Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet osaleb Touresti turismimessil

Põllumajandus-ja Toiduamet (PTA) osaleb 9.–11. veebruaril Touresti turismimessil ühisstendil koos Maksu- ja Tolliametiga, et tutvustada reisijate pagasiga seotud keeldusid ja piiranguid.  

Meie stendil ootavad teid eksperdid, kes jagavad infot nii lemmikloomadega reisimise kui ka toidu ning taimede üle piiri toomise kohta. Maksu- ja Tolliameti eksperdid teavitavad messikülastajaid tollieeskirjadest nii Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides liikudes kui ka väljastpoolt EL-i või liidu välisesse riiki suundudes.

Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maksu- ja Tolliameti boksi suurim tõmbenumber on kohvrimäng, mis õpetab selgeks, millised piirangud on taimede, puu- ja köögiviljade, seemnete, toiduainete ja muude kaupadega reisimisele. Külastajad on oodatud osa võtma teadlikkuse uuringust, milles osalenute vahel loosime iga päev välja auhinnakoti. Väiksematele taimesõpradele anname kaasa tegevusraamatu, mis äratab huvi ning annab teadmisi taimede tervise ning rändavate taimekahjustajate kohta.

Jagame osalejatele trükiseid muu hulgas lemmikloomadega reisimise, tollieeskirjade ning toidu ja taimede sujuva ja probleemivaba piiriületuse kohta.

Laupäeval, 11. veebruaril alates kella 15st saab meie boksis näha ka maksuameti tollikoeri.

Põllumajandus- ja Toiduamet: toodete pakendite siltidel tuleb edaspidi kasutada väärisoliiviõli nimetust

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
25.01.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: toodete pakendite siltidel tuleb edaspidi kasutada väärisoliiviõli nimetust

Seoses oliiviõlide eestikeelsete müüginimetuste muutumisega soovitame ettevõtjatel üle vaadata oliiviõlide märgistused ning viima vajalikud muudatused sisse nii toodete pakenditel, esitlemisel kui ka e-poodides. Vajadusel on Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikud valmis selgitama kehtivaid nõudeid ja jagama infot õigusaktide kohta.

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud uute oliiviõli turustusstandardite määruse kohaselt on oliiviõlide eestikeelsed müüginimetused muutunud ning kasutada on lubatud ainult nimetust väärisoliiviõli.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kalapüügi- ja turukorralduse osakonna peaspetsialisti Ave Raie sõnul tuleb ettevõtjatel toodete pakenditel sildid ümber vahetada mõistliku ajaperioodi jooksul. „Ka kaupluste riiulitel ja e-poodides ning mis tahes teiste toodete koostisosade loetelus peab nüüd kasutama „ekstra-väärisoliiviõli“ või „väärisoliiviõli“ nimetust,“ lisab Raie.

Kui varem oli eesti keeles kasutuses kaks erinevat oliiviõli nimetust – neitsioliiviõli ja külmpressitud oliiviõli, mis tekitas segadust erinevates tarneahela lülides ning tegi keeruliseks ka PTA järelevalvetoimingud märgistuse kontrollimisel –, siis nüüd tõlgitakse nimetus „extra-virgin olive oil“ edaspidi „ekstra-väärisoliiviõliks“ ja „virgin olive oil“„väärisoliiviõliks“. Seda nimetust peab kasutama ka oliiviõli sisaldavate toodete pakenditel. Nimetatud nõuete täitmise järele valvab PTA.

Viidatud artikli leiab täies mahus Maaeluministeeriumi uudiste rubriigist.

Täpsemat lisainfot oliiviõli märgistuse kohta leiad PTA kodulehelt.

 

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustas tuulekaera kontrollidega. Maakasutaja kohustus on rakendada abinõusid tuulekaera leviku piiramiseks.

„Praegu on põllumehel paras aeg oma põllud üle vaadata ja neil kasvavad tuulekaera taimed võrsesõlmega välja kitkuda,“ ütleb Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Virve Straume.

„Vältimaks tuulekaera seemnete uuesti põllule sattumist, tasub väljakitkutud taimed koheselt kilekotti panna, töö lõppedes põllult ara viia ning hävitada. Kuna tuulekaer kasvab sageli pesakodadena tasub selle leiu korral läbi käia kogu lähipiirkond,“ soovitab Straume ja lisab, et oluline on üle vaadata ka kõik põlluservad, põllutöömasinate liikumise teed, kraaviperved, teeääred ja elektriliinide alused.

Straume sõnul on praeguseks hetkeks tuulekaer kasvanud juba üle põhikultuuri, mistõttu on see põllul hästi märgatav. „Tuulekaera on kergem avastada põldu vastu päikest vaadates,“ teab Straume rääkida ja ütleb, et binokkel on siin suurepärane abiline. Tuulekaer sarnaneb harilikule kaerale, kuid tema pööris on võrreldes hariliku kaeraga igakülgselt laiuv, hajali, hõre ja pikem.

Straume tuletab põllumeestele meelde, et maakasutajal, kelle põllul esineb tuulekaera, on kohustus rakendada tuulekaera leviku vältimiseks tõrjeabinõusid ja annab teada, et Põllumajandus- ja Toiduamet on tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise tuvastamiseks alustanud põldude kontrollidega.

Tuulekaer on põllul üks tülikamaid ja raskemini tõrjutavaid umbrohtusid, mis levib kiiresti ning põhjustab tarbeviljapõldudel ja teravilja seemnekasvatuses olulist majanduslikku kahju. Väga oluline on tuulekaer varakult avastada, sest nii on võimalik selle levikut pidurdada. Üks tuulekaera taim võib toota sadu seemneid ja seeme võib säilida mullas kuni 10 aastat. Tuulekaer on konkurent kultuurtaimedele, võttes ära osa nende veest, toitainetest ja valgusest.

Pane õlg alla ja anna meile teada põldudest, kus tuulekaer võimust on võtnud. Kirjuta meile e-posti aadressil tuulekaer@pta.agri.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.07.2022

 

Eestis tehakse alkoholiregistrisse aastas keskmiselt 10 000 kannet

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.05.2022

 

Alkoholiregistrisse tuleb kanda kogu info Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta, vastavat infot kasutatakse ka järelevalve teostamiseks. Kui andmed on puudulikud, võltsitud või fiktiivsed, pole võimalik tooteid registrisse kanda.

PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist Vivika Eha sõnul esitatakse Eestis alkoholiregistrisse kandmiseks keskmiselt 10 000 alkohoolset jooki aastas. „Hetkeseisuga on alkoholiregistris kokku 57 379 kannet. Konkurentsitult tuuakse Eestisse enim veine,“ kirjeldas Eha.

Eha sõnul tehti viimane registrisse kande tegemisest keeldumise otsus 2016. aastal. „Üldiselt võivad keeldumise põhjusteks olla taotleja aktsiisilao mittekehtiv tegevusluba; alkoholi on tootnud Eestis tegutsev ettevõtja, kellel puudub toidu käitlemise tegevusluba või ei ole ettevõte esitanud majandustegevusteadet toidu käitlemise kohta,“ toob Eha näiteid võimalike keeldumise põhjuste kohta, kuid lisab, et Põllumajandus- ja Toiduametis ei ole selliseid keeldumise põhjuseid ette tulnud.

Kuigi ametlikke keeldumise otsuseid ei ole peale 2016. aastat tehtud, esineb siiski väga sageli mittevastavusi nõuetekohasele toodete märgistusele. „Enne registrisse kandmise otsuse tegemist suhtlevad registri töötajad taotleja esindajaga ning enne registrisse kandmist märgistused üldjuhul parandatakse,“ selgitab Eha.

„Tooted peavad vastama õigusaktides sätestatud definitsioonidele ja teatavad nõuded kehtivad ka alkohoolsete jookide pakendite märgistustele,“ rõhutab Eha ja lisab, et ühe kohustusliku elemendina tuleb märgistusel kindlasti esitada toote seaduslik nimetus. Eha sõnul esineb väga palju probleeme just puuvilja- ja marjaveinide seadusliku nimetuse märkimisega ja tõi näitena esile, et vahel proovitakse nimetada tooteid kaitstud nimetuste sõna osaga, näiteks „…secco“ (viide Itaalia kaitstud päritolunimetusele Prosecco) või „champa…“ (viide Prantsusmaa kaitstud päritolunimetusele Champagne). Viidatakse ka et toode on nt „Gini maitseline“, kuigi gini ei sisalda. Sellist tarbijat eksitavat infot ei tohi toodete sildistamisel kasutada,“ ütles Eha.

9.–15. maini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kagu-Eesti aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul aitab metsloomade vaktsineerimine ennetada haiguse võimalikku levikut. „Marutaud on väga levinud meie naaberriigis Venemaal. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Kalda.

Vaktsineeritava ala laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  • Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  • Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
  • Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  • Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Taust

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

  1. aasta aprillist alates on Eesti Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (OIE) deklaratsiooni kohaselt ametlikult marutaudivaba riik. Haigusvabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses – kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal.

Mahetootmisega jätkata soovijad peavad esitama uue taotluse 17. juuniks

Mai alguse seisuga on Eestis omale mahepõllumajandusliku märgise saanud 2043 mahetootjat. Ettevõtjad, kes soovivad mahepõllumajandusliku tootmisega jätkata ka uuel hooajal peavad vastava sisulise teate Põllumajandus- ja Toiduametile esitama käesoleva aasta 17. juuniks.

Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Lauri sõnul on taotluse esitamise võimalusi mitmeid. Taotluse saab ära teha:

  1. Maaeluministeeriumi kliendiportaalis aadressil https://portaal.agri.ee/epm-portal-ng/esileht.html
  2. Saata digitaalselt allkirjastatult Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) vastava regiooni peaspetsialisti e-posti aadressile, mille leiab PTA kodulehelt.
  3. Saata või tuua paberkandjal PTA regioonide esindustesse. Füüsiliselt kohale tulemiseks palume eelnevalt aeg kokku leppida.

„Kui ettevõtja taotleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (edaspidi PRIA) mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetust ja esitab toetuse saamiseks põldude andmed otse PRIAle, siis PTAle põldude andmeid enam topelt esitama ei pea,“ selgitab Laur ja lisab, et sel juhul tuleb lihtsalt oma taotlusele teha juurde märge „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“.

Laur juhib tähelepanu, et mahepõllumajanduse toetuse taotlusi saab e-PRIAs esitada ajavahemikul 2.-23. mai. „Taotleja peab kõik enda kasutuses olevad põllud, millele ta soovib PTA-lt mahetunnustust saada, lisama taotlusele hiljemalt 17. juunil (k.a),“ ütles Laur.

Ettevõtjad, kes PRIAst mahepõllumajanduse toetust ei taotle, peavad hiljemalt 17. juunil (k.a) PTAle esitama kõik põldude andmed, k.a andmed poollooduslike koosluste ja mittepõllumajanduslikul maal karjatamise kohta. Laur rõhutab, et pärast 17. juunit lisatud põllud või kasutusele võetud maad käesoleval aastal mahepõllumajanduslikku tunnust ei saa.

Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide vormid on kätte saadavad PTA kodulehel

Laur kordab üle, et riigilõiv tuleb tasuda igal aastal koos ettevõtte jätkamise taotluse esitamisega ning tuletab meelde riigilõivude summad:

Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse ning mesindusega tegeleva isiku riigilõiv koosneb kahest osast:

  1. püsiosa 62 eurot;
  2. muutuvosa, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. See on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või 0,24 eurot hektari kohta korjeala puhul.

Riigilõivu maksimaalne summa on 5000 eurot.  Selle summa ületamise korral riigilõivu juurde tasuma ei pea.

Üksnes mahepõllumajandusliku seemne või vegetatiivse paljundusmaterjali (nt kapsa- või tomatiistikud)  ettevalmistamise ja turule viimisega, tuleb tasuda riigilõiv 120 eurot.

Riigilõivu tasumise juhend

Riigilõivu  saaja RAHANDUSMINISTEERIUM
Arveldusarve numbrid SEB Pank  EE891010220034796011  (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank  EE932200221023778606  (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
Luminor Bank  EE701700017001577198  (BIC/SWIFT: NDEAEE2X)
Viitenumber* 2900082265

* Viitenumber näitab, millist riigilõivu soovitakse tasuda.

Kui riigilõivu tasutakse kolmanda isiku eest, siis tuleb selgitusse märkida isiku või ettevõtte nimi, kelle eest riigilõivu tasutakse.

Lisateavet riigilõivude kohta saab PTA kodulehelt ning mahepõllumajanduse ja seemne osakonnast.

Mahepõllumajanduse valdkonnaga seotud teemad leiab PTA kodulehelt

PTA juhib tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2022 kohaldus uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007“. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Täiendavat infot leiab PTA kodulehelt

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.05.2022