Eestis müüdav linnuliha pole jätkuvalt korrektselt märgistatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.03.2023

 

Eestis müüdav linnuliha pole jätkuvalt korrektselt märgistatud

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas 2022. aastal hulganisti rikkumisi linnuliha müüginimetustes. Jätkuvalt kasutatakse toodete müüginimetustes „kana“, kui peaks olema „broiler“.

Põllumajandus- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialisti Aivar Aldi sõnul kontrolliti kokku 22 ettevõtet, kus vaid kahe puhul rikkumisi ei tuvastatud. „Tegemist on pettumust valmistava tulemusega, sest nõuded on kehtinud juba pikemat aega ning amet on korduvalt linnuliha käitlejatele ja turustajatele neid tutvustanud. Sellest hoolimata ei suuda ettevõtted toodete nimetusi õigesti märkida. Jätkuvalt kasutatakse müüginimetusi nagu „kanafilee“ või „kanakints“, mis aga ei ole korrektsed ja õige on asendada „kana“ „broileri“ nimetusega,“ kirjeldas Alt.

Mõiste „kana“ all mõeldakse kodulinnuliha turukorraldust reguleerivas komisjoni määruses 543/2008 lindu, kes on juba nii vana, et tema rinnakukiil on jõudnud luustuda. „Broiler“ seevastu on noor, mõne nädala vanune lihakana, kelle rinnakukiil veel luustumata on ning liha pehmem ja mahlasem. Just sellisest lihast valmistatakse kõiksuguseid tooreid ja maitsestatud linnulihatooteid ajal, mil „kana“ on mõeldud üksnes keetmiseks või hautamiseks.

Märgistuse kontrollil keskenduti nii e-poodidele, paberreklaamidele, ettevõtte poolt väljasaadetavatele saatelehtedele jne. Amet tegi ettevõtetele ettekirjutused. „Loodame väga, et ettevõtted lõpetavad nõuetele mittevastavate tootenimetuste kasutamise ning täidavad seadusega pandud kohustusi,“ lisas Alt. Antud nõue kehtib kõikidele Euroopa Liidu riikidele.

Lisaks müüginimetuste kontrollile võttis amet proove, määramaks veesisaldust jahutatud ja külmutatud linnulihas, sest turustada tohib vaid sellist liha, mille veesisaldus ei ületa kindlaid piirmäärasid. Veesisalduse piirmäärasid ületava maitsestamata linnuliha puhul on alust kahtlustada teadlikku vee lisamist lihale, mis on kvalifitseeritav pettusena. Kõik analüüsitud proovid vastasid nõuetele.

Kutsika soetamisel tasub olla tähelepanelik  

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.03.2023

 

Kutsika soetamisel tasub olla tähelepanelik  

Loom on pereliige, kes vajab hoolt ja tähelepanu ning tema heaolu peab olema tagatud. Üheks populaarsemaks lemmikuks on kindlasti koer. Soovides, et ühiselt veedetud hetked pakuksid rõõmu ja positiivseid emotsioone võimalikult pikaks ajaks, mõtle, kas oled valmis võtma vastutust looma eluajaks.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda vastab rahvusliku kutsikapäeva raames kaheksale küsimusele, millega kutsika soetamist kaaluvad inimesed sageli tema poole pöörduvad:

Mida tähendab otsus võtta lemmikloom?

Lemmiklooma võtmisega kaasneb vastutus tema tervise ja heaolu eest ning seda kümneks või enamaks aastaks. Tuleb mõelda, kui palju on sul päevas aega lemmikuga tegeleda, mida talle süüa anda, kes saab tema loomaarstiks, kuhu jätta loom, kui soovite minna perega veetma nädalavahetust või pikemale reisile. Väheoluline ei ole ka majanduslik külg –  kulutused eale sobivale söödale ja vajadusel ka ravile.

Mida tuleb lemmiklooma soetamisel eelmiselt omanikult kindlasti uurida?

Kindlasti tasub uurida, kas lemmikloom on enne müüki loomaarsti poolt üle vaadatud. Heaks indikaatoriks on looma väljanägemine. Juhul, kui ta on loid ja räsitud, on tegemist ohumärgiga. Looma heaolu tagamisel on oluliseks nüansiks tema kasvatamiseks loodud keskkond. Inimene võib paluda enne lemmiku ostmist sellega tutvuda.

Millised dokumendid on müüja kohustatud uuele omanikule esitama ja kaasa andma?

Lemmikloom tuleb uuele omanikule anda koos veterinaararsti poolt väljastatud dokumentide ja tõutunnistusega (kui tegemist on tõuloomaga), juhul kui need on olemas. Lisaks soovitame alati sõlmida kahepoolne kirjalik ostu-müügi leping.

Kes peaks rahastama enne lemmiklooma ostu sooritamist teostatavad terviseuuringud?

Enne ostu sooritamist lasub vastutus looma eest müüjal. Juhul, kui potentsiaalne ostja soovib läbi viia täiendavaid terviseuuringuid, on nende rahastamine osapoolte kokkuleppe küsimus.

Leidsin lemmiklooma, kes mulle väga meeldib, kuid tema hind tundub turu keskmisega võrreldes äärmiselt odav. Kas mul on põhjust muretsemiseks?

Kutsika odav hind ei pruugi anda põhjust muretsemiseks. Näiteks võib tavalisest odavamat hinda seletada sellega, et pesakonnast on järgi jäänud viimane kutsikas, kellele soovitakse võimalikult ruttu kodu leida. Ometi tuleb odavama hinna puhul olla tähelepanelik ja uurida põhjalikult müüja tausta.

Kuidas tunda ära ohumärke, et müüja varjab lemmikloomaga seotud infot?

Ohumärgiks on näiteks see, kui müügikuulutuses soovitakse transpordi- või kindlustuskulud saada ettemaksuna, mis võib viidata võimalikule petuskeemile. Kahtlusi peaks tekitama seegi, kui müüja põikleb küsimustest kõrvale ega esita vajalikke dokumente. Samuti olukord, kus potentsiaalse ostjaga soovitakse tehing sooritada neutraalsel pinnal, looma kasvukeskkonda nägemata. Lisaks on oluline, et enne lemmiklooma ostmist kontrollitaks müüja usaldusväärsust.

Kas koer peab olema vaktsineeritud ja registrisse kantud?

Marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning tuleb teha vähemalt 12 nädala vanusele loomale. Esmane vaktsineerimine peab tehtud olema hiljemalt looma 21. elunädalaks. Uuesti tuleb loom vaktsineerida aasta pärast ja edasi juba kahe aastase intervalliga. Mis puudutab registrit, siis siinkohal tuleb tutvuda kohaliku omavalitsuse nõuetega.

Mida pean tegema, kui tundub, et loomapidamisega, kus kutsikas soetatakse pole kõik korras?

Juhul, kui on kahtlus, et loomade heaolu või tervis pole tagatud, siis tuleb selle kohta esitada ametile vihje vihje@pta.agri.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
20.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: alustasime taas maaettevõtjatele mõeldud ÜPP toetuste kontrollidega

Alates märtsist kontrollime taas kohustuslike majandamisnõuete täitmist nende maaettevõtjate seas, kes on taotlenud Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavat toetust. Toetuste kontrollid kestavad kuni oktoobri lõpuni.

Käesoleval aastal kehtima hakanud uue Euroopa ühise põllumajanduspoliitika perioodiga muutus pindala- ja loomatoetuste taotlejatele nõuetele vastavuse süsteem tingimuslikkuse süsteemiks.

Põllumajandus- ja Toiduameti põllumajandusloomade aretuse osakonna juhtivspetsialisti Leone Kotkase sõnul on tingimusliku süsteemi eesmärk tagada, et ÜPP toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud nõudeid. „Siia alla käivad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmine, keskkonnahoid, inim-, looma- ja taimetervishoid ning loomade heaolu tagamine,“ loetleb Kotkas.

Tingimuslikkus ei ole eraldi toetusmeede, vaid põllumajandustegevusega ja põllumajandusmaaga seotud nõuete baastasemete kogum, mida tuleb toetuste saamiseks täita lisaks toetuste nõuetele. Tingimuslikkuse eesmärk on endiselt toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest.

Erisuse alla jäävad taotlejad, kes taotlevad nii Euroopa Liidu uue eelarveperioodi (2021–2027) toetusi kui ka eelmise eelarveperioodi (2014–2020) Eesti maaelu arengukava pindalatoetust, sellisel juhul peab ta järgima nii nõuetele vastavuse nõudeid kui ka tingimuslikkuse nõudeid.

Uuel ÜPP perioodil on kohustuslikest majandamisnõuetest välja jäetud loomade identifitseerimise ja registreerimisega seotud nõuded (senised KM 6–8) ning transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE) diagnoosimisest teatamine (senine KM 9). Lisandunud on põhja- ja pinnavee kaitse nõue (KM 1) ning taimekaitsealase koolituse nõue (KM 8).

 

 Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: 2022. aasta seire käigus tuvastasime kolm ohtlikku taimekahjustajat

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, mille käigus tuvastas kolm ohtlikku taimekahjustajat, mida on ka varem Eestis leitud. Fütosanitaarset olukorda Eestis võib endiselt pidada heaks.

Igal aastal seirab PTA kohustuslikus korras 20 karantiinset taimekahjustajat, mille seas on mitmed Eesti jaoks olulised kartuli-, metsa-, viljapuude ja muude põllukultuuride kahjustajad. 2022. aastal olid seirekavasse kaasatud ka mitmed kasvuhoonekahjustajad ja metsakahjustajad, mida seiratakse iga seitsme aasta järel.

Kokku tehti 2022. aastal 37 taimekahjustaja seiret, nende seas oli kuus karantiinset kartulikahjustajat, 12 karantiinset metsataimede kahjustajat, 11 karantiinset kasvuhoonekahjustajat ning kaheksa muude taimede karantiinset kahjustajat.

2022. aasta seire käigus tuvastati kaks karantiinset kartulikahjustajat – ühes tootmiskohas kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus) ning ühelt põllult kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis). Mõlemat taimekahjustajat on ka varem Eestis leitud ning iga leiu puhul on rakendatud tõrjemeetmeid taimekahjustaja leviku takistamiseks.

Samuti tuvastati 2022. aasta seire käigus Euroopas viimastel aastatel levima hakanud tomativiirus Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV). Viirus tuvastati kolmes tomatitaimede ja -viljade tootmiskohas, kõikidel juhtudel rakendati kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati. Tegemist on kiirelt leviva ja majanduslikku kahju tekitava viirusega, mis on Euroopa Liidus reguleeritud erakorraliste meetmetega (Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Tomativiljade tootjatele võib Tomato brow rugose fruit viirus tekitada ulatuslikku kahju, sest nakkuse tagajärjel võib halvimal juhul hävida kogu saak. 2021. aastal leiti viirus Eestis esimest korda, ka siis rakendati tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitati.

Eraldi esile tõstmist väärib kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja Erwinia amylovora, mis on viljapuu-bakterpõletiku tekitaja õuna- ja pirnipuudel, tuhkpuudel, pihlakatel jt roosõielistel taimedel. Kuna Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond, tehakse seda seiret igal aastal väga põhjalikult, kõiki viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikute tootjaid kontrollitakse kolm korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Lisaks tehakse viljapuu-bakterpõletiku seiret viljapuuaedades, haljasaladel, metsades ja mujal. Kaitstava piirkonna staatus tähendab muu hulgas, et Eestisse võib tuua ja siin müüa vaid selliseid peremeestaimede istikuid, mis pärinevad piirkondadest, kus viljapuu-bakterpõletikku ei esine ning vastav märge peab alati olema ka müüdavate istikute küljes taimepassil (PZ ja ERWIAM või Erwinia amylovora).

Karantiinsete taimekahjustajate seire põhiline eesmärk on nende tuvastamine võimalikult vara, kui nende tõrjumine ja leviku takistamine on veel võimalik. Karantiinsed taimekahjustajad ei ole küll meie territooriumil levinud, kuid nende puhul valitseb oht, et nad inimese kaasabil või loodusliku leviku teel siia jõudes suurt majanduslikku- ja keskkonnakahju tekitavad.

PTA eelmise aasta karantiinsete taimekahjustajate seire kokkuvõtet saab lugeda PTA kodulehelt (aruande alla laadimise otselink).

 

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

 Mahepõllumajandusliku esmatootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitad MEM-i kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Piirkondlike esinduste kontaktid leiad PTA kodulehelt.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ kommenteeris PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad ettevõtjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtjad peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed. Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiab ettevõtjaPTA kodulehelt.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõivu maksimaalne summa on 5000 eurot. Selle summa ületamise korral riigilõivu juurde tasuma ei pea.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne/vegetatiivse (nt kapsa- või tomatiistikud) paljundusmaterjali ettevalmistamise ja turule viimisega tegelemise korral tuleb tasuda riigilõivu 120 eurot.

Riigilõivu kohta leiad infot PTA veebilehelt.

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab teatud riikidest pärit tomatiseemne kasutamise eest

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab teatud riikidest pärit tomatiseemne kasutamise eest

Euroopa Liidus ja mujal kiirelt leviva ohtliku tomativiiruse Tomato brown rugose fruit virus tõttu soovitame võimalusel kasutada tomati- ja paprikaseemneid, mille päritolumaa on Eesti ja teised Euroopa Liidu riigid. Vältida tasub riskiriikidest, nagu Hiina, Iisrael, India jt, pärit seemnete kasutamist.

Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) nakkus võib halvimal juhul hävitada kogu saagi, viiruse tuvastamise korral rakendatakse ametlikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse.

Euroopa Liidus (EL) on alates 2019. aastast kehtestatud meetmed ToBRFV liitu sissetoomise ja siin levimise takistamiseks (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Kuigi ametlike meetmete järgi  peavad EL-i imporditud tomatiseemned olema ToBRFV suhtes kontrollitud ja viirusevabad, soovitame võimalusel vältida peamistest riskiriikidest pärit seemnete kasutamist. Põhilised riskiriigid on Hiina ja Iisrael, kuid EL-i impordil on kinni peetud ka ToBRFV-ga nakatunud tomatiseemneid ja -taimi, mille päritolumaa on India, Türgi, Peruu, Tšiili, Tai, Vietnam, Jordaania, Tansaania, Keenia ja Guatemala.

Seemnete päritoluriigi info on leitav seemnepakil olevalt taimepassilt punkti D alt (vt foto). Kuna väikepakkidele pole kohustust taimepassi infot märkida, tuleks taimepassi puudumisel seemnete päritolu täpsustada kauba müüjal. EL-i välistest ehk kolmandatest riikidest tohib seemneid tuua (ka tellida) ainult juhul, kui seemnetega on kaasas fütosanitaarsertifikaat.

Kolm soovitust tomatiseemne ostjale:

  1. Ära võta tomatitaimede kasvatamiseks seemneid poest ostetud tomativilja seest, seemned võivad kanda viiruseid.
  2. Osta seeme seemnemüügiga tegelevast poest.
  3. Jälgi, et seeme oleks originaalpakis, mis on suletud ja märgistatud.

Tomato brown rugose fruit virus on Euroopa Liidus levinud alates 2018. aastast. Viirus hakkas levima 2014.–2015. aastal Iisraelis ja Jordaanias ning on nüüdseks levinud üle maailma väga paljudes riikides. Enamik liikmesriike on viirust praeguseks oma territooriumil tuvastanud. Tegemist on viirusega, mis võib tomati ja paprika taimedel põhjustada tõsiseid haigustunnuseid ning halvemal juhul hävitada kogu saagi.

ToBRFV on ohtlik just seetõttu, et võib väga kiirelt levida taimelt taimele ning nakatada terve kasvuhoone või tootmiskoha. Olukorra teeb raskemaks asjaolu, et laialt kasvatatavad tomatisordid ei ole viirusele resistentsed.

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb ToBRFV seiret alates 2020. aastast ning ka Eestis on viirust kahel korral tuvastatud: esimest korda 2021. aastal ühes tootmiskohas ning 2022. aastal kolmes tomati viljade ja taimede tootmiskasvuhoones. Kõikidel juhtudel rakendati kohustuslikud tõrjemeetmed: nakatunud taimed hävitati ning kasvuhoone ja taimedega kokku puutunud seadmed desinfitseeriti. ToBRFV seired on kõikides EL-i liikmesriikides kohustuslikud ning seiretega jätkatakse ka 2023. aastal.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.03.2023 

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uute taimekaitsevahendite turulelubamisest

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uute taimekaitsevahendite turulelubamisest.

  • Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uue taimekaitsevahendi REST turulelubamisest. Taimekaitsevahendit on lubatud kasutada kaheiduleheliste umbrohtude ning orasheina ja teiste kõrreliste umbrohtude tõrjeks kartulil ja maisil.

Toote täpsemad kasutustingimused on kättesaadavad taimekaitsevahendite registris.
Antud otsus on väljastatud ja lisatud meie registrisse 01.03.2023.

  • Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uue taimekaitsevahendi ROXY EC turulelubamisest. Taimekaitsevahendit on lubatud kasutada lühiealiste kaheiduleheliste ja lühiealiste kõrreliste umbrohtude tõrjeks hernel, kartulil, köömnel, põldoal, talinisul, taliodral, talirukkil ja tritikalel.

Toote täpsemad kasutustingimused on kättesaadavad taimekaitsevahendite registris.
Antud otsus on väljastatud ja lisatud meie registrisse 01.03.2023.

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus-ja Toiduamet (PTA) osaleb 9.–11. veebruaril Touresti turismimessil ühisstendil koos Maksu- ja Tolliametiga, et tutvustada reisijate pagasiga seotud keeldusid ja piiranguid.  

Meie stendil ootavad teid eksperdid, kes jagavad infot nii lemmikloomadega reisimise kui ka toidu ning taimede üle piiri toomise kohta. Maksu- ja Tolliameti eksperdid teavitavad messikülastajaid tollieeskirjadest nii Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides liikudes kui ka väljastpoolt EL-i või liidu välisesse riiki suundudes.

Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maksu- ja Tolliameti boksi suurim tõmbenumber on kohvrimäng, mis õpetab selgeks, millised piirangud on taimede, puu- ja köögiviljade, seemnete, toiduainete ja muude kaupadega reisimisele. Külastajad on oodatud osa võtma teadlikkuse uuringust, milles osalenute vahel loosime iga päev välja auhinnakoti. Väiksematele taimesõpradele anname kaasa tegevusraamatu, mis äratab huvi ning annab teadmisi taimede tervise ning rändavate taimekahjustajate kohta.

Jagame osalejatele trükiseid muu hulgas lemmikloomadega reisimise, tollieeskirjade ning toidu ja taimede sujuva ja probleemivaba piiriületuse kohta.

Laupäeval, 11. veebruaril alates kella 15st saab meie boksis näha ka maksuameti tollikoeri.

Põllumajandus- ja Toiduamet: toodete pakendite siltidel tuleb edaspidi kasutada väärisoliiviõli nimetust

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.01.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: toodete pakendite siltidel tuleb edaspidi kasutada väärisoliiviõli nimetust

Seoses oliiviõlide eestikeelsete müüginimetuste muutumisega soovitame ettevõtjatel üle vaadata oliiviõlide märgistused ning viima vajalikud muudatused sisse nii toodete pakenditel, esitlemisel kui ka e-poodides. Vajadusel on Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikud valmis selgitama kehtivaid nõudeid ja jagama infot õigusaktide kohta.

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud uute oliiviõli turustusstandardite määruse kohaselt on oliiviõlide eestikeelsed müüginimetused muutunud ning kasutada on lubatud ainult nimetust väärisoliiviõli.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialisti Ave Raie sõnul tuleb ettevõtjatel toodete pakenditel sildid ümber vahetada mõistliku ajaperioodi jooksul. „Ka kaupluste riiulitel ja e-poodides ning mis tahes teiste toodete koostisosade loetelus peab nüüd kasutama „ekstra-väärisoliiviõli“ või „väärisoliiviõli“ nimetust,“ lisab Raie.

Kui varem oli eesti keeles kasutuses kaks erinevat oliiviõli nimetust – neitsioliiviõli ja külmpressitud oliiviõli, mis tekitas segadust erinevates tarneahela lülides ning tegi keeruliseks ka PTA järelevalvetoimingud märgistuse kontrollimisel –, siis nüüd tõlgitakse nimetus „extra-virgin olive oil“ edaspidi „ekstra-väärisoliiviõliks“ ja „virgin olive oil“„väärisoliiviõliks“. Seda nimetust peab kasutama ka oliiviõli sisaldavate toodete pakenditel. Nimetatud nõuete täitmise järele valvab PTA.

Viidatud artikli leiab täies mahus Maaeluministeeriumi uudiste rubriigist.

Täpsemat lisainfot oliiviõli märgistuse kohta leiad PTA kodulehelt.

 

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustas tuulekaera kontrollidega. Maakasutaja kohustus on rakendada abinõusid tuulekaera leviku piiramiseks.

„Praegu on põllumehel paras aeg oma põllud üle vaadata ja neil kasvavad tuulekaera taimed võrsesõlmega välja kitkuda,“ ütleb Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Virve Straume.

„Vältimaks tuulekaera seemnete uuesti põllule sattumist, tasub väljakitkutud taimed koheselt kilekotti panna, töö lõppedes põllult ara viia ning hävitada. Kuna tuulekaer kasvab sageli pesakodadena tasub selle leiu korral läbi käia kogu lähipiirkond,“ soovitab Straume ja lisab, et oluline on üle vaadata ka kõik põlluservad, põllutöömasinate liikumise teed, kraaviperved, teeääred ja elektriliinide alused.

Straume sõnul on praeguseks hetkeks tuulekaer kasvanud juba üle põhikultuuri, mistõttu on see põllul hästi märgatav. „Tuulekaera on kergem avastada põldu vastu päikest vaadates,“ teab Straume rääkida ja ütleb, et binokkel on siin suurepärane abiline. Tuulekaer sarnaneb harilikule kaerale, kuid tema pööris on võrreldes hariliku kaeraga igakülgselt laiuv, hajali, hõre ja pikem.

Straume tuletab põllumeestele meelde, et maakasutajal, kelle põllul esineb tuulekaera, on kohustus rakendada tuulekaera leviku vältimiseks tõrjeabinõusid ja annab teada, et Põllumajandus- ja Toiduamet on tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise tuvastamiseks alustanud põldude kontrollidega.

Tuulekaer on põllul üks tülikamaid ja raskemini tõrjutavaid umbrohtusid, mis levib kiiresti ning põhjustab tarbeviljapõldudel ja teravilja seemnekasvatuses olulist majanduslikku kahju. Väga oluline on tuulekaer varakult avastada, sest nii on võimalik selle levikut pidurdada. Üks tuulekaera taim võib toota sadu seemneid ja seeme võib säilida mullas kuni 10 aastat. Tuulekaer on konkurent kultuurtaimedele, võttes ära osa nende veest, toitainetest ja valgusest.

Pane õlg alla ja anna meile teada põldudest, kus tuulekaer võimust on võtnud. Kirjuta meile e-posti aadressil tuulekaer@pta.agri.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.07.2022