Rubriik: Taluliit

Selle aasta parimad talud on selgunud

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
16.11.2020

13. novembril kuulutatid Pärnus talunike tänuüritusel välja selle aasta parimad talud. Parima talu tiitli pälvis Raudepere OÜ Pärnumaalt, kus kasvatatakse kurke ja tomateid.

“Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel,“ ütles Taluliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkurssiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust.“ selgitas Kerli Ats. Parimat talu on Eestis valitud juba 27 aastat. Parimad selgitativälja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Lisaks kuulutati välja üldvõitja, kes saab parima talu tiitli. Parimaid talusid aitasid tunnustada, Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

PARIM NOORTALUNIK – Priidu Veersalu Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalust (Harjumaa)

Parim noortalunik võttis vanematelt talupidamise üle viis aastat tagasi. Üks eesmärk talu ülevõtmisel oli ehitada suur kaasaegne laut, mis on nüüdseks ka valmis saanud ning see mahutab kuni 250 põhikarjalooma. Nende põhiliseks sissetulekuallikaks on elusloomamüük ning nende soov on minna eksporditurule. Lisaks sellele tegeldakse liha ja käsitöötoodete müügiga. Kõik pere liikmed on talu tegemistesse on kaasatud, ka 92‑aastane vanaema on usin abistaja.

PARIM ALTERNATIIVTALU – Tori Siidritalu (Pärnumaa)

Maaelu mitmekesisuse rõhutamiseks valitakse igal aastal ka parim alternatiivtalu, kes ei tegele traditsioonilise põllumajandustootmisega. Parima alternatiivtalu tiitli võitja kolis Tallinnast tagasi oma juurte juurde ning alustas oma tegevusalaga nullist. Toetutakse esivanemate kogemustele, väärindades kohalikul, eripärase koostisega mullal kasvanud toorainet. Välja on arendatud oma kaubamärk ning kasvatatakse mahedalt õuna- ja viinapuid. Pererahvas on kõikide oma toodete sünni juures, alates õunapuude paljundamisest ja pookimisest kuni pudelisse villimise ja erikettide panekuni.

PARIM TOOTMISTALU – Saareõue OÜ (Pärnumaa)

Parim tootmistalu on pereettevõte, kelle põhiline käive tuleb teraviljamüügist, kuid nad on leidnud ka tee tõuloomade müügini nii Eestis kui ka võõrsil. Lisaks karjamaadele hooldavad loomad ka oma kandi rannikut. Alates vanematelt talupidamise ülevõtmisest on haritava maa suurust kümnekordistatud ning 16 lihaveisest on saanud 180 aberdiini-anguse veist.

PARIM TALU – Raudepere OÜ (Pärnumaa)

2020.aasta parim talu on musternäidis taluidüllist. Noorpere jätkab seda, mida vanemad alustasid. Selleks, et ka edaspidi oma pere jõududega hakkama saada ning aega ka pisipere jaoks jääks, on investeeritud automaatsetesse kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemidesse. Toodang turustatakse suuresti lähipiirkonnas ning nii‑öelda müügikõlbmatu välimusega toodang väärindadakse kohapeal tomatikastmeks või hoopis soolakurgiks.

Lisaks otsustas hindamiskomisjon anda välja kaks eripreemiat: „Tõe ja õiguse“ ning elutööpreemia.

Eripreemia „Tõde ja õigus“ pälvis Kuldr Kuld Lalluka OÜst (Jõgevamaa)

„Tõe ja õiguse“ eripreemia vääriliseks on noortalunik, kelle armastus põllutehnika vastu tekkis juba väga varajases eas, mil poiss nooremaseas põlluserval traktoreid piilumas käis. Kuna tööd on palju, siis otsustas ta investeerida tööliste asemel hoopis tehnikasse, et säilitada klassikaline peretalu, kus saab kõik tööd ise ära tehtud. Ta kasvatab mahevilja 300 hektaril ning on hästi läbi mõelnud oma äriplaani ja kursis erinevate suundadega Euroopast, mis mõjutavad tema valikuid.

Elutöö eripreemia pälvis Naima Kütt Küti talust (Saaremaa)

Elutöö eripreemia saab talupidamisega 1989. aastal alustanud talunik. Tänaseks on loomakasvatusega tegeletud üle 60 aasta ning talus on 45 lüpsilehma, 50 šarolee tõugu lihalooma, kanad, koerad ja kassid. Iga elusolendi eest hoolitseb talu perenaine ennastsalgavalt. Talu kasutuses on üle 200 hektari maad, kus karjatatakse loomi ning varutakse sööta. Tema aed on imetlusväärselt ilus ja puhas, muru on alati niidetud ja hoovi ümbritsevad lillepeenrad.

Fotod parima talu tiitli võitnutest: FOTOD PARIM TALU 2020

Parimaid talusid aitaid tunnustada Maaeluministeerium, Maaelu Edendamise SA, Alexela, Postimees Maa Elu ja Maaleht.

Lisainfo:

Kerli Ats

Tel. +372 5647 5660
e-post: kerli@taluliit.ee

Selgus kala ja kalatoodete tarbimise edendamiseks välja kuulutatud ideekonkursi hanke võitja

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
2.november 2020

Maaeluministeerium tõmbas joone alla juuni lõpus välja kuulutatud suurele ideekonkursi hankele, kuulutades välja võitja, kes hakkab järgmise kolme aasta jooksul edendama kala ja kalatoitude populaarsust Eestimaa inimeste seas. Kaheksa konkursile laekunud idee hulgast tunnistati parimaks reklaamiagentuuri Division OÜ pakutud loovlahendus, mis valmis ühistöös MIXD Meedia OÜ-ga.

Zürii esimehe Anu-Mall Naaritsa sõnul olid kõik konkursile esitatud kaheksa professionaalset pakkumist väga hästi ette valmistatud. „Kalakampaania võitja valikul valitses kümneliikmelise žürii hulgas siiski suur üksmeel. Hea meel on võitjaks kuulutada agentuur, kes sellel ideekonkursil näitas selgelt, et nad mõistavad väga hästi, kuidas panna inimesed rohkem kala tarbima ning kuidas tekitada erinevates sihtgruppides kalaisu. Lisaks toimivale ideele oli kokku pandud ka mitmekülgne tegevuskava selle elluviimiseks ja sihtgruppideni jõudmiseks. Soovin žürii nimel võitjale edu kampaania elluviimisel ja tulemuste saavutamisel ning tänan kõiki, kes sel konkursil osalesid,“ lisas žürii esimees Anu-Mall Naarits.

„Oma geograafilise asendi ja kalaga isevarustuse poolest võiks eestlasi juba praegu pidada kalasööjaks rahvaks, aga uuringud näitavad, et eestimaalase söögilauale jõuab keskmiselt 17 kilo kala ja kalatooteid inimese kohta aastas, samas kui Euroopas tarbitakse inimese kohta aastas keskmiselt 25 kg kala. Meie algatatud kolmele aastale kavandatava reklaamikampaania üks olulisemaid eesmärke ongi kala ja kalatoodete tarbimise suurendamine Eestis,“ ütles maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann.

Ligi 1,6 miljoni suuruse hanke võitja valis välja 10-liikmeline žürii, kuhu kuulusid Eesti Kaupmeeste Liidu, Marketingi Instituudi, Eesti Toiduliidu, Turundajate Liidu, Tallinna Ülikooli, Kalanduse Teabekeskuse, Kalaliidu, Maaeluministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi esindajad. Žürii liikmed olid seotud konfidentsiaalsuslepinguga ega omanud hindamise ajal infot pakkumuse esitajate kohta.

Hanke võitja, reklaamiagentuur Division OÜ peab kala ja kalatoodete söömist toetava kampaaniaga alustama hiljemalt kolme kuu möödumisel pärast lepingu sõlmimist. Kampaania kogukestvus ehk kampaania tegevused on ära jaotatud kolmele aastale, mille käigus on oluline jõuda kõikide Eestimaa inimesteni.

„Kampaania on täitnud oma eesmärgi, kui kalatoodete kogutarbimine Eestis kasvab 20 kilogrammini aastas ning selle püsivam mõju võiks jätkuda ka pärast ametlikku kampaaniaperioodi lõppu,“ sõnas Siim Tiidemann.

Kavandatavat reklaamikampaaniat rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahenditest.

Kala ja kalatoodete tarbimise kasv elanikkonna hulgas on üks osa Maaeluministeeriumi koostatud arengukavast aastani 2030, mis on üldiseks sihiks seadnud, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada.

Sel nädalal loodi Eesti agroturismiettevõtteid ühendav nõuandev koda

Eestimaa Talupidajate Keskliit
29.10.2020.a.
PRESSITEADE

Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunesid Tartus aktiivsed agroturismi pakkuvad põllumajandusettevõtted ning asutasid agroturismiettevõtteid ühendava nõuandva koja.

„Agroturism on Eestis suhteliselt uus mõiste. Eestimaa Talupidajate Keskliit on selle teadlikult fookusesse võtnud kui põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamise võimalusena alates 2018. aastast. Suur austusavaldus neile tegijatele, kes on otsustanud läbi agroturismi põllumajandustootmist tutvustada,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning lisab et nõuandva koja peamisteks ülesanneteks on edasiste tegevuste planeerimine, et senisest veelgi tugevamini aidata läbi praktiliste teadmiste ja oskuste Eestis agroturismi edendada.

Hetkel pakub Eestis agroturismi lisateenusena üle kolmekümne põllumajandusettevõtte. Kõigisse neisse ettevõtetesse on võimalik minna kohapeale talueluga tutvuma. „Agroturism on üha enam Eestis populaarsust koguv ning meil on väga hea stardipunkt – eeltöö on tehtud ning nüüd on vaja tegeleda agroturismi teenuse kvaliteedi arendamisega, et pakkuda ühtlaselt kõrgelt kvaliteeti ning läbi selle populariseerida põllumajandustootmist Eestis,“ ütleb äsja nõuandva koja esimeheks valitud Wile Alpaca farmi esindaja Imre Heinsaar.

Esimese nõuandva koja koosoleku peamiste teemadena, esimehe Imre Heinsaare ja aseesimehe Külli Elleri ametisse valimise kõrval, võeti arutluse alla ka tuleviku strateegilised eesmärgid, mis puudutavad Euroopa Liidu rohelepet üldiselt. Kerli Atsi sõnul näevad agroturismi ettevõtted potentsiaali olla eestkõnelejad, aidates tõsta inimeste teadlikkust jätkusuutlikust ja kvaliteetsest toidutootmisest ning toitumisest. Äsjaloodud koja esimehe Imre Heinsaare sõnul on esimese sammuna vaja teha tarbijale selgeks, mis on agroturism. „Meil tuleb teha selgitustööd, et tegemist pole turismitaluga, vaid teenusega, kus põllumajandusettevõtte laseb tarbija oma tootmisesse.“ Oluline on tarbijate teadlikkuse tõstmine. „Selleks ongi oluline tulla taludesse kohale ja näha oma silmaga tootmist. Teadlikkus viib teadliku ja targa tarbimiseni,“ ütleb Imre Heinsaar.

Järgmine agroturismi tutvustav üritus toimub 11. novembril kui leiab aset rahvusvaheline agroturismi seminar, kuhu on kaasatud ka Itaalia ja Poola selle valdkonna eksperdid. Täpsema info leiab aadressil www.agroturism.ee

Asutamiskoosolekul osalesid: Tiit Niilo (Nopri talu), Kermo Rannamäe (Andri-Peedo kitsefarm), Imre Heinsaar (Wile Alpaca farm), Karin Sepp (Maamehe Golfi talu), Kaisa Tähe ning Priit Tähe (Männiku Piimalambad), Külli Eller (Piesta Kuusikaru Talu), Annemari Polikarpus (Viinamärdi Talu), Kerli Ats (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Tarmo Pihelgas (Eestimaa Talupidajate Keskliit).

Taust:

Agroturism loodi 2018 aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt.
Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism on maaturismi oluline tugiharu. Agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine
Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetuleku võimalust ning seejuures ka luua uusi turustamiskanaleid. Agroturismil on oluline roll põllumajanduse tutvustamisel ja populariseerimisel.
Agroturismi märki saavad taotleda viad need talud, kelle tegevused vastavad agroturismi statuudile ning agroturismi märki kandvatele taludele kehtivad selged nõuded ja reeglid, mille täitmist kontrollib Eesti Talupidajate Keskliit.

Lisainfo:
Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660

E-post: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

TALUPÄEVA KONVERENTS: Käbi ei kuku kännust kaugele – või siiski?

Talupäev on Eestimaa Talupidajate Keskliidu traditsiooniline üritus, mis sel aastal toimuks juba 29nd korda. Kahjuks on tekkinud olukord, kus me talupäeva planeeritult korraldada ei saanud, kuna olukord oli ebastabiilne ning risk suure avaliku ürituse korraldamiseks oli liiga suur. Siiski on oluline traditsioone jätkata ning selleks korraldame Talupäeva konverentsi, kuhu ootame Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeid ja koostööpartnereid.

Toimumiskoht: Pärnus Estonia SPA konverentsikeskuses
Toimumisaeg: 13. november 2020 kell 11-17

Konverentsil on osalejate arv piiratud, kuid osaleda on võimalik ka veebi vahendusel.

Moderaator: Neeme Raud

PÄEVAKAVA

11:00 – 11:30 Tervituskohvi ja registreerimine
11:30 – 11:45 Tervitussõnavõtud

ETKLi nõukogu esimees Kalle Hamburg

Pärnumaa Talupidajate Liidu esindaja Olavy Sülla

I Sessioon

11:45 – 12:05 “Mis täna tehtud, see homme hooleta.” – Põlvkondade vahetuse soodustamine ÜPP meetmete abil. Hetkeolukord ja vaade tulevikku – Marko Gorban, Maaeluministeerium

12:05 – 12:25 “Kuidas lükkad, nõnda tõmbad” – põlvkondade vahetus põllumajandustootmises – Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool

12:25 – 12:45 “Kas jagajale jäävad näpud”- põlvkondade vahetuse toetamine finantsinstrumentidega – Madis Reinup, Maaelu Edendamise SA

12:45 – 13:05 “Appi, ma vajan maad?” – Võimaluste loomine uutele generatsioonile põllumajanduses – Evelin Jürgenson, Eesti Maaülikool

13:05 – 13:35 ARUTELU: “Kas julge pealehakkamine on pool võitu?” – Marko Gorban (Maaeluministeerium), Ants-Hannes Viira (Eesti Maaülikool), Madis Reinup (Maaelu Edendamise SA), Evelin Jürgenson (Eesti Maaülikool)

13:35-14:25 LÕUNA

II Sessioon

14:25 – 14:30 Tervitama saabub Maaeluminister härra Arvo Aller

14:30 – 14:50 “Oma põld, oma põrsas” – põllumajandustootmise ülevõtmine – protsess ja väljakutsed – Ragnar Viikoja, Varisoo talu noorperemees

14:50 – 15:10 “Esält poja kätte” – Kuidas kaks põlvkonda koos talu juhivad – Ivar Rosenberg, Roosu talu noorperemees

15:10 – 15:30 “Tasa sõuad, kaugele jõuad” – Põllult toidulauale – talutoidu tootmise võimalused ja väljakutsed – Kaisa Tähe, Männiku Piimalambad

15:30 – 15:50 “Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea” – Põlvkondade vahetus köögiviljatalus, võimalused ja väljakutsed – Jüri Laur, Raudepere OÜ noorperemees

15:50 – 16:10 “Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga” – põllumajandustootjate nõuandesüsteem ja põlvkondade vahetus – Eva Tuusis, Sänna Põllumees OÜ esindaja

16:10 – 16:40 ARUTELU: “Kas muna on ikka targem kui kana?” – Ragnar Viikoja (Varisoo Talu), Ivar Rosenberg (Roosu talu), Kaisa Tähe (Männiku Piimalambad), Jüri Laur (Raudepere talu), Eva Tuusis (Sänna Põllumees OÜ)

16:40 Konverentsi kokkuvõtted ja lõpetamine

Konverentsi korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Pärnumaa Talupidajate Liidu ja Maaeluministeeriumiga

Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, mida palume teha hiljemalt 10. novembriks.

Kui te ei tunne end hästi või kahtlete oma tervises siis osalege konverentsil veebivahendusel!

Pärnumaa Talupidajate Liit kutsub seminarile

Pärnumaa Talupidajate Liit korraldab 13. oktoobril seminari, mille teemafookuses on tuleviku põllumajanduspoliitika. Seminaril räägitakse tuleviku perioodi keskkonnatoetustest, otsetoetustest ning investeeringutoetustest.

Seminar toimub Strand SPA & Konverentsihotellis Lahe saalis.

Päevakava:

10.30 – 11.00 – Tervituskohv
11.00 – 11.30 – Maaeluministeeriumi tegevused uue toetusperioodi eel – Maaeluminister härra Arvo Aller
11.30 – 12.30 – EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava keskkonnatoetused ja Talust taldrikule – Martti Mandel, Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroojuhataja
12.30 – 13.30 – Otsetoetused uuel perioodil – Reno Paju, Maaeluminiseeriumi otsetoetuste büroojuhataja
13.30 – 14.00 – Investeeringutoetused uuel perioodil – Olavy Sülla, Pärnumaa Talupidajate Liidu juht

Osalema on oodatud kõik Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmed.
Seminarile saab registeerida kui 9. oktoobrini 2020.a. järgneval lingil – registreeri

Täna hakatakse valima parimat talu

Maaeluministeerium
Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
11.08.2020

Täna, 11. augustil algab talukonkursis osalevate talude ringreis, et välja selgitada selle aasta parim talu.

„Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Eriolukorra taustal on talutootmise olulisus veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Parima talu valib žürii, kuhu kuuluvad Kerli Ats ja Gelis Pihelgas (ETKL), Karolin Lillemäe ja Andrus Toss (Maaeluministeerium), Teele Üprus (Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).

Parimat talu on Eestis valitud juba 27 aastat. Parimad selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Tänavu osaleb konkursil 9 talu ja külastatakse Harju-, Jõgeva-, Järva-, Pärnu-, Saare- ja Ida-Virumaa talusid.

Parim talu kuulutatakse välja hilissügisel Talupäeva kongressil. Parima talu valimist korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaeluministeeriumiga.

Eestimaa Talupidajate Keskliit valis uue nõukogu

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas 4.-5. augustil Muhus Vanatoa Taluhotellis liikmesorganisatsiooni juhtidele koolituse, mille raames toimus ka organisatsiooni üldkoosolek, kus valiti järgmiseks kaheks aastaks uus keskliidu nõukogu.

Üldkoosolek valib iga kahe aasta tagant endale uue nõukogu, mis on üldkoosolekute vahelisel ajal taluliidu kõrgeimaks organiks. Järgmisel kahel aastal on Taluliidu nõukogu kuue liikmeline. Üldkoosolek valis nõukogusse Kalle Hamburgi (Raplamaa Talupidajate Liit), Olavy Sülla (Pärnumaa Talupidajate Liit), Marika Parve (Võrumaa Talupidajate Liit), Ants Aamani (Eesti Maakarja Kasvatajate Selt), Jaan Kiideri (Saaremaa Talupidajate Liit) ja Ando Eelmaa (Eesti Erametsaliit).

Eestimaa Talupidajate Keskliidu koolitusel oli põhifookuses tuleviku Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, sealhulgas Euroopa Liidu roheline vaade ja Eesti põllumajandustootja – kuidas saab rohelepe mõjutama Eesti talutootmist. Ettekannetega esinesid Põllumajandusuuringute Keskuse, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Koolitusel ja üldkoosolekul osales ka Maaeluminister Arvo Aller.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu eesmärk on oma liikmete huvide esindamisel seista jätkusuutliku, peretalusid toetava ja maapiirkondade elujõulisust kasvatava tuleviku eest.