Rubriik: PTA

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.05.2023

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) lõpetas kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Ave-Ly Toomvapi sõnul läks vaktsineerimine plaanipäraselt. „Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu sisse on peidetud kapsel marutaudi vaktsiiniga. Vaktsiinsööta külvati Kirde- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Kokku külvati umbes 6100 ruutkilomeetri suurusele alale 122 400 vaktsiinisööta,“ kirjeldas Toomvap.

Palume järgnevatel päevadel hoida lemmikloomad sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

„Marutaudivastane vaktsineerimine on väga oluline, sest haigus on laialt levinud meie naaberriigis Venemaal ja oht, et see sealt metsloomade või hulkuvate loomadega taas Eestisse levib on endiselt suur. Seetõttu viib PTA kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimist. Sama oluline on ka lemmikloomade vaktsineerimine, mis on loomaomaniku kohustus ja mida tuleks teha vähemalt iga kahe aasta tagant,“ selgitas Toomvap.

Järgmine metsloomade vaktsineerimine toimub 2023. aasta sügisel.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Lindude gripi viiruse levik jätkub

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.05.2023

Lindude gripi viiruse levik jätkub

Viirus tuvastati surnuna leitud naerukajakalt Tallinnas. Viimane seni teadaolev juhtum metslinnul oli eelmise aasta märtsis, mil kõrge patogeensusega lindude gripp diagnoositi ühel luigel Haapsalus.

Sel aastal on Eestis olnud ka kõrge patogeensusega lindude gripi puhang üle saja linnuga majapidamises Raplamaal.

Euroopa riikides on endiselt palju lindude gripi puhanguid kodulindudel ja teavitatakse ka hulgalistest metslindude juhtumitest. Sel nädalal on Läti teavitanud naerukajakate massilisest suremusest lindude grippi ja Leedu leidnud üle kogu riigi lindude gripi tõttu surnud kajakaid.

Lindude gripi viirusega nakatunud naerukajakad ja teised metslinnud kujutavad suurt ohtu kodulindudele, kuna paljud kajakate pesitsuskolooniad paiknevad sisemaal.

Linnupidajad peavad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb linde joota ja sööta siseruumides või varikatuse all ning vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
– teavita hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta kahelistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
– Kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on oluline, et kõik linnupidajad järgivad bioturvalisuse meetmeid.

TAIMEKASVATAJATELE: Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on alanud ning PTA tuletab meelde, et taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel.

Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on alanud ning Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel. Taimekaitsevahendite kasutamist reguleerib eelkõige taimekaitseseadus ning selle alusel kehtestatud põllumajandusministri 29.11.2011 määrus nr 90 ’Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded’ ning 20.04.2006 määrus nr 49 ’Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded’.

Nimetatud õigusaktid sätestavad, milliseid taimekaitsevahendeid Eestis kasutada tohib ning millised on nõuded nende kasutamisel. Taimekaitsevahendite kasutamise üle otsustada ja töid läbi viia tohivad üksnes professionaalsed kasutajad, kes on läbinud vastava koolituse ja omavad kehtivat taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud taimekaitsevahendeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi kasutusjuhendile, kus on kirjas täpsed kasutustingimused, sh lubatud kasutusalad, kulunormid, kasutus- ja ooteajad, võimalikud kasutuspiirangud. Kindlasti peab arvestama erinevate veekaitseliste piirangutega. Kasutustingimusi tuleb täpselt järgida ka eriloa alusel kasutada lubatud vahendite puhul.

Taimekaitsetööde teostamisel peab jälgima ilmastikutingimusi. Pritsimisel ei tohi temperatuur olla üle 25oC ja tuulekiirus üle 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede, sh umbrohtude pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida juhul, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00 – 05.00).

Taimekaitsetööd peavad olema läbi viidud viisil, millega on välditud oht inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale, silmas pidades ka head taimekaitsetava. Samuti ei tohi taimekaitseseade nõuetekohasel kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ja hoidmisel ohustada inimese tervist ega keskkonda.

Lisatud meelespea annab põhjaliku ülevaate nõuetest taimekaitsevahendite kasutamisel. Meelespea leiad siit: MEELESPEA_TAIMEKAITSEVAHENDI_KASUTAMISEL

Põllumajandus- ja Toiduamet: palume toidukäitlejatel Kuressaare veevärgi joogivee kasutamisest hoiduda

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.05.2023

Põllumajandus- ja Toiduamet: palume toidukäitlejatel Kuressaare veevärgi joogivee kasutamisest hoiduda

Põllumajandus- ja Toiduamet juhib kõikide Saaremaal tegutsevate toidukäitlejate tähelepanu võimalikule joogivee reostusele.

„Palume võimaliku reostuse leviku tõkestamiseks mitte kasutada Kuressaare veevärgi vett toidu käitlemiseks ega valmistamiseks kuni lisaasjaolude välja selgitamiseni,“ kommenteerib PTA toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona, kelle sõnul peab toidu käitlemisel kasutatav vesi vastama mikrobioloogilistele ja keemilistele kvaliteedinäitajatele Sotsiaalministri määruse nr 61 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid paragrahvide §4 ja §5 kohaselt.

„Toidu valmistamisel lisatakse vett toidu sisse, pestakse toitu ja töövahendeid,“ räägib Oona. „Niisamuti on käte pesemisel oluline, et vesi vastaks joogivee nõuetele, kui ettevõttes toimub toidu pesemine ja pakendamata toidu käitlemine vms,“ jätkab ta.

Oona sõnul võib toidukäitleja kasutada toidu valmistamisel ka pudelitesse villitud vett, kui see on toidu valmistamise iseloomu arvestades võimalik.

Terviseameti nakkushaiguste laborisse jõudsid pühapäeva õhtuks Kuressaare kraaniveest võetud proovid ja esmaspäeva hommikuks anti esialgse hinnang, mille kohaselt väga ulatuslikust saastumisest rääkida ei saa.

Haigustekitaja kindlaks määramiseks läheb aga veidi rohkem aega, sest vähese nakkusmaterjali korral tuleb seda proovi ette kasvatada ja alles siis saab seda analüüsida. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitusel viitavad esimesed laboritulemused hetkel kolilaadsetele bakteritele ja E.colile, kuid välistatud ei ole ka veekaudu levivad viirusnakkused. „Võimalik on ka see, et ühte kindlat haigustekitajat ei leitagi, ja ka see on tavapärane, sest reovee saastused on üldjuhul seotud mitmete erinevate haigustekitajatega,“ ütles Härma.

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.05.2023

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini

Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seeme oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas.

Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüs ning seemnete sertifitseerimisel lisaks järelkontrolli põldkatsed. Seemnekartuli sertifitseerimisel analüüsitakse taimekahjustajate määramiseks mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulite partiidele tehakse kvaliteedi kontroll.

Seemne- ja seemnekartulitootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimise taotluste esitamise tähtaegasid pikendatud.

Talirapsi ja -rüpsi põldude andmete sertifitseerimise taotlusi on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

„Taotluste õigeaegne esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Piia Puusepp.

Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali kaudu.

Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.

Eelmisel aastal esitati põldtunnustamiseks 14547 ha seemnepõlde, millest vastas nõuetele 13641 ha. Sellelt pinnalt koristatud seemnesaagist on sertifitseeritud 37 000 tonni seemet.

2022. aastal vastasid kõik põldtunnustamiseks esitatud 156 seemnekartuli põldu (223,11 ha) kehtestatud nõuetele. Seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud põldudelt võeti kokku 500 mullaproovi, mille käigus kartuli-kiduussi elujõulisi tsüste ei avastatud.

Taimekahjustajate määramiseks võetud mugulaproovidest (kokku 325 mugulaproovi) ei kuulunud ükski seemnekartuli partii viiruse tõttu praakimisele, niisamuti ei tuvastatud ka karantiinseid bakterhaigusi.

Alates 7. maist muutub Narva piiripunktis taimetervise impordikontrolli lahtiolekuaeg

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.04.2023

Alates 7. maist muutub Narva piiripunktis taimetervise impordikontrolli lahtiolekuaeg

Alates 7. maist muutub Narva piiripunktis taimetervise impordikontrolli lahtiolekuaeg, mis tähendab, et taimedele ja taimsetele saadustele tehakse edaspidi ametlikku kontrolli iga päev (kaasa arvatud nädalavahetusel ja riigipühadel) kella 8st 20ni.

Loomadele ja loomset päritolu saadustele ning kõrgendatud riskiastmega toidule ja söödale ning toiduga kokkupuutuvale materjalile on impordikontroll endiselt avatud ööpäev ringi.

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.04.2023

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

Märtsikuuga lõppes 2023. aasta kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seire. Uusi kartulikahjustajate koldeid seire käigus ei tuvastatud.

Viimati tuvastati kartuli-ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2019. ja 2022. aastal Viljandimaal. Kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole.

2023. aasta seire käigus kontrolliti 59 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 94 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks. Varasemast enam kontrolliti väiketootjaid, kes ei kuulu PTA regulaarse kontrolli alla. Ühest võetud proovist tuvastati kartuli-ringmädanik, kuid selle prooviga kontrolliti 2022. aastal ringmädanikuga saastunuks tunnistatud kartulihoidlas (MS Suurekivi Osaühing) käitlemisel olnud tarbekartulit.

Põllumajandus ja Toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ljudmila Kerge sõnul peavad tarbekartuli tootjad tingimata meeles pidama, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli-ringmädaniku ja teiste ohtlike kartulikahjustajate levikut.

„Sertifitseeritud seemnekartul on läbinud mitmekordse kontrolli enne, kui ta jõuab pakendatult tarbekartuli tootjateni ja jaemüüki,“ kommenteerib Kerge. „Pakendid on varustatud etiketiga, mis tõestab, et ostate õige sordi ja mugulad on vabad karantiinsetest taimekahjustajatest,“ jätkab ta. Aianduskeskustes ja viimasel ajal ka poekettides pakutakse väikestesse pakenditesse pakendatud laias sordivalikus seemnekartulit. Müügil on nii kollase kui punase koorega ning erineva kasvuaja pikkusega kartulisorte alates varajastest, keskvalmivatest ja lõpetades hilistega. Seemnekartuli kasutamine aitab parandada nii saagikust kui ka kvaliteeti.

Kartulikahjustajad levivad peamiselt saastunud mugulatega. Kontrollimata kartuli ostmine ning istutamine on seotud riskiga tuua oma majapidamisse taimekahjustaja, millest hiljem lahti saada on tunduvalt raskem ja kulukam.

PTA teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seiret tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest eksitada

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.04.2023

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest eksitada

Euroopa Liidus (EL) müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud, et tarbija saaks panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad tema eelistusele.Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata EL-is müüdavate kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahepõllumajandusettevõttes kasvatatavatele kanadele antakse süüa vaid mahedalt toodetud sööta ja -lisandeid, tänu millele saab ka neid mune nimetada mahedateks. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks.
1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.
2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.
3 – puuris peetavate kanade munad – EL-is on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, sest seal võivad, aga ei pruugi loomade heaolustandardid olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit.

Põllumajandus- ja Toiduamet: spetsialistide puudus maaparanduses ja lihatööstustes seab ohtu teenuste osutamise ning toidujulgeoleku

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.04.2023

Põllumajandus- ja Toiduamet: spetsialistide puudus maaparanduses ja lihatööstustes seab ohtu teenuste osutamise ning toidujulgeoleku

Maaparandajate ja loomaarstide puudus on probleemiks mitmete teenuste osutamisel, millega tuleb nii ametil kui ka erinevatel organisatsioonidel koostöös tegeleda.

30. märtsil toimunud Põllumajandus-ja Toiduameti (PTA) kliendinõukoja kohtumisel juhtis PTA peadirektori asetäitja Katrin Reili tähelepanu maaparanduse spetsialistide ja loomaarstide puudusele PTA-s. „Eriti keeruline on ametisse leida maaparandajaid, kes tegeleksid nii loamenetluse kui järelevalvega. Samuti on puudus loomaarstidest, kes hindaksid toiduohutust suurtes ja väikestes lihatööstustes. Tegemist on laiema probleemiga, kuivõrd maaparandajate ja loomaarstide tõsine puudus on nii riigi- kui ka erasektoris,“ rõhutas Reili. Oluline on siinkohal kõigi asutuste koostöö, et tagada nende spetsialistide järelkasv. „Jätkame lahenduste otsimist koostöös esindusorganisatsioonidega, Maaeluministeeriumi, Eesti Maaülikooli ja TalTech-iga,“ kinnitas Reili.

Kliendinõukoja kohtumise fookuses olid probleemid maaparanduses ning veterinaarjärelevalve väikestes tapamajades. Muude teemade all käsitleti veel PTA ametnike osalemist EL-i töörühmades ning Eesti seisukohtade kujunemist, toidu tagasikutsumist ning bioturvalisust loomade pidamisel.

Kohtumisel räägiti maaparanduse väljakutsetest ja selle valdkonna olulisusest toidujulgeoleku tagamisel. Kohtumisel tõdeti, et maa- ja metsaomanike teadlikkust maaparandussüsteemidest tuleb tõsta. Selleks, et toidutootmine oleks jätkusuutlik, peavad olema põllumaade maaparandussüsteemid korras. Iga maaomaniku ülesanne on oma maaparandussüsteeme regulaarselt üle vaadata ja hooldada. Riigi ülesanne on tagada korras eesvoolud, kuhu süsteemidest vesi edasi voolab. Riigi eelarveline võimekus on selleks paraku piiratud ja teha saadakse ainult hädapärane.

Lisaks tõdesime, et loomataudide leviku vältimiseks on hädavajalik selgitada bioturvalisuse reegleid ka lemmikloomapidajatele. Näiteks minisigade pidajad peavad võrdselt kõigi seakasvatajatega täitma bioohutuse nõudeid, kuna Eestis on suur sigade Aafrika katku leviku oht. Ühe teemana tõid kliendinõukoja liikmed välja, et nende soov on riigiesindajatelt saada rohkem infot ja kaasamist EL-i töögruppides arutluse alla olevatest seaduseelnõudest.

Kliendinõukoja liikmete hulka kuulub 20 suuremat valdkondade ühingut, liitu ja seltsi. Nõukoda juhib Põllumajandus-ja Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar. PTA Kliendinõukoda tegutseb alates 2021. aastast.

Euroopas naerukajakaid tappev lindude gripi viirus on Eesti poole teel

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
30.03.2023

Euroopas naerukajakaid tappev lindude gripi viirus on Eesti poole teel

Nakatunud rändlindudega suureneb lindude gripi leviku oht kodulindudele veelgi. Seepärast on olukorra jälgimiseks oluline, et kõik lindude pidajad kannaksid oma kodulinnud registrisse.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul on paljudes Euroopa riikides tuvastatud metslindude suurenenud suremus. „Peamiselt Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Austrias, Šveitsis ja Itaalias on lindude grippi tuvastatud üle 3000-l metslinnul, enamus neist kuulusid kajaklaste sugukonda. Tegemist on uuritud lindudega, kindlasti on see number aga veelgi suurem,“ lisas Jaarma.

Lindude gripi viiruse ringlemine naerukajakatel ja teistel kajakaliikidel viimastel talvenädalatel ja tulevastel kevad- ja suvekuudel võib suurendada kodulindude nakatumise ohtu, kuna kajakate pesitsuskolooniad levivad peamiselt sisemaale, mis võib kattuda linnukasvatusaladega.

Kõik lindude pidajad peavad oma linnud ja pidamiskoha registreerima PRIA põllumajandusloomade registris. „Registrisse tuleb kanda ka mõne kanaga pidamiskoht. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks,“ selgitas Jaarma.

Selle aasta algusest alates on lindude gripi tõttu Euroopas surnud või hukatud üle 7 miljoni kodulinnu. „Eestis oli puhang üle 100 linnuga majapidamises Raplamaal. Eestile lähimad kodulindude puhangud on olnud Rootsis ja Leedus. Rootsis tuvastati gripp 23 600 aretuskanaga farmis ning Leedus pisut üle kolmekümne linnuga väikemajapidamises,“ kirjeldas Jaarma.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja peapiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
– teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta kahelistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
– Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse meetmeid enda lindude kaitseks.