Rubriik: Taluliit

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
05.10.2022

 

Amet kontrollis Sulbi mihklilaadal lambaliha, liha- ja kalatooteid

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis kaheksat lambaliha, liha- ja kalatoodete müüjat. Kolmel tuvastati puuduseid.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Triinu Allika sõnul võib kontrolli tulemustega rahule jääda. „Enamus müüjatest olid ametit teavitanud ning neil olid nõuetekohased dokumendid kaasas. Loomulikult võiks see tulemus olla veelgi parem, kuid nii müüjad kui ka laadakorraldajad on nõuetest teadlikumad,“ kirjeldas Allika.

Kolmel juhul tuvastati mittevastavused. Kaks käitlejat lõpetasid ametliku kontrolli raames oma tegevuse laadal, sest polnud ametit oma tegevusest teavitanud ning ühel juhul tuli müügilt eemaldada toode, millel puudusid saatedokumendid.

Koostöö laadakorraldajate ja kohalike omavalitsustega on paranenud, mistõttu on ka müüjad teadlikumad. „Amet korraldas kevadel infopäevad kaubanduskeskuste esindajatele ja kohalikele omavalitsustele. On väga oluline, et kõik osapooled pingutaksid selle nimel, et meie inimesteni jõuaks vaid ohutu toit,“ lisas Allika.

„Laada kontrollil oli selgesti näha, et nii kohalik omavalitsus kui ka laadakorraldaja on omalt poolt panustanud, et toidu müüjad või valmistajad oleksid teadlikud oma kohustustest ning kehtivatest toiduohutuse nõuetest,“ tõi Allika välja olulise tähelepaneku.

 

Laadal toitu müües ja/või valmistades tuleb järgida toiduohutusnõudeid ning teavitada oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit. Lisaks teavitusele peab tootega kaasas olema saatedokument ning kiiresti riknevad toidud peavad olema hoitud õigel säilitustemperatuuril. Rohkem infot avalikul üritusel toidu käitlemise kohta leiab ameti kodulehelt.

Eile, 29. juunil, toimus Viljandis Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek, kus valiti järgnevaks kaheks aastaks uus keskliidu nõukogu.

Üldkoosolek valib iga kahe aasta tagant Talupidajate Keskliidule uue nõukogu, mis on üldkoosolekute vahelisel ajal liidu kõrgeimaks organiks. Järgmisel kahel aastal on Taluliidu nõukogu kuue liikmeline. Üldkoosolek valis nõukogusse Kalle Hamburgi (Raplamaa Talupidajate Liit), Marika Parve (Võrumaa Talupidajate Liit), Ants Aamani (Eesti Maakarja Kasvatajate Selt), Jaan Kiideri (Saaremaa Talupidajate Liit), Ando Eelmaa (Eesti Erametsaliit) ja Leila Kroonbergi (Valgamaa Põllumeeste Liit). Nõukogu esimehena jätkab Kalle Hamburg.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolekul osalesid liikmesorganisatsioonide esindajad. Lisaks organisatsiooni arendamise küsimustele oli päevakavas ka rohepöörde teemad. Ettekandega „Rohepoliitika, kestlik toidusüsteem ja roheülemineku teekaart“ esines Eesti Maaülikooli vanemteadur ja Vabariigi Valitsuse rohepoliitika ekspertrühma liige Ants-Hannes Viira. Aruteludes tõstatus ÜPP strateegiakava roll rohepöörde raames seatud eesmärkide saavutmisel. Tõdeti, et muret tekitab kallinenud hindade ja toetusmäärade suhe. Küsimus on, et kas tänases olukorras on ikka toetusmäärad piisavad ja motiveerivad, et põllumajandustootjad rakendaksid kõrgemaid keskkonnahoiu meetmeid, mis on vajalikud rohepöörde elluviimiseks.

22. jaanuaril 1989. aastal loodud Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) on suurima liikmeskonnaga põllumajandustootjaid, maaettevõtjaid ja erametsaomanikke ühendav esindusorganisatsioon Eestis. ETKL-i kui katuseorganisatsiooni liikmeteks on kohalikud ja regionaalsed esmatasandi organisatsioonid, üleriigilised ühingud ja tootjate ühistud. Eelnimetatud ETKL-i kollektiivliikmed, tänase seisuga 21 erinevat maamajandusega seotud organisatsiooni, katavad oma mitmekesisuses kogu Eesti põllu- ja metsamajandusliku sektori ning hõlmavad kokku ligikaudu 9000 üksikliiget. Lisaks talupidajate ja põllumajandustootjate ühendustele kuuluvad ETKL-i liikmete hulka ka Eesti Erametsaliit. ETKL-i kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek, üldkoosoleku vahelisel ajal täidab kõrgeima organi ülesandeid  nõukogu.

 

Taastuvenergia suuremat tootmist ja laialdasemat kasutuselevõttu pooldavad kõik. Lisaks keskkonnahoiule on võimalik ise elektrit tootes hoida ka elektrihind stabiilsena. Lahku kipuvad arvamused minema siis, kui on vaja leida selleks kõige sobivamad asukohad. Viimastel aastatel on päikeseparke kerkinud üle Eesti ning suure tõenäosusega on suurem kasv veel ees. Tulemas on ka uus tuuleparkide laine.

Taastuvenergeetika on õige asi, mille suunas liikuda, aga kuidas maaettevõtja ja põllumees  saab siin kaasa lüüa? Kas kohalike elanike roll piirdubki vaid planeerimisteadete lugemisega? Kuidas tagada, et põllumajanduseks sobivad maad ei kattuks päikesepaneelidega, kui meil on piisavalt väheviljakaid jäätmaid, rääkimata katustest, mida taastuvenergia tootmiseks kasutada?

Just sellel eesmärgil, et kohalik kogukond saaks otsustada, millistes asukohtades elektrit toota, ning ka ise osaleda taastuvenergia tootmises, sai loodud Energiaühistu. Energiaühistu on grupp inimesi, kes tulid kokku, et ühistulises vormis ise osaleda taastuvenergiaparkide rajamises. Toome „teeme ise“ mentaliteedi ka energeetikasse. Meie liikmete seas on keskkonnakaitsjaid, ettevõtjaid, arhitekte, kunstnikke, energeetikuid, ametnikke – esindajaid kõigist eluvaldkondadest, kelle jaoks on oluline, et  kohalikku kogukonda kaasates ja keskkonda arvestades saaks ise taastuvenergiat toota. Meie mentaliteet on, et püüame alati uutes asjades näha uusi võimalusi.

Põllumeestele on ühistuline tegevusvorm tuttav ning vilja-, piima-, ja lihaühistud teenivad liikmete huvisid. Energiaühistu kaudu on võimalik samu eesmärke täita ka taastuvelektri tootmises – hoida hinda stabiilsena, kontrollida müüki ja ühiselt tegutsedes saavutada suuremad mahud ja läbirääkimisvõime.

Valdav osa kogukonna elanikest ei ole energeetikud. Peale avalikku koosolekut, kus räägitakse päikese- või tuuleparkidest, helistame nõu küsimiseks vanale tuttavale või proovime guugeldades leida kinnitust või vastuväidet kuuldule. Energiaühistu mõte on olla see vana hea tuttav, kes jagab enda liikmete teadmist ja kogemust teiste ühistu liikmetega. Nii saame liikuda kiiremini edasi ning igaüks omas nurgas ei pea kõike otsast peale tegema.

Ise omanikeringis olemine võtab madalamaks ka emotsionaalse fooni, mis on viimastel aegadel inimestel tuule- ja päikeseparkide osas tekkinud kui ettevõtjad on soovinud kellegi nii-öelda tagahoovis taastuvenergiat toota. Olles ise osanik “tagahoovi taastuvenergiapargis”, on väga selge ka ka kohalik kasu – ise toodan, ise kasutan, ise võidan. Mujal maailmas on väga levinud, et põllumees paneb oma maa kaks korda tööle – maa peal kasvatab kartuleid või maasikaid ning samal maal toodab tuulik üleval tuuleenergiat. Samuti on võimalik ka päikesepargid rajada nii, et paneelide alune pind jääb avatuks põllumajandusele ning pargi eluea lõppedes seadmed täielikult eemaldada.

Päikeseparkide rajamine on jõukohane juba ka majapidamise tasandil. Samas oleks majanduslikult mõttekam rajada suuremad pargid (paneelide ja ehitamise ühikulu langeb) kohtadesse, kus nad ei paista silma (vanad laudakompleksid, mis tuleks nagunii kokku lükata) ja kus osanikeks saavad tulla kõik kogukonna liikmed  (sh farmid, kel endal jäätmaid ei ole).  Sama kehtib tuuleparkide kohta. Miks mitte teha koostööd ja küsida kogukonna energiaühistule osalus valda rajatavas tuulepargis? Siis jääb igast toodetust kilovatt-tunnist kindel osa kogukonda. Riik on ette valmistamas „kohaliku kasu“ seadust, kuid keegi ei keela tegemast lisakokkuleppeid ning ettevõtlikel kogukondadel suurendada enda võimalusi. Tuuleparkides toodetava elektrienergia maht on juba niivõrd suur, et tuulepargi lähedusse planeeritud ettevõtlusaladel on võimalik otseliini kaudu võimalik pakkuda väga konkurentsivõimelist (loe soodsat) elektrihinda. Näiteks rajada sinna ühistulised viljakuivatid.

Kogukonna liige on ka kohalik omavalitsus ning praegu on ettevalmistamisel seaduse eelnõu, mis lubaks ka kohalikul omavalitsusel osaleda energiaühistus ning toota ise endale elektrienergiat. See oleks suurepärane võimalus kohalike inimeste ja omavalitsuse koostööks. Näiteks rajada üheskoos mõne ühiskondliku hoone katusele päikesepark – energiaühistu saab endale stabiilse elektrienergia tarbija ning omavalitsus ei pea investeerima enda piiratud rahalisi ressursse, vaid saab neid kasutada logopeedi või muusikaõpetaja palkamiseks.

Enamik valdasid on uuendamas üldplaneeringuid ja arengukavasid. Selles  valguses on kõige õigem aeg vaadata enda kodukohas ringi pilguga, kuhu meie kogukond võiks enda taastuvenergia pargi rajada. Julgustan arutlema naabritega ning täita ettepanekutega valla arengukava kogukonnaenergeetika peatükk.

Toon välja üheksa põhjust, mis energiaühistu loomine on väärt mõte:

1. Kohalik omand – taastuvenergia park kuulub kohalikele inimestele.
2. Omavahelise dialoogi teke – olles ise omanikud, on palju lihtsam leida koosmeelt kogukonna ühisele projektile.
3. Teadlikkus – ühistulises vormis kaasatakse ühtsesse inforuumi kõik osalised ning jagatakse teadmisi energeetika küsimustes.
4. Konfliktide ennetamine – ühistuline tegevus põhineb konsensusel ja koostööl, mis võimaldab ära hoida konfliktsete olukordade tekkimise.
5. Madalamad investeeringukulud – kuna kiire kasumi teenimine ei ole peamine eesmärk, siis on võimalik valida kohalikku keskkonda kõige sobivamad tehnoloogiad.
6. Madalamad võrgukulud – tarbides ise kohapeal toodetud elektrit, säästame võrgutasudelt.
7. Demokraatlik tegevusvorm – ühistuline tegevusvorm võimaldab kaasata kõik huvitatud kogukonna liikmed.
8. Säästva tarbimise lahenduste näitlikustamine – kohalik energiatootmine teeb säästva arengu lahendused mõistetavaks ja toob need koju kätte.
9. Osalemine – energiaühistus osalemine annab kogukonna liikmetele võimaluse ise otsustada ja kaasa lüüa kohalikus taastuvenergiatootmises.

Vaatame enda ümber ringi, kus võiks taastuvenergiat toota, mitte ärme lase endale öelda, kus seda peaks tegema. Energiaühistu on igati valmis jagama enda kogemust ja teadmisi kogukonnaparkide rajamisel.

Autor: Märt Helmja, Energiaühistu juht

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool”

Eesti maapiirkonnad vajavad liidreid!

Toimumise aeg:

20.-21. november 2021 – Kontaktõpe Tallinnas Kalev SPA & Konverentsikeskuses

27.-28. november 2021 – Virtuaalne

04.-05. detsember 2021 – Virtuaalne

Koolituse kirjeldus: Noorte põllumajandusjuhtide väljaõppe „Liidrite kool“ annab kiirkursuse formaadis põhjaliku ülevaate juhtimisest ja juhiks olemisest, organisatsiooni käitumisest, organisatsiooni sisekommunikatsioonist, võrgustikest ja nende eesmärkidest, esindusorganisatsioonide rollidest ja funktsioonidest. Lisaks toimub koolituse raames ühe päevane praktiline meediakoolitus.

Koolituse eesmärk:

Pakkuda tulevastele või juba tegutsevatele organisatsioonide juhtidele tuge juhi töö olemuse süsteemsel mõtestamisel läbi eestvedamise prisma, mis on vajalik MTÜ juhtimisel.

Koolituse eesmärgiks on koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonide esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Lisaks sobib koolitus ka põllumajandusettevõtjatele, kes soovivad oma teadmisi arendada organisatsiooni juhtimise vallas.

 

Koolituspäev I,  20. november 2021.a.

 Lektorid:

Hanna Tamsalu (MSc) on põllumajandusharidusega võrgustikuspetsialist. Töötanud avalikus sektoris, Maaeluministeeriumis ja Põllumajandusuuringute Keskuses. Läbinud mitmeid nõustamismetoodika ja innovatsioonimetoodika koolitusi ning tegeleb maaeluvõrgustikus innovatsiooniteemade hoidmisega. Aastatel 2021-2023 põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonna teadmussiirde programmi juht.

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020. aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

 

 

 

 

Koolituspäev II, 21. november 2021.a.

 Lektorid:

Koolituse põhiline läbiviija ja koordinaator on Hamburg ja Partnerite vanemkonsultant ning endine TV3 uudistejuht Marko Paloveer. Marko juhib korporatiiv- ja turunduskommunikatsiooniprojekte, veab tele- ja videoprojekte ning nõustab igapäevaselt mitmeid era- ja avaliku sektori kliente. Ta on töötanud meediavaldkonnas 2004. aastast reporteri, produtsendi ja sisutoimetajana, juhtinud TV3 uudistetoimetust. Marko on kaitsnud Tartu Ülikoolis magistrikraadi sotsiaalteadustes ja ajakirjanduses.

Vanemkonsultandina koolituse teoreetilise ja intervjuude analüüsi osa üheks läbiviijaks on Hamburg ja Partnerite asutajapartner ja vanemkonsultant Hannes Hamburg. Hannes nõustab strateegilise ja kriisikommunikatsiooni valdkonnas, teeb meediakoolitusi ja analüüse. Ta on nõustanud alates 1995. aastast enam kui sadat era- ja avaliku sektori organisatsiooni ning korraldanud meediakoolitusi ja konverentse. Hannes on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas ajakirjanduse eriala ja kõrvalerialana psühholoogia ning kaitsnud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooria magistrikraadi.

 

Koolitusepäev III,  27. november 2021.a.

 Lektor:

Ivar Raav on olnud juht u 60 juhile ning 2000 kolleegile üle 10 aasta (Swedbank, Omniva, If Kindlustus). Tal on Organisatsioonikäitumise magister ja lisaks on ta matemaatik – ühendatud on kandiline ja pehme juhtimine. Õpib holistiliseks regressiooniterapeudiks Holistika Insituudis, et terviklikku inimkäsitlust juhtimisse tuua. Tema kirg on juhtide eestvedamisoskuste arendamine ning soovib, et iga juht oleks läbi mõelnud, milline on tema juhtimisjalajälg.  Tema missioon on muuta juhtimistegevuse mainet ja olla osaline Eesti kui parima juhtimiskultuuriga riigi arendamisel.

 

Koolituspäev IV, 28. november 2021.a.

Lektor:

Piret Masso omab üle kahekümneaastast töökogemust rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui ka väljaspool, nõustades ja koolitades juhte nii kommunikatsiooni kui ka muutuste juhtimise valdkonnas ning vastutades organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside eest. Täna jagab ta oma teadmiseid ja kogemusi EBS-i  tudengitele, nii magistri- kui ka bakalauruseõppes,  õpetades organisatsioonide ja inimeste juhtimist ning personalijuhtimist.  Alates 2013. aastast tegutseb ta mentorina organisatsioonis Ewervise/ Torch, juhendades juhte üle maailma.  Alates 2018. aastast õpib EBS-s doktoriõppes, uurimisobjektiks on ettevõtete personalijuhtimise strateegiad ja praktikad, mis tagavad erinevatest vanusrühmadest töötajate kaasatuse organisatsioonis.

 

Koolitusepäev V, 4. detsember 2021.a.

 Lektor:

Olavy Sülla juhib täna edukalt Pärnumaa Talupidajate Liitu ning Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskust. Olavy on pikaaegne maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent, pakkudes talupidajatele olulisi tugiteenuseid. Ta on oluline partner Maaeluministeeriumi allasutustele – ta esindab talupidajaid PRIA ja PTA kliendinõuandvas kogus ning panustab läbi Eestimaa Talupidajate Keskliidu erinevatesse sektorit puudutavatesse töövormidesse.

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020.aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

 

 

Koolitusepäev VI, 5. detsember 2021.a.  

Lektor:

Piret Masso omab üle kahekümneaastast töökogemust rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui ka väljaspool, nõustades ja koolitades juhte nii kommunikatsiooni kui ka muutuste juhtimise valdkonnas ning vastutades organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside eest. Täna jagab ta oma teadmiseid ja kogemusi EBS-i  tudengitele, nii magistri- kui ka bakalauruseõppes,  õpetades organisatsioonide ja inimeste juhtimist ning personalijuhtimist.  Alates 2013. aastast tegutseb ta mentorina organisatsioonis Ewervise/ Torch, juhendades juhte üle maailma.  Alates 2018. aastast õpib EBS-s doktoriõppes, uurimisobjektiks on ettevõtete personalijuhtimise strateegiad ja praktikad, mis tagavad erinevatest vanusrühmadest töötajate kaasatuse organisatsioonis.

 

Infopäev toimub „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.