PRESSITEADE Eestimaa Talupidajate Keskliit 15.10.2021
Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsus juba kuuendat aastat talunikke üles esitama oma tooteid parima talutoidu konkursile. Eesmärgiks on tõsta esile kohalikku talutoitu, edendada maaelu ja tunnustada talunike tööd. 12-liikmeline hindamiskomisjon valis oma lemmikud välja 26 väiketootja 71 talutoote seast.Parimaks Eesti talutoiduks 2021 valiti mustasõstrajook Piesta MUST. Käesolev aasta oli Põhja-Eesti maitsete aasta ning Põhja-Eesti parimaks talutoiduks valiti Vinkymon Küüslaugukrõpsud.
Taluliidu projektijuhi Gelis Pihelgase sõnul oli osavõtt taas väga aktiivne: „Käesolev aasta eristus eelmistest kasekäsna toodete rohkuse poolest. Iga aastaga muutuvad ka pakendid loodussõbralikumaks ja kujundused kaunimaks.“
„Kõige populaarsem kategooria oli taas juustude kategooria, kuhu esitati 11 toodet. Üllatuseks oli nii hea valik jäätiseid erinevatelt tootjatelt,“ lisas Pihelgas.
Toidutehnoloogist hindamiskomisjoni esimees Rain Kuldjärv tunnistas, et selle aasta võitjate valimine oli väga raske töö, sest konkursile esitatud toodete kvaliteet oli ühtlaselt kõrge. „Väga meeldiv oli näha erinevaid leidlikke ja põnevaid tooteid, millede valmistamisel oli kasutatud erinevaid kodumaiseid loodusande. Näiteks jäid meelde ebaküdoonia ehk nn põhjamaise sidruni kasutamine mitmes erinevas tootekategooriates, musta pässiku ehk kasekäsna erinevad tooted, põnevad kääritatud joogid, maitseküllased juustud ja kohupiimakreemid, kuivatatud kuusevõrsed ja veel palju muud,“ ütles Kuldjärv.
„Mul on hea meel, et tublid talupidajad leiavad aega panustada tootearendusse ning kas iseseisvalt või mõne põneva koostöö tulemusena on valminud sensoorselt väga mitmekülgsed ja loomulikult maitsvad tooted. Soovin jõudu ja tublit pealehakkamist ka järgmisteks aastateks!” lisas Kuldjärv.
Hindamiskomisjoni kuulusid: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse tootearendusspetsialist Rain Kuldjärv, Scheeli restorani omanik Rein Beljaev, Eesti Peakokkade Ühenduse juhatuse liige Koit Uustalu, toidublogija Tuuli Mathisen, laulja Luisa Rõivas, Maalehe ajakirjanik Argo Ideon, ETKL nõukogu liige Marika Parv, Talu Toidab juhataja Kristeli Veimann, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Kerli Nõges, Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht Eha Paas, ERMi ajaloolane Anu Kannike ja EAS äriturunduse tiimijuht Kristiina Kästik.
Parim talutoit 2021 võitjaid tunnustatakse 12. novembril toimuval talunike tänuüritusel. Hindamiskomisjon valis parimaid tooteid 28. septembril Tallinnas Scheeli restoranis.
aasta parim talutoit võitjad selgitati välja järgnevates kategooriates:
Parim talutoit 2021 – Piesta MUST
Parim tervisetoode 2021 – Vinkymon Küüslaugukrõps
Parim piimatoode 2021 – Nopri Kohupiimakreem Muraka
Parim juust 2021 – Andre Salute Me3
Parim pagaritoode 2021 – Vildivilla OÜ Odra karask jõhvikate, aniisi ja tumeda šokolaadiga
Parim maius 2021 – Talujäätis Külm “Pistaatsia”
Parim lisand 2021 – Piesta õunamarmelaad
Parim valgutoode 2021 – Muhu Liha Lamba aba eelküpsetatud
Parim alkoholivaba jook 2021 – Piesta MUST
Parim alkoholiga jook – Tori siidritalu siider „Brut“
Põllumajandus- ja Toiduamet PRESSITEADE 14.10.2021
Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastas taas sigade Aafrika katku (SAK) viiruspositiivsed metssead Võrumaal ja Lääne-Virumaal.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul tuvastati viirust Võrumaal, kus haigust ei ole viimase kolme aasta jooksul leitud. „Põhja-Eesti leidude põhjal saame öelda, et kindlasti ei jää Võrumaa leiud ainsateks, sest näeme tendentsi, kus haigus levib metssigade hulgas ja ohustab seetõttu ka koduseafarme, nii nagu juhtus Harjumaal. Seetõttu on oluline, et seapidajad oleksid hoolsad, et ennetada haiguse levikut farmi,“ selgitas Kalda.
Oktoobri alguses tuvastati SAK viirus Võrumaal kahel ja Lääne-Virumaal ühel metsseal. „Antud leiud näitavad, et SAK viirus levib metssigade populatsioonis nii Lõuna-Eestis kui ka Põhja-Eestis ning selline olukord on suureks ohuks meie seakasvatuse ettevõtetele. Selleks, et vähendada haiguse leviku riski metsast seafarmidesse, on väga oluline vähendada metssigade arvukust ja järgida jahipidamisel bioturvameetmeid“ kirjeldas Kalda. Seakasvatajad peavad samuti olema järjekindlad ja hoolsad bioturvalisuse meetmete rakendamisel.
Lisaks metssigade uurimisele SAKile kontrollib amet regulaarselt seakasvatuse ettevõtteid, et veenduda nende bioturvalisuse meetmetes. Oktoobri seisuga on Eestis 128 registreeritud loomapidamiskohta, kus peetakse kodusigu. Amet on sellel aastal teinud 218 bioohutusnõuete kontrolli, kus tuvastati 22 nõuetele mittevastavust kaheksa seapidaja juures. Põhiliselt olid nõuetele mittevastavused seotud teavitamis-, arvestus- ja jälgitavusnõuete täitmisega, kuid mõnel juhul tuvastati puudusi ka desoprotseduuride läbiviimisel ning mitmel juhul nõustati seapidajaid bioturvakava nõuetele vastavuse ja ajakohastamise osas. Üldiselt võib öelda, et Eesti seapidajad on SAK ennetamiseks vajalikest nõuetest teadlikud ning rakendavad neid hoolsalt. Samuti kontrollitakse sigalates surnud sigu haiguse varajaseks avastamiseks, mis võimaldab haiguse ilmnemisel operatiivselt reageerida.
Surnud metssea leidmisel palume teavitada SAK rakenduse kaudu https://seakatk.ee/teata, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab metssigade leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
Metssiga tuleks jätta puutumatult sinna, kus ta leiti.
Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.
Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside. Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:
Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad hakkavad oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude kütmise eest, maksma rohkem puhkuselendude eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret kõrgemate kulude pärast, mida kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid, mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.
Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:
Eestimaa Talupidajate Keskliit on tänaseks juba 28. aastat järjepidevalt valinud parimaid talusid, et läbi konkursi tunnustada ja tõsta esile peretalusid, näidata põllumajandustootmise mitmekesisust ning läbi inspireerivate talulugude ja noortalunike propageerida ja tutvustada põllumajandust. „Parim Talu 2021“ hindamiskomisjoni ringkäik toimus sel aastal augusti esimesel nädalal, mil viieliikmeline žürii külastas kolme päeva jooksul kaheksat eri talu kuues Eesti maakonnas.
Hõbemäe talu (Põlva maakond)
Hõbemäe talu sai alguse pererahva unistusest, mida hakati vaikselt ellu viima. Talu perenaine Sigrid Luige unistas loomapidamisest juba väiksest peale ning on tänaseks loomadega kokku puututud juba üle 20ne aasta. Kui Sigrid väike oli tahtis ta väga emaga lehmalauta kaasa minna ning tänaseks on Sigridil ette näidata magistrikraad loomakasvatuses.
Talus alustati loomapidamisega neli aastat tagasi. Kui alguses olid talus ainult kaks ammlehma koos kahe vasikaga, siis on tänaseks loomade arv tublisti kasvanud. Talus on 17 puhtatõulist Šarolee tõugu lihaveist, 2 lammast- Poisu ja Plika, 3 kassi, 9 parti, üle 200 mahekana, koer ja 4 hobust. Loomad on talus väga sõbralikud ning ei ütle ära hellitustest ja paist. Ei ole ebatavaline kui karjamaal veis sinult pai soovib või kui koplis hobune sind kallistama tuleb.
Talus olevad mahekanad munevad päevas kokku umbes 12 karpi mahemune päeva ning munad on viit eri värvi. Kliente on suuremates linnades, peamiselt Tartus, kuid kaupa viiakse ka Tallinnasse ja Pärnusse. Lisaks talupidamisele on perenaine endine võistlussportlane ning annab ratsutamistrenne lastele. Igakuiselt käib Sigridi juures trennis 5-6 last.
Tarmere (Valga maakond)
Tarmere on pereettevõte, mis asub Valgamaal Puka alevikus ning on turul tegutsenud juba üle 20 aasta. Kui varasemalt oli pikalt peamiseks tegevusvaldkonnaks raamatupidamisteenuse pakkumine, siis alates 2015 aastast lisandus kanepitoodete tootmine ning aasta hiljem ka tatratoodete tootmine.
Ettevõtte süda ja hing perenaine Mari-Liis soovis leida viise kuidas säilitada maalähedast elustiili ja luua endale ja oma pereliikmetele töökohti, siis nii alustatigi tervislikke innovatiivsete toodete tootmisega. Perenaine Mari-Liis kasvatab seitsmel hektaril rendipinnal kanepit, tatart ning eelmisest aastast alates ka kinoad. Kuna põllud on eemal ja masinad puuduvad, siis ostetakse harimisteenus sisse, kuid demopõldu on võimalik näha Pukas, kus on ka tootmisruumid. Sel aastal pandi maha 3 hektarit kinoad ning peagi on välja tulemas ka kinoa jahu ja makaronid. Hetkel tehakse kinoajahust näkileibasid.
Kokku teeb Tarmere mitmeid kanepi- ja tatratooteid: jahusid, helbeid, tangusid, seemneid, patju ja ka looduskosmeetikat. Lisaks toodetakse ka kanepiõli, tegeletakse pideva tootearendusega. Tarmere teeb koostööd Puka küla Printsimari MTÜ, kes õmbleb neile valmis head tatrapadjad. Tarmere tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.
Vahemetsa talu (Tartu maakond)
Rain Komlev ja Birgit Lõhmus-Komleva elavad Tartumaal Hellenurme külas Vahemetsa talus, kus 6 aastat tagasi asutati ettevõtte BirchLagoon OÜ. Birchlagoon OÜ kaubamärgi Birchlagoon all tegeleb traditsiooniliste hapendatud kasemahlajookide tootmisega.
Esimene maitselisanditega kasemahlajook valmis 2016. aastal. Kuna perenaine Birgit armastas piparmünditeed, aga peremees Rain kasemahla, siis sellest tekkis paaril mõte segada need kaks lemmikut kokku ning nii sai alguse mündimaitseline kasemahla jook. Praeguseks on Birchlagooni kasemahlajooke saadaval viie erineva maitsega. Kui senimaani valmisid kõik mahlajoogid kodus, siis aasta tagasi alustati tootmisega Hellenurme mõisa keldrikorrusel, mida renditakse vallalt. Tootmise kõrvalt tegeletakse mõisa keldrikorrusel ka ehitustöödega, et saada valmis kääritus- ja laagerdusruumid.
Peremees Rain ja perenaine Birgit koguvad kasemahla oma kinnistult Otepää looduspargist. Mahla korjatakse varakevadel, märtsis sinilillede õitsemise ajal, umbes 2–3 nädala jooksul. Korjeala on umbes neli hektarit ning puude vahel lookleb mitu kilomeetrit kogumisliini. Tänavu kevadel kogutud kümnest tonnist kasemahlast tehti üheksa tonni kasemahlast veiniks, sest peagi tullakse turule esimese 100% kasemahla veiniga. Birchlagoon tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.
Viinamärdi talu (Tartu maakond)
Tartumaal Nõo vallas asuv Viinamärdi talu on ligi 100 aastat vana, kuid talu ärkas uuesti ellu 2013 aastal, kui Denis ja Annemari soetasid Tartumaale vana taluhäärberi koos maaga. Maale kolimist toetas ka mõlema põllumajandusharidus ja tuline soov tegeleda loomadega.
2017. aasta kevadel saabus Prantsusmaalt Viinamärdi tallu Lacaune tõugu piimalambad, kes olid esimesed Eestis. Tänaseks on karjas kokku 150 lammast. Viinamärdi talu tootmishoone ja lambalaut rajati elumajast paarisajameetri kaugusele, kus alustati 2018. aastal ainulaadsete itaaliapäraste juustude valmistamist.
Tänaseks toodab Viinamärdi talu väga palju erinevate maitsetega lambapiima tooteid –jogurtid, itaaliapäraseid juustud ja ka imemaitsev gelato. Kogu tooraine tuleb töödelda ümber, sest eestlasel ei ole huvi lambapiima vastu.
Viinamärdi talul suuri laienemisplaane ei ole, kuid mõtted kõiguvad oma poe suunas millest tuntakse puudust. Sealt saaksid möödasõitjad talu toodangut osta ja süüa itaaliapärast gelatot, mida aasta tagasi valmistama hakati. Talu perenaine Annemari on Agroturismi nõuandvakoja liige ja Viinamärdi talu tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.
Jõeääre talu (Järva maakond)
Jõeääre talu asub Järvamaal ning seal elavad peremees Urmas ja perenaine Laivi Laks. Talu sai perenaise sõnul alguse siis, kui kolhoos laiali läks, ning piirkonnas muud tööd saada ei olnud, vaid oma tarbeks köögiviljade kasvatamise hobi järsku tööks muutus. Kogu talupidamine on Lakside endi käe all üles ehitatud.
Täna kasvatatakse talus 4,7 hektaril karult ning kodus lähemal oleval kahel hektaril erinevaid köögivilju (porgand, nuikapsas, kõrvits, peet, sibul ja palju muud). Talus on kolm suurt kasvuhoonet, mille üldpind on umbes 500m2. Esimene kasvuhoone ehitati 2004. aastal ning esimesel aastal pandi maha 300 tomatitaime. Peale seda sai alguse tomatite, kurkide ja ka lillede kasvatamine. Toodangu säilitamiseks on ehitatud kartuli ja köögivilja hoidla, mis tehti laienemis eesmärgil sorteerimisliini jaoks. Toodangu realiseerimiseks on pererahval Paide turul oma müügipunkt, mis on avatud aastaringselt, lisaks osaletakse ka Türi OTTil ja müüakse saadusi otse talust.
Kogu suure põlluga tegelevad peremees Urmas ja perenaine Laivi kahekesi. Peremees ja perenaine loodavad, et üks poegadest võtab talu üle. Abiks käivad mõlemad lapsed nii palju, kui saavad.
Indriko talu (Pärnu maakond)
Indriko OÜ asub Pärnumaal, kus elab koos väga ühtehoidev pere. Talus elab kokku neli põlvkonda: perenaine Aivi, tütred Pille ja Kadi koos elukaaslastega ning nende lapsed ja Aivi ema. Noorim tütar Margit käib koolis, ent on siiski talus igati abiks.
Peale pereisa ootamatut lahkumist, soovis perenaine Aivi koos tütardega talupidamise üle võtta ning jätkata isa tööga. Perenaine Aivi oli koos mehega talu üles ehitanud juba palju aastaid tagasi. Peretütar Pille, kes on talu peamine masinajuht, sündiski peaaegu traktoriroolis kuna pereema sai just kaks päeva enne sünnitust traktoriload tehtud. Pille on Olustveres õppinud taimekasvatust ning sama õpib praegu ka õde Kadi, kel on unistus talu juures mahedaid maitsetaimi kasvatama hakata. Koos naabritega majandatakse Pärnumaal kokku 400 hektaril ning kasvatatakse nisu, otra ja hernest.
Talvel käiakse vahel ka teed lumest lahti lükkamas kui vald abi vajab ning pererahva sõnul on talu avatud iga päev ning külalisi ära ei aeta.
Alpakafarm (Pärnu maakond)
Alpakafarm OÜ sai alguse pea 10 aastat tagasi kui Norrast pärit Kai ja Pärnust pärit Kaja ostsid endale Pärnumaal asuva Kännu talu. Algul oli paaril plaanis ehitada talu vaid suvekoduks, kuid kurva kogemuse kaudu saadi kiirelt aru, et Eestis ei saa kodu ilma valveta jätta. Mõttesse tuli, et võiks rajada turismitalu. Kuna taluga kaasnes ka neli hektarit maad, siis tuli mõelda kuidas saaks inimesi kohale meelitada. Lõpuks otsustati tuua tallu alpakad.
Esimesed alpakad jõudsid Inglismaalt Eestisse 2012. aasta mais. Esialgu toodi 14 isaslooma, sest emaseid ei saanud poegimise lähenemise tõttu transportida. Emased koos poegadega jõudsid järele Septembris. Tänaseks on talus kokku 140 looma, keda kõiki teab pererahvas nimepidi. Lisaks armsatele alpakadele, saab talus tutvuda ka laamade ja guanakodega. Lisaks on kitsed, minilambad, Vallais’ mustnina lambad, merisead, küülikud ja väike Benneti känguru.
2015. aastal osteti ära ka naabertalu ning sellega saadi maad juurde – sel alal toimub praegu põhiline külastajate liikumine ning õuel on suur talupood kus leidub palju erinvaid alpakavillast tooteid. Alpakasid pügatakse ühe korra aastas ja seda teeb Kaja ise koos talitaja abiga.
Uustla talu (Saare maakond)
Saaremaal Uustla talus elab ja tegutseb Siim Sooäär koos oma elukaaslase Margiti ja kahe lapsega – kuueaastase tütre ja kõigest paarinädalase pojaga. Uustla talu sai alguse juba 1990ndatel aastatel mil Siimu ema Liia Sooäär alustas Eesti Maakarja tõugu lehmade kasvatamisega. Kaheksa aastat tagasi võttis Siim aga emalt talupidamise üle ning asusid koos kaasaga jätkama ema loodut. Hetkel kasvab Uustla talus Eesti Maatõugu veised, 19 lüpsilehma ja 20 noorlooma.
Noortel oli juba algusest peale mõte, et senise ainult ühistusse müümise asemel soovivad nad hakata piima ise väärindama. Kogu protsess võttis küll aega, kuid oma esimese grilljuustu said noored oma väikeses juustukojas valmis sel kevadel. Kuna väiketootjal on oma tooteid saarelt mandrile natuke keeruline transportida, siis müüakse Uustla talu grilljuustu enamasti Saaremaa restoranides ja ka talupoodides. Kogu piima noored veel siiski ise ära ei väärinda, seega umbes pool läheb ühistule müügiks.
Talus on kokku kaks töötajat, loomatalitaja ja juustumeister. Üldiselt on tööjaotus selline, et Margiti rida on loomad ja juust, Siimul põllud ning kõrvalmajas elav ema on ka abiks.
Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu, lisaks kuulutatakse välja üldvõitja. Parimad talud kuulutatakse välja novembris toimuval talunike tänuüritusel.
Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Gelis Pihelgas (ETKL), Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Teele Üprus-Bobrovski (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).
Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Maaleht ja Alexela.
Hindamiskomisjoni liikmed Karolin Lillemäe (Maaeluministeerium), Lii Sammler (Maaleht), Gelis Pihelgas (Taluliit), Teele Üprus (Postimees Maa Elu) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).
Täna, 3. augustil 2021.a., algas selle aasta parima talu konkursil osalevate talude ringreis. Kolmepäevase ringreisi raames külastatakse kokku 11 talu erinevates Eesti maakondades.
„Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks ning väga olulisel kohal kogu maaelu edendamisel. Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkursiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.
Parimat talu valitakse Eestis juba 28ndat aastat. Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu ning lisaks kuulutatakse välja üldvõitja.
Sel aastal võistlevad tiitlile „Parim talu 2021“:
Märdiotsa Agro OÜ ja Hõbemäe talu Põlvamaalt;
Tarmere TÜ (Mahe kanep) –Valgamaalt;
Vahemetsa talu (Birchlagoon) ja Viinamärdi talu Tartumaalt;
Jõeääre talu Järvamaalt;
Indriko OÜ ja Alpakafarm OÜ Pärnumaalt;
Uustla talu Saaremaalt;
Paju talu Raplamaalt;
Varisoo OÜ Lääne-Virumaal
Konkursile esitasid talud Pärnu Talupidajate Liit, Türi Talupidajate Liit ja Eesti Noortalunike Liit ning lisaks andsid paljud talud oma kandidatuuri ise üles.
Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Kalle Hamburg ja Gelis Pihelgas (Taluliit), Karolin Lillemäe(Maaeluministeerium), Teele Üprus (Postimees Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).
Parimad talud kuulutatakse välja sügisel toimuval talunike tänuüritusel.
Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Maaleht ja Alexela.
PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
07.07.2021
Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub talutootjaid ühinema märgiga „Ehtne Talutoit“, et Eesti tarbijatele üha suuremates kogustes kodumaiseid talutooteid pakkuda.
Kaubamärk „Ehtne Talutoit“ loodi 2014. aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt ja tänaseks on sellega ühinenud pea kuuskümmend Eesti talutootjat. „Ehtne Talutoit“ märk tähistab tarbija jaoks naturaalset, värsket ja maitsvat toitu ning märgi alla mahuvad nii talus toodetud põllumajandussaadused, toiduained kui ka nende töötlemisel saadud valmistoidud.
„Peretalud on Eestis oma suuruse, tootmisviiside ja toodangu poolest väga mitmekesised ning nende tootesortiment on lai. Tänu taludele on meil olemas mahetoit, kitse- ja lambakasvatus, lihaveisekasvatus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, maitse- ja ravimtaimede kasvatus ja veel palju muud. Talutoidu suurimaks trumbiks ongi selle erilisus ja mitmekesisus, rõhku pannakse nüanssidele. Paljud talud püüavad tänapäevast toitu toota vanu toidu kasvatamise ja valmistamise traditsioone jälgides ja see kajastub ka maitses. Talutooted on tavaliselt värsked ja säilitus- ning värvainetevabad,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, innustades talutootjaid märgisega liituma. “Ehtsa Talutoidu taga on kodumaised talunikud, kelle isiklik hool ja suhtumine on see mis teeb talus valminud toidu väga eriliseks,” rõhutab Ats.
„Ehtne Talutoit“ märk ei konkureeri mitte ühegi taluniku enda kaubamärgiga, vaid pakub neile hoopis lisaväärtust. Kaubamärk „Ehtne Talutoit“ on loodud talunike ühistegevuse edendamiseks, et teistest tootjatest eristudes oma toodangut kodumaises kaubanduses senisest paremini müüa. „Ehtne Talutoit“ märgistus pakub talutoidu tootjatele ja talutoiduga kauplejatele asjatundlikku turundus- ja reklaamiabi.
Ehtsa Talutoidu märgi taotlemine on väga lihtne. Selleks tuleb minna veebilehele ja tutvuda märgi kasutamise tingimustega. Kui taluniku toodang vastab märgi tingimustele, siis tuleb täita taotlusankeet, mis asub aadressil https://talutoit.ee/liitu-margiga/#taida-taotlusankeet. Juba „Ehtne Talutoit“ toidumärgistusega liitunud tootjate nimekirjaga saad tutvuda siin: www.talutoit.ee
Tootjatele, kellel on õigus kasutada ehtsa talutoidu märki, kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eestimaa Talupidajate Keskliit.
Maaeluminister Urmas Kruuse tunnustas täna toimunud pidulikul vastuvõtul maamajanduse ja merendusega seotud kutse- ja kõrgharidusõppe parimaid lõpetajaid. Tänuüritus parimatele lõpetajatele toimus juba 23. korda.
„Eesti maa- ja mereelu areng on teie kätes. See saab toimuda vaid parimate teadmistega parimaid inimesi kaasates,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse oma tänukõnes. „Teie, tänavuste lõpetajate silmapaistvad õpitulemused ja pühendumus valdkonnale saavad tõeliselt väärtustatud, kui asute omandatut teadmisi valitud erialal rakendama, nii ennast kui ka valdkonda edasi arendades. Soovin teile kõigile jätkuvat õppimistahet ja kõrgete sihtide seadmise indu. Tänan ja tunnustan kõiki lõpetajaid, õpetajaid, õppejõude,“ lausus Urmas Kruuse.
Maaeluministeeriumi suures saalis tunnustati lõpetajaid Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Räpina Aianduskoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist.
Oma tänu- ja motivatsioonisõnad andis parimatele edasi ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Ministri tänukirja pälvisid järgmised lõpetajad.
Egert Nei, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja, Rapla maakond
Hans Eduard Säre, Eesti Maaülikool, tehnotroonika (rakenduskõrgharidusõpe), Tartu maakond
Hellika Kallaste, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe), Lääne-Viru maakond
Kaia Üleoja, Räpina Aianduskool, aednik, Harju maakond
Kaidi Keir Kukk, Räpina Aianduskool, florist, Pärnu maakond
Kaisa Orgusaar, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe), Harju maakond
Kersti Orno, Luua Metsanduskool, forvarderioperaator, Tartu maakond
Kristiina Peterson, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, mereveonduse ja sadamatöö korraldamine (bakalaureuseõpe), Lääne maakond
Laura Tammiste, Tartu Ülikool, bioloogia ja ökoinnovatsioon (magistriõpe), Järva maakond
Linda Suurmets, Tartu Ülikool, bioloogia ja ökoinnovatsioon (magistriõpe), Harju maakond
Marit Pudel, Järvamaa Kutsehariduskeskus, põllumajandustöötaja, Lääne-Viru maakond
Marleen Püüa, Järvamaa Kutsehariduskeskus, hobuhooldaja, Saare maakond
Marleen Žurihhina, Eesti Maaülikool, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine,(bakalaureuseõpe), Viljandi maakond
Oliver Kruuse, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja, Tartu maakond
Ragne Liigia Hiir, Eesti Maaülikool, loomakasvatus (bakalaureuseõpe), Tartu maakond
Reigo Kasmann, Luua Metsanduskool, forvarderioperaator, Harju maakond
Rünno Pregel, Eesti Maaülikool, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine (bakalaureuseõpe), Rapla maakond
Viktoria Ivanova, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine (bakalaureuseõpe), Harju maakond
Weralda Sofia Lakeman, Eesti Maaülikool, metsamajandus (magistriõpe), Pärnu maakond
8. juunil kohtusid maa- ja rannarahva esindajad peaminister Kaja Kallasega.
Kohtumisel rõhutasid esindusorganisatsioonide esindajad, et oluline on näha ja väärtustada Eesti maainimese panust osana loodushoiust. Rõhutati, et täna fookuses olev rohepööre ja sellega kaasnev avalik arutelu on tugevalt kreenis näilise loodushoiu poole ning seetõttu on asutud väga ühekülgselt probleeme lahendama. Tegelikkuses on oluline, et taburet seisaks kolmel jala – keskkonna hoiu kõrval on olulised ka sotsiaalmajanduslikud aspektid. Maainimesed tahavad olla kaasatud otsustusprotsessidesse, mis neid ja nende tegevusvaldkondi otseselt puudutavad.
Oluline on meeles pidada, et maa- ja rannarahvas on traditsiooniliselt elanud ja elab ka praegu looduse keskel ja on juba oma olemuselt loodushoidja rahvas. Meie, maainimesi esindavad organisatsioonid, soovime, et maainimese väärtus oma elupiirkonna arendaja ja hoidjana oleks taas teadvustatud ja nende muredele pööratud vajalik tähelepanu.
Kohtumine peaminister Kaja Kallasega toimus konstruktiivses dialoogis ja andis lootust, et maainimene ja tema mured ei jää tähelepanuta.
Kohtumisel osalesid Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Ats, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa, Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm, Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
18.05.2021.a.
PRESSITEADE
Pea kolmekümne aastase traditsiooniga parima talu valimise konkurss toimub ka sel aastal. Ootame kohalikke põllumehi ja organisatsioone esitama parima talu kandidaate kuni 20. juunini.
“Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks ning väga olulisel kohal kogu maaelu edendamisel,“ ütles Taluliidu tegevjuht Kerli Ats. „Parima talu konkurss on hea võimalus seda teadvustada ja hinnata,“ lisab Ats ning kutsub ülesse talupidajaid oma kandidatuuri esitama. „Konkursile võib esitada ka oma naabri või mõne muu talu, mis on avalduse täitjale silma paistnud,” täiendab ta. „Oluline on, et tublid talupidajad ei jääks märkamata.“
Ka eelmise aasta võitja, Möldri talu peremees Jüri Laur soovitab igal juhul kandideerida. „Kaotada ei ole ju midagi, ainult võita,“ ütleb ta ning lisab, et selle aastane parima talu tiitel on nende talule olnud suur tunnustus. „Olen sellest väga meelitatud. Parima talu tiitel on motiveerinud mind veel enam maaeluga edasi tegelema, investeerima oma tegemistesse ja uusi projekte ellu viima. Lisaks on see tiitel andnud mulle positiivset lisareklaami tänu millele on minu kaubamüük lihtsam ja parem,“ ütleb ta.
Nii nagu eelnevatelgi kordadel oodatakse talusid kandideerima kolme kategooriasse: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ning parim noortalunik. Kandideerida saab kuni 20. juunini ning kandideerimisavaldus on leitav siit: ESITA AVALDUS
Parimad talud kuulutatakse välja sügisel ning seda valitakse tänavu juba 28. korda. Parima talu konkursi põhitoetajaks on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell ja Veekeskus, Postimees Maa Elu, Maaleht ja Alexela.
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these cookies, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may have an effect on your browsing experience.
Necessary cookies are absolutely essential for the website to function properly. This category only includes cookies that ensures basic functionalities and security features of the website. These cookies do not store any personal information.
Any cookies that may not be particularly necessary for the website to function and is used specifically to collect user personal data via analytics, ads, other embedded contents are termed as non-necessary cookies. It is mandatory to procure user consent prior to running these cookies on your website.
