Rubriik: PTA

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.05.2022

Alkoholiregistrisse tuleb kanda kogu info Eestis toodetud ja Eestisse toimetatud alkoholi kohta, vastavat infot kasutatakse ka järelevalve teostamiseks. Kui andmed on puudulikud, võltsitud või fiktiivsed, pole võimalik tooteid registrisse kanda.

PTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist Vivika Eha sõnul esitatakse Eestis alkoholiregistrisse kandmiseks keskmiselt 10 000 alkohoolset jooki aastas. „Hetkeseisuga on alkoholiregistris kokku 57 379 kannet. Konkurentsitult tuuakse Eestisse enim veine,“ kirjeldas Eha.

Eha sõnul tehti viimane registrisse kande tegemisest keeldumise otsus 2016. aastal. „Üldiselt võivad keeldumise põhjusteks olla taotleja aktsiisilao mittekehtiv tegevusluba; alkoholi on tootnud Eestis tegutsev ettevõtja, kellel puudub toidu käitlemise tegevusluba või ei ole ettevõte esitanud majandustegevusteadet toidu käitlemise kohta,“ toob Eha näiteid võimalike keeldumise põhjuste kohta, kuid lisab, et Põllumajandus- ja Toiduametis ei ole selliseid keeldumise põhjuseid ette tulnud.

Kuigi ametlikke keeldumise otsuseid ei ole peale 2016. aastat tehtud, esineb siiski väga sageli mittevastavusi nõuetekohasele toodete märgistusele. „Enne registrisse kandmise otsuse tegemist suhtlevad registri töötajad taotleja esindajaga ning enne registrisse kandmist märgistused üldjuhul parandatakse,“ selgitab Eha.

„Tooted peavad vastama õigusaktides sätestatud definitsioonidele ja teatavad nõuded kehtivad ka alkohoolsete jookide pakendite märgistustele,“ rõhutab Eha ja lisab, et ühe kohustusliku elemendina tuleb märgistusel kindlasti esitada toote seaduslik nimetus. Eha sõnul esineb väga palju probleeme just puuvilja- ja marjaveinide seadusliku nimetuse märkimisega ja tõi näitena esile, et vahel proovitakse nimetada tooteid kaitstud nimetuste sõna osaga, näiteks „…secco“ (viide Itaalia kaitstud päritolunimetusele Prosecco) või „champa…“ (viide Prantsusmaa kaitstud päritolunimetusele Champagne). Viidatakse ka et toode on nt „Gini maitseline“, kuigi gini ei sisalda. Sellist tarbijat eksitavat infot ei tohi toodete sildistamisel kasutada,“ ütles Eha.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kagu-Eesti aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul aitab metsloomade vaktsineerimine ennetada haiguse võimalikku levikut. „Marutaud on väga levinud meie naaberriigis Venemaal. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Kalda.

Vaktsineeritava ala laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel ning jätkatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 46%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

• Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
• Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
• Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
• Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiab marutaud.ee.

Taust

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

2013. aasta aprillist alates on Eesti Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (OIE) deklaratsiooni kohaselt ametlikult marutaudivaba riik. Haigusvabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses – kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal.