Selle aasta parimaks talutoiduks kuulutati Shrub

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
08.09.2022.a

Selle aasta parimaks talutoiduks kuulutati Shrub

Laupäeval toimunud suurürituse „Maa tuleb linna“ raames jagati välja ka parima talutoidu auhinnad ning kuulutati välja konkursi üldvõitja, milleks on sel aastal Wösel rabarberi-vaarika Shrub!

„See on väga suur ja meeldiv üllatus meie jaoks. Seda enam, et meie näol ei ole ju tegemist tüüpilise taluettevõtmisega. Oleme võidu üle väga õnnelikud ja tänulikud. Meile endale meeldib ka see toode ning oleme väga õnnelikud, et see maitseb ka teistele,“ kommenteeris Öselwise OÜ esindaja Katrin Sepp ning lisas, kodumaised väiketootjad on kõik kiitust väärt. „Eesti väiketootjaid võib kiita, sest nad vaatavad nii oma toote sisse kui ka välja ehk et pakutakse toodet, mis on sisult hea ja kvaliteetne ning samal ajal pannakse palju rõhku disainile. Seda oli hästi näha nii parima talutoidu konkursi kui ka „Maa tuleb linna“ laada raames.“

Taluliidu projektijuht ning konkursi parim talutoit eestvedaja, Gelis Pihelgas, tõdes, et võidutoode äratas tähelepanu juba pimetestis. „Shrub tõusis pimetestis esile oma puhta ja ainulaadse maitsega ning lisapunkte andis tootele ka selle disain, mis kindlasti ka poelettidel silma paistab.“ Ka Pihelgase sõnul on Eesti väiketootjate toodang kõrge kvaliteediga.  „Parima talutoidu valimise eestvedajana on siiralt hea meel näha kui palju häid tooteid toodavad meie väiketalud. Iga aastaga esitatakse konkursile uusi ja põnevaid tooteid. Rõõm oli tõdeda, et suur osa parima talutoiduga pärjatud tootjaid ja tooteid oli ka “Maa tuleb linna” suurel talutoidu laadal esindatud ning kõigil huvilistel oli võimalik neid  nii maitsta kui ka kaasa osta.“

2022. aasta parim talutoit selgitati välja üheksas kategoorias. Sel aastal oli konkursile hindamiseks saadetud rekordkogus tooteid – 108. Žürii hindas kõiki konkursile saadetud toite 28. juulil. Kategooriate võitjad kuulutati välja 1. augustil, kuid konkursi üldvõitja tehti teatavaks alles „Maa tuleb linna“ ürituse pealaval toimunud auhinnatseremoonial.

Parim talutoit 2022 kategooriate võitjad on:

Parim alkoholivaba jook 2022  ja parim talutoit 2022 üldvõitja – Öselwise OÜ – Wösel rabarberi-vaarika Shrub (Saaremaa)

Parim juust 2022 –Andre juustufarm –  Andre Musc Old (Tartumaa)

Parim piimatoode 2022 – Nopri Talumeierei OÜ –  Mustika kissellimaius (Võrumaa)

Parim maius 2022 – Minna Sahver – „Rabade Maitsed“ Minna mahe marmelaad tumedas šokolaadis (Raplamaa)

Parim valgutoode 2022  –  Sigwar OÜ – täissuitsuvorst Sigwar (Ida-Virumaa)

Parim alkoholiga jook 2022  – Öselwise OÜ – Söul Gin 12 Botanicals (Saaremaa)

Parim lisand 2022 –  Marjatar OÜ – Puravikusinep (Läänemaa)

Parim tervisetoode 2022  – Madila Mahe – tudraõli (Harjumaa)

Parim pagaritoode 2022 – Samliku Pekker OÜ – Seemneleib (Pärnumaa)

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutoidu konkursi peaauhinnaks on väiketootjale turundustugi. Võitja saab ise valida, milliseid turundustegevusi ta vajab. Näiteks on auhinnaga loodud oma toodetele uus kaubamärk, toodetud persoonilugusid, toote postreid jne. Teiste kategooriate võitjad saavad oma toodetele vastava märgise. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.  

Konkurss “Parim talutoit” ja “Maa tuleb linna” laat toimus „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Pildigalerii auhindade jagamiselt leiab siit:

Fotod: Parim talutoit 2022 autasustamine
Fotode autor: Tom Zuraljov


Video parima talutoidu valimisest: https://www.youtube.com/watch?v=5Pim4Dt7cxg&feature=youtu.be 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Tel: +372 5531571
E-mail: gelis@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ

Selgusid selle aasta parimad talud

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
05.09.2022.a.

Laupäeval toimunud suurürituse „Maa tuleb linna“ raames kuulutati välja ka selle aasta parimad talud. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sel aastal 29ndat korda parima talu valimist. Sel aastal esitati konkursile kokku kümme talu, seitsmest erinevast maakonnast. Talusid käis perioodil 9-11. august koha peal hindamas „Parim talu 2022“ hindamiskomisjon, kuhu kuulusid maaeluminister Urmas Kruuse, Kerli Ats (ETKL, hindamiskomisjoni esimees), Gelis Pihelgas (ETKL), Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Meelis Annus (MES), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Karolin Lillemäe ja Alex-Sander Puhm (Maaeluministeerium). 

Konkursi eestvedaja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht ja hindamiskomisjoni esimees Kerli Ats sõnas, et  parima talu valimise konkurss on oluline, sest aitab fookusesse tuua talutootmise ja peretalud. “Meie põllumajandusmaastik on väga mitmekesine ning Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib parimate talude valimisega näidata just meie põllumajandustootmise eripärasid, mis rikastavad maaelu, “ ütles Ats. „Parima talu konkurss on hea võimalus seda teadvustada ja hinnata,“ lisas ta. 

Talukonkursi tulemused on alljärgnevad:

2022.a. PARIM NOORTALUNIK: Ravling OÜ – noortalunik Keili Kitsing

Pärnumaal asuvas Rätsepa talus toimetab noortalunik Keili Kitsing, kes koos oma isaga kasvatab 40pealist lüpsilehma karja. Loomi on talus kokku veidi alla saja.  Keili isa, Ants Kitsing, alustas talu pidamisega juba 90ndate aastate alguses ning Keili ja tema õed on juba väiksest saadik talus abiks olnud. Perele kuulub 120 hektariline maa, millel kasvatatakse loomasöödaks teravilja. Loomad saavad enamuse aastast veeta karjamaal.

2022.a.  PARIM ALTERNATIIVTALU: Mahlametsa talu

Pärnumaal Kaisma küla lähistel asub Mahlametsa OÜ, kus toimetab usinalt Terje Mitev koos oma perega, et kohalikust toorainest valmistada erinevaid mahlasid. Mahlametsa OÜ hooned on rajatud Terje tänaseks 95-aastase vanaonu Endeli talupaika, kes elab Terje tegemistele väga kaasa. Terje on mahlategu juba lapsest saadik armastanud. Nüüd ongi jõutud suure mahlatootmiseni ning tänaseks on lisaks mahladele valikus ka üle 20 erineva maitsva jäätisesordi, mida leiab Rosenberry kaubamärgi nime alt. 

2022.a. PARIM TOOTMISTALU on Arude talu 

Pärnumaal Pärivere külas asub Arude talu, kus toimetavad Tõnu ja Taivi Luur ning nende tütar Laura. Arude talus on 108 lüpsilehma ning lisaks noorloomad. Pererahvas kasvatab oma loomadele ligikaudu 400hektaril sööta. Noorem tütar Laura on õppinud Olustveres põllumajandust ning ilmselt võtab ka ühel hetkel vanematelt talupidamise üle. Hetkel toimetab ta oma ettevõttega, mis kasvatab seitsmekümnel hektaril mahevilja. Arude talus valmis 2008. aastal uus lüpsilaut ning 2012. aastal lisandus ka betoonpõrandaga söödahoidla.

2022.a. PARIM TALU on Lepiku talu 

Lepiku talu asub Raplamaal, kus on piimatootmisega tegeletud juba 30 aastat. Lepiku talus toimetab kogu pere – Pereisa Kaupo, ema Piret ja lapsed Annika, Annemari ja Andres. Lepiku talu peremees Kaupo võttis isalt talupidamise üle juba aastal 1999. Talus elab sada lehma ning peremees nimetab talu elustiilitaluks. Praegu käivad lehmad lüpsiplatsis, kuid peremees ei välista, et tulevikus minnakse üle robotlüpsile. See tähendaks muidugi karja suurendamist. Lisaks igapäevasele talutööle on peremees Kaupo aktiivne Raplamaa Talupidajate Liidus ja Eesti Piimatootjate Ühistus. 

Lisaks valiti sel aastal ka koostöös Postimees Maa Eluga rahvalemmikut talu. Rahva lemmiku tiitli pälvis Varisoo OÜ Lääne-Virumaalt. 

Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu ja Alexela. Parima talu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Pildigalerii autasustamisest leiab aadressilt: https://drive.google.com/drive/folders/1QEJeQRlGtmPKB7c_Q8O2MTtG8DgI0Urr?usp=sharing

Piltide autor:  Tom Zuraljov

Lisainfo:
Kerli Ats
tegevjuht
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
Tel. 5647 5660
info@taluliit.ee

Täna algab „Parim Talu 2022“ valimise ringkäik 

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
09.08.2022 

 

Täna algab „Parim Talu 2022“ valimise ringkäik 

Täna, 9. augustil 2022.a., algab selle aasta parima talu konkursil osalevate talude ringreis. Kolmepäevase ringreisi raames külastatakse kokku 10 talu erinevates Eesti maakondades.

„Eesti talud on väga olulisel kohal kogu maaelu edendamisel. Viimaste aastate kriisid on selgelt tõestanud toidujulgeoleku ja seda tagava kohaliku jätkusuutliku toidutootmise tähtsust. Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkursiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Parimat talu valitakse Eestis juba 29ndat aastat. Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu ning lisaks kuulutatakse välja üldvõitja.

Sel aastal võistlevad tiitlile „Parim talu 2022“:

  • Varisoo OÜ Lääne-Virumaalt;
  • Veinimäe talu Võrumaalt
  • Tarmere TÜ (Mahe kanep) –Valgamaalt;
  • Järiste Veinitalu Tartumaalt
  • Ravling OÜ Pärnumaalt
  • Arude talu Pärnumaalt;
  • Mahlametsa OÜ Pärnumaalt
  • Tõrvaaugu talu Pärnumaalt
  • Uue-Hansu talu Hiiumaalt
  • Lepiku talu Raplamaalt

Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Kerli Ats ja Gelis Pihelgas (ETKL), Meelis Annus (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Alex-Sander Puhm (Maaeluministeerium), Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit) ja Teele Üprus (Postimees Maa Elu). Parimaid talusid aitab välja selgitada ka maaeluminister härra Urmas Kruuse.

Parimad talud kuulutatakse välja 3. septembril Põhjala tehases toimuval suurel talutoidu laadal „Maa tuleb linna“.

Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu ja Alexela.

 

Lisainfo:

Gelis Pihelgas

Tel. +372 553 1571

E-post: info@taluliit.ee

Taluliit valis uue nõukogu

Eile, 29. juunil, toimus Viljandis Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek, kus valiti järgnevaks kaheks aastaks uus keskliidu nõukogu.

Üldkoosolek valib iga kahe aasta tagant Talupidajate Keskliidule uue nõukogu, mis on üldkoosolekute vahelisel ajal liidu kõrgeimaks organiks. Järgmisel kahel aastal on Taluliidu nõukogu kuue liikmeline. Üldkoosolek valis nõukogusse Kalle Hamburgi (Raplamaa Talupidajate Liit), Marika Parve (Võrumaa Talupidajate Liit), Ants Aamani (Eesti Maakarja Kasvatajate Selt), Jaan Kiideri (Saaremaa Talupidajate Liit), Ando Eelmaa (Eesti Erametsaliit) ja Leila Kroonbergi (Valgamaa Põllumeeste Liit). Nõukogu esimehena jätkab Kalle Hamburg.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolekul osalesid liikmesorganisatsioonide esindajad. Lisaks organisatsiooni arendamise küsimustele oli päevakavas ka rohepöörde teemad. Ettekandega „Rohepoliitika, kestlik toidusüsteem ja roheülemineku teekaart“ esines Eesti Maaülikooli vanemteadur ja Vabariigi Valitsuse rohepoliitika ekspertrühma liige Ants-Hannes Viira. Aruteludes tõstatus ÜPP strateegiakava roll rohepöörde raames seatud eesmärkide saavutmisel. Tõdeti, et muret tekitab kallinenud hindade ja toetusmäärade suhe. Küsimus on, et kas tänases olukorras on ikka toetusmäärad piisavad ja motiveerivad, et põllumajandustootjad rakendaksid kõrgemaid keskkonnahoiu meetmeid, mis on vajalikud rohepöörde elluviimiseks.

22. jaanuaril 1989. aastal loodud Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) on suurima liikmeskonnaga põllumajandustootjaid, maaettevõtjaid ja erametsaomanikke ühendav esindusorganisatsioon Eestis. ETKL-i kui katuseorganisatsiooni liikmeteks on kohalikud ja regionaalsed esmatasandi organisatsioonid, üleriigilised ühingud ja tootjate ühistud. Eelnimetatud ETKL-i kollektiivliikmed, tänase seisuga 21 erinevat maamajandusega seotud organisatsiooni, katavad oma mitmekesisuses kogu Eesti põllu- ja metsamajandusliku sektori ning hõlmavad kokku ligikaudu 9000 üksikliiget. Lisaks talupidajate ja põllumajandustootjate ühendustele kuuluvad ETKL-i liikmete hulka ka Eesti Erametsaliit. ETKL-i kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek, üldkoosoleku vahelisel ajal täidab kõrgeima organi ülesandeid  nõukogu.

 

Vasakult: Leila Kroonberg (Valgamaa Põllumeeste Liit), Ants Aaman (Eesti Maakarja Kasvatajate Selt), Kalle Hamburg (Raplamaa Talupidajate Liit), Marika Parv (Võrumaa Talupidajate Liit), Ando Eelmaa (Eesti Erametsaliit). Pildilt on puudu Jaan Kiider (Saaremaa Talupidajate Liit)

Parima talutoidu konkurss on avatud!

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
14.06.2022.a

 

Parima talutoidu valimine toimub ka sel aastal. Talunikke oodatakse oma tooteid konkursile esitama juba alates tänasest. 

„See on talunikele väga hea võimalus tutvustada oma tooteid laiemale publikule. Seega kutsun ülesse kõiki väiketootjaid konkursil osalema,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning lisab, et Parima talutoidu konkurss pakub head ülevaadet sellest, kui kvaliteetselt ja hästi osatakse Eestis toitu toota.

„Eelmine aasta üllatas mind osalevate toodete arvukus ning kõrge kvaliteet ehk kiitus tublidele osalejatele! Samuti oli mul äärmiselt hea meel näha Parima talutoidu võistlusel osalenud tooteid hiljem konkureerimas ka Eesti Parima Toiduaine konkursil – võib olla said osad julgustust just Talutoidu žürii positiivsest tagasisidest! On äärmiselt tore, kui meie tublid kodumaised tootjad saavad neile väärilist tunnustust – seega julgustan kõiki ka Parim talutoit 2022 konkursist osa võtma. See võimaldab tutvustada rohkem oma uusi põnevaid tooteid tarbijatele ning samuti saada asjalikku tagasisidet professionaalse žürii käest,“ ütleb žürii esimees toidutehnoloog Rain Kuldjärv.

Ka eelmise aasta Parima talutoidu konkursi võitja Külli Eller Piesta Kuusikaru talust soovitab talunikel oma kandidatuuri ülesse seadma. „Võitja potentsiaalvõib peituda hoopis mõnes põnevas tootes, mis seni pole veel laiema avalikkuseni jõudnud. Konkursi kaudu on kindlasti võimalik väärilist tähelepanu saada.“ Lisaks ütleb Külli, et konkursilt saadud tunnustus aitab toote turundusele ja müügile hästi kaasa. „Tänaseks on eelmise aasta Talutoidu konkursi võitja Piesta MUST läbimüüdud ning ootame pikisilmi uut mustasõstrasaaki, et sügisel, kui organism kõige rohkem tuge ja turgutust vajab, taas Eesti mahemarjadest valmistatud ja C-vitamiinist pakatavat jooki pakkuda,“ lisab ta.

2022. aasta Parim talutoit selgitatakse välja üheksas kategoorias. Kolmandat aastat järjest valitakse ka parim piirkonna toode. Kuna käesolev aasta onJärvamaamaitsete aasta, pööratakse just selle piirkonna toodangule erilist tähelepanu. Konkursile on võimalik registreerida kuni 8. juulini kasutades registreerimisvormi, mis avaneb siit (https://www.surveymonkey.com/r/GWSNMQ2). Parima talutoidu valimine toimub 28. juulil Academic Food Labis Tallinnas, kus tooteid hakkab hindama kuni 15-liikmeline hindamiskomisjon.

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. Aastal, mil Eestimaa Talupidajate Keskliit soovis läbi konkursi tuua esile Eesti taludes toodetud põnevad tooted ning samas tunnustada talutoidu tootjaid oma toodangu väärindamise eest. Lisaks on olnud konkursi eesmärgiks motiveerida talunikke tegelema tootearendusega, et pakkuda veel põnevamaid tooteid tarbijatele. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

* Konkurss toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Lisainfo:

Gelis Pihelgas
Tel: +372 5531571
E-mail: gelis@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ

 

Taluliit kutsub kandideerima parima talu tiitlile

PRESSITEADE
01.06.2022.a.

 

Pea kolmekümne aastase traditsiooniga parimate talude valimise konkurss toimub ka tänavu. Kandidaate saab konkursile esitada kuni 30. juunini. 

“Põllumajandus ei ole pelgalt piimatootmine või teraviljakasvatus. Meie põllumajandusmaastik on väga mitmekesine ning Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib parimate talude valimisega näidata just meie põllumajandustootmise eripärasid, mis rikastavad maaelu, “ ütleb Taluliidu tegevjuht Kerli Ats. „Parima talu konkurss on hea võimalus seda teadvustada ja hinnata,“ lisab Ats ning kutsub ülesse talupidajaid oma kandidatuure esitama. „Sellel aastal oleme seadnud konkursi fookusesse noored talupidajad. Julgustame väga noori talupidajaid üles seadma oma kandidatuuri. Konkursile võib esitada ka oma naabri või mõne muu talu, mis on avalduse täitjale silma paistnud. Oluline on, et tublid talupidajad ei jääks märkamata.“

Ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus kutsub talunikke ülesse konkursil osalema. „Talupidamine on jäänud tänaseks pereettevõtluse vormiks, mis kannab majanduslikule eesmärgile lisaks ka kultuuripärandit. Konkursi käigus saame tunnustada tublimaid tegijaid ning tutvustada huvitavaid ja majanduslikult toimivaid lahendusi. Loodan, et see aitab tuua maale uusi ja särasilmseid inimesi ning kindlustada eesti rahva ja kultuuri säilimist meie kodumaal.“

Nii nagu eelnevatel aastatel, oodatakse talusid kandideerima kolme kategooriasse: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ning parim noortalunik. Kandideerida saab  kuni 30. juunini ning kandideerimisavaldus on leitav siit: ESITA AVALDUS

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel ning seda valitakse tänavu juba 29. korda. Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus ning auhinnafondi toetavad ka Postimees Maa Elu, Alexela, Kalev Spa hotell ja Veekeskus.

Lisainfo:  

Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Kuidas ühiselt taastuvenergiast kasu saada?

Taastuvenergia suuremat tootmist ja laialdasemat kasutuselevõttu pooldavad kõik. Lisaks keskkonnahoiule on võimalik ise elektrit tootes hoida ka elektrihind stabiilsena. Lahku kipuvad arvamused minema siis, kui on vaja leida selleks kõige sobivamad asukohad. Viimastel aastatel on päikeseparke kerkinud üle Eesti ning suure tõenäosusega on suurem kasv veel ees. Tulemas on ka uus tuuleparkide laine.

Taastuvenergeetika on õige asi, mille suunas liikuda, aga kuidas maaettevõtja ja põllumees  saab siin kaasa lüüa? Kas kohalike elanike roll piirdubki vaid planeerimisteadete lugemisega? Kuidas tagada, et põllumajanduseks sobivad maad ei kattuks päikesepaneelidega, kui meil on piisavalt väheviljakaid jäätmaid, rääkimata katustest, mida taastuvenergia tootmiseks kasutada?

Just sellel eesmärgil, et kohalik kogukond saaks otsustada, millistes asukohtades elektrit toota, ning ka ise osaleda taastuvenergia tootmises, sai loodud Energiaühistu. Energiaühistu on grupp inimesi, kes tulid kokku, et ühistulises vormis ise osaleda taastuvenergiaparkide rajamises. Toome „teeme ise“ mentaliteedi ka energeetikasse. Meie liikmete seas on keskkonnakaitsjaid, ettevõtjaid, arhitekte, kunstnikke, energeetikuid, ametnikke – esindajaid kõigist eluvaldkondadest, kelle jaoks on oluline, et  kohalikku kogukonda kaasates ja keskkonda arvestades saaks ise taastuvenergiat toota. Meie mentaliteet on, et püüame alati uutes asjades näha uusi võimalusi.

Põllumeestele on ühistuline tegevusvorm tuttav ning vilja-, piima-, ja lihaühistud teenivad liikmete huvisid. Energiaühistu kaudu on võimalik samu eesmärke täita ka taastuvelektri tootmises – hoida hinda stabiilsena, kontrollida müüki ja ühiselt tegutsedes saavutada suuremad mahud ja läbirääkimisvõime.

Valdav osa kogukonna elanikest ei ole energeetikud. Peale avalikku koosolekut, kus räägitakse päikese- või tuuleparkidest, helistame nõu küsimiseks vanale tuttavale või proovime guugeldades leida kinnitust või vastuväidet kuuldule. Energiaühistu mõte on olla see vana hea tuttav, kes jagab enda liikmete teadmist ja kogemust teiste ühistu liikmetega. Nii saame liikuda kiiremini edasi ning igaüks omas nurgas ei pea kõike otsast peale tegema.

Ise omanikeringis olemine võtab madalamaks ka emotsionaalse fooni, mis on viimastel aegadel inimestel tuule- ja päikeseparkide osas tekkinud kui ettevõtjad on soovinud kellegi nii-öelda tagahoovis taastuvenergiat toota. Olles ise osanik “tagahoovi taastuvenergiapargis”, on väga selge ka ka kohalik kasu – ise toodan, ise kasutan, ise võidan. Mujal maailmas on väga levinud, et põllumees paneb oma maa kaks korda tööle – maa peal kasvatab kartuleid või maasikaid ning samal maal toodab tuulik üleval tuuleenergiat. Samuti on võimalik ka päikesepargid rajada nii, et paneelide alune pind jääb avatuks põllumajandusele ning pargi eluea lõppedes seadmed täielikult eemaldada.

Päikeseparkide rajamine on jõukohane juba ka majapidamise tasandil. Samas oleks majanduslikult mõttekam rajada suuremad pargid (paneelide ja ehitamise ühikulu langeb) kohtadesse, kus nad ei paista silma (vanad laudakompleksid, mis tuleks nagunii kokku lükata) ja kus osanikeks saavad tulla kõik kogukonna liikmed  (sh farmid, kel endal jäätmaid ei ole).  Sama kehtib tuuleparkide kohta. Miks mitte teha koostööd ja küsida kogukonna energiaühistule osalus valda rajatavas tuulepargis? Siis jääb igast toodetust kilovatt-tunnist kindel osa kogukonda. Riik on ette valmistamas „kohaliku kasu“ seadust, kuid keegi ei keela tegemast lisakokkuleppeid ning ettevõtlikel kogukondadel suurendada enda võimalusi. Tuuleparkides toodetava elektrienergia maht on juba niivõrd suur, et tuulepargi lähedusse planeeritud ettevõtlusaladel on võimalik otseliini kaudu võimalik pakkuda väga konkurentsivõimelist (loe soodsat) elektrihinda. Näiteks rajada sinna ühistulised viljakuivatid.

Kogukonna liige on ka kohalik omavalitsus ning praegu on ettevalmistamisel seaduse eelnõu, mis lubaks ka kohalikul omavalitsusel osaleda energiaühistus ning toota ise endale elektrienergiat. See oleks suurepärane võimalus kohalike inimeste ja omavalitsuse koostööks. Näiteks rajada üheskoos mõne ühiskondliku hoone katusele päikesepark – energiaühistu saab endale stabiilse elektrienergia tarbija ning omavalitsus ei pea investeerima enda piiratud rahalisi ressursse, vaid saab neid kasutada logopeedi või muusikaõpetaja palkamiseks.

Enamik valdasid on uuendamas üldplaneeringuid ja arengukavasid. Selles  valguses on kõige õigem aeg vaadata enda kodukohas ringi pilguga, kuhu meie kogukond võiks enda taastuvenergia pargi rajada. Julgustan arutlema naabritega ning täita ettepanekutega valla arengukava kogukonnaenergeetika peatükk.

Toon välja üheksa põhjust, mis energiaühistu loomine on väärt mõte:

  1. Kohalik omand – taastuvenergia park kuulub kohalikele inimestele.
  2. Omavahelise dialoogi teke – olles ise omanikud, on palju lihtsam leida koosmeelt kogukonna ühisele projektile.
  3. Teadlikkus – ühistulises vormis kaasatakse ühtsesse inforuumi kõik osalised ning jagatakse teadmisi energeetika küsimustes.
  4. Konfliktide ennetamine – ühistuline tegevus põhineb konsensusel ja koostööl, mis võimaldab ära hoida konfliktsete olukordade tekkimise.
  5. Madalamad investeeringukulud – kuna kiire kasumi teenimine ei ole peamine eesmärk, siis on võimalik valida kohalikku keskkonda kõige sobivamad tehnoloogiad.
  6. Madalamad võrgukulud – tarbides ise kohapeal toodetud elektrit, säästame võrgutasudelt.
  7. Demokraatlik tegevusvorm – ühistuline tegevusvorm võimaldab kaasata kõik huvitatud kogukonna liikmed.
  8. Säästva tarbimise lahenduste näitlikustamine – kohalik energiatootmine teeb säästva arengu lahendused mõistetavaks ja toob need koju kätte.
  9. Osalemine – energiaühistus osalemine annab kogukonna liikmetele võimaluse ise otsustada ja kaasa lüüa kohalikus taastuvenergiatootmises.

Vaatame enda ümber ringi, kus võiks taastuvenergiat toota, mitte ärme lase endale öelda, kus seda peaks tegema. Energiaühistu on igati valmis jagama enda kogemust ja teadmisi kogukonnaparkide rajamisel.

Autor: Märt Helmja, Energiaühistu juht

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool”

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe “Liidrite kool”

Eesti maapiirkonnad vajavad liidreid!

Toimumise aeg:

20.-21. november 2021 – Kontaktõpe Tallinnas Kalev SPA & Konverentsikeskuses

27.-28. november 2021 – Virtuaalne

04.-05. detsember 2021 – Virtuaalne

Koolituse kirjeldus: Noorte põllumajandusjuhtide väljaõppe „Liidrite kool“ annab kiirkursuse formaadis põhjaliku ülevaate juhtimisest ja juhiks olemisest, organisatsiooni käitumisest, organisatsiooni sisekommunikatsioonist, võrgustikest ja nende eesmärkidest, esindusorganisatsioonide rollidest ja funktsioonidest. Lisaks toimub koolituse raames ühe päevane praktiline meediakoolitus.

Koolituse eesmärk:

Pakkuda tulevastele või juba tegutsevatele organisatsioonide juhtidele tuge juhi töö olemuse süsteemsel mõtestamisel läbi eestvedamise prisma, mis on vajalik MTÜ juhtimisel.

Koolituse eesmärgiks on koolitada potentsiaalseid põllumajandusorganisatsioonide esindusorganisatsioonidele järelkasvu, kes aktiivselt panustaksid kodanikuühiskonna arengusse, et seista põllumajandusettevõtete huvide eest ja arendaks koostööd sektoris. Lisaks sobib koolitus ka põllumajandusettevõtjatele, kes soovivad oma teadmisi arendada organisatsiooni juhtimise vallas.

 

Koolituspäev I,  20. november 2021.a.

 Lektorid:

Hanna Tamsalu (MSc) on põllumajandusharidusega võrgustikuspetsialist. Töötanud avalikus sektoris, Maaeluministeeriumis ja Põllumajandusuuringute Keskuses. Läbinud mitmeid nõustamismetoodika ja innovatsioonimetoodika koolitusi ning tegeleb maaeluvõrgustikus innovatsiooniteemade hoidmisega. Aastatel 2021-2023 põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonna teadmussiirde programmi juht.

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020. aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

 

 

 

 

Koolituspäev II, 21. november 2021.a.

 Lektorid:

Koolituse põhiline läbiviija ja koordinaator on Hamburg ja Partnerite vanemkonsultant ning endine TV3 uudistejuht Marko Paloveer. Marko juhib korporatiiv- ja turunduskommunikatsiooniprojekte, veab tele- ja videoprojekte ning nõustab igapäevaselt mitmeid era- ja avaliku sektori kliente. Ta on töötanud meediavaldkonnas 2004. aastast reporteri, produtsendi ja sisutoimetajana, juhtinud TV3 uudistetoimetust. Marko on kaitsnud Tartu Ülikoolis magistrikraadi sotsiaalteadustes ja ajakirjanduses.

Vanemkonsultandina koolituse teoreetilise ja intervjuude analüüsi osa üheks läbiviijaks on Hamburg ja Partnerite asutajapartner ja vanemkonsultant Hannes Hamburg. Hannes nõustab strateegilise ja kriisikommunikatsiooni valdkonnas, teeb meediakoolitusi ja analüüse. Ta on nõustanud alates 1995. aastast enam kui sadat era- ja avaliku sektori organisatsiooni ning korraldanud meediakoolitusi ja konverentse. Hannes on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas ajakirjanduse eriala ja kõrvalerialana psühholoogia ning kaitsnud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooria magistrikraadi.

 

Koolitusepäev III,  27. november 2021.a.

 Lektor:

Ivar Raav on olnud juht u 60 juhile ning 2000 kolleegile üle 10 aasta (Swedbank, Omniva, If Kindlustus). Tal on Organisatsioonikäitumise magister ja lisaks on ta matemaatik – ühendatud on kandiline ja pehme juhtimine. Õpib holistiliseks regressiooniterapeudiks Holistika Insituudis, et terviklikku inimkäsitlust juhtimisse tuua. Tema kirg on juhtide eestvedamisoskuste arendamine ning soovib, et iga juht oleks läbi mõelnud, milline on tema juhtimisjalajälg.  Tema missioon on muuta juhtimistegevuse mainet ja olla osaline Eesti kui parima juhtimiskultuuriga riigi arendamisel.

 

Koolituspäev IV, 28. november 2021.a.

Lektor:

Piret Masso omab üle kahekümneaastast töökogemust rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui ka väljaspool, nõustades ja koolitades juhte nii kommunikatsiooni kui ka muutuste juhtimise valdkonnas ning vastutades organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside eest. Täna jagab ta oma teadmiseid ja kogemusi EBS-i  tudengitele, nii magistri- kui ka bakalauruseõppes,  õpetades organisatsioonide ja inimeste juhtimist ning personalijuhtimist.  Alates 2013. aastast tegutseb ta mentorina organisatsioonis Ewervise/ Torch, juhendades juhte üle maailma.  Alates 2018. aastast õpib EBS-s doktoriõppes, uurimisobjektiks on ettevõtete personalijuhtimise strateegiad ja praktikad, mis tagavad erinevatest vanusrühmadest töötajate kaasatuse organisatsioonis.

 

Koolitusepäev V, 4. detsember 2021.a.

 Lektor:

Olavy Sülla juhib täna edukalt Pärnumaa Talupidajate Liitu ning Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskust. Olavy on pikaaegne maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent, pakkudes talupidajatele olulisi tugiteenuseid. Ta on oluline partner Maaeluministeeriumi allasutustele – ta esindab talupidajaid PRIA ja PTA kliendinõuandvas kogus ning panustab läbi Eestimaa Talupidajate Keskliidu erinevatesse sektorit puudutavatesse töövormidesse.

Kerli Ats  omab magistrikraadi ettevõtluses. On juhtinud alates 2017. aastast Eestimaa Talupidajate Keskliitu ning kuulub alates 2020.aastast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Omandab hetkel EBS-is doktorikraadi.

 

 

 

Koolitusepäev VI, 5. detsember 2021.a.  

Lektor:

Piret Masso omab üle kahekümneaastast töökogemust rahvusvahelistes ettevõtetes nii Eestis kui ka väljaspool, nõustades ja koolitades juhte nii kommunikatsiooni kui ka muutuste juhtimise valdkonnas ning vastutades organisatsiooni kommunikatsiooniprotsesside eest. Täna jagab ta oma teadmiseid ja kogemusi EBS-i  tudengitele, nii magistri- kui ka bakalauruseõppes,  õpetades organisatsioonide ja inimeste juhtimist ning personalijuhtimist.  Alates 2013. aastast tegutseb ta mentorina organisatsioonis Ewervise/ Torch, juhendades juhte üle maailma.  Alates 2018. aastast õpib EBS-s doktoriõppes, uurimisobjektiks on ettevõtete personalijuhtimise strateegiad ja praktikad, mis tagavad erinevatest vanusrühmadest töötajate kaasatuse organisatsioonis.

 

Infopäev toimub „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Parim Eesti talutoit 2021 on mustasõstrajook Piesta MUST

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
15.10.2021

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsus juba kuuendat aastat talunikke üles esitama oma tooteid parima talutoidu konkursile. Eesmärgiks on tõsta esile kohalikku talutoitu, edendada maaelu ja tunnustada talunike tööd. 12-liikmeline hindamiskomisjon valis oma lemmikud välja  26 väiketootja 71 talutoote seast. Parimaks Eesti talutoiduks 2021 valiti mustasõstrajook Piesta MUST. Käesolev aasta oli Põhja-Eesti maitsete aasta ning Põhja-Eesti parimaks talutoiduks valiti  Vinkymon Küüslaugukrõpsud.

Taluliidu projektijuhi Gelis Pihelgase sõnul oli osavõtt taas väga aktiivne: „Käesolev aasta eristus eelmistest kasekäsna toodete rohkuse poolest. Iga aastaga muutuvad ka pakendid loodussõbralikumaks ja kujundused kaunimaks.“

„Kõige populaarsem kategooria oli taas juustude kategooria, kuhu esitati 11 toodet. Üllatuseks oli nii hea valik jäätiseid erinevatelt tootjatelt,“ lisas Pihelgas.

Toidutehnoloogist hindamiskomisjoni esimees Rain Kuldjärv tunnistas, et selle aasta võitjate valimine oli väga raske töö, sest konkursile esitatud toodete kvaliteet oli ühtlaselt kõrge. „Väga meeldiv oli näha erinevaid leidlikke ja põnevaid tooteid, millede valmistamisel oli kasutatud erinevaid kodumaiseid loodusande. Näiteks jäid meelde ebaküdoonia ehk nn põhjamaise sidruni kasutamine mitmes erinevas tootekategooriates, musta pässiku ehk kasekäsna erinevad tooted, põnevad kääritatud joogid, maitseküllased juustud ja kohupiimakreemid, kuivatatud kuusevõrsed ja veel palju muud,“ ütles Kuldjärv.

„Mul on hea meel, et tublid talupidajad leiavad aega panustada tootearendusse ning kas iseseisvalt või mõne põneva koostöö tulemusena on valminud sensoorselt väga mitmekülgsed ja loomulikult maitsvad tooted. Soovin jõudu ja tublit pealehakkamist ka järgmisteks aastateks!” lisas Kuldjärv.

Hindamiskomisjoni kuulusid: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse tootearendusspetsialist Rain Kuldjärv, Scheeli restorani omanik Rein Beljaev, Eesti Peakokkade Ühenduse juhatuse liige Koit Uustalu, toidublogija Tuuli Mathisen, laulja Luisa Rõivas, Maalehe ajakirjanik Argo Ideon, ETKL nõukogu liige Marika Parv, Talu Toidab juhataja Kristeli Veimann, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Kerli Nõges, Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht Eha Paas, ERMi ajaloolane Anu Kannike ja EAS äriturunduse tiimijuht Kristiina Kästik.

Parim talutoit 2021 võitjaid tunnustatakse 12. novembril toimuval talunike tänuüritusel.  Hindamiskomisjon valis parimaid tooteid 28. septembril Tallinnas Scheeli restoranis.

  1. aasta parim talutoit võitjad selgitati välja järgnevates kategooriates:

Parim talutoit 2021 – Piesta MUST

Parim tervisetoode 2021 – Vinkymon Küüslaugukrõps

Parim piimatoode 2021 – Nopri Kohupiimakreem Muraka

Parim juust 2021 – Andre Salute Me3

Parim pagaritoode 2021 – Vildivilla OÜ Odra karask jõhvikate, aniisi ja tumeda šokolaadiga

Parim maius 2021 – Talujäätis Külm “Pistaatsia”

Parim lisand 2021 – Piesta õunamarmelaad

Parim valgutoode 2021 – Muhu Liha Lamba aba eelküpsetatud

Parim alkoholivaba jook 2021 –  Piesta MUST

Parim alkoholiga jook – Tori siidritalu siider „Brut“

Parim Põhja-Eesti toode – Vinkymon Küüslaugukrõps

Pildigaleriiga saab tutvuda SIIN

 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Projektijuht

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel: +372 553 1571
E-post: gelis@taluliit.ee

 

Sigade Aafrika katk on Võru- ja Lääne-Virumaal ringlemas

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.10.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas taas sigade Aafrika katku (SAK) viiruspositiivsed metssead Võrumaal ja Lääne-Virumaal.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul tuvastati viirust Võrumaal, kus haigust ei ole viimase kolme aasta jooksul leitud. „Põhja-Eesti leidude põhjal saame öelda, et kindlasti ei jää Võrumaa leiud ainsateks, sest näeme tendentsi, kus haigus levib metssigade hulgas ja ohustab seetõttu ka koduseafarme, nii nagu juhtus Harjumaal. Seetõttu on oluline, et seapidajad oleksid hoolsad, et ennetada haiguse levikut farmi,“ selgitas Kalda.

Oktoobri alguses tuvastati SAK viirus Võrumaal kahel ja Lääne-Virumaal ühel metsseal. „Antud leiud näitavad, et SAK viirus levib metssigade populatsioonis nii Lõuna-Eestis kui ka Põhja-Eestis ning selline olukord on suureks ohuks meie seakasvatuse ettevõtetele. Selleks, et vähendada haiguse leviku riski metsast seafarmidesse, on väga oluline vähendada metssigade arvukust ja järgida jahipidamisel bioturvameetmeid“ kirjeldas Kalda. Seakasvatajad peavad samuti olema järjekindlad ja hoolsad bioturvalisuse meetmete rakendamisel.

Lisaks metssigade uurimisele SAKile kontrollib amet regulaarselt seakasvatuse ettevõtteid, et veenduda nende bioturvalisuse meetmetes. Oktoobri seisuga on Eestis 128 registreeritud loomapidamiskohta, kus peetakse kodusigu. Amet on sellel aastal teinud 218 bioohutusnõuete kontrolli, kus tuvastati 22 nõuetele mittevastavust kaheksa seapidaja juures. Põhiliselt olid nõuetele mittevastavused seotud teavitamis-, arvestus- ja jälgitavusnõuete täitmisega, kuid mõnel juhul tuvastati puudusi ka desoprotseduuride läbiviimisel ning mitmel juhul nõustati seapidajaid bioturvakava nõuetele vastavuse ja ajakohastamise osas. Üldiselt võib öelda, et Eesti seapidajad on SAK ennetamiseks vajalikest nõuetest teadlikud ning rakendavad neid hoolsalt. Samuti kontrollitakse sigalates surnud sigu haiguse varajaseks avastamiseks, mis võimaldab haiguse ilmnemisel operatiivselt reageerida.

Surnud metssea leidmisel palume teavitada SAK rakenduse kaudu https://seakatk.ee/teata, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab metssigade leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.

Metssiga tuleks jätta puutumatult sinna, kus ta leiti.

Tutvu rakendusega