul on kasutatud mittelubatud terviseväiteid kolesterooli ja vererõhu languse ning südame ja veresoonkonna haiguste riski languse kohta. Lisaks väidetakse, et oliivilehtede oleuropeiin parandab veresoonte elastsust ja aitab hoida vererõhku kontrolli all ning stabiliseerib naaste ja takistab uute kasvu.

PTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse  sõnul saab toidu kohta esitada tervisealaseid väiteid, mis viitavad toidu ja tervise vahelisele seosele juhul, kui need on lubatud. „Terviseväiteid saab esitada ainult selle toitaine või aine kohta, mille kohta väide on lubatud, mitte toote kohta, mis seda toitainet (või ainet) sisaldab,“ kommenteerib Salmus.

Veebipoes on esitatud toidulisandile Zovacor Forte N75 järgmine keelatud väide: punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliin K aitab hoida normaalset vere kolesteroolitaset. Olgugi et nimetatud väidet oli lubatud kasutada monakoliin K päevase annuse ehk 10 mg kohta, peab alates 21. juunist 2022 Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2022/860 kohaselt punasest fermenteeritud riisist saadud monakoliinide sisaldus olema vähem kui 3 mg päevas. Seega on monakoliin K kasutamine toidulisandina 10 mg suuruse annusena keelatud, niisamuti ei ole lubatud vastava väite kasutamine.

„Otsus põhineb Euroopa Toiduohutusameti riskihinnangul, mille kohaselt võib monakoliinide tarbimine 10 mg päevas olla kahjulik inimese tervisele, eelkõige lihas- ja sidekoele ning maksale, üksikjuhtudel võib kõrvaltoimeid esineda isegi 3 mg korral,“ selgitab Salmus. „Kapslid sisaldavad ka punase sibula (Allium Cepa) ekstrakti, mille kohta on ootel olevate väidete loetelus lubatud väited verelipiidide normaalse taseme hoidmise (ID 1986) ning mikroveresoonte hea vereringe tagamise kohta (ID 2206).“

Toidulisandile esitatakse keelatud meditsiinilisi väiteid, nagu näiteks kolesterooli ning vererõhu 10%-line langus vähendab südame ja veresoonkonna haiguste riske 45% võrra.

Toidulisanditele (sh toidule) ei ole lubatud omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi.

Toidulisandile esitatud väiteid on võimalik kontrollida väidete registrist, juhendi väidete esitamise kohta leiad PTA kodulehel.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.06.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta saasteainete seire käigus nõuetele mittevastavusi ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) veab igal aastal riiklikku saasteainete seireprogrammi, et veenduda loomset päritolu toidu ohutuses nii siseriiklike kui ka Euroopa Liidu õigusaktide järgi. Nõuetele mittevastavaid tulemusi eelmisel aastal ei tuvastatud.

Eesti inimeste toidulaua ohutuse tagamiseks võtab PTA igal aastal erinevatest toiduliikidest proove, uurides nii saasteainete, veterinaarravimite, keelatud ainete ja taimekaitsevahendite jääkide esinemist, haigusetekitajate leidumist, raskemetallide sisaldust kui muid toiduohutuse näitajaid.

PTA toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa sõnul võttis PTA 2022. aastal saasteainete seire käigus Eestis kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust 1690 plaanilist proovi.

„Proove võeti veistelt, sigadelt, lammastelt, broileritelt, ulukitelt, küülikult, hobuselt, piimast, meest, munadest ja kaladest. Osa proove võeti ka elusloomadelt farmis,“ loetles Laurimaa ja lisas, et uuriti keelatud ravimite, sh steroidide sisaldust, veterinaarravimite jääke, taimekaitsevahendite jääke, raskemetallide ja mükotoksiinide sisaldust.

„Nõuetele mittevastavaid tulemusi eelmisel aastal ei tuvastatud,“ ütles Laurimaa.

2021. aastal võeti saasteainete seire käigus 1669 plaanilist proovi, mille käigus ühest kanamunaproovist leiti toltrasuriilsulfooni. Farmakoloogilist toimeainet toltrasuriili, mille markerjääk on toltrasuriilsulfoon, kasutatakse lindude koktsidioosi raviks kuid, seda ei tohi kasutada lindude puhul, kellelt saadakse inimtoiduks ettenähtud mune. Kohe peale nõuetele mittevastava tulemuse teadasaamist algatati müüdud kanamunade tagasikutsumine.

Täiendavad andmed ja selgitused leiate aruandest, mis asub ameti kodulehel: Saasteainete seire toidus.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.06.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: kodus toitu müügiks valmistades ära unusta toiduohutust

Nii kodus toidu valmistamine müügi eesmärgil kui ka kodus toitlustamine on tegevused, kus toiduohutust ei tohi unustada. Kui tegutsed regulaarselt, tuleb sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) piirkondlikku esindust. Teavitus on soovitatav esitada Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu.

Toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko sõnul on kodus toidu valmistaja füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb müügi eesmärgil regulaarse toidu valmistamisega kohas, mida põhiliselt kasutatakse elamiseks (nt eramaja köök ja selle juurde kuuluv kelder, abiköök, suve- ja väliköök). Jankovenko juhib tähelepanu, et teisele inimesele kodust müüdav toit on reguleeritud toiduseadusandlusega.

„Toidukäitlejad peavad järgima toiduohutuse nõudeid, et tarbijale oleks tagatud ohutu ja kvaliteetne toit,“ kommenteerib Jankovenko. „Toidu ohutus peab olema tagatud selleks, et sellega ei kaasneks riski inimese tervisele. Nõuded ongi kehtestatud tervistkahjustava riknemise vältimiseks,“ jätkab ta.

Sealjuures on kohustuslik kontrollida toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust ning rakendada abinõusid selle tagamiseks. „Üks abinõu on enesekontrolliplaani koostamine, mis on toidu käitlejatele kohustuslik,“ märgib ta, lisades, et enesekontrollis sisalduvate meetmete ja juhiste sisu detailsus sõltub alati tegevuse ulatusest ja iseloomust. „Mõnel juhul võib sisu olla väga lihtne, näiteks praktilised tööjuhendid puhtuse pidamisest, temperatuuri jälgimisest ja töötajate juhendamisest,“ lisab ta.

Nii kodus toidu valmistamisel müügiks kui ka toitlustamise puhul tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit

Teavitamine ei ole vajalik, kui eraisik valmistab ja pakub toitu juhuslikult ja ühekordselt väikeses koguses, näiteks kiriku-, kooli- või külalaatadel või muudel sarnastel üritustel. Seda loetakse heategevuslikuks ürituseks, mille eesmärk on ühte kogukonda kuuluvatel inimestel kokku saada ja jagada ühisürituse tegemise rõõmu, mitte saada tulu. Sellist isikut ei peeta toidu käitlemise ettevõtjaks.

Külalaatade tüüpi ürituste alla kuulub ka kodukohvikute päev. „Kodukohvikute alla kuulub kodus või koduaias juhuslik ja ühekordne toidu valmistamine eraisikute poolt, kellele selline toidu valmistamine ei ole tavapärane,“ selgitab Jankovenko. „Kui kutsute kodukohvikute päeval külastajaid toitlustama mõne teise toitlustaja, siis temal peab ikkagi olema vastav teavitus tehtud kas ajutise või teisaldatava ettevõttena. Niisamuti juhul, kui te ise olete teavitatud eraelamus toiduvalmistaja, siis tuleb teil teha teavitus ka toitlustajana. See ei ole enam eraisiku poolt juhuslik pakkumine.“

Teavitatud või mitte, vastutab toidu pakkuja alati oma valmistatud ja serveeritud toidu eest. Muu hulgas peab toit olema jälgitav: toiduvalmistamiseks kasutatav tooraine päritolu peab olema teada ja tõendatav. Niisamuti peab teada olema info toidu koostise ja allergeenide sisalduse kohta. Tarbijal on õigus toidu koostisosade ja allergeenide kohta teavet küsida ja saada.

Rohkem informatsiooni nõuete kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt kodus müügiks toidu valmistamise, avalike ürituste ja toitlustamise rubriikidest.

Vaata järele, kuidas olla köögis teadlikult ja ohutult https://www.youtube.com/watch?v=Q6JGwBDJMhU

Toiduohutuse viis võtit

• Hoia puhtust – https://www.youtube.com/watch?v=sNa-HriGeic
• Hoia toores ja valmis toit eraldi – https://www.youtube.com/watch?v=3O16dfZCsQ0
• Kuumuta põhjalikult – https://www.youtube.com/watch?v=haCJMLa_Vts
• Säilita toitu õigel temperatuuril – https://www.youtube.com/watch?v=9lsv_Twyo1Q
• Kasuta puhast vett ja värsket toorainet – https://www.youtube.com/watch?v=rYTpT22tmH0

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.06.2023

 

Loomadele mõeldud antibiootikumide üle arvestuse pidamine on oluline inimeste elu ja tervise tagamisel

Valminud on riiklik elektrooniline andmebaas, mis võimaldab saada ülevaate antimikroobsete ainete kasutamisest loomadel ja planeerida tegevusi antimikroobikumiresistentsuse ehk lühendatult AMR vähendamiseks. Kutsetegevusloaga veterinaararstid peavad esitama toiduloomadel kasutatud mikroobivastaste ravimite andmed elektrooniliselt esimest korda 5. juuliks.

Umbes kaks kolmandikku Euroopa Liidus (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) tarbitavatest antimikroobikumidest moodustavad toiduloomade ravimid. Antimikroobikumiresistentsus (AMR) on olukord, kui mikroobid muutuvad resistentseks ravimite suhtes, mis varem suutsid nendega võidelda, ja see on suurenev ülemaailmne terviseoht.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul saame uue andmebaasi kujul väga olulise tööriista, mille loomine aitab täita veterinaaria valdkonna mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise riikliku tegevuskava eesmärke. Uude andmebaasi kogutavad andmed võimaldavad hinnata ja analüüsida, kes, kus ja millisel otstarbel kasutab Eestis loomade raviks antimikroobseid aineid ning selgitada välja võimalusi ja anda nõuandeid nende ainete kasutamise vähendamiseks. Käesoleval hetkel sellised andmed puuduvad.

„Pikemas perspektiivis aitab niisugune andmekogu rakendada abinõusid antimikrobiaalsete ravimite kasutamise vähendamiseks, mis aitab lahendada antimikroobikumiresistentsusest tulenevaid probleeme,“ kommenteerib Veetamm. Kahjuks puudub Eestis siiani vastav valdkondadeülene tegevuskava, mis hõlmaks lisaks veterinaariale ka humaanmeditsiini ja keskkonnavaldkondi. „Antimikrobiaalse

toimega ravimite hulka kuuluvad nii antibiootikumid kui ka seente- , mükobakterite- , algloomade- ja viirustevastased ravimid,“ kirjeldab Veetamm.

Veterinaararstid saavad andmeid edastada Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu, identifitseerides end elektrooniliselt. Veetamme sõnul on andmete edastamine tehtud nii lihtsaks kui võimalik. „Esitada tuleb ravitud loomade asukohajärgne PRIA ehitise number, ravimise aasta, ravitud looma kategooria, ravitud loomade arv ning kasutatud ravimi pakendikood koos tegelikult kasutatud kogusega,“ sõnab Veetamm ja lisab, et eespool mainitud andmetega on võimalik esitada ka asjassepuutuvaid märkusi ning ravikuuri pikkus päevades. „Sellega saab veterinaararst põhjendada suuremat ravimi kogust või kirjeldada loomagruppi täpsemalt.“

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmeil põhjustab AMR ELis/EMPs igal aastal ca 33 000 surmajuhtumit, mis tulenevad peamiselt haiglates ja muudes tervishoiuasutustes saadud nakkustest. AMR-iga kaasnevad täiendavad kulud moodustavad aastas ca 1,5 miljardit eurot, mis on tingitud täiendavatest tervishoiukuludest ja tootlikkuse vähenemisest. 40% AMR-i põhjustatud tervisekahjust on tekkinud viimase valiku antibiootikumide (nagu karbapeneemid ja kolistiin) suhtes resistentsetest bakteritest.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.06.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: alanud on sigade Aafrika katku leviku kõrghooaeg

Aastatel 2015–2021 Eesti seakasvatust laastanud sigade Aafrika katku (SAK) puhangud on olnud just suvekuudel juunist septembrini. Kokku on haiguse tõttu hukkunud või hukatud 28 taudikoldes pea 45 000 siga, taudipuhangutega seotud majanduslik kahju on üle 10 miljoni.

Kuigi SAK-i viiruse esinemine metssigade hulgas on Eestis üldiselt madal, on Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) leidnud sellel aastal viiruspositiivseid metssigu Ida- ja Lääne-Virumaal ning Põlvamaal, mis näitab et SAK-i viirus ringleb endiselt meie metssigade hulgas ning on seeläbi ohuks seakasvatuse ettevõtetele.

PTA loomatervise ja -heaolu nõuniku Maarja Kristiani sõnul diagnoositi viimane SAK-i taudikolle kodusigadel, mis nõudis ligikaudu 2000 kodusea elu, 14. juulil 2021 ning viimase kahe aasta jooksul ei ole SAK-i leitud mitte üheski Eesti seafarmis. „Sellise tulemuse oleme saavutanud tänu seakasvatajate ühisele pingutusele, rakendades seakasvatuse ettevõtetes rangeid bioohutusmeetmeid,“ kommenteerib Kristian. „Samuti on haiguse tõrjesse suure panuse andnud jahimehed, kes on tegelenud SAK-i tõrjega metsas,“ jätkab ta.

Kristian tuletab meelde, et vastutus oma sigade tervise eest lasub endiselt seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete hoolas järgimine on ülioluline, et kaitsta seakasvatuse ettevõtteid SAK-i viirusega nakatumise eest. Seetõttu on hea kriitilise pilguga üle vaadata oma farmis rakendatavad bioturvalisuse meetmed, vajadusel neid parendada ning kindlasti tuletada oma farmi töötajatele meelde kõik vajalikud bioturvalisuse meetmed ning nende järgimine.

Soovitused seakasvatajale:

• Sigade väljaspidamine on Eestis endiselt keelatud, nende koospidamine teiste loomadega ei ole lubatud.
• Väldi igasugust võimalikku kontakti metssigadega nii inimeste, transpordi kui ka jahinduse kaudu.
• Puhasta ja desinfitseeri hoolikalt farmi territooriumile sisenevaid transpordivahendid. Kuna transpordivahendite tõhus puhastamine ja desinfitseerimine on keeruline, on soovitav mitte kasutada farmi traktoreid ja muid masinaid väljaspool farmi territooriumi põllu, heina või metsatöödel.
• Inimeste liikumine, käte pesemine ja riiete-jalanõude vahetamine ja desinfitseerimise reeglite järgimine peab olema hoolikalt tagatud.
• Järgi söödale ja allapanule kehtestatud nõudeid: haljassööta ei tohi ettevõtte territooriumile tuua, sigade söötmiseks mõeldud sööt peab olema vähemalt 30 päeva (või on kuumtöödeldud väljaspool seakasvatuse ettevõtte territooriumit) ja allapanu 90 päeva hoiustaud nii et oleks välistatud sööda saastumine SAK haigustekitajaga.

Põllumajandus- ja Toiduamet viib endiselt läbi kodusigade ja metssigade SAK-i seiret, mis on vajalik haiguse varajaseks avastamiseks ning sigade ja sealihatoodete piiranguteta liikumiseks. Kõikidest seakasvatustest peab igal nädalal võtma vähemalt kahe surnud sea proovid SAK-ile. Haiguse leviku seireks metssigade hulgas uuritakse SAK-ile kõik surnuna leitud metssead ning pisteliselt ka kütitud metssead. Mai lõpu seisuga on PTA uurinud kokku 3467 metssiga ja 2050 kodusiga (nendest 1083 surnud siga).

Surnud metssigadest saab PTA-d teavitada telefonil 605 4767.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.06.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi pähe müüdava toidulisandi turustaja eest 

PTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse sõnul ei ole Põllumajandus- ja Toiduametit toidulisandist teavitatud ning toidulisandi koostis ei ole teada. „Veebilehel esitatakse toidulisandile ebatõeseid ja keelatud väiteid, nagu näiteks kõrvaldab peavalu, nõrkuse kehas, iivelduse, taastab nägemise,“ kommenteerib Salmus, lisades, et toidule (sh toidulisandile) ei ole lubatud esitada väiteid, viidates selle meditsiinilisele mõjule, kui antud väide ei ole tõendatud. „Toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi,“ jätkab ta.

Käesoleval juhul on tegemist Araabia Ühendemiraatidesse registreeritud ettevõttega E-Trade Skyline FZE. Toidulisandi kodulehel puudub info müüja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti jälgitav tekst ja eksitav info. Soovitame tarbijal enne ostu sooritamist kriitiliselt hinnata ettevõtte kodulehte ning igal juhul teavitatud toodete andmebaasist üle vaadata, kas toidulisandist on teavitatud. Kõik Eestis müüdavad toidulisandid peavad olema teavitatud.

Soovitused tarbijale:

• kontrolli, kas toidulisand on kantud teavitatud toodete andmebaasi;
• vaata, kas veebileht on korrektses eesti keeles, kaupleja kontaktid on adekvaatsed ning olemas on klienditeenindus;
• vaata, kas veebilehel on korrektsed tellimustingimused ning muu oluline info. Vaata täpsemalt järele: Ostmine e-poest | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee);
• tea, et toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi;
• kui üks nendest eelnevatest tingimustest ei ole täidetud, kaalu ostu sooritamata jätmist, et mitte seada ohtu oma tervist ega tekitada majanduslikku kahju.

Toiduohutusalase seadusandluse alussäte on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev käitleja, kes peab tarvitusele võtma kõik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on jõudnud toit, mida ei saa ohutuks pidada.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.06.2023

 

Suitsutatud liha võib sisaldada kantserogeenseid ühendeid

Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetulemused näitavad, et suitsutatud lihatooted võivad sisaldada valesti suitsetamisel tervisele ohtlikke aineid. 

Käes on suitsutamise ja grillimise hooaeg ning hooletus ja teadmatus võivad mõjutada tarbijate tervist. Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul näitavad eelmise aasta suitsutatud liha ja kala proovid, et traditsiooniliselt suitsutatud toodetes on polütsüklilise aromaatse süsivesinike (PAH) sisaldus liiga kõrge. „Eelmisel aastal analüüsiti kokku 40 liha- ja 32 kalatoodet, mis võeti erinevatelt laatadelt ja toidupoodidest üle Eesti. PAH piirnormi ületus tuvastati 17 liha- ja kahes kalatootes, st nõuetele mittevastavad olid 43% lihatoodetest,“ kirjeldas Orgusaar. Kõikide piirnormiületuste puhul peatati tootmine ja müük vastavas suitsuahjus suitsutatud toodetele, kuniks kordusproov oli nõuetekohane.

Kuna PAH-id tekivad orgaanilise materjali, näiteks puidu mittetäielikul põlemisel, ning need ladestuvad toidu pinnale, on see üks riskiallikas, sest regulaarsel PAH-idega kokkupuutel on täheldatud vähki tekitavat toimet.

PAH-idele on kehtestatud piirmäär, mida ületada ei tohi. „Eelmise aasta kõrgeim suitsulihas tuvastatud nelja PAH-ühendi summa oli 569.7 µg/kg, mis on lausa 47.5 korda kõrgem kui lubatud 12 µg/kg. Keskmine nelja PAH-ühendi summa oli 10.7 korda lubatust kõrgem,“ ütles Orgusaar. PAH-proove tuleks võtta toidukäitlejatel minimaalselt kord aastas enesekontrolliplaani käigus, näiteks enne hooaja algust.

PAH-ide tekkel mängivad rolli mitmed tegurid. Kuna iga suitsuahi on erinev, tuleb käitlejal läheneda suitsuahjule individuaalselt. Liha valmistamisel nii suitsuahjus kui ka suitsusaunas tuleb mõelda läbi järgmised tegurid:

 

1. Otsese traditsioonilise suitsutamise asendamine kaudse suitsu genereerimisega. Kaudsel suitsutamisel genereeritakse suits ühes kambris, kust juhitakse läbi filtrite toiduga varustatud kambrisse. Sel moel ei puutu toit otseselt suitsuga kokku, suitsutustingimused on täpselt kontrollitud ja PAH-ide sisaldust saab märgatavalt vähendada.
2. Toidu katmine riidega või mittesöödava kestaga. PAH-id tekivad suitsuaurus ning ladestuvad toote pinnale. Tekitades suitsu ja toidu vahele füüsilise barjääri, saab PAH-i ülekandumist toitu vältida.
3. Suitsu genereerimise temperatuuri alandamine. Kõrgematel temperatuuridel suureneb PAH-i teke märgatavalt. On täheldatud, et temperatuuridel üle 400°C on PAH-ide teke vältimatu.
4. Suitsutamise kestuse vähendamine. Mida kauem suitsutamine aset leiab, seda rohkem on aega PAH-ide toitu ladestumiseks.
5. Puidu valik. Eelistada tuleks vaigu- ja koorevabasid puitusid. Kõige vähem tekib PAH-e kõva puidu, nagu lepa, tamme, kase ja kirsi, kasutamisel. Suitsutamiseks ei sobi vaigused ja pehmed puidud, nagu kuusk ja mänd.
6. Ahju regulaarne puhastamine. Värskelt puhastatud ahjus on PAH-ide sisaldused madalamad, kuid hooaja kestel, kui suitsutusahju regulaarselt ei puhastata, hakkavad need tõusma. Seetõttu on oluline ahju regulaarselt puhastada, et eemaldada tekkinud nõgi.
7. Vali suitsutamiseks madalama rasvasisaldusega tooted. PAH-id on rasvlahustuvad ning seetõttu ladestuvad just suure rasvasisaldusega toodetesse. Samuti soodustab rasv PAH-ide difundeerumist pindmisest kihist sisemisse.
8. Vali suitsutamiseks suuremad kalad ja lihatükid. Kuna PAH-id ladestuvad eelkõige pindmisesse kihti, saab suurte kalade söömiseks kõlbmatu nahaga eemaldatud ka suurem kogus kantserogeeni, seevastu väikseid kalu süüakse tervikuna. Samuti on väiksemate toodete puhul ruumala ja pinna suhe suurem, mistõttu massi kohta on rohkem pinda, mis on PAH-idele eksponeeritud.
9. Toidu paigutamine kuumusallikast kaugemale. Jälgi, et toit ei paikneks otse kütteallika kohal ja et rasv ei tilguks otse koldele.

Juhul kui märkate liiga kõrbenud ja tahmast toodet, siis tuleks ametit antud toote müüjast teavitada.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.06.2023

 

Suvega algab laadahooaeg – mida jälgida toidu ostmisel laadalt?

Müüja vastutab toidu eest, mida laadal pakub. Samas peavad ka ostjad mõningatele nüanssidele tähelepanu pöörama, et toit ei rikneks enne koju jõudmist.

Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Külli Joakiti sõnul tuleb enne ostu meeles pidada, et külmkapitemperatuuri vajav toit tuleb võimalikult kiirelt viia koju külmkappi. „Kiirelt riknevat toitu ei tohi jätta sooja autosse või transportida ilma termokastita pikkade vahemaade taha, sest soojas paljunevad bakterid kiiremini ning toit rikneb,“ kirjeldas Joakit.

Joakit toob välja viis soovitust, milles enne ostu sooritamist veenduda:

• toit näeb välja värske ja kvaliteetne;
• müüja on puhas ja peab kinni hügieeninõuetest;
• müüja oskab anda informatsiooni toidu koostisosade ja allergeenide kohta;
• toitu, mis vajab säilimiseks külmkapitemperatuuri, hoitakse sobivates tingimustes. Ärge ostke toitu, mis peab olema külmkapitemperatuuril, aga on pikalt hoitud päikese käes. Haigusi tekitavad mikroorganismid võivad paljuneda väga kiiresti kui toitu säilitatakse valel temperatuuril;
• toitu hoitakse kaitstuna saastumise eest. Näiteks kui laat toimub asukohas, kus on palju tolmu (lähedal toimub teeremont vms), siis jälgige, et pakendamata toit on kaetud.

Joakit lisab, et laatadel müüakse ka väga palju suitsutatud tooteid, millele tuleks erilist tähelepanu pöörata. „Seda seetõttu, et toidus võivad kõrgetel temperatuuridel mittetäieliku põlemise käigus tekkida Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), mis on kantserogeensed, ehk võivad tekitada vähki.“

Enne ostu sooritamist laadalt tasub:

• toodet maitsta – väga intensiivne suitsumaitse võib viidata PAH ühendite normi ületamisele;
• pöörata tähelepanu toote välimusele – kõrbenud tahmane toode tasub jätta ostmata;
• uurida, kuidas on toode valminud – kui toode on valmistatud nii, et sealt on tilkunud rasv lõõmavatele laastudele, siis on võimalus PAH ühendite tekkimisele toote valmistamisel. Lisaks tasuks küsida, mis puitu on suitsutamiseks kasutatud. Suitsutamiseks ei sobi vaigused ja pehmed puidud nagu kuusk ja mänd.