Rubriik: PTA

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.06.2023

Loomadele mõeldud antibiootikumide üle arvestuse pidamine on oluline inimeste elu ja tervise tagamisel

Valminud on riiklik elektrooniline andmebaas, mis võimaldab saada ülevaate antimikroobsete ainete kasutamisest loomadel ja planeerida tegevusi antimikroobikumiresistentsuse ehk lühendatult AMR vähendamiseks. Kutsetegevusloaga veterinaararstid peavad esitama toiduloomadel kasutatud mikroobivastaste ravimite andmed elektrooniliselt esimest korda 5. juuliks.

Umbes kaks kolmandikku Euroopa Liidus (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) tarbitavatest antimikroobikumidest moodustavad toiduloomade ravimid. Antimikroobikumiresistentsus (AMR) on olukord, kui mikroobid muutuvad resistentseks ravimite suhtes, mis varem suutsid nendega võidelda, ja see on suurenev ülemaailmne terviseoht.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul saame uue andmebaasi kujul väga olulise tööriista, mille loomine aitab täita veterinaaria valdkonna mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise riikliku tegevuskava eesmärke. Uude andmebaasi kogutavad andmed võimaldavad hinnata ja analüüsida, kes, kus ja millisel otstarbel kasutab Eestis loomade raviks antimikroobseid aineid ning selgitada välja võimalusi ja anda nõuandeid nende ainete kasutamise vähendamiseks. Käesoleval hetkel sellised andmed puuduvad.

„Pikemas perspektiivis aitab niisugune andmekogu rakendada abinõusid antimikrobiaalsete ravimite kasutamise vähendamiseks, mis aitab lahendada antimikroobikumiresistentsusest tulenevaid probleeme,“ kommenteerib Veetamm. Kahjuks puudub Eestis siiani vastav valdkondadeülene tegevuskava, mis hõlmaks lisaks veterinaariale ka humaanmeditsiini ja keskkonnavaldkondi. „Antimikrobiaalse

toimega ravimite hulka kuuluvad nii antibiootikumid kui ka seente- , mükobakterite- , algloomade- ja viirustevastased ravimid,“ kirjeldab Veetamm.

Veterinaararstid saavad andmeid edastada Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu, identifitseerides end elektrooniliselt. Veetamme sõnul on andmete edastamine tehtud nii lihtsaks kui võimalik. „Esitada tuleb ravitud loomade asukohajärgne PRIA ehitise number, ravimise aasta, ravitud looma kategooria, ravitud loomade arv ning kasutatud ravimi pakendikood koos tegelikult kasutatud kogusega,“ sõnab Veetamm ja lisab, et eespool mainitud andmetega on võimalik esitada ka asjassepuutuvaid märkusi ning ravikuuri pikkus päevades. „Sellega saab veterinaararst põhjendada suuremat ravimi kogust või kirjeldada loomagruppi täpsemalt.“

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmeil põhjustab AMR ELis/EMPs igal aastal ca 33 000 surmajuhtumit, mis tulenevad peamiselt haiglates ja muudes tervishoiuasutustes saadud nakkustest. AMR-iga kaasnevad täiendavad kulud moodustavad aastas ca 1,5 miljardit eurot, mis on tingitud täiendavatest tervishoiukuludest ja tootlikkuse vähenemisest. 40% AMR-i põhjustatud tervisekahjust on tekkinud viimase valiku antibiootikumide (nagu karbapeneemid ja kolistiin) suhtes resistentsetest bakteritest.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
15.06.2023

Põllumajandus- ja Toiduamet: alanud on sigade Aafrika katku leviku kõrghooaeg

Aastatel 2015–2021 Eesti seakasvatust laastanud sigade Aafrika katku (SAK) puhangud on olnud just suvekuudel juunist septembrini. Kokku on haiguse tõttu hukkunud või hukatud 28 taudikoldes pea 45 000 siga, taudipuhangutega seotud majanduslik kahju on üle 10 miljoni.

Kuigi SAK-i viiruse esinemine metssigade hulgas on Eestis üldiselt madal, on Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) leidnud sellel aastal viiruspositiivseid metssigu Ida- ja Lääne-Virumaal ning Põlvamaal, mis näitab et SAK-i viirus ringleb endiselt meie metssigade hulgas ning on seeläbi ohuks seakasvatuse ettevõtetele.

PTA loomatervise ja -heaolu nõuniku Maarja Kristiani sõnul diagnoositi viimane SAK-i taudikolle kodusigadel, mis nõudis ligikaudu 2000 kodusea elu, 14. juulil 2021 ning viimase kahe aasta jooksul ei ole SAK-i leitud mitte üheski Eesti seafarmis. „Sellise tulemuse oleme saavutanud tänu seakasvatajate ühisele pingutusele, rakendades seakasvatuse ettevõtetes rangeid bioohutusmeetmeid,“ kommenteerib Kristian. „Samuti on haiguse tõrjesse suure panuse andnud jahimehed, kes on tegelenud SAK-i tõrjega metsas,“ jätkab ta.

Kristian tuletab meelde, et vastutus oma sigade tervise eest lasub endiselt seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete hoolas järgimine on ülioluline, et kaitsta seakasvatuse ettevõtteid SAK-i viirusega nakatumise eest. Seetõttu on hea kriitilise pilguga üle vaadata oma farmis rakendatavad bioturvalisuse meetmed, vajadusel neid parendada ning kindlasti tuletada oma farmi töötajatele meelde kõik vajalikud bioturvalisuse meetmed ning nende järgimine.

Soovitused seakasvatajale:

• Sigade väljaspidamine on Eestis endiselt keelatud, nende koospidamine teiste loomadega ei ole lubatud.
• Väldi igasugust võimalikku kontakti metssigadega nii inimeste, transpordi kui ka jahinduse kaudu.
• Puhasta ja desinfitseeri hoolikalt farmi territooriumile sisenevaid transpordivahendid. Kuna transpordivahendite tõhus puhastamine ja desinfitseerimine on keeruline, on soovitav mitte kasutada farmi traktoreid ja muid masinaid väljaspool farmi territooriumi põllu, heina või metsatöödel.
• Inimeste liikumine, käte pesemine ja riiete-jalanõude vahetamine ja desinfitseerimise reeglite järgimine peab olema hoolikalt tagatud.
• Järgi söödale ja allapanule kehtestatud nõudeid: haljassööta ei tohi ettevõtte territooriumile tuua, sigade söötmiseks mõeldud sööt peab olema vähemalt 30 päeva (või on kuumtöödeldud väljaspool seakasvatuse ettevõtte territooriumit) ja allapanu 90 päeva hoiustaud nii et oleks välistatud sööda saastumine SAK haigustekitajaga.

Põllumajandus- ja Toiduamet viib endiselt läbi kodusigade ja metssigade SAK-i seiret, mis on vajalik haiguse varajaseks avastamiseks ning sigade ja sealihatoodete piiranguteta liikumiseks. Kõikidest seakasvatustest peab igal nädalal võtma vähemalt kahe surnud sea proovid SAK-ile. Haiguse leviku seireks metssigade hulgas uuritakse SAK-ile kõik surnuna leitud metssead ning pisteliselt ka kütitud metssead. Mai lõpu seisuga on PTA uurinud kokku 3467 metssiga ja 2050 kodusiga (nendest 1083 surnud siga).

Surnud metssigadest saab PTA-d teavitada telefonil 605 4767.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.06.2023

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab ebaseadusliku ja imeravimi pähe müüdava toidulisandi turustaja eest 

PTA toiduosakonna peaspetsialisti Brigitte Salmuse sõnul ei ole Põllumajandus- ja Toiduametit toidulisandist teavitatud ning toidulisandi koostis ei ole teada. „Veebilehel esitatakse toidulisandile ebatõeseid ja keelatud väiteid, nagu näiteks kõrvaldab peavalu, nõrkuse kehas, iivelduse, taastab nägemise,“ kommenteerib Salmus, lisades, et toidule (sh toidulisandile) ei ole lubatud esitada väiteid, viidates selle meditsiinilisele mõjule, kui antud väide ei ole tõendatud. „Toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi,“ jätkab ta.

Käesoleval juhul on tegemist Araabia Ühendemiraatidesse registreeritud ettevõttega E-Trade Skyline FZE. Toidulisandi kodulehel puudub info müüja kohta, niisamuti viitab pettusele raskesti jälgitav tekst ja eksitav info. Soovitame tarbijal enne ostu sooritamist kriitiliselt hinnata ettevõtte kodulehte ning igal juhul teavitatud toodete andmebaasist üle vaadata, kas toidulisandist on teavitatud. Kõik Eestis müüdavad toidulisandid peavad olema teavitatud.

Soovitused tarbijale:

• kontrolli, kas toidulisand on kantud teavitatud toodete andmebaasi;
• vaata, kas veebileht on korrektses eesti keeles, kaupleja kontaktid on adekvaatsed ning olemas on klienditeenindus;
• vaata, kas veebilehel on korrektsed tellimustingimused ning muu oluline info. Vaata täpsemalt järele: Ostmine e-poest | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee);
• tea, et toidulisanditele ei tohi omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi;
• kui üks nendest eelnevatest tingimustest ei ole täidetud, kaalu ostu sooritamata jätmist, et mitte seada ohtu oma tervist ega tekitada majanduslikku kahju.

Toiduohutusalase seadusandluse alussäte on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev käitleja, kes peab tarvitusele võtma kõik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on jõudnud toit, mida ei saa ohutuks pidada.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.06.2023

Suitsutatud liha võib sisaldada kantserogeenseid ühendeid

Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetulemused näitavad, et suitsutatud lihatooted võivad sisaldada valesti suitsetamisel tervisele ohtlikke aineid. 

Käes on suitsutamise ja grillimise hooaeg ning hooletus ja teadmatus võivad mõjutada tarbijate tervist. Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul näitavad eelmise aasta suitsutatud liha ja kala proovid, et traditsiooniliselt suitsutatud toodetes on polütsüklilise aromaatse süsivesinike (PAH) sisaldus liiga kõrge. „Eelmisel aastal analüüsiti kokku 40 liha- ja 32 kalatoodet, mis võeti erinevatelt laatadelt ja toidupoodidest üle Eesti. PAH piirnormi ületus tuvastati 17 liha- ja kahes kalatootes, st nõuetele mittevastavad olid 43% lihatoodetest,“ kirjeldas Orgusaar. Kõikide piirnormiületuste puhul peatati tootmine ja müük vastavas suitsuahjus suitsutatud toodetele, kuniks kordusproov oli nõuetekohane.

Kuna PAH-id tekivad orgaanilise materjali, näiteks puidu mittetäielikul põlemisel, ning need ladestuvad toidu pinnale, on see üks riskiallikas, sest regulaarsel PAH-idega kokkupuutel on täheldatud vähki tekitavat toimet.

PAH-idele on kehtestatud piirmäär, mida ületada ei tohi. „Eelmise aasta kõrgeim suitsulihas tuvastatud nelja PAH-ühendi summa oli 569.7 µg/kg, mis on lausa 47.5 korda kõrgem kui lubatud 12 µg/kg. Keskmine nelja PAH-ühendi summa oli 10.7 korda lubatust kõrgem,“ ütles Orgusaar. PAH-proove tuleks võtta toidukäitlejatel minimaalselt kord aastas enesekontrolliplaani käigus, näiteks enne hooaja algust.

PAH-ide tekkel mängivad rolli mitmed tegurid. Kuna iga suitsuahi on erinev, tuleb käitlejal läheneda suitsuahjule individuaalselt. Liha valmistamisel nii suitsuahjus kui ka suitsusaunas tuleb mõelda läbi järgmised tegurid:

1. Otsese traditsioonilise suitsutamise asendamine kaudse suitsu genereerimisega. Kaudsel suitsutamisel genereeritakse suits ühes kambris, kust juhitakse läbi filtrite toiduga varustatud kambrisse. Sel moel ei puutu toit otseselt suitsuga kokku, suitsutustingimused on täpselt kontrollitud ja PAH-ide sisaldust saab märgatavalt vähendada.
2. Toidu katmine riidega või mittesöödava kestaga. PAH-id tekivad suitsuaurus ning ladestuvad toote pinnale. Tekitades suitsu ja toidu vahele füüsilise barjääri, saab PAH-i ülekandumist toitu vältida.
3. Suitsu genereerimise temperatuuri alandamine. Kõrgematel temperatuuridel suureneb PAH-i teke märgatavalt. On täheldatud, et temperatuuridel üle 400°C on PAH-ide teke vältimatu.
4. Suitsutamise kestuse vähendamine. Mida kauem suitsutamine aset leiab, seda rohkem on aega PAH-ide toitu ladestumiseks.
5. Puidu valik. Eelistada tuleks vaigu- ja koorevabasid puitusid. Kõige vähem tekib PAH-e kõva puidu, nagu lepa, tamme, kase ja kirsi, kasutamisel. Suitsutamiseks ei sobi vaigused ja pehmed puidud, nagu kuusk ja mänd.
6. Ahju regulaarne puhastamine. Värskelt puhastatud ahjus on PAH-ide sisaldused madalamad, kuid hooaja kestel, kui suitsutusahju regulaarselt ei puhastata, hakkavad need tõusma. Seetõttu on oluline ahju regulaarselt puhastada, et eemaldada tekkinud nõgi.
7. Vali suitsutamiseks madalama rasvasisaldusega tooted. PAH-id on rasvlahustuvad ning seetõttu ladestuvad just suure rasvasisaldusega toodetesse. Samuti soodustab rasv PAH-ide difundeerumist pindmisest kihist sisemisse.
8. Vali suitsutamiseks suuremad kalad ja lihatükid. Kuna PAH-id ladestuvad eelkõige pindmisesse kihti, saab suurte kalade söömiseks kõlbmatu nahaga eemaldatud ka suurem kogus kantserogeeni, seevastu väikseid kalu süüakse tervikuna. Samuti on väiksemate toodete puhul ruumala ja pinna suhe suurem, mistõttu massi kohta on rohkem pinda, mis on PAH-idele eksponeeritud.
9. Toidu paigutamine kuumusallikast kaugemale. Jälgi, et toit ei paikneks otse kütteallika kohal ja et rasv ei tilguks otse koldele.

Juhul kui märkate liiga kõrbenud ja tahmast toodet, siis tuleks ametit antud toote müüjast teavitada.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.06.2023

Suvega algab laadahooaeg – mida jälgida toidu ostmisel laadalt?

Müüja vastutab toidu eest, mida laadal pakub. Samas peavad ka ostjad mõningatele nüanssidele tähelepanu pöörama, et toit ei rikneks enne koju jõudmist.

Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Külli Joakiti sõnul tuleb enne ostu meeles pidada, et külmkapitemperatuuri vajav toit tuleb võimalikult kiirelt viia koju külmkappi. „Kiirelt riknevat toitu ei tohi jätta sooja autosse või transportida ilma termokastita pikkade vahemaade taha, sest soojas paljunevad bakterid kiiremini ning toit rikneb,“ kirjeldas Joakit.

Joakit toob välja viis soovitust, milles enne ostu sooritamist veenduda:

• toit näeb välja värske ja kvaliteetne;
• müüja on puhas ja peab kinni hügieeninõuetest;
• müüja oskab anda informatsiooni toidu koostisosade ja allergeenide kohta;
• toitu, mis vajab säilimiseks külmkapitemperatuuri, hoitakse sobivates tingimustes. Ärge ostke toitu, mis peab olema külmkapitemperatuuril, aga on pikalt hoitud päikese käes. Haigusi tekitavad mikroorganismid võivad paljuneda väga kiiresti kui toitu säilitatakse valel temperatuuril;
• toitu hoitakse kaitstuna saastumise eest. Näiteks kui laat toimub asukohas, kus on palju tolmu (lähedal toimub teeremont vms), siis jälgige, et pakendamata toit on kaetud.

Joakit lisab, et laatadel müüakse ka väga palju suitsutatud tooteid, millele tuleks erilist tähelepanu pöörata. „Seda seetõttu, et toidus võivad kõrgetel temperatuuridel mittetäieliku põlemise käigus tekkida Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), mis on kantserogeensed, ehk võivad tekitada vähki.“

Enne ostu sooritamist laadalt tasub:

• toodet maitsta – väga intensiivne suitsumaitse võib viidata PAH ühendite normi ületamisele;
• pöörata tähelepanu toote välimusele – kõrbenud tahmane toode tasub jätta ostmata;
• uurida, kuidas on toode valminud – kui toode on valmistatud nii, et sealt on tilkunud rasv lõõmavatele laastudele, siis on võimalus PAH ühendite tekkimisele toote valmistamisel. Lisaks tasuks küsida, mis puitu on suitsutamiseks kasutatud. Suitsutamiseks ei sobi vaigused ja pehmed puidud nagu kuusk ja mänd.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.05.2023

Ida-Virumaal vakstineeriti marutaudi vastu 274 lemmikut

Laupäeval vaktsineeriti Toila, Lüganuse ja Alutaguse vallas ning Kohtla-Järve linnaosades 102 kassi ja 172 koera.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Ida-Virumaa piirneb idast riigiga, kus marutaudi oht meid vahetult varitseb. Seetõttu on väga oluline, et kõik loomaomanikud oma lemmiklooma marutaudi vastu vaktsineeriksid,“ selgitas Kristian.

Amet vaktsineerib ka metsloomi, selleks et haigus ei jõuaks metsloomade kaudu lemmikloomadeni ja sealt edasi ka inimesteni. „Kaks korda aastas teostatakse metsloomade vaktsineerimist, et ennetada haiguse levikut,“ rõhutas Kristian.

Marutaud ohustab nii lemmikloomi kui ka inimest ning haigustunnuste ilmnemisel lõpeb haigus looma või inimese surmaga. Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on loomapidaja kohustus ja vajalik, et kaitsta lemmikloomi ja selle läbi ka inimest marutaudi nakatumise eest. Inimesed nakatuvad valdavalt läbi vahetu kokkupuute lemmikloomadega, eelkõige koerahammustuse tulemusel.

Põllumajandus- ja Toiduamet tänab kõiki, kes kampaaniasse panustasid.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
19.05.2023

Ida-Virumaal toimub tasuta lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu

20. mail toimub koerte ja kasside tasuta marutaudi vastu vaktsineerimine Ida-Virumaal Toila, Lüganuse ja Alutaguse vallas ning Kohtla-Järve linnaosades. 

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõuniku Maarja Kristiani sõnul on Eesti püsivalt marutaudist ohustatud. „Eesti piirneb ida poolt riigiga, kus on marutaudijuhtumid jätkuvalt väga levinud. Seetõttu on väga oluline, et antud piirkonna lemmikloomad oleksid marutaudi vastu kaitstud,“ rõhutas Kristian.

Ida- Virumaal toimub lemmikloomade vaktsineerimine juba teist korda. „2021. aastal vaktsineeriti kokku 434 koera ja kassi. Samuti teostab amet piiriäärsetel aladel metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist,“ kirjeldas Kristian. Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on vajalik vähemalt iga kahe aasta tagant ja on loomaomaniku kohustus.

Lemmikloomade vaktsineerimine toimub õues, mistõttu on oluline, et loomaomanik kindlustaks looma ohutu fikseerimise vaktsineerimise ajaks. „Näiteks kassid on soovitatav kohale tuua transportpuurides, et tagada neile turvatunne, sest ümbritsevad koerad võivad neid hirmutada. Juhul, kui lemmikul on olemas pass või muu dokument, millesse vaktsineerimise andmed kanda, palume see kaasa võtta,“ soovitas Kristian.

Kampaaniaga saab täpsemalt tutvuda ning vaktsineerimisgraafikuid vaadata lehelmarutaud.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.05.2023

Mahetootmisega jätkata soovijad peavad esitama uue taotluse 15. juuniks

 Eestis on maikuu seisuga 2041 mahetootjat. Mahetootmisega jätkamiseks tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada teade.

 Mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist Olvia Lauri sõnul puudutab teate esitamine neid, kes tegelevad mahepõllumajandusega ning soovivad sellega ka uuel hooajal jätkata. „Koos taotlusega tuleb maksta ka riigilõiv, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Kõige mugavam on taotlust esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali,“ selgitas Laur.

„Kui ettevõtja taotleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetust ja esitab toetuse saamiseks põldude andmed otse PRIAle, siis Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) põldude andmeid enam topelt esitama ei pea,“ selgitab Laur ja lisab, et sel juhul tuleb lihtsalt oma taotlusele teha juurde märge „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“.

Laur juhib tähelepanu, et mahepõllumajanduse toetuse taotlusi saab e-PRIAs esitada ajavahemikul 10. maist–15. juunini. „Taotleja peab kõik enda kasutuses olevad põllud, millele ta soovib PTAlt mahetunnustust saada, lisama taotlusele hiljemalt 15. juunil (k.a),“ ütles Laur.

Ettevõtjad, kes PRIAst mahepõllumajanduse toetust ei taotle, peavad hiljemalt 15. juunil (k.a) PTAle esitama andmed kogu ettevõttes kasutuses oleva maa kohta, s.h andmed põldude, pärandkoosluste ja mittepõllumajanduslikul maal karjatamise kohta. Laur rõhutab, et pärast 15. juunit lisatud põllud või kasutusele võetud maad käesoleval aastal mahepõllumajandusele üleminekut alustada ei saa.

Dokumente võib saata ka digitaalselt allkirjastatult vastava maakonna peaspetsialisti e-posti aadressile või esitada paberkandjal. Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide vormid on PTA kodulehel.