Liitude ühispöördumine: maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine on riigi poolt sõnamurdjalik käitumine

Valitsus soovib järgmisest aastast kaotada maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse. Kuus erialaliitu märgivad regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallasele saadetud pöördumises, et maamaks ei tohi ühelgi juhul tõusta aastas rohkem kui 10%. Säilima peab ka kodualuse maa maksuvabastus.

Eesti Erametsaliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit selgitavad 26. märtsil ministrile saadetud kirjas, et plaanitavad seadusemuudatused oleks ohtlikult suure mõjuga nii metsanduse kui ka põllumajanduse valdkonnas. Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine puudutaks aga 520 tuhandet koduomanikku.

Metsanduses tooks eelnõu planeeritud kujul vastu võtmine kaasa raietegevuse aktiivsuse kasvu, kuna metsaomandi haldamine muutub kulukamaks.  Põllumajanduses põhjustab maksutõus aga toiduainete kallinemist. Üldisemas vaates annaks eelnõu elluviimine ränga hoobi maaettevõtjate õiguskindlusele ja suunaks maaomanikke omandist loobumise teele.

Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamise tõttu tõusvad kodukulud kasvataks oluliselt hoonete remondivõlga ning töötaks vastu eestlaste kodude energiatõhusateks muutmise eesmärgi täitmisele.

Maksuseaduse eelnõu uue plaani järgi saaksid kohalikud omavalitsused (KOV) maksude tõstmise osas ise otsuseid teha, et oma tulubaasi kasvatada. Eesti Erametsaliidu juhi Jaanus Auna arvates on äärmiselt väheusutav, et maamaksu tõusu piiri kaotamine ei tähendaks enamuse omavalitsuste puhul maamaksu tõstmist maksimaalsele tasemele. Senine praktika kinnitab, et pigem kasutavad KOV-id seadusega antud võimalusi täies mahus.

„Kui mõned aasta tagasi otsustati maadele hakata uut hinda arvutama, siis lubati maaomanikele selgesõnaliselt – ärge muretsege, maamaksu tõusul saab piir ees olema, üle 10% aastas maks tõusta ei saa,“  rääkis ta. Maade hindamine tehtigi ära ja nii on Maa-ameti andmetel metsamaade väärtus tõusnud varasema hindamisega võrreldes 4,6 korda, põllumajandusmaa väärtus aga lausa 22,5 korda.

„Ilma lubatud maksutõusu piiranguta võib maamaksu kasv olla mõnedel juhtudel röögatu. Selline kulude kasv on hoop nii metsakasvatusele kui põllumajandusele. Riik ei tohi oma inimesi petta, anda ebameeldiva otsuse tegemiseks välja lubaduse ja see hiljem tagasi võtta. Kellele siis veel loota, kui isegi oma riiki usaldada ei saa,“ küsis Aun.

Liidud ootavad eelnõu kohta mõjuanalüüsi, mis näitaks muudatusega kaasnevat reaalset kulu just maa tegeliku kasutaja vaatest.

Pöördumine täies mahus SIIN.

Töökuulutus: Asendustalunik

Töökuulutus: Asendustalunik

Tööd pakub: Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL)

Töö kirjeldus: 

Taluliit ootab oma meeskonda asendustaluniku. Asendustalunik on põllumajandustöötaja, kelle ülesandeks on ajutiselt asendada talunikke nende puhkuse, haiguse või muude eriolukordade ajal. Töö hõlmab erinevaid põllumajandus- ja loomakasvatustöid, tagades talu sujuva toimimise taluniku puudumisel.

Asendustalunikud on olulised, kuna loomakasvatus nõuab tööd seitse päeva nädalas, ja kvaliteetse tööjõu tagamine on sektoris kriitilise tähtsusega.

Asendustalunikud:  

  • Asendustalunikul on põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või tal on vähemalt 3 aastane varasem töökogemus põllumajandusettevõtetes, eriti loomakasvatuses.
  • Asendustaluniku tööülesanded hõlmavad loomadega seotud tegevusi nagu lüpsmine, söötmine, loomade tervise jälgimine ja muud põllumajanduslikud tööd.
  • Asendustalunikud on sageli mobiilsed, teenindades mitut talu oma elukohajärgses piirkonnas või kaugemal. Vajadusel ööbitakse kohapeal taludes.
  • Nende tööd juhib töödejuht, kes korraldab asendustalunike liikumist talust tallu.
  • Töö on mitmekesine ja nõuab kohanemisvõimet ning oskust töötada iseseisvalt ja vastutustundlikult. Samas pakub töö palju paindlikkust oma aja planeerimisel.

Asendustalunikud tagavad, et taludes jätkuks igapäevased tööd ka talunike puudumisel, aidates säilitada loomade heaolu ja talu toimimist.

Nõuded kandidaadile:

  • Kutse-kesk-, kesk-eri või kõrgem põllumajandusharidus või vähemalt 3 aastane töökogemus põllumajandusettevõttes
  • Lüpsioskus ja kogemused veistega töötamisel
  • Autojuhiload, traktorijuhiload (soovitav)
  • Oma transpordivahend
  • Hooliv suhtumine loomadesse
  • Usaldusväärsus, korrektsus, kohanemisvõime, hea suhtlemisoskus

Ettevõte pakub:

  • Töötasu 10 eurot tunnis (bruto) ja erinevad lisatasud (öötöö, riigipühad, ööbimistasud)
  • Transpordihüvitist
  • Regulaarseid koolitusi
  • Tööriideid
  • Ühisüritusi

Lisainfo:

Konkurentsivõimeline töötasu ja boonused:

  • Töötasu on 10 eurot tunnis (bruto) koos võimalusega suurendada oma sissetulekut läbi erinevate lisatasude.
  • Lisahüved hõlmavad tasusid öötöö eest, lisatasu riigipühadel töötamise eest ja ööbimistasusid, kui töö nõuab ööbimist talus.

Paindlik lisatasude süsteem tagab, et asendustaluniku töö väljaspool tavapäraseid töötunde on alati õiglaselt hüvitatud.

Kandideerimine:

Saada oma CV aadressile info@taluliit.ee.
Lisainfo telefonil +372 5332 6581.

Täiendavad hüved:

  • Toetame teie tööle sõitmist, pakkudes transpordikulude katmist.
  • Investeerime teie professionaalsesse arengusse, pakkudes pidevaid koolitusvõimalusi.
  • Tagame vajalikud tööriided, et saaksite oma tööd mugavalt ja ohutult teha.
  • Ühendame meie meeskonda läbi ühisürituste ja tegevuste, pakkudes võimalust suhelda ja lõõgastuda koos kolleegidega.

Meie juures töötamine tähendab rohkem kui lihtsalt töökoht – see on võimalus kasvada, panustada ja olla osa põllumajandus kogukonnast, mis väärtustab iga liikme panust ja heaolu. Ootame teid liituma meie dünaamilise ja toetava meeskonnaga!

Taluliiduga liitus Wiru Vili TÜ

Wiru Vili TÜ

Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeskond suurenes. Taluliidu nõukogu kinnitas 14. novembril Wiru Vili TÜ vaatlejaliikme staatuse. Wiru Vili TÜ esitas Taluliidule liikmeksastumise taotluse, kuid vastavalt Ühingu põhikirjale, kinnitavab uued liikmed Üldkoosolek.

TÜ Wiru Vili on mahetootjate ühistu, kes hindab oma tegevuses mahepõllumajanduse põhiväärtusi ning kõrget kvaliteeti pakutavates teenustes. Ühistusse kuulub kokku kaheksa maheteravilja kasvatuse ettevõtet. Seotuna on lisaks veel viis maheteravilja kastatuse ning kaks loomakasvatuse ettevõtet. Kõik mahedad. Ühistu korraldab teravilja – ja õlikultuuride kokkuostu ning ühismüüki.

Peamised tegevusalad hõlmavad teravilja- ja õlikultuuride kokkuostu ning ühismüüki. Wiru Vili TÜ eesmärk on edendada ja toetada mahetoodangu levikut, pakkudes turgudele kvaliteetseid ja keskkonnasõbralikke tooteid.

Taluliit väljendab  loomulikult heameelt Wiru Vili TÜ liitumise üle ning avaldas lootust edukale ja meeldivale koostööle.

Uue vaatlejaliikme kontaktandmed: 
E-post: hardo@wiruvili.ee
Telefon: +372 5866 5920
Koduleht: https://wiruvili.ee/

 

TALULIIT ja MAAELUVÕRGUSTIK: Agroturismi teemaline seminar lühikestest tarneahelatest ja toiduohutusest

TALULIIT ja MAAELUVÕRGUSTIK: Agroturismi teemaline seminar lühikestest tarneahelatest ja toiduohutusest

 

Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse ja Eestimaa Talupidajate Liidu koostöös toimub teisipäeval, 12. detsembril 2023 agroturismi teemaline seminar, mille üheks oluliseks teemaks on lühikesed tarneahelad ja toiduohutus.

Seminari toimumiskoht: Hindreku talu Rabamu Järvamaal

Päeva juhib Eestimaa Talupidajate Liidu tegevjuht Kerli Ats

 

Esialgne PÄEVAKAVA:

10.00 – 10.30 Kogunemine ja tervituskohv

10.30 – 10.40 Sissejuhatus päeva – Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht

10.40 – 11.40 Nõuded toidu pakkumisel oma ettevõttes ja laatadel – Külli Joakit, Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja

11.40 – 12.20 Külalislahkusest toidu pakkumisel – Raili Mengel, MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht

12.20 – 12.50 BASCIL (Innovative Solutions for the Rural Food Production Sector to Diversify into Sustainable Culinary Tourism Services) projekti tutvustus – Helen Orutar, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja projektijuht

12.50 – 13.30 Lõuna

13.30 – 13.50 Ülevaade üheksandast üle-eestilisest avatud talude päevast – Reve Lambur, METK maaeluvõrgustik

13.50 – 14.20 Aktiivõppeprogrammidest taludes – Annemari Polikarpus, Viinamärdi talu

14.20 – 15.00 Arutelu: Maapiirkondade tulevikuvisioon maaettevõtjate vaates – Arutelu juhib Kerli Ats

15.00  Orienteeruv seminari lõpp

 

Registreerimine seminarile: https://maainfo.ee/index.php?id=8150&page=3394&

 

Rohkem infot. Reve Lambur, Maaelu Teadmusskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse juhataja, tel 529 8009, reve.lambur@metk.agri.ee

Infopäev viiakse läbi „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ (viitenumber 257107) raames ja seda toetab Euroopa Liit

 

KUTSE: tuleviku maapiirkonna liidrid on oodatud koolitusele

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool” 

Eesti maapiirkonnad vajavad liidreid!

Toimumise aeg

30. november 2023 – Kontaktõpe  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU
01. detsember 2023 – Kontaktõpe  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolituse kirjeldus:

Probleemi lahendamine muutub lihtsamaks kui on olemas kindlad teadmised, oskused ning õige mõtteviis. Koolituse raames tutvustatakse osalejatele juhtimise printsiipe ning nelja lahingureeglit, mis aitavad sul edu saavutada igas olukorras – tööl, kodus ja lahinguväljal. Elades nende põhimõtete järgi ning kasutades õpitud teadmisi, oleme täielikult veendunud, et sa ei satu enam kunagi olukorda, kus sa oled nõutu ja ei oska probleemide lahendamiseks midagi ette võtta. Saad endale tööriistad, mida saad vajadusel kasutada. 

Koolituse eesmärk:

Pakkuda tulevastele või juba tegutsevatele organisatsioonide juhtidele tuge juhi töö olemuse süsteemsel mõtestamisel läbi eestvedamise prisma.

Koolituse eesmärk on muuta osaleja efektiivsemaks juhiks olenemata olukorrast. Koolituse rõhk on praktilistel harjutustel, mis näitlikustavad ning aitavad inimestel saada aru, kuidas õpitud põhimõtteid ja printsiipe kasutada oma igapäevaelus. 

Koolituse registreerimine on avatud kuni 24. November 2023 või kuni grupi täitumiseni. 

REGISTREERI KOOLITUSELE SIIN (https://www.surveymonkey.com/r/KTQY3NN )

*Koolitus toimub „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

KOOLITUSPÄEV I, 30. November 2023

Koolituse algus kell 10:00 ja lõpp 16:00 – Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolitus Koolituse kirjeldus Lektor Toimub Kestvus
Juhtimise Põhimõtted Lahinguväljalt Kursus õpetab osalejaid juhtima enda elu ning tegevusi samade põhimõtete järgi, mida kasutavad erioperatsioonide üksused kaitseväes. Igaüks on juht ning sinu oskusest juhtida sõltub sinu edukus nii koolis, tööl kui ka eraelus. Juhtimine on oskus ja igaüks saab seda oskust endas arendada. Rainer Eluri PÄRNU 6

Lektorid: 

Rainer Eluri on Combat Ready instruktor ja pea 6 aastat tegutsenud Kaitseväes ja Kaitseliidus instruktorina ja koolitanud juhte erinevatel erialadel ja tasemetel jaost (10 inimest) kuni kompaniini (200 inimest). Lisaks militaar kogemusele tegeleb ta erasektoris ettevõtluse arenduse ja -ürituste/messide korraldamisega. Viimased 7 aastat on olnud baltikumi suurima ärifestivali sTARTUp Day üks korraldajatest ning juhtinud selle raames erineva suurusega projekte ja meeskondi.

 

KOOLITUSPÄEV II, 01. Detsember 2023

Koolituse algus kell 10:00 ja lõpp 13:00 –  Estonia Resort SPA ja Konverentsikeskus, PÄRNU 

Koolitus Koolituse kirjeldus Lektor Toimub Kestvus
Juhi areng: millised tööriistad aitavad arendada juhtimisoskust Räägime lugemise, töötubades osalemise, koolitustel  ja mentorite otsimise kui kasvuvõimaluste eeliseid.

Räägime mentorluse eelistest  ja seda, kuidas leida mentoreid, kes saavad juhendada ja toetada.

Jagame näpunäiteid tõhusa võrgustike loomise, koostöö edendamise ja tugisüsteemi arendamise kohta.

 Kerli Ats PÄRNU 3

 

Lektor: 

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020. aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

Taluliit edastas tagasiside Kliimaministeeriumi kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusele

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas ametliku tagasiside Kliimaministeeriumile seoses kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusega. Taluliit väljendades oma tagasisides toetust ministeeriumi püüdlustele leevendada kliimamuutuste mõjusid ja pakkuda selgeid juhiseid edasiseks tegevuseks.

„Leiame, et kliimaseadus on vajalik samm Eesti rahva ja looduse kaitsmiseks kliimamuutuste eest. Me toetame visiooni majanduse integreerimisest loodusega ja rõhutame ökoloogilise jalajälje vähendamise olulisust konkurentsieelisena,“ sõnas Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige.

Taluliit rõhutab, et kliimaseadus peaks tagama selged raamistikud, määratlema vastutavad isikud ja määrama tähtajad, et suunata Eestit kestlikuma tuleviku poole. Samuti peab see aitama säilitada põllumajandustootjate, eriti väikeste peretalude, olulist rolli loodushoius ja kliimamuutustega toimetulekus.

Samal ajal hoiatab Taluliit, et liialt piiravad reeglid ja sanktsioonid võivad pärssida innovatsiooni ja majanduskasvu. Seetõttu rõhutatakse vajadust tasakaalu järele ja arvestada põllumajandussektori eripärasid seaduse rakendamisel.

Lisaks tõi Taluliit välja vajaduse toetada väiketalusid, mida võivad kliimaseadusest tulenevad kohustused ja piirangud eriti tugevalt mõjutada. „Väiketalud mängivad meie toidutootmise süsteemis olulist rolli ja on loodushoiu seisukohast asendamatud. Peame tagama, et kliimaseadus ei sea neile ebaproportsionaalseid koormaid,“ ütles Ats.

Kokkuvõtvalt rõhutas Taluliit, et kliimaseadus peab olema tasakaalus, toetama innovatsiooni ja tagama, et väiketalud suudavad jätkata oma olulist rolli Eesti toidutootmise ja loodushoiu süsteemis.

 

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

Taluliidu esmane tagasiside automaksu eelnõule: Rahandusministeeriumi automaksu eelnõu tekitab muret maapiirkondade elanikele ja talupidajatele

Rahandusministeerium on avaldanud automaksu eelnõu, mis jätkuvalt tekitab olulist arutelu ja muret maapiirkondade elanike ja ettevõtjate seas. Kuigi algne eesmärk on vähendada autostumist ja keskkonnamõju, võib eelnõul olla maapiirkondade elanikele ja ettevõtetele negatiivseid mõjusid.

Suurem maksukoormus rasketele sõidukitele

Miinusena tooksime välja kõrgemad maksumäärad raskematele autodele. Eelnõu keskendub raskete ja suurema CO2 heitega sõidukite maksustamisele, mis võib mõjutada talupidajaid ja maainimesi, kellel just reeglina on vajadus suuremate sõidukite järele oma igapäevases tegevuses. Näiteks on täiesti tavapärane, et maapiirkonna teeolud eeldavad neljaveolist autot, et üldse pääseda oma kodukohta.

Liikuvuse piiramine maapiirkondades

Kuigi eelnõu eesmärk on vähendada autostumist, mõjutab see maapiirkondades elavate inimeste liikuvust ja juurdepääsu elutähtsateleteenustele, eriti kui keskkonnasõbralikud alternatiivid pole kättesaadavad. Linnapiirkondades on see väga põhjendatud, kuna sealne ühistransport on hästi arenenud ja väga tihti ei vajata üldse autot liiklemiseks. Maapiirkondades on vahemaad suuremad, ühistransport ei ole piisav või puudub üldse, et maapiirkonna inimeste liikumisvajadusi rahuldada. Siin me räägime näiteks laste kooli/lasteaed viimisest, poodi, arsti juurde, tööle jne minemisest. Eesti on väike riik, et me ei suuda mitte kunagi arendada välja maapiirkondades sellist ühistransporti, mis hakkaks maapiirkondades isiklikke sõiduautosid asendama.

Negatiivne mõju kaubikutele

Kindlasti mõjutab negatiivselt kaubikute registreerimistasu, mis sõltub CO2 näitajast, sest suurendab talupidajate ja ettevõtjate kulusid, kes kasutavad kaubikuid oma igapäevases töös. Peame meeles pidama, et Eesti on väikese majandusega riik, kus meie turg on väike. Sellest tulenevalt võib meie ettevõtetel olla keeruline konkurentsikeskkonnas püsida, eriti võrreldes mõne teise EL-i riigiga. Näiteks toidutootmise sektor seisab juba niigi keeruliste väljakutsete ees, sealhulgas turu väiksuse ja kõrgete tootmiskuludega. Transport on kaupade liikumisel paratamatult oluline ja selline maksustamispoliitika võib veelgi raskendada väikeettevõtete konkurentsivõime säilitamist. Pigem peaksime püüdma leida viise, kuidas oma kulusid optimeerida ja konkurentsis püsida. Kahjuks näib täna see üha raskemaks muutuvat, sest maksukoormus kasvab jätkuvalt. See tekitab muret meie tuleviku väljavaadete suhtes. Kuigi Taluliit on palunud mõjude analüüsi, ei ole me siiani sellist analüüsi saanud.

Mõju keskkonnale ja vanemate autode soodustamine

Tooksin siinkohal välja, et eelnõus keskendub kõrge CO2-heitega sõidukite maksustamisele, mis võib aidata vähendada keskkonnamõju ja soodustada keskkonnasõbralikumate autode kasutamist. Siiski toome siinkohal vällja, et meie hinnangul soosib maks just vanemate autode lõpuni kasutamist, kuna maksu suurus on vanemate autode puhul väiksem. See võib olla kasulik maapiirkondades, kus uute autode soetamine võib olla raskem. Aga siinkohal sooviksime ära tuua selle, et vanemad sõiduautod võivad olla keskkonna saastavad kui on näiteks uued autod, mille arendamisel on juba saastamise vähendamist arvesse võetud. Ehk, et selline lähenemine võib selgelt mõjutada üleminekut keskkonnasõbralikemale autodele seda nii linna- kui ka maapiirkondades. 

Kokkuvõte

Automaksu eelnõu toob kaasa maapiirkondades elavatele talupidajatele ja maainimestele lisakulusid ja piiranguid, eriti kui nad vajavad suuremaid ja raskemaid sõidukeid oma igapäevaelus. Mõistmaks täielikult eelnõu mõju, on oluline jälgida selle edasist arengut ja saada tagasisidet maapiirkondade elanikelt ning talupidajatelt.

Taluliit on mures: Kas riik jätab põllumehed rändlindude tekitatud kahjudega üksi?

Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördus Kliimaministeeriumi poole seoses 21. septembril kooskõlastamisele saadetud looduskaitseseaduse, kinnistusraamatuseaduse ja maareformi seaduse muutmise eelnõuga, millega plaanitakse lõpetada rändlindude poolt tekitatud põllukahjude hüvitamine põllumajandustootjatele.

“Põllumajandustootjad kannatavad igal aastal rändlindude poolt tekitatud põllukahjusid. Need kahjud on majanduslikult olulised, ja arvestades praegust majandusolukorda, suurt inflatsiooni ja geopoliitilisi väljakutseid, on väga kahetsusväärne, et riik plaanib lõpetada rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju hüvitamise. Seda olukorrast, kus pole pakutud alternatiivseid lahendusi probleemi lahendamiseks tõhusate heidutusmeetmete näol” sõnas Taluliidu juht Kerli Ats.

Kahjude hüvitamise lõpetamise otsus on ebaõiglane ja ka majanduslikult väär. Kuigi mõistame riigieelarve kokkuhoiu vajadusi, siis kärpida tuleks eelkõige ebaotstarbekaid kulusid ja vähendada bürokraatiat. 

Põllumajandustootjad on niigi viimastel aastatel Ukraina sõja mõjude ja tootmise sisendite hinna suure kasvu tõttu kannatanud. Rändlindude tekitatud kahjude hüvitamise lõpetamine annaks järjekordse hoobi Eesti toidutootmisele.

Samas peame rõhutama, et kahjude hüvitamine on vaid osa lahendusest. Veelgi olulisem on otsida ja rakendada sobivaid heidutusmeetmeid, mis aitaksid ennetada hanede ja laglede poolt tekitatud kahjusid. Soovime ka teada, milliseid samme ministeerium kavatseb astuda, et vältida haneliste põllukahjusid järgmisel kevadel.

Oleme ootamas Kliimaministeeriumi vastust ja lootust, et koos leiame lahendused, mis aitaks selles olukorras olevaid Eesti põllumajandustootjaid.

Lisainformatsioon: 

Kerli Ats
Juhatuse liige
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee 

 

Taluliidu tegevjuht toetab meesegude läbipaistvuse suurendamist ELi direktiivide uuendamisel

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, kes on olnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige alates 2020. aasta sügisest, esitas eelmisel nädalal Komitee täiskogu istungil arvamuse, mille raportöör ta oli.

Arvamus keskendub ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamisele, käsitledes nelja direktiivi, mis puudutavad olulisi toiduaineid meie hommikusöögilaual:

– direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta;
– direktiiv 2001/112/EÜ puuvilja- ja marjamahlade kohta;
– direktiiv 2001/113/EÜ puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide kohta;
– direktiiv 2001/114/EÜ piimakonservide kohta.

Arvamuses tunnustatakse komisjoni ettepanekut nende direktiivide läbivaatamiseks, millest paljud on kehtinud üle 20 aasta. Eriti rõhutatakse meesegude päritolumärgistuse olulisust, et suurendada läbipaistvust Euroopa mesinike jaoks.

Arvamuses toetatakse komisjoni ettepanekut meesegude kohustusliku päritolumärgistuse kohta. Euroopa mesinikud on mures meesegude päritolu läbipaistvuse pärast. Nad sõltuvad suuresti meetootmisest sissetuleku saamiseks ja seisavad silmitsi keeruliste turutingimustega. Selleks, et parandada olukorda ja suurendada läbipaistvust, oleme selles arvamuses läinud sammukese võrra kaugemale, nõudes ka iga päritolu protsendimäära. Samuti on rõhutatud vajadust leida usaldusväärne analüüsimeetod meesegude märgistamiseks. Lisaks rõhutame arvamuse mee tarneahela jälgitavuse tähtsust, soovitades kasutada plokiahelatehnoloogiat ja identifitseerimiskoode, mis võimaldaks jälgida meetootjat.

Kokkuvõtvalt: Euroopa mesinikud soovivad suurendada meesegude läbipaistvust ja kaitset pettuste eest, nõudes rangemaid märgistus- ja kontrollimeetmeid.

Selleks, et parandada tarbijate teadlikkust, soovime arvamuses nektaritootjatele märget „sisaldab lisatud suhkrut“ ja järk-järgult kaotada märge „ilma lisatud suhkruta“ nii nektarite kui ka mahlade puhul. See suurendab toodete läbipaistvust ja aitab tarbijatel teha teadlikke otsuseid toitumise osas. Mesoovitame komisjoni pakutulevastupidistlähenemisviisi, kusmärgistus “sisaldablisatudsuhkruid”on kohustuslik kõikide jookidepuhul, kuiseeonnii,

Komitee ei poolda ekstra džemmide puuviljasisalduse suurendamist üle praeguse 450 g/kg, kuna see ei too kaasa tervislikumat toodet ja võib negatiivselt mõjutada džemmi kvaliteeti ning kulutada rohkem energiat. Siiski toetab komitee tavalistes džemmides puuviljasisalduse suurendamist 400 g/kg-ni, mis võib olla tervislikum valik teatud elanikkonnarühmadele.

Lõpetuseks sooviksin väljendada, et ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamine on ülioluline nii tarbijate kui ka tootjate jaoks. Arvestades tarbijate kasvavat huvi toidu päritolu ja koostise vastu, on läbipaistvus ja märgistus kesksel kohal. Me oleme selles arvamuses püüdnud leida tasakaalu innovatsiooni, tarbijakaitse ja tootjate vajaduste vahel.

Me näeme, et komisjon on püüdnud moderniseerida olemasolevaid direktiive, ja toetame ettepanekuid, mis suurendavad läbipaistvust ja tarbijate teadlikkust, eriti meesegude ja puuviljamahlade osas.

Tutvu arvamuse terviktekstiga: Revision of EU marketing standards for agricultural products

Taluliit: Mis saab põllumajandustootjate nõuandeteenusest?

Taluliit edastas reedel, 15. septembril Regionaal- ja põllumajandusministrile pöördumise, kus väljendadas oma sügavat muret põllumajandustootjate nõuandeteenuste tuleviku suhtes. Taluliit on veendunud, et nõuandeteenu on olnud oluliseks sillaks teaduse ja praktika vahel, võimaldades põllumajandustootjatel ligipääsu uuendustele ning aidates neil toime tulla keeruliste regulatsioonidega. Kogu põllumajandussektor tunnustab selle teenuste väärtust, eriti keskkonnahoidlikkuse, jätkusuutlike põllumajandustavade ning riskijuhtimise kontekstis, arvestades kliimamuutusi ja turu kõikumisi. Nõustamisteenuste säilimine tagab põllumajandussektori tugevuse ja jätkusuutlikkuse, mõjutades positiivselt mitte ainult põllumajandustootjaid, vaid kogu ühiskonda ja keskkonda.

Käesoleva pöördumise aluseks oli hiljuti toimunud konsulentide infopäev, kus arutati järgmise perioodi nõustamistoetuse määruse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK) muudatused. Meie peamine mure on seotud toetuse taotleja määratluse ja nõuandetoetuse tingimuste muutustega.

Pöördumises tõi organisatsioon välja lisaks muule selle, et  põllumajandustootjate esindusorganisatsioonina soovime aktiivselt osaleda nõuandekeskuse tuleviku kujundamisel, arvestades meie kontakti ja teadmisi põllumajandustootjatega.

Rõhutasime, et põllumajandustootjate nõuandekeskused on olulised nii praeguste tootjate toetamisel kui ka sektori tuleviku ja järelkasvu tagamisel, eriti noortalunike jaoks.

Taluliit ootab konstruktiivset dialoogi ministeeriumiga ning on valmis leidma ühiseid lahendusi, et tagada nõuandekeskuse tulevik ja põllumajandussektori jätkusuutlikkus.

Lisainfo ja küsimuste korral võtke palun ühendust:

Kerli Ats
kerli@taluliit.ee