Regionaal- ja põllumajandusminister palub põllumajandustootjatel teada anda ekstreemsete ilmastikuolude mõjudest

Regionaal- ja Põllumajandusminister Piret Hartman pöördus kolmapäeval põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide poole, et saada ülevaade viimaste päevade üleujutustest ja liigsetest sademetest tingitud olukorrast. Minister kutsub üles kõiki põllumajandustootjaid andma teada enda probleemidest esindusorganisatsioonidele, et võimalikult kiirelt saaks alustada lahenduste väljatöötamist.

Esindusorganisatsioonidele saadetud kiri on alguseks olukorra väljaselgitamisel ja lahenduste otsimisel koos sektoriga. „Just praegu on kombainid põllul ja planeeritakse ka taliviljade külvi, aga ebatavaliselt suure sademete hulga tõttu on raskendatud nii saagikoristus kui ka uute tegevuste planeerimine. Seetõttu on oluline nii ruttu kui võimalik saada olukorrast ülevaade,“ ütles ministerHartman. „Kahjud on piirkonniti erinevad. Proovime leida lahendusi, mis aitaksid ekstreemsete olude kahjusid vähendada,“ lisas ta.

Järgmiseks nädalaks on planeeritud ka koosolek esindusorganisatsioonidega, ent probleemide väljaselgitamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks palub minister infot saata esimesel võimalusel. „Kutsun üles kõiki põllumajandustootjaid enda probleemidest esindusorganisatsioonidele teada andma. Mida varem on meil terviklikum pilt, seda varem saame ka lahenduste suunas tegutseda,“ rääkis Hartman.

Esialgsetel andmetel on ulatuslikest sademetest põhjustatud liigniiskusest ja üleujutustest enim kannatada saanud Kagu-Eesti põllumajandustootjad. Lisaks on oodatud igasugune info muudest ulatuslikest kahjudest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
07.08.2024

Valitsus kinnitas muudatused ja uued erandid taimekasvatajatele 

Seadusemuudatuste vastuvõtmisel luuakse taimekasvatajatele paindlikkus toota ja turustada väikeses koguses vanade sortide seemneid ja istikuid. Lisaks saavad seemnekartuli tarnijad edaspidi võimaluse trükkida etikette ise.

Vabariigi Valitsus kinnitas ja saatis edasi Riigikogusse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kõrvaldatakse seniseid kitsaskohti ja luuakse uusi erandeid taimekasvatuses.

Ühe muudatusena hakkab edaspidi kehtima erand, mis lubab turustada väikeses koguses vanade sortide seemneid ja paljundusmaterjali.

„Näiteks sort nimega „Peipsi sibul“ ei vasta sordina ühtlikkuse nõuetele, kuna sibula mugulad kaaluvad 25–150 grammi, on erineva kujuga ja nende koore värv varieerub roosakaskollasest ja roosakaspruunist kollaseni. Ainult oma tarbeks kasvatamisel ja kasutamisel on hakanud sarnased vanad sordid paraku kaduma,“ rääkis taimsete paljundusmaterjalide valdkonna juht Merjan Savila.

Seemnekartuli pakendile etikettide trükkimise võimaldamine muudab protsessi kiiremaks ja paindlikumaks. „Kui 2020. aastal väljastas Põllumajandus- ja Toiduamet seemnekartuli väikepakendite jaoks 80 000 etiketi, siis 2023. aastal juba 125 000 etiketti. Praegu tarnija tellib etiketid, need trükitakse ja saadetakse postiga. Muudatusega loodame tellitavate etikettide hulka märkimisväärselt vähendada,“ ütles Savila.

Puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide sordikirjelduse alusel sordilehte võtmise uuesti võimaldamine võimaldab puukoolidel toota ja turustada sorte, mida pole veel sordilehte võetud, nagu näiteks musta sõstra tuntud sorte. „Puukoolid on sellest väga huvitatud. Näiteks olid need sordid vahepeal Leedu sordilehes, aga enam need seal pole ja seetõttu ei saa neid turustamiseks praegu toota,“ rääkis Savila.

Lisaks kehtestatakse eelnõu kohaselt ettevõtjaile kohustus teavitada Keskkonnaametit kavatsusest teha kultiveerimismaterjaliga katseid metsaaretuseks või teadustööks.

Plaani kohaselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2025.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
01.08.2024

Ohtlikud taimekahjustajad ei ole kuhugi kadunud

Teist aastat järjest toimuv üleeuroopaline taimetervise teavituskampaania suurendab teadlikkust taimetervise ja igapäevaelu tihedast seotusest ning julgustab inimesi taimede tervist hoidma.

Taimi ohustavad paljud taimehaigused ja -kahjurid, mille levikule aitavad kaasa kliimamuutused ja ka inimtegevus, näiteks rahvusvaheline kaubandus ja reisimine. Kahjuks ei teadvusta paljud inimesed veel piisavalt taimede tervise olulisust. „Taimede tervisest sõltub meie toidulaud. Taimekahjustajate laialdane levik võib olla laastav nii majandusele kui ka keskkonnale ning ennetustööle peab pöörama palju rõhku. Näiteks bakter Xylella fastidiosa on hävitanud Itaalias Apuulia piirkonnas miljoneid oliivipuid ning selle levikut on tuvastatud ka mujal Lõuna-Euroopas,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk.

Kampaania eesmärk on jagada infot taimetervist ohustavatest teguritest ja sellest, mida saab igaüks teha taimede kaitsmiseks. „On oluline, et inimesed oleksid teadlikud sellest, kuidas taimede üldist tervist võib mõjutada ka nende tegevus, näiteks välisriikidest taimede koju toomine või tundmatust veebipoest seemnete tellimine,” rääkis Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna juhataja Riina Koidumaa. Ta lisas, et Euroopa ühiskampaania naasmine Eestisse on väga tervitatav, sest aitab hoida teemat päevakorras.

Eestis algab kampaania taimetervise päeva tähistamisega Tartu loodusmajas. Lisaks infopäevale toimub ka MTÜ Seiklushundi korraldatud taimeterviseteemaline orienteerumine. Kampaaniaga jõutakse edaspidi muu hulgas nii avalikku ruumi, kus liigub palju reisijaid, aga ka koolidesse, et anda noortele esmane arusaam taimetervise olulisusest võimalikult varakult.

Euroopa Toiduohutusameti ja Euroopa Komisjoni korraldatud #PlantHealth4Life kampaanias osalevad sel aastal lisaks Eestile veel 21 Euroopa riiki, mida on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Eestis koordineerivad kampaaniat Põllumajandus- ja Toiduamet ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

 

PRESSITEADE: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
08.05.2024

Ilmunud on taimetervise infokirja „Terve taim“ kolmas number

Ilmunud on taimetervise infokirja „Terve taim“ kolmas number, mille on üheskoos kokku pannud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ning Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Infokirjas käsitleme ohtlikke taimekahjustajaid, nende seiret ja tõrjet nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus, anname eelinfot taimetervise valdkonda reguleerivate õigusaktide muudatuste kohta, tutvustame METKi taimetervise ja mikrobioloogia labori teenuseid ning kirjutame lisaks paljust muustki põnevast.

Infokiri on leitav lehel https://www.agri.ee/taimetervise-infokiri-terve-taim-012024-03.

OLULINE INFO: Hanede heidutus ja seire

Viimastel aastatel on haneliste arvukus märkimisväärselt kasvanud, põhjustades suuri kahjustusi meie põllumajandusmaadele. Kahjud, mida põllukultuuridele tekitatakse, on muutunud igakevadiseks probleemiks. Hiljutine teade kahjude hüvitamise lõpetamisest on tekitanud põllumajandustootjatele pahameelt. Igakevadine hanede heidutus nõuab põllumeestelt suuri pingutusi, väljaminekuid ning üheselt toimivat lahendust praktiliselt ei ole.

Mis on muutunud?

EPKK ja Taluliit on 2024. aasta algusest pidanud läbirääkimisi haneliste heidutuse efektiivsemaks muutmisest. Töö tulemusena on kliimaministeerium algatanud jahieeskirja muutmise, mille jõustumisel on põllumeestel võimalus haneliste heidutamiseks ka kevadist jahti pidada, loomulikult kombinatsioonis teiste heidutusmeetoditega. Jahipidamine on rangelt kontrollitud keskkonnaameti poolt ning jahipidamiseks tuleb taotleda luba. Vastavalt keskkonnaameti korraldusele on jahti lubatud pidada kuues Eesti maakonnas: Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ning Põlvamaal. Piirkonnad on keskkonnaameti sõnul valitud vastavalt varasematele suuremat kahju kannatanud piirkondadele. Nimistusse võiks lisada veel ka Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa, kuid esialgu on korraldusest need maakonnad välja jäänud. Põhjus selleks on väike-laukhane peatumine nendes piirkondades ning kahjustuste piirnemine rohumaadega, lisaks on ka nimekirjas olevates maakondades jahipidamine lubatud vaid teatud põllumassiividel. 

Olulised punktid:

Ajavahemik: keskkonnaamet lubab sel aastal alates 15. märtsist kuni 31. maini haneliste letaalse heidutuse teostamist. See tähendab, et sel perioodil võime kasutada jahipidamist, et haned meie põldudelt eemale peletada.

Kus tohib jahti pidada: Jahipidamine on lubatud kuues maakonnas: Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ning Põlvamaal. Nendes piirkondades on viimase kolme aasta jooksul täheldatud kõige rohkem hanekahjustusi.

Milliseid linde tohib küttida: Jahil võib küttida suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada laglet, kuid ainult külvatud kultuuriga põllumaadel.

Kütitud lindude arv: Iga jahimees tohib ööpäevas küttida maksimaalselt 10 lindu ühelt põllumassiivilt. Oluline on, et kütitud linde ei jäetaks põllule.

Kuidas edasi?

Teavitage Keskkonnaametit kahjustustest: See aitab tulevikus hanekahjusid paremini ohjata. Täpsem info: https://www.keskkonnaamet.ee/taotlused-aruanded/elusloodus-looduskaitse/looma-ja-linnukahjude-taotlused

Seire ja andmete kogumine: Oluline on jälgida hanede liikumist ja kahjustusi. Selleks on Eesti Jahimeeste Selts põllumeeste soovil arendatud hanede seire registreerimisvõimekuse andmebaasis Jahis. Jahist on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda Jahise keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu. Esindusorganisatsioonidele ja ka riigile on väga oluline koguda adekvaatseid andmeid, mis aitavad tulevikus selgelt seisukohtasid kujundada ja andmetega neid toetada.

Kasulikud lingid:

Küsimuste või murede korral pöörduge julgelt Eestimaa Talupidajate Keskliidu või Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poole. 

Taluliit on mures: Kas riik jätab põllumehed rändlindude tekitatud kahjudega üksi?

Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördus Kliimaministeeriumi poole seoses 21. septembril kooskõlastamisele saadetud looduskaitseseaduse, kinnistusraamatuseaduse ja maareformi seaduse muutmise eelnõuga, millega plaanitakse lõpetada rändlindude poolt tekitatud põllukahjude hüvitamine põllumajandustootjatele.

“Põllumajandustootjad kannatavad igal aastal rändlindude poolt tekitatud põllukahjusid. Need kahjud on majanduslikult olulised, ja arvestades praegust majandusolukorda, suurt inflatsiooni ja geopoliitilisi väljakutseid, on väga kahetsusväärne, et riik plaanib lõpetada rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju hüvitamise. Seda olukorrast, kus pole pakutud alternatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks tõhusate heidutusmeetmete näol” sõnas Taluliidu juht Kerli Ats.

Kahjude hüvitamise lõpetamise otsus on ebaõiglane ja ka majanduslikult väär. Kuigi mõistame riigieelarve kokkuhoiu vajadusi, siis kärpida tuleks eelkõige ebaotstarbekaid kulusid ja vähendada bürokraatiat. 

Põllumajandustootjad on niigi viimastel aastatel Ukraina sõja mõjude ja tootmise sisendite hinna suure kasvu tõttu kannatanud. Rändlindude tekitatud kahjude hüvitamise lõpetamine annaks järjekordse hoobi Eesti toidutootmisele.

Samas peame rõhutama, et kahjude hüvitamine on vaid osa lahendusest. Veelgi olulisem on otsida ja rakendada sobivaid heidutusmeetmeid, mis aitaksid ennetada hanede ja laglede poolt tekitatud kahjusid. Soovime ka teada, milliseid samme ministeerium kavatseb astuda, et vältida haneliste põllukahjusid järgmisel kevadel.

Oleme ootamas Kliimaministeeriumi vastust ja lootust, et koos leiame lahendused, mis aitaks selles olukorras olevaid Eesti põllumajandustootjaid.

Lisainformatsioon: 

Kerli Ats
Juhatuse liige
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee 

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus valib kümnendat korda parimat taimekasvatajat

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
06. juuli, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus valib kümnendat korda parimat taimekasvatajat

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) annab kümnendat aastat järjest välja parima taimekasvataja aunimetust. Sel aastal valitakse parim taimekasvataja aiandustootjate seast, keda tunnustatakse konkursi raames kolmandat korda. Aiandustootjatena arvestatakse köögiviljakasvatajaid, kartulikasvatajad, marjakasvatajaid, puuviljakasvatajaid, puukoolimajandajaid ja lillekasvatajaid.

„Aiandus ettevõtlusena on hea võimalus tegeleda põllumajandusega väiksemal põllul, piisab alla 5 hektari kasutamisest. Ka alustamiseks vajalikud investeeringud on võrreldes näiteks piimatootmisega väiksemad. Aga et selline ettevõtlus endale ja perele sissetuleku tagaks, on vaja väga häid teadmisi ja praktilist kogemust. Parima taimekasvataja konkursi üks eesmärk on leida professionaalseid tegijaid, kelle kogemusi huvilistega jagada. Loodan, et nii saame sektorisse uusi tootjaid ja suurendada Eesti riigi aiandussaadustega isevarustatuse taset, mis täna on madal,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus.

Kandidaate parima taimekasvataja konkursile saab esitada 30. juulini. Lisainfo on leitav www.mes.ee/parim-taimekasvataja.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Aunimetuste väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust tehtud töö eest.

TAIMEKASVATAJATELE: Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on alanud ning PTA tuletab meelde, et taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel.

Taimekasvatuse ja taimekaitsetööde kõrghooaeg on alanud ning Põllumajandus- ja Toiduamet tuletab meelde, et taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks on äärmiselt oluline pidada kinni kõigist nõuetest tööde teostamisel. Taimekaitsevahendite kasutamist reguleerib eelkõige taimekaitseseadus ning selle alusel kehtestatud põllumajandusministri 29.11.2011 määrus nr 90 ’Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded’ ning 20.04.2006 määrus nr 49 ’Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded’.

Nimetatud õigusaktid sätestavad, milliseid taimekaitsevahendeid Eestis kasutada tohib ning millised on nõuded nende kasutamisel. Taimekaitsevahendite kasutamise üle otsustada ja töid läbi viia tohivad üksnes professionaalsed kasutajad, kes on läbinud vastava koolituse ja omavad kehtivat taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud taimekaitsevahendeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi kasutusjuhendile, kus on kirjas täpsed kasutustingimused, sh lubatud kasutusalad, kulunormid, kasutus- ja ooteajad, võimalikud kasutuspiirangud. Kindlasti peab arvestama erinevate veekaitseliste piirangutega. Kasutustingimusi tuleb täpselt järgida ka eriloa alusel kasutada lubatud vahendite puhul.

Taimekaitsetööde teostamisel peab jälgima ilmastikutingimusi. Pritsimisel ei tohi temperatuur olla üle 25oC ja tuulekiirus üle 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede, sh umbrohtude pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida juhul, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00 – 05.00).

Taimekaitsetööd peavad olema läbi viidud viisil, millega on välditud oht inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale, silmas pidades ka head taimekaitsetava. Samuti ei tohi taimekaitseseade nõuetekohasel kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ja hoidmisel ohustada inimese tervist ega keskkonda.

Lisatud meelespea annab põhjaliku ülevaate nõuetest taimekaitsevahendite kasutamisel. Meelespea leiad siit: MEELESPEA_TAIMEKAITSEVAHENDI_KASUTAMISEL

Taimekaitsetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.05.2023

 

Taimekaitsetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid

Taimekaitse kõrghooaeg on alanud ning Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab meelde, et ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

PTA taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialisti Riina Pärtli sõnul on lubatud kasutada üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid. „Kõik kasutada lubatud taimekaitsevahendid leiab Põllumajandus- ja Toiduameti poolt hallatavast taimekaitsevahendite registrist,“ sõnab Pärtel, lisades, et enne kasutamist tuleb põhjalikult tutvuda taimekaitsevahendi infolehega, kus on kirjas toote täpsed kasutamistingimused.

„Majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust,“ jätkab peaspetsialist „Taimekaitsetunnistuse kehtivust saab kontrollida taimekaitsevahendite registri taimekaitsetunnistuse kehtivuse päringust,“ lisab Pärtel. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust. Kasutatav taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede, sealhulgas ka umbrohtude pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida juhul, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00–05.00).

Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine. Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, on oluline arvestada veekaitsevööndi ning teiste kasutuspiirangutega.

Taimekaitsetööd peavad olema tehtud viisil, millega on välditud oht inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Meelespead nõuetest taimekaitsevahendite kasutajatele leiab PTA kodulehelt.

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.04.2023

 

Karantiinsete kartulikahjustajate seire käigus uusi haiguskoldeid ei tuvastatud

 Märtsikuuga lõppes 2023. aasta kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus), kartuli- pruunbaktermädaniku (Ralstonia solanacearum), Epitrix spp. ja kartulivähi (Synchytrium endobioticum) seire. Uusi kartulikahjustajate koldeid seire käigus ei tuvastatud.

 Viimati tuvastati kartuli-ringmädaniku haiguskolle seire käigus 2019. ja 2022. aastal Viljandimaal. Kartuli-pruunbaktermädanikku Eestis kasvatatud kartulil avastatud ei ole.

2023. aasta seire käigus kontrolliti 59 tarbekartuli tootjat ning erinevatest kartulipartiidest võeti kokku 94 mugulaproovi kartuli-ringmädaniku ning kartuli-pruunbaktermädaniku määramiseks. Varasemast enam kontrolliti väiketootjaid, kes ei kuulu PTA regulaarse kontrolli alla. Ühest võetud proovist tuvastati kartuli-ringmädanik, kuid selle prooviga kontrolliti 2022. aastal ringmädanikuga saastunuks tunnistatud kartulihoidlas (MS Suurekivi Osaühing) käitlemisel olnud tarbekartulit.

Põllumajandus ja Toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Ljudmila Kerge sõnul peavad tarbekartuli tootjad tingimata meeles pidama, et igal aastal tuleb uuendada 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga, mis tagab kõrge kvaliteediga saagi ning aitab tõkestada kartuli-ringmädaniku ja teiste ohtlike kartulikahjustajate levikut.

„Sertifitseeritud seemnekartul on läbinud mitmekordse kontrolli enne, kui ta jõuab pakendatult tarbekartuli tootjateni ja jaemüüki,“ kommenteerib Kerge. „Pakendid on varustatud  etiketiga, mis tõestab, et ostate õige sordi ja mugulad on vabad karantiinsetest taimekahjustajatest,“ jätkab ta. Aianduskeskustes ja viimasel ajal ka poekettides pakutakse väikestesse pakenditesse pakendatud laias sordivalikus seemnekartulit. Müügil on nii kollase kui punase koorega ning erineva kasvuaja pikkusega kartulisorte alates varajastest, keskvalmivatest ja lõpetades hilistega. Seemnekartuli kasutamine aitab parandada nii saagikust kui ka kvaliteeti.

Kartulikahjustajad levivad peamiselt saastunud mugulatega. Kontrollimata kartuli ostmine ning istutamine on seotud riskiga tuua oma majapidamisse taimekahjustaja, millest hiljem lahti saada on tunduvalt raskem ja kulukam.

PTA teeb igal aastal seiret ohtlike (karantiinsete) taimekahjustajate leidmiseks. Kartuli bakterhaiguste (ringmädanik ja pruunbaktermädanik), Epitrix spp. ja kartulivähi seiret tehakse talvisel perioodil tarbekartuli hoidlates. Bakterhaiguste tuvastamiseks võetakse mugulaproovid haigustekitajate laboratoorseks määramiseks, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Epitrix spp. ja kartulivähi tuvastamiseks uuritakse kartulimugulaid kõigepealt visuaalselt, laboriproovid võetakse vaid kahjustustunnuste esinemise korral. Proovid analüüsitakse Maaelu Teadmuskeskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.