Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab teatud riikidest pärit tomatiseemne kasutamise eest

Põllumajandus- ja Toiduamet hoiatab teatud riikidest pärit tomatiseemne kasutamise eest

Euroopa Liidus ja mujal kiirelt leviva ohtliku tomativiiruse Tomato brown rugose fruit virus tõttu soovitame võimalusel kasutada tomati- ja paprikaseemneid, mille päritolumaa on Eesti ja teised Euroopa Liidu riigid. Vältida tasub riskiriikidest, nagu Hiina, Iisrael, India jt, pärit seemnete kasutamist.

Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) nakkus võib halvimal juhul hävitada kogu saagi, viiruse tuvastamise korral rakendatakse ametlikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse.

Euroopa Liidus (EL) on alates 2019. aastast kehtestatud meetmed ToBRFV liitu sissetoomise ja siin levimise takistamiseks (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1191). Kuigi ametlike meetmete järgi  peavad EL-i imporditud tomatiseemned olema ToBRFV suhtes kontrollitud ja viirusevabad, soovitame võimalusel vältida peamistest riskiriikidest pärit seemnete kasutamist. Põhilised riskiriigid on Hiina ja Iisrael, kuid EL-i impordil on kinni peetud ka ToBRFV-ga nakatunud tomatiseemneid ja -taimi, mille päritolumaa on India, Türgi, Peruu, Tšiili, Tai, Vietnam, Jordaania, Tansaania, Keenia ja Guatemala.

Seemnete päritoluriigi info on leitav seemnepakil olevalt taimepassilt punkti D alt (vt foto). Kuna väikepakkidele pole kohustust taimepassi infot märkida, tuleks taimepassi puudumisel seemnete päritolu täpsustada kauba müüjal. EL-i välistest ehk kolmandatest riikidest tohib seemneid tuua (ka tellida) ainult juhul, kui seemnetega on kaasas fütosanitaarsertifikaat.

Kolm soovitust tomatiseemne ostjale:

  1. Ära võta tomatitaimede kasvatamiseks seemneid poest ostetud tomativilja seest, seemned võivad kanda viiruseid.
  2. Osta seeme seemnemüügiga tegelevast poest.
  3. Jälgi, et seeme oleks originaalpakis, mis on suletud ja märgistatud.

Tomato brown rugose fruit virus on Euroopa Liidus levinud alates 2018. aastast. Viirus hakkas levima 2014.–2015. aastal Iisraelis ja Jordaanias ning on nüüdseks levinud üle maailma väga paljudes riikides. Enamik liikmesriike on viirust praeguseks oma territooriumil tuvastanud. Tegemist on viirusega, mis võib tomati ja paprika taimedel põhjustada tõsiseid haigustunnuseid ning halvemal juhul hävitada kogu saagi.

ToBRFV on ohtlik just seetõttu, et võib väga kiirelt levida taimelt taimele ning nakatada terve kasvuhoone või tootmiskoha. Olukorra teeb raskemaks asjaolu, et laialt kasvatatavad tomatisordid ei ole viirusele resistentsed.

Põllumajandus- ja Toiduamet teeb ToBRFV seiret alates 2020. aastast ning ka Eestis on viirust kahel korral tuvastatud: esimest korda 2021. aastal ühes tootmiskohas ning 2022. aastal kolmes tomati viljade ja taimede tootmiskasvuhoones. Kõikidel juhtudel rakendati kohustuslikud tõrjemeetmed: nakatunud taimed hävitati ning kasvuhoone ja taimedega kokku puutunud seadmed desinfitseeriti. ToBRFV seired on kõikides EL-i liikmesriikides kohustuslikud ning seiretega jätkatakse ka 2023. aastal.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.03.2023 

Riik lõpetab tuulekaera tõrjumise kontrolli

Riik lõpetab tuulekaera tõrjumise kontrolli

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega lõpetatakse tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel riiklik sekkumine.

Teraviljatootmisega kaasneb tootjale palju riske, et tootmine ennast ära tasuks. Tuulekaera leviku suurenemine oli üks risk, kus riik otsustas sekkuda, et aidata kaasa majanduskeskkonna paranemisele. Põllumajandustootjate teadlikkus tuulekaeraga saastatusest tekkinud kahjude kohta on järjepidevalt kasvanud ja täna reguleerib turg tuulekera tõrjumist tõhusalt. Selle tulemusena on tuulekaera laialdane levik peatunud ja toimub tuulekaera leviku vähenemine. „Kuna oleme saavutanud soovitud tulemuse ja turu eneseregulatsioon toimib, siis on mõistlik lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundusmaal ja muul maal,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Tuulekaera tõrjeabinõude kehtetuks tunnistamise järel jäävad endiselt kehtima taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses kehtestatud teraviljaseemnes tuulekaera esinemise vältimise nõuded ja jätkub riiklik järelevalve nende nõuete täitmise kontrollimiseks. Selleks on põllumajandusministri määrusega kehtestatud tuulekaera nõuded seemnepõllule, proovi võtmisele, proovi suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile.

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatusega tunnistatakse kehtetuks seaduse tuulekaera tõrjeabinõudega seonduvad sätted. Lisaks viidi hulk seadusi kooskõlla Euroopa Komisjoni uuendatud riigiabi andmist reguleerivate nõuetega. Need olid maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, kalandusturu korraldamise seadus, veterinaarseadus ja vedelkütuse erimärgistamise seadus.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.03.2023

METK: Eestis aretatud oranživiljalised tomatisordid jõudsid sordilehele

Maaelu Teadmuskeskuse teaduri Ingrid Benderi ja köögiviljarühma pikaajaline töö on kandnud vilja. Kodumaiste tomatisortide seni ainult punaseviljalist valikut täiendavad nüüdsest kaks uut oranživiljalist kodumaist sorti – ‘Pille’ ja ‘Siive’.

‘Pille’ on kõrgekasvuline, keskvarane, suurte ja hea maitsega lapikute viljadega sort. Vilja keskmine mass on 125–130 g.

‘Siive’ on madalakasvuline, varane, keskmise suurusega ümarate viljadega sort. Keskmine vili kaalub 70–80 g. ‘Siivet’ saab tähelepanuväärselt suure varase saagi ja madala kasvu tõttu edukalt kasvatada ka kiletunnelis.

Viljade sisemuses on mõlemal sordil üle kuue seemnekambri, seetõttu on viljad pigem lihakad. Sordi ‘Pille’ viljadel on paks lihakas viljasein ehk perikarp, sordil ’Siive’ on see keskmise paksusega.

Ingrid Benderi sõnul on mõlemad sordid hea haiguskindlusega nende haiguste suhtes, mis kohalikes ilmaoludes kütteta kasvuhoones esinevad. Lisaks on need sordid ruugehallituskindlad (Fulvia fulva) ja sort ‘Siive’ on resistentne kahe olulise juurepõletikku põhjustava Fusarium oxysporum f. sp. lycopersici rassi suhtes. Sort ‘Pille’ on resistentne sama fusaariumiliigi rassi 1 suhtes.

Mõlemal sordil on ka oma nime saamise lugu.

‘Pille’ on saanud nime Pille Ardeli järgi. Pille, kes lahkus meie hulgast möödunud aastal, oli Eesti tähtsamate põllukultuuride seemnekasvatuse tippspetsialist. Ta juhtis palju aastaid Eesti seemnekasvatuse valdkonda.

Nimi ‘Siive’ on kombineeritud kahe väga tubli ja pikaaegse töötaja eesnimedest. Õed Siiri Margens ja Ave Leppik on töötanud köögiviljade sordiaretuse ja seemnekasvatuse valdkonnas üle 35 aasta ja on tuttavad selle ala kõikide keerukate nüanssidega.

Uute sortide seemneid saab osta Seemnefestivalilt 11. märtsil Jõgeva alevikus (Muru 3). Üritusel tutvustatakse ka Ingrid Benderi uut raamatut „Tomatid koduaiast“.

Kontakt:

Ingrid Bender
ingrid.bender@metk.agri.ee
+372 520 5358

Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) üheks asutuseks. Ühendasutuse nimi on Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Maaelu Teadmuskeskus (METK)
PRESSITEADE
01.03.2023

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uute taimekaitsevahendite turulelubamisest

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uute taimekaitsevahendite turulelubamisest.

  • Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uue taimekaitsevahendi REST turulelubamisest. Taimekaitsevahendit on lubatud kasutada kaheiduleheliste umbrohtude ning orasheina ja teiste kõrreliste umbrohtude tõrjeks kartulil ja maisil.

Toote täpsemad kasutustingimused on kättesaadavad taimekaitsevahendite registris.
Antud otsus on väljastatud ja lisatud meie registrisse 01.03.2023.

  • Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada uue taimekaitsevahendi ROXY EC turulelubamisest. Taimekaitsevahendit on lubatud kasutada lühiealiste kaheiduleheliste ja lühiealiste kõrreliste umbrohtude tõrjeks hernel, kartulil, köömnel, põldoal, talinisul, taliodral, talirukkil ja tritikalel.

Toote täpsemad kasutustingimused on kättesaadavad taimekaitsevahendite registris.
Antud otsus on väljastatud ja lisatud meie registrisse 01.03.2023.

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

Tuulekaera hävitamine hoiab raha põllumehe taskus

 

Põllumajandus- ja Toiduamet alustas tuulekaera kontrollidega. Maakasutaja kohustus on rakendada abinõusid tuulekaera leviku piiramiseks.

„Praegu on põllumehel paras aeg oma põllud üle vaadata ja neil kasvavad tuulekaera taimed võrsesõlmega välja kitkuda,“ ütleb Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Virve Straume.

„Vältimaks tuulekaera seemnete uuesti põllule sattumist, tasub väljakitkutud taimed koheselt kilekotti panna, töö lõppedes põllult ara viia ning hävitada. Kuna tuulekaer kasvab sageli pesakodadena tasub selle leiu korral läbi käia kogu lähipiirkond,“ soovitab Straume ja lisab, et oluline on üle vaadata ka kõik põlluservad, põllutöömasinate liikumise teed, kraaviperved, teeääred ja elektriliinide alused.

Straume sõnul on praeguseks hetkeks tuulekaer kasvanud juba üle põhikultuuri, mistõttu on see põllul hästi märgatav. „Tuulekaera on kergem avastada põldu vastu päikest vaadates,“ teab Straume rääkida ja ütleb, et binokkel on siin suurepärane abiline. Tuulekaer sarnaneb harilikule kaerale, kuid tema pööris on võrreldes hariliku kaeraga igakülgselt laiuv, hajali, hõre ja pikem.

Straume tuletab põllumeestele meelde, et maakasutajal, kelle põllul esineb tuulekaera, on kohustus rakendada tuulekaera leviku vältimiseks tõrjeabinõusid ja annab teada, et Põllumajandus- ja Toiduamet on tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise tuvastamiseks alustanud põldude kontrollidega.

Tuulekaer on põllul üks tülikamaid ja raskemini tõrjutavaid umbrohtusid, mis levib kiiresti ning põhjustab tarbeviljapõldudel ja teravilja seemnekasvatuses olulist majanduslikku kahju. Väga oluline on tuulekaer varakult avastada, sest nii on võimalik selle levikut pidurdada. Üks tuulekaera taim võib toota sadu seemneid ja seeme võib säilida mullas kuni 10 aastat. Tuulekaer on konkurent kultuurtaimedele, võttes ära osa nende veest, toitainetest ja valgusest.

Pane õlg alla ja anna meile teada põldudest, kus tuulekaer võimust on võtnud. Kirjuta meile e-posti aadressil tuulekaer@pta.agri.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.07.2022

 

Rohestamise toetuse erisused 2022. aastal

Maaeluministeerium annab teada, et seoses keerulise olukorraga Euroopa võimaldas Euroopa Komisjon rakendusotsusega (EU) nr 2022/484 2022. aastal liikmesriikidel rakendada kliima ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse nõuetes 3 erisust, millest Eesti on teinud järgnevad valikud:

  • Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise erisust Eesti ei rakenda põhjusel, et see nõuab PRIA-lt suuremaid IT-arendusi, samuti ei ole rakendamise (tehnilised) üksikasjad piisavalt selged. Kuna mitmekesistamise nõue on seotud ka KSM meetmega, milles rakendatakse samu reegleid, võib see pigem kaas tuua täiendava keerukuse ja täiendava IT-arenduse vajaduse. Ka ei ole mitmekesistamise nõude täitmine olnud siiani problemaatiline ehk nõuet ei ole keeruline täita.

 

  • Lubame erandina ökoalana määratud kesal tegeleda taotlusaasta jooksul põllumajandusliku tegevusega. Lubatud on niitmine, karjatamine ja põllumajanduskultuuri kasvatamine. Teisisõnu on lubatud nendel aladel varuda loomasööta, kasvatada ja toota põllumajanduskultuure (nt teraviljade ja köögiviljade kasvatamine). Jätkuvalt jääb kehtima hekseldamise piirang, mis ei ole lubatud kuni taotluse aasta esitamise 01. augustini. Täpsem info on kättesaadav infomaterjalist Abiks taotlejale.

 

  • Erandina on lubatud ökokesal  kasutada  taimekaitsevahendeid. Erand kehtib vaid ökokesale ning ei laiene lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualadele, kus endiselt on lubatud tootmine ning  jätkuvalt jääb kehtima taimekaitsevahendite kasutamise piirang.

 

Niisamuti jäävad kehtima ülejäänud rohestamise toetuse nõuded. Esimesel võimalusel alustatakse maaeluministri määruse nr 32 muutmist (ÜPT määrus) ning teavitatakse taotlejaid läbi erinevate kanalite (infomaterjalid, PRIA koduleht jne).

Põllumajandus- ja Toiduameti põhifookus Maamessil on integreeritud taimekaitse

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.04.2022

 

Põllumajandus-ja Toiduamet (PTA) osaleb Maamessil kõigil kolmel päeval, 21.-23.04.22 ning keskendub seekord taimekasvatusele, mille osatähtsus on suurenemas seoses sõjaolukorraga Ukrainas ja ülemaailmse hindade tõusu tõttu.

Meie stendil ootavad teid taimekaitse ja väetise, taimetervise ja paljunduse ning mahepõllunduse spetsialistid, kes jagavad infot, kuidas õigel ajal tehtud tarkade valikutega saada preemiaks terve taim, hea saagikus ja puhas keskkond. Anname nõu, millega e-poest seemneid ja istikuid tellides arvestama peab, ning selgitame, miks on vajalik fütosanitaarsertifikaat.

Jagame värskeid trükiseid hobiaednikele lopsaka saagi tarvis ning põllumehele taimekaitsevahendite soetamise ning kasutamise kohta. Niisamuti leiab meie stendilt trükisooja voldiku teabega sujuvaks ja probleemivabaks piiriületuseks, kui on plaanis enda tarbeks Eestisse tuua või tellida taimi, toitu, sh lemmikloomatoitu.

Vastused küsimustele saavad ka lemmikloomapidajad, sest kohal on PTA loomade heaolu valdkonna spetsialist. Messikülastajatel on võimalus vestelda endale huvipakkuval teemal ka meie jaekaubanduse- ja toitlustusettevõtete järelevalve spetsialistiga.

Ootame lapsi meie boksi värvima värvimiselehti taimekahjustajatest ning panema kokku puslesid, mängima kaardi- ja lauamängu. Täiskasvanud messikülastajatele oleme välja pannud  kohvrimängu, mille eesmärk on juhtida tähelepanu keelatud toiduainete, puuviljade ning taimede kaasa ostmise kohta kolmandatest riikidest.

Taimekaitse nõukogus arutati ebaseaduslike taimekaitsevahendite teemal

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.04.2021

 

Eile toimus Maaeluministeeriumi korraldatud taimekaitse nõukogu veebiseminar, kus arutati võltsitud taimekaitsevahenditega kauplemise tõkestamist.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk sõnas avakõnes, et võltskaupade sissetoomine Euroopasse on kasvav trend – eelkõige on kasvanud võltsitud kaupadega kauplemine tootekategooriates, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale. Sellised tooted on näiteks ravimid, taimekaitsevahendid ja toidukaubad.

„See areng tähendab, et meie ühiskond on kriitilises olukorras, kus on vaja reageerida ennetavalt ja tasakaalustatult, arvestades kõiki seisukohti. Kuna kuritegelik element muutub üha salakavalamaks, peab kontrollsüsteem olema teadlikum, tegusam ning võimekam nende probleemidega toimetulekuks,“ sõnas Kuusk.

Oma kogemusi jagasid seminaril kolleegid Eesti ja Leedu järelevalveasutusest, Leedu Taimekaitse Assotsiatsioonist ning Europolist. Üheskoos nenditi, et taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse kontrolli alla saamine on suur katsumus. Sellise kaubandusega tegelevad üldjuhul isikud, kes on oma tegevusega kontrollsüsteemist ees ning teevad Euroopa Liitu sisenemise koha valikul põhjaliku analüüsi.

Seminaril osalenute sõnul on otsustav koostöö ametiasutuste vahel – seda nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide ja eri organisatsioonide (nt Europol) vahel.

Viimaste andmete kohaselt on kuni 14% Euroopa Liidu turul olevatest taimekaitsevahenditest ebaseaduslikud. Senised kogemused on näidanud, et teatud tootegruppide keelustamise järel suurenes nende maht avastatud ebaseaduslike taimekaitsevahendite partiides. Eksperdid prognoosivad taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse mahu kahekordistumist lähima kümne aasta jooksul. Sellise arengu üks mõjureid on Euroopa Liidu ambitsioonikate taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise plaanide elluviimine.

Taimekaitse nõukogus osalejad leidsid üheskoos, et Euroopa Liidu kodanike ohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks peab kontrollsüsteem olema teadlikum, tegusam ning võimekam.

Talupidajate Keskliit palkab tööle uusi asendustalunikke!

Talunike asendusteenus sai alguse 13 aastat tagasi Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi ühisprojekti raames, et aidata loomakasvatusega tegelevatel talunikel leida vajadusel puhke- ja haiguspäevadeks kogemustega abilisi. Täna on talupidajad asendusteenusega tuttavad ning kasutavad seda väga meelsasti, kuid pigem napib töötegijaid ehk asendustalunikke.

„Loomad vajavad hoolt 24 tundi ööpäevas ning loomakasvataja ei saa neile kuidagi öelda, et mul on vaja nädal aega puhkust ning vaadake ise, kuidas hakkama saate. Samuti on väga oluline, et talunikud end ära ei katkestaks tööga ning nende füüsiline ja vaimne tervis oleksid hoitud. Sellest murest lähtuvalt saigi asutatud asendusteenus, tänu millele saavad talunikud võtta puhkust ning leida asendustaluniku ajaks, mil nad ise tööd teha ei saa,” selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliit tegevjuht Kerli Ats.

Viinamärdi talu lambad

Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljonit eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi. Talupidaja asendusteenust saab tellida puhkuse ajaks 28 kalendripäevaks, haiguse ajaks haiguslehe alusel, kuni 12-aastase lapse põetamise ajaks, raseduse- ja sünnipuhkuse ajaks ning surma korral. Teenuse hinnast suure osa kannab riik. Talunikul tuleb tasuda vaid omaosalus 20-50% tunni hinnast, mida arvutatakse ettevõtja eelmise aasta netokäibe põhjal.

Kui algselt oli asendusteenus suunatud vaid loomakasvatajatele, siis eelmisel aastal võimaldati seoses koroonakriisi eskaleerumisega asendusteenistust kasutada ka taimekasvatusettevõtetel. On võimalus, et see laieneb ka tänavusele aastale. Keskliidu meeskonnas on ligi 30 asendustalunikku, aga hetkel ollakse valmis võtma tööle veel kuni 15 inimest. Asendustalunikud käivad tööd tegemas üle Eesti, kuid muidugi püüab tööandja arvestada nende soovidega, näiteks paljud soovivad, et teenindatavad talud oleksid nende piirkonnas. Aga on ka neid, kes on eriolukorras valmis minema ka nädalaks-paariks kaugemale.

Pajumäe talu on pikaaegne asendustaluniku teenuse kasutaja

Asendustalunik ei tohi karta tööd ega loomi

Asendustaluniku töö on teha teevad talus just neid töid nagu talutöötaja või pererahvas – söödavad ja joodavad loomi, lüpsavad lehmi või teevad põllutöid. „Selles töös rutiini ei teki,” nendib Ats. „Meie talud ja nende tegevused juba on nii erinevad: piima- ja lihaveisefarmid, kitse- ja lambafarmid! Reeglina on ühel asendustalunikul teenindada umbes 10 talu, kuid ausalt öeldes on nõudlus teenuse järgi suurem, kui suudame pakkuda.”

Asendustalunik Kalmer Galka on talust tallu käinud vahelduva eduga juba aastast 2009. Vahepeal oli ta mõned aastad tööl Soomes, kuid alates 2015. aasta veebruarist on taas asendustalunik. „Viimase kuue aasta jooksul on mu tööandjateks olnud kokku umbes 16 talu. Elan Lõuna-Eestis ja minu talud ulatuvad Pärnumaast ja Viljandimaast Võrumaa ja Valgamaani,” tutvustab ta.

Tööd peab tema sõnul tegema igasugust – laudas loomade poegimiste vastuvõtmisest lüpsini ning põllul künnist lõikuseni. „Mulle meeldib vaheldus, et ma ei ole ühes kohas kinni. Ühes paigas töötades tekiks mul mõne aastaga tõenäoliselt rutiin, mis tapaks töölõbu kiiresti. Praegu olen kord siin ja kord seal, igas talus on erinev tehnika, erinevad tööd, erinevad mured. Kindlasti ei sobi selline töö inimestele, kes tahaksid olla rohkem kodus. Vahel olen ära esmaspäevast reedeni ja see peab sobima nii töötajale endale kui ka olema vastuvõetav tema perekonnale.”
Kalmer lisab, et kõige tähtsam on aga see, et talunik ei kardaks loomi. „Kes loomi kardab ja neile lähedale minna ei julge, see maatööd teha ei saa!”

Asendustalunik Kalmer Galka

Asendustalunikult nõutakse keskliidu poolt tööle asudes põllumajanduslikku haridust, 3-aastast töökogemust loomakasvatuses või aastast töökogemus taimekasvatuses. Loomulikult on väga oluline töö kvaliteet, hea suhtlemisoskus ja suutlikkus töötada väljakutseid pakkuvas sektoris, ent selle eest pakutakse ka väga konkurentsivõimelist palka. Ehk – töö on liikuv ja nõuded on kõrged, aga ka palgasüsteem on motiveeriv. Enamik asendustalunikke on tööl täistööaja ja käsunduslepingu alusel, kuid on ka paindlikumaid tingimusi, näiteks saab tulla tööle poole kohaga.

 

Aasta Põllumees 2020, piimatootmise ja piimakarjakasvatusega tegeleva osaühingu Remmelgamaa omanik Kaja Piirfeldt kiidabki just asendustalunike head väljaõpet ja laia silmaringi. „Liit koolitab oma töötajaid igal aastal, neil on suured kogemused ning paindlikkus, mis on tekkinud erinevates ettevõtetes töötamisel. Mina kasutasin asendusteenust esmakordselt 11 aastat tagasi ja leian, et see on suurepärane võimalus väikesele ettevõttele, kellel on vaja inimestele puhkust anda või keegi ootamatult haigestub ning pole võimalik selleks ajaks täiskohaga uut inimest palgata. Lisaks on tootjatel asendustöötajatelt palju õppida, sest nende kogemustepagas on väga suur!”

Kerli Ats lisab, et asendustalunike seas on nii vanemaid inimesi kui ka palju tublisid noori, kes on tulnud asendustalunikuks oma peretalust või lõpetanud Särevere või Olustvere ametikooli. „Tööjõuliikumine on meil suhteliselt väike, aga täna oleme olukorras, kus on uusi töökäsi väga vaja!”

Täpsem info aste@taluliit.ee või telefon +372 5332 6581 www.taluliit.ee

Toetuste taotlemine aprillikuus

04.04.2021-17.05.2021 – Natura 2000 toetus erametsamaale 2021

Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.

Toetuse määr on sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas.

Piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Taotluse esitamise tähtaeg on 4. aprill – 17. mai 2021.a.

Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt 30. aprilliks 2022. a. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2022. a.

Täpsemad toetuse tingimused on kirjas SA Erametsakeskuse veebilehel aadressil: https://www.eramets.ee/toetused/natura-metsa-toetus/ 


05.04.2021-26.04.2021 –  Põllumajanduskindlustustoetus 2021

Toetus aitab põllumajandustootjatel toime tulla kõige levinumate riskidega ja toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.

Toetust saab taotleda aktiivne põllumajandustootja, kes on füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes on sõlminud pärast toetuse taotluse esitamist enda poolt valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. Toetusega hüvitatakse taotlejatele osaliselt kuni 70% kindlustusmaksed, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel.

Taotlust saab esitada elektrooniliselt e-PRIAs ajavahemikul 4. aprill – 26. aprill 2021. a.

 

07.04.2021-14.04.2021 – Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus 2021

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Meetme raames antakse toetust väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

2014–2020 programmperioodiks planeeritud eelarve on 30 miljonit eurot. 8. vooru eelarve on 3 000 000 eurot.

Toetuse taotlemine toimub ainult elektroonselt e-PRIA kaudu. Taotlust saab esitada 7. aprillist kuni 14. aprillini 2021. Alates 31. märtsist saab e-PRIAs taotlusi eeltäita. Taotleja võib taotlusperioodi jooksul esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust.

 

26.04.2021-03.05.2021 – Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus 2021

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse eesmärgiks on toetada üksikprojekte, mis edendavad koostööd ja arendavad innovatsiooni eelkõige põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris ning lahendavad konkreetsete tootjate ja töötlejate tootmisprotsessiga seotud probleeme. Projektid peavad olema suunatud ettevõtte püstitatud praktilistel vajadustel põhinevate lähteülesannete lahendamisele, mitte eraldiseisvate teadushuvide rahastamisele. Seejuures toetatakse koostööd teistes liikmesriikides loodud EIP töörühmadega ning muud arendustegevusele või innovatsiooni arendamisele suunatud piiriülest koostööd teise välisriigi nõuetele vastava teadus- ja arendusasutuse või tootjaga. Oluline on taotleja ja teadus- ja arendusasutuse omavaheline koostöö projekti tegevuste elluviimisel.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja projektiplaan ning nendes esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

Taotlusi võetakse vastu 26. aprillist kuni 3. maini 2021. a. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.

Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.