Hartman: eesmärk on, et koolid ja lasteaiad pakuksid vähemalt pooles ulatuses mahetoitu

Koolid ja lasteaiad, kes pakuvad oma õpilastele mahetoitu vähemalt pooles ulatuses, saavad aasta lõpust rohkem toetust. Mahetoidu pakkumine toetab kasulike toitumisharjumuste kujunemist ja kohalikke mahetootjaid.

Praegu pakub 24 kooli ja lasteaeda mahetoitu enam kui poole ulatuses, ent nende kalendrikuus õpilase kohta saadav summa on sama mis neil, kes pakuvad mahetoitu vähemalt viiendiku ulatuses. Olukorra muutmiseks allkirjastas regionaal- ja põllumajandusminister määruse, mille järgi on selle aasta viimasest kvartalist kaks erinevat toetusmäära – 20% ja 50% ulatuses mahetoidu pakkujatele.

„Praegu peavad haridusasutused, kes pakuvad mahetoitu suuremas ulatuses, leidma lisa enda vahenditest, kuna mahetooraine on sageli kallim. Meie eesmärk on, et mahetoitu pakutakse võimalikult palju ning selle soodustamiseks lõime ka uue kõrgema toetusmäära,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Haridusasutused, kes kasutavad vähemalt 20% mahetoitu, saavad ka edaspidi ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta 4,90 eurot ja ühe üldhariduskooli õpilase kohta 2,20 eurot kalendrikuus. Kui mahetoitu kasutatakse aga vähemalt 50% ulatuses, on toetuse määr ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta peagi 6,90 eurot ja üldhariduskooli õpilase kohta 3,70 eurot kalendrikuus.

Mahepõllumajandusliku toidu ja mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu lastele pakkumine aitab tagada toidutootmise kestlikkust ning tõsta teadlikkust mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust.

„Lastele mahetoitu pakkudes tõstame teadlikkust ja sellega tõuseb ka nõudlus ning areneb kodumaine mahepõllumajandus. Kui noored on teadlikud mahetoidu kestlikkuse eelistest toidutootmises, kujundab see nende eelistusi ka ise ükspäev toiduvalikuid tehes,“ rääkis Hartman.

Mahetoidu pakkumist on Eestis soositud alates 2022. aastast. Selle aja jooksul on mahetoidu pakkumine neljakordistunud. Enne toetusmeetme avamist pakkus mahetoitu 45 asutust, nüüd juba üle 180 asutuse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
16.08.2024

Selgusid Parim Talutoit 2024 võitjad. Osalejaid oli rekordarv.

Eile kogunes Tallinnas, Academic Food Lab’is, žürii toiduajakirjanike, valdkonna ekspertide ja tippkokkadega, kes selgitasid pimetesti abil välja 2024. aasta parimad talutoidu maitsed. Parim Talutoit 2024 tiitli sai Krupi Talu Ebaküdoonia laastud.

Parima talutoidu väljaselgitamiseks hindas tooteid professionaalne žürii koosseisus: esimees Rain Kuldjärv, toitlustusettevõtja Joel Ostrat, RIMI ostudirektor Maris Rannus, KOGU Resto ja Pagar vanem peakokk Pavel Gurjanov, “Eesti parim pagar 2018” võitja Sandra Daškova, toitumisnõustaja Teele Teder, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Mariann Roos ning toiduajakirjanik Britt Rosen. Kokku hinnati 113 erinevat toodet kümnes erinevas kategoorias. Parim Talutoit 2024 tiitli sai Krupi Talu – Ebaküdoonia laastud.

Žürii esimehe Rain Kuldjärve sõnul oli selle aasta Parima Talutoidu valimine tõeline väljakutse tänu väga suurele osalejate arvule. “Tooteid jagus igale maitsele. Laual oli tõelisi üllatajaid ja juba tuntud headuses tegijaid. Näiteks jäi meelde täiesti uudne võilillejuurtest ja šokolaadist tehtud maius, mitmed maitsvad musta küüslaugu tooted ning väga mitmed põnevate maitsekooslustega sinepid. Samas oli rõõm kohata traditsioonilist hapupiima, mille tükkis tekstuur meenutas lapsepõlve maal vanaema juures. Sel aastal osalesid ka väga mitme Eesti tootja kalatooted, mis maitsesid suurepäraselt. Äärmiselt tore näha, meie kodumaiste talude  järjest kõrgemat kvaliteeti,” sõnab Kuldjärv ning kutsub kõiki üles tooteid testima, sest oma keel on kuningas.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuhi Gelis Pihelgase sõnul oli tegu aegade parima konkursiga: rekordarv tooteid ja rekordarv tootjaid. “Eesti talutoit on kõrge kvaliteediga, värske ja jätkusuutlik. Üllatas, et esmakordselt esindatud kalatoodete kategoorias oli tihe konkurss. Rõõmu tegi talude soov oma tooteid saata ja konkursil osaleda.”

Hindamissüsteemi alusel valiti kategooriate võitjateks:

  • Parim piimatoode: Saidafarm OÜ – Keefir
  • Parim pagaritoode: Tõrvaaugu Mahe Talu OÜ – Mahe toor-tatra kama
  • Parim tervisetoode: Siidrikoda OÜ – Fibes – kiudaineterikas püree aktiivsetele inimestele
  • Parim maius: Krupi Talu (Krupi Talutooted OÜ) – Ebaküdoonia laastud
  • Parim alkoholivaba jook: Honeyberry OÜ – Sinikuslapuu mahemahl
  • Parim alkoholiga jook: Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ – “Murakas” vahuvein alc 9,5% 75 cl
  • Parim lisand: Tänava Talu/OÜ Marjatar – Pohlasinep
  • Parim juust: Andre Juustufarm OÜ – Andre Excellent
  • Parim liha/valgu toode: Põldotsa Talu – Vinnutatud eestimaine veiseliha
  • Parim kalatoode: Põldotsa Talu – Vinnutatud marinaadis räimefilee

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid kui ka kvaliteeti. Konkursi võitjad saavad oma toodetele vastava märgise, et tarbijatel oleks neid tooteid lihtsam leida ja märgata.

Konkurss Parim talutoit toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Lisainfo:

Gelis Pihelgas
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5531 571
E-post: gelis@taluliit.ee

Liikmesriigid kiitsid heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku MITTE uuendada kaheksa suitsutuspreparaadi-esmatoote luba

Liikmesriigid kiitsid heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku mitte uuendada kaheksa suitsutuspreparaadi-esmatoote luba

Traditsioonilise suitsutamise asendamiseks ja suitsumaitse lisamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide tootmiseks võib kasutada vaid selliseid suitsust saadud esmatooteid, mis on Euroopa Liidus hinnatud ohutuks ja mille kasutamiseks on antud luba. Seni lubatud esmatooteid ei saanud täiustatud uurimismeetoditega hinnates pidada piisavalt ohutuks.

Otsus tooted keelustada põhineb Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikel hinnangutel, milles jõuti järeldusele, et kõigi kaheksa hinnatud suitsutuspreparaadi-esmatoote puhul on genotoksilisusega seotud probleemid kas kinnitust leidnud või ei saa neid välistada. „EFSA arvamuse aluseks on ajakohastatud metoodika, milles hinnatakse taotlejate esitatud uusi andmeid. See puudutab konkreetseid suitsutuspreparaate-esmatooteid, mida võib toidule lisada, mitte aga toitu ennast,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidu ning sööda keemilise ja bioloogilise ohutuse valdkonna juht Maia Radin.

Suitsutuspreparaadid-esmatooted keelustatakse järk-järgult, et anda nende tootjatele ja neid kasutavatele toidukäitlejatele aega keelustamisega kohanemiseks. „Kui suitsutuspreparaati-esmatoodet kasutatakse traditsioonilise suitsutamise asendamiseks (nt singid, kala, juustud), siis on üleminekuperiood viis aastat ehk kuni 1. juulini 2029. Kui suitsutuspreparaati-esmatoodet lisatakse toidule maitse lisamiseks (nt supid, krõpsud, kastmed), siis on üleminekuperiood kaks aastat ehk kuni 1. juulini 2026,“ ütles Radin.

Komisjon jõustab muudatused lähinädalatel, et need kohalduksid sel kevadel. Suitsutuspreparaatide-esmatoodete tootjatel on igal ajahetkel võimalik esitada uus taotlus suitsutuspreparaadi-esmatoote lubamiseks Euroopa Liidu turule. Luba väljastatakse vaid siis, kui ohutushinnangus järeldatakse, et taotleja esitatud andmed on piisavad toote ohutuse tõendamiseks, sh genotoksilisusega seotud kahtluste kõrvaldamiseks, ning taotleja välja pakutud kasutusviisid ja -kogused ei kujuta ohtu inimeste tervisele.

PRESSITEADE: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
03.05.2024

2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu

Saare maakond toob toidupiirkonna aastal esile põnevad merelised maitsed ja kestliku eluviisi. Saarte elanikud on läbi sajandite säilitanud oskuse elada loodusega kooskõlas ja planeerida oma toidulauda selliselt, et jagub ka homseks.

Kuna saarerahva toidukultuuri alustala on kala, siis on põlvest põlve edasi antud oskusi vilunult kala kuivatada, soolata ja suitsutada. Kohalike toiduaualt ei puudu Muhu leib Saaremaa võiga ja suitsukala. Saartele iseloomulik kadakane maik on leidnud oma koha nii siirupis, marmelaadis kui ka sinepis.

„Saaremaa, Muhu ja Ruhnu toidupiirkonna kontseptsioonis jääb kõlama kestlikkus, tugev piirkondlik identiteet ja toidukultuur, mille keskmes on erinevatel viisidel valmistatud kala. Värskelt valminud kalatarbimise uuring näitas, et eestlased peaksid tasakaalustatud toitumiseks sööma märksa rohkem kala. Usun, et maitsvate kalaroogade valmistamist ja söömist ning kestlikku toiduga ümberkäimist ongi meil nüüd kõigil hea võimalus saartele õppima minna,“ kommenteeris Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Saarte toidupiirkonna projektijuht Angela Nairis selgitas, et aasta toidupiirkonnaks kandideeriti selleks, et saarte kaasaegne toidukultuur Eestis rohkem pildile tuua. Saare maakonna kolm saart teevad omavahel tihedat koostööd, mistõttu on loomulik, et toidupiirkonna tiitlit taotleti üheskoos. Toidupiirkonna aasta on ühtlasi hea võimalus Ruhnu suuremalt pildile tuua, sest Ruhnu ja selle kohalik toidukultuur on paljudele tundmatud.

Nairis lisab, et toidupiirkonna aasta keskendub saarluse tänasele päevale ja innovaatilisusele. Eesmärk on esile tuua saarte elanike nüüdisaegsed traditsioonid ja tänada neid pühendumuse eest saarluse ja kohalike traditsioonide hoidmisel.

Saareliste maitsete aasta avaüritus peetakse 18. mail peona, kuhu on oodatud kõik huvilised. Avaürituse keskmes on kokad kolmelt saarelt, kes panevad koos kohalike külakogukondadega kokku vägeva laua. Ka avaürituse muusikalised etteasted toovad lavale muusikud kõigilt kolmelt saarelt.

Aasta toidupiirkonna tiitlit on varem kandnud ja oma kandi maitseid külastajatega jaganud Mulgimaa, Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti ja Järvamaa. Käesoleva nädala lõpus toimub Tõrvas pidulik Mulgimaa maitsete aasta lõpetamine ning toidupiirkonna sümboliks olev rändkahvel liigub juba mais edasi Saare maakonda.

  1. aasta toidupiirkonna projekti Saare maakonnas viib ellu SA Saaremaa Turism koostöös MTÜ Saaremaa Toidufestivaliga.

“MAA TULEB LINNA” suur talutoidu laat tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
17. aprill 2024

“MAA TULEB LINNA” suur talutoidu laat tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid

Kahel eelneval aastal Tallinnas perede seas populaarsust kogunud kogupere suurüritus “Maa tuleb linna” talutoidu laat toimub ka sel aastal. Seekord viime ürituse esmakordselt Tartumaale, Rõhu aeda. Seal leiab aset ka 69. Künni MM, mis toimub esimest korda Eestis, meelitades kohale ka rahvusvahelise publiku. Laat on avatud 16.-17. augustil 2024.

“Maa tuleb linna” talutoidu laat on sündmus, mis on loodud spetsiaalselt Eesti talutoidu tootjatele, andes neile võimaluse müüa oma saadusi ja toodangut otse tarbijatele. Üritusel on kohal ka pop-up talurestoranid, mis pakuvad külastajatele võimalust maitsta kohalikke hõrgutisi. Lisaks saavad lapsed ja pered veeta aega taluloomadega tutvudes ning osaleda mitmesugustes lõbusates ja harivates tegevustes, mis teevad sellest päevast meeldejääva elamuse kõigile.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Gelis Pihelgas kutsub kõiki Eesti toidu tootjaid osalema üritusel, mis ei ole pelgalt laat, vaid tõeline suursündmus. “Julgustan kõiki kaasa lööma, sest see on harukordne võimalus pakkuda Eesti talutoitu lisaks ka väliskülalistele ning tutvustada meie toidukultuuri,” ütles Pihelgas. Ta lisas: “Maa tuleb linna” suur talutoidu laat toob talunikud ja nende värske toodangu linnainimestele võimalikult lähedale. See sündmus pakub parimat talutoidu valikut otse meie armastatud talunikelt ja toidutootjatelt.”

Kõik Eesti talutoidu tootjad, talunikud, käsitöölised ning pop-up restoranid, mis kasutavad Eesti toorainet, on oodatud osalema laadal. Lisaks on teretulnud ka taluloomad, et pakkuda külastajatele täielikku kogemust. Laadal on oodatud erinevate töötubade läbiviijad, kes rikastaksid programmilist sisu.

Täpsem info, kauplemistingimused ja registeerimine: www.talutoit.ee (taluliit.ee) (https://www.surveymonkey.com/r/maatuleblinna2024)

Lisainfo: 

Gelis Pihelgas
Tel. + 372 5531571
E-post: gelis@taluliit.ee 

* Üritus „Maa tuleb linna“ toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

 

Foto: Ardo Kaljuvee

Tähelepanu tootjad: Euroopa Liit korraldab kõrgetasemelise äridelegatsiooni visiidi Hiinasse

Aprillis 2024 toimub Hiinas kõrgetasemeline äridelegatsiooni visiit Euroopa Liidu põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetme raames. Euroopa Komisjon kutsub huvilisi liikmesriikidest ühinema selle ainulaadse ärisündmusega.

Visiidil osaleb eeldatavasti 80 ärijuhti ja spetsialisti erinevatest sektoritest, sealhulgas:

  • Värsked ja töödeldud lihatooted, eriti sealiha, rups, veise- ja linnuliha
  • Piimatooted, eriti valitud kõvad juustud, imikupiimapulbrid
  • Veinid, kangendatud joogid ja õlu
  • Töödeldud teraviljad ja pasta
  • Oliiviõli
  • Imikutoidud
  • Maiustused
  • Puu- ja köögiviljad

Delegatsiooni kuuluvad nii väike- ja keskmise suurusega ettevõtted kui ka suured ettevõtted ja tootjate ühendused, esindades ideaaljuhul kõiki EL-i liikmesriike.

Äridelegatsiooni lõplik valik tehakse toote- ja geograafilise tasakaalu alusel. Samuti võetakse arvesse kandidaatide esinduslikkust antud sektoris ja nende võimet tegeleda rahvusvahelise äri ja keeruliste turgudega.

Huvitatud ettevõtted ja organisatsioonid on oodatud registreerima end veebisaidil: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/HLM_China_April_2024

NB! Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja Kerli Nõges palub ettevõtetel ka neid kursis hoida, kui keegi kandideerib, see on nende jaoks oluline info suhtluses Euroopa Komisjoniga. Kontakt: Kerli.Noges@agri.ee

Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

SUUR PILDIGALERII: Ardo Kaljuvee 

Laupäeval, 2. Septembril toimus Tallinnas Põhjala tehases juba teist kordselt suur talutoidu laat “Maa tuleb linna”, kus kuulutati välja selle aasta parim talu ja talutoit võitjad. Tiitli “Parim talu 2023” viis koju Sepa Veised OÜ (Pärnumaa). Parimaks noortalunikuks sai Vinkymon OÜ (Lääne-Virumaa), aasta parima tootmistalu tiitli võitis Väikemetsa talu (Võrumaa) ning parima alternatiivtalu tiitli pälvis KODAS Siidritalu (Põlvamaa).

“Sepa Veised OÜ jäi hindamiskomisjonile silma oma uuendusmeelsusega, keskkonnateadliku ja hoidva majandamisega ning panusega kogu lihaveisekasvatus sektori arengusse,” ütles hindamiskomisjoni liige Kerli Ats. Lisades, et ettevõtte tegevus on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas noored ettevõtjad saavad olla eeskujuks kogu sektorile.

Euroopa Parlamendi liige Riho Terras lisas sündmusele põnevust, andes välja 1000 eurose eripreemia “Perspektiivikas talupere 2023”, mille võitis Ahisilla taluaia (Harjumaa) pere.

Terras sõnas auhinda üleandes, et kunstlik vastuolu põllumajanduses on väiketalu vs suurtootmine. “Eestis toodab 80% väiketalusid 20% toodangut ja vastupidi. Ehk kogu põllumajandustoodang tuleb suuresti suurtootmisest. Ometi on just väikesed talud need, kes elu maale toovad, inimesed kes seal elavad ja kelle lapsed käivad maakoolides. Seetõttu tuleb igati püüda selle poole, et ka väiketaludel oleks Eesti põllumajandusmaastikul oma kindel koht. Eriti tänuväärne on see, kui aktiivne linnapere otsustab kolida maale ja hakata ainult põllumajandusega tegelema, suutes sellega oma pere ära toita. See on põhjus miks otsustasin selle preemia välja anda.

Ahisilla talus nägin maalähedust ja innovatsiooni, mis inspireeris mind. Nad teevad puhtalt ja mahedalt, sära silmis ja elavad sellest ära.” Põhjendas oma valikut Riho Terras.

Konkurssi “Parim talutoit” peavõitja kuulutati samuti välja “Maa tuleb linna” talutoidulaadal, selleks sai: Andre Farm Grand Old juust.

“Maa tuleb linna” talutoidulaat tõi traditsiooniliselt maapiirkonna elu linnarahvale lähemale ning toetas kohalikke toidutootjaid ja Eesti põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Kohal oli üle 70 talutootja üle Eesti. Sündmusel toimusid arutelud olulistel teemadel alates metsahoiust ja kohaliku toidu hindadest kuni maaelu armastuseni.

Avakõne pidasid Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv ja Taluliidu tegevjuht Kerli Ats. Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse kuulutas välja “Parim talu” ja “Parim talutoit” võitjad. Kirjanik ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige Ants Aaman jagas mõtteid oma raamatu “Maa ja armastus” teemal.

Vestlusringides arutati Eesti toidu hinnaküsimusi ja kohaliku toidu positiivseid väärtusi. Eesti Lihaveisekasvatajate Selts korraldas vestlusringi teemal “Kas Eesti toit on kallis, ja kui, siis miks, ning milliseid positiivseid väärtuseid kannab endas kohalik toit?” Vestlusest võtsid osa Euroopa Parlamendi liige Riho Terras, lihaveisekasvataja Marko Hiiemäe ja toiduteadlane, raamatu “Fermantatsioonist ausalt ja avameelselt” autor Rain Kuldjärv.

Vestlusring “Naised ja metsahoid” keskendus naiste rollile metsanduse sektoris, mida viis läbi Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige Liina Helstein ja kus osalesid EMÜ kommunikatsioonijuht, raiesportlane Karina Riive ja metsandusnoor, ülemaailmset metsaüliõpilaste konverentsi korraldanud Mari Teesalu
Eesti disaini esitlesid brändid Emmaroos ja Pehmus. Muusikalise osa eest kandsid hoolt Marek Sadam ja Martin Trudnikov ning päeva juhtis Emil Rutiku. Sündmusel osalemine oli kõigile huvilistele tasuta.

“PARIM TALU 2023” – Taluliit ja Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustavad maaelu mitmekesisust

Eestimaa Talupidajate Keskliit valis juba 30. korda parimaid talusid, toetades sellega Eesti maaelu mitmekesisust ja jätkusuutlikkust. Parimad talud valiti neljas kategoorias: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ja parim noortalunik, ning parim Talu 2023.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Ats sõnul aitab konkurss esile tõsta Eesti talude olulist rolli kohaliku toidu tootmisel ja maaelu jätkusuutlikkuse tagamisel.

Parim Talu 2023 Sepa Veised OÜ

Pärnumaal, Elbu külas, tegutseb talu, kus kasvatatakse mahedalt Wagyu tõugu veiseid, lisaks ka Limusiini ja Aberdiin-anguse tõugu veiseid. Kokku on karjas 86 looma, kuid eesmärgiks on luua puhtatõuline Wagyu karja, mida kasvatatakse ka tõuaretuse eesmärgil. Praegu on tegemist Eesti suurima Wagyu karjaga, mis koosneb 36 loomast. Karjatamisel rakendatakse portsjonkarjatamise meetodit.

Talu on tegutsenud seitse aastat ja selle asutajateks on Lisanna ja Marko Hiiemäe. Mõlemad olid varem toitlustusvaldkonnas tegutsenud ning soov kvaliteetse liha järele viis nad talupidamiseni. Talupidamine on neile meelepärane, pakkudes võimalust olla looduse ja loomade keskel ning võimaldades lastel kasvada maalähedases keskkonnas.

Parim Noortalunik 2023 – Vinkymon OÜ

Lääne-Virumaal, Ärina külas, tegeleb talu kümnel hektaril ebaküdoonia ja küüslaugu kasvatamisega ning nendest toodete valmistamisega. Toodetakse mitmeid tooteid, nagu limonaadid, krõpsud, pestod ning fermenteeritud küüslauku. Lisaks on talul plaanis suunduda teraviljast ekstraktide tootmise suunas ning rajada selleks uus tehase.
Talu on tegutsenud juba 11 aastat ning seda juhib Rando Vink. Igapäevaselt on tootmises tegevad ka ema, isa ja vanatädi ning aeg-ajalt aitab ka vend.

Aasta parim tootmistalu 2023  – Väikemetsa talu

Võrumaal, Kurenurme külas, tegeleb talu teraviljakasvatusega, hõlmates 1300 hektarit maad, millest umbes 700 hektarit on omandis. Lisaks tegelevad talupere naised viinamarjakasvatusega. Talu on tegutsenud juba 26 aastat ning seda juhivad Taavi Serv koos vendade Armi ja Kustiga. Talutöösse on kaasatud neli töötajat. Talu tegevus sai alguse võimalusest osta üks vana majakoht väikese maatükiga. Seejärel on talu järk-järgult laienenud ja arenenud, hõlmates nii teraviljakasvatust kui ka viinamarjakasvatust.

Aasta Parim alternatiivtalu 2023 – KODAS Siidritalu

Põlvamaal, Valgjärve külas, asub KODAS siidritalu, mis tegeleb limonaadide, siidrite, vahuveinide ja puuviljapüreede tootmisega ning omab 10 000 õunapuud oma toodete tarbeks. Lisaks on talus restorani ning võimalus majutuda moodsates iglumajades. Talu eestvedajateks on Sulev ja Tea Nõmmann, keda toetavad nende neli last, kes on samuti talutöösse aktiivselt kaasatud. Suveperioodil pakub talu tööd 12 töötajale.
Talu algus sai inspiratsiooni pikalt välismaal elatud ajast ning soovist luua midagi erilist ja oma. Tea sõnul on siin töötades võimalik näha oma töö reaalset tulemust ning nautida looduskeskkonda, mis on linnaelust väga erinev.

PARIM TALUTOIT 2023

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.  Konkursi võitjad saavad oma toodetele vastava märgise, et tarbijatel oleks neid tooteid lihtsam leida ja märgata.
Tallinnas, Academic Food Lab’is kogune žürii, toiduajakirjanike, valdkonna ekspertide ja tippkokkadega, kes selgitasid pimetesti abil välja 2023 aasta parimad talutoidu maitsed.

Hindamissüsteemi alusel valiti võitjateks:
Parim piimatoode: Pajumäe talu kohupiimakreem sõstra ja roseepipraga (Viljandimaa)
Parim pagaritoode: Tänava talu Marjatari tatra-šokolaadi müsli (Läänemaa)
Parim Tervisetoode: Vinkymoni Fermenteeritud küüslauk, omas mahlas (Lääne-Virumaa)
Parim maius: Meemeistrite DUO mesi astelpaju ja musta sõstraga (Jõgevamaa)
Parim alkoholivaba jook: Öselwise OÜ Wösel passioni Shrub (Saaremaa)
Parim alkoholiga jook: Vinkymoni puuviljavahuvein õuna – ebaküdoonia-rabarberi-meega (Lääne-Virumaa)
Parim lisand: Meemeistrite mesi musta küüslauguga (Jõgevamaa)
Parim juust: Andre Farmi Andre Excellent V.O (Tartumaa)
PARIM TALUTOIT 2023 – Andre Farm Grand Old juust

Adro Kaljuvee pildid: https://www.dropbox.com/sh/sedsrq0fvnvh6e1/AABmmOrTu9AoSt6_z8UPqmN-a?dl=0

* Konkursi “Parim talu 2023” korraldas Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega. Auhinnafondi toetas Postimees, Kalev Spa Hotell ja Veekeskus ja Alexela.

* Sündmus „Maa tuleb linna“ toimus „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Lisainfo:

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

KUTSE: “Maa tuleb linna” suurele talutoidulaadale sellel laupäeval 2.09 Põhjala tehases

Sellel laupäeval toimub “Maa tuleb linna” suur talutoidulaat, mis toob Tallinna Põhjala tehasesse Eesti maaelu ja talutoidu eheda elamuse. Kohal on üle 70 talutootja üle Eesti.

Ootame sind laupäeval, 2. septembril 10.00-16.00 Tallinna Põhjala tehasesse, kus toimub “Maa tuleb linna” talutoidulaat. See on sündmus, mis toob maapiirkonna elu linnaelanikele lähemale, võimaldades osta värsket talutoitu otse talunikelt ja toidutootjatelt. Ürituse kaudu saab toetada kohalikke toidutootjaid ja Eesti põllumajandustootjate jätkusuutlikkust.

Avakõne teevad Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.
Kuulutatakse välja “Parim talu” ja “Parim talutoit” võitjad. Sõna saab Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Esineb Marek Sadam ja Martin Trudnikov. Päeva juhib Emil Rutiku.

Meediaalal toimuvad mitmed huvitavad vestlusringid, kus arutatakse olulistel teemadel metsahoiust kohaliku toidu kõrgete hindadeni. Meest maa ja armastuseni.

  • Mõtteid oma raamatu teemal  “Maa ja armastus” jagab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja kirjanik Ants Aaman.
  • Vestlusringi “Kas Eesti toit on kallis, ja kui, siis miks, ning milliseid positiivseid väärtuseid kannab endas kohalik toit?” korraldab ja viib läbi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Osalevad Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ning lihaveisekasvataja ja Liivimaa Lihaveise tegevjuht Marko Hiiemäe. Vestlust modereerib Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht ja lihaveisekasvataja Jane Mättik.
  • Vestlusringi “Naised ja metsahoid” viib läbi Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige, EENA klubi ettevõtlikusele suunatud tegevuste vedaja ja kaasalööja Liina Helstein. Osalevd EMÜ kommunikatsioonijuht, raiesportlane Karina Riive ja metsandusnoor, ülemaailmset metsaüliõpilaste konverentsi korraldanud Mari Teesalu.
  • “Miks Eesti mesi?” Meemeistrite perenaine Kristi Terep harutab ja arutab koos valdkonna ekspertidega lahti Eesti meetootjate valupunktid.

Külastajatele avatud taluloomade ala, mis lisab sündmusele maalähedast atmosfääri.
Sissepääs talutoidulaadale ja kontserdile on kõikidele huvilistele TASUTA.

* Üritus „Maa tuleb linna“ toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Ajakava:

10:00 – Avatakse uksed, talutoidulaat alustab. Kohal on ligi 70 talutootjat üle Eesti

11:00 – Ametlik laada avamine, kõned

11.30 -12.15 Mõtteid oma raamatu teemal  “Maa ja armastus” jagab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige ja kirjanik Ants Aaman.

12:00 – Eesti Disain. Moeloojad Emmaroos ja Pehmus tutvustavad oma loomingut

12.30 – 13.15 Vestlusring “Kas Eesti toit on kallis, ja kui, siis miks, ning milliseid positiivseid väärtuseid kannab endas kohalik toit?”,  mida korraldab ja viib läbi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Osalevad Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ning lihaveisekasvataja ja Liivimaa Lihaveise tegevjuht Marko Hiiemäe. Vestlust modereerib Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht ja lihaveisekasvataja Jane Mättik

13.15 – 14.00 Vestlusringi “Naised ja metsahoid” viib läbi Võrumaa Metsaühistu juhatuse liige, EENA klubi ettevõtlikusele suunatud tegevuste vedaja ja kaasalööja Liina Helstein. Osalevd EMÜ kommunikatsioonijuht, raiesportlane Karina Riive ja metsandusnoor, ülemaailmset metsaüliõpilaste konverentsi korraldanud Mari Teesalu.

14:00 – “Parim talutoit 2023” ja “Parim talu 2023” väljakuulutamine, esinevad Marek Sadam ja Martin Trudnikov

15.00 – 15.45 “Miks Eesti mesi?” Meemeistrite perenaine Kristi Terep harutab ja arutab koos valdkonna ekspertidega lahti Eesti meetootjate valupunktid

16:00 – Laada lõpp

OOTAME SIND!

https://www.taluliit.ee/maa-tuleb-linna-2023/

Lisainfo:
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

www.taluliit.ee
www.talutoit.ee
www.agroturism.ee

Parim Talutoit 2023 raames selgitati välja võitjad

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
27. juuli 2023

Eile kogunes Tallinnas, Academic Food Lab’is žürii, toiduajakirjanike, valdkonna ekspertide ja tippkokkadega, kes selgitasid pimetesti abil välja 2023 aasta parimad talutoidu maitsed.

Kõige tihedam konkurents oli juba mitmendat aastat juustude kategoorias. Üllatusteks olid mitmed alkoholivabad joogid, fermenteeritud küüslauk ja lambapiimast tehtud jäätis.
Parima talutoidu väljaselgitamiseks hindas professionaalne žürii koosseisus Rain Kuldjärv, Silja Luide, Siiri Kirikal, Lia Virkus, Mari-Liis Ilover, Tuuli Mathisen, Kerli Nõges, Britt Rosen, Vladislav Djatsuk, Kenneth Karjane ja Teele Üprus nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane, tootearendust ja turundusideid.

Hindamissüsteemi alusel valiti kategooriate võitjateks:

Parim piimatoode: Pajumäe talu kohupiimakreem sõstra ja roseepipraga (Viljandimaa)
Parim pagaritoode: Tänava talu Marjatari tatra-šokolaadi müsli (Läänemaa)
Parim Tervisetoode: Vinkymoni Fermenteeritud küüslauk, omas mahlas (Lääne-Virumaa)
Parim maius: Meemeistrite DUO mesi astelpaju ja musta sõstraga (Jõgevamaa)
Parim alkoholivaba jook: Öselwise OÜ Wösel passioni Shrub (Saaremaa)
Parim alkoholiga jook: Vinkymoni puuviljavahuvein õuna – ebaküdoonia-rabarberi-meega (Lääne-Virumaa)
Parim lisand: Meemeistrite mesi musta küüslauguga (Jõgevamaa)
Parim juust: Andre Farmi Andre Excellent V.O (Tartumaa)

Parim talutoit 2023 peavõitja kuulutatakse välja 2. septembril Tallinnas Põhjala Tehases toimuval suurel „Maa tuleb linna“ talutoidu laadal.

Parim Talutoit žürii esimees Rain Kuldjärv: “Tänavune Parima Talutoidu valimine oli meeldiv maitseterännak, kus olid esindatud tuttavad kodumaised maitsed nii puhtal kujul kui ka põnevates kooslustes. Koheselt tuleb meelde krehvtine fermenteeritud küüslauk, aga ka näiteks põnev kooslus juustu ja musta küüslaugu vahel. Kõige tihedam oligi konkurents juustude ning jookide, nii mitte-alkohoolsete kui alkohoolsete jookide, kategoorias. Lisaks leidus rohkelt ka põnevaid jäätiseid ja muud magusat, näiteks oli minu jaoks täiesti uus avastus „Astelpaju kaerakiisla“. Kindlasti tasub Eesti talutoodangul silma peal hoida, sest põnevaid maitseelamusi pakkuvaid tooteid jagub igale maitsele!”

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Atsi sõnul on Eesti talutoit peegeldus meie kohalikust toidutootmisest – kõrge kvaliteediga, värske ja jätkusuutlik.

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.  Konkursi võitjad saavad oma toodetele vastava märgise, et tarbijatel oleks neid tooteid lihtsam leida ja märgata.

Konkurss Parim talutoit toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Parima talutoidu konkurss alustab taas!

Parima talutoidu konkurss alustab taas!

Juba kaheksandat aastat toimuv Parima talutoidu konkurss alustab taas ning alates tänasest oodatakse kõiki talunikke ja väiketootjaid enda tooteid võistlusele registreerima.

„See on talunikele väga hea võimalus tutvustada oma tooteid laiemale publikule. Seega kutsun ülesse kõiki väiketootjaid konkursil osalema,“ kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp. Parima talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.  Sel aastal on  lisaks teistele toiduga seotud spetsialistidega žüriiga liitumas nii mõnedki restoranide peakokad.

Eelmisel aastal osales parima talutoidu konkursil rekordiliselt palju tooteid. 2022. aasta Parim talutoit selgitati välja üheksas kategoorias ning konkursile oli  hindamiseks saadetud rekordkogus tooteid – 108. „Järjest enam tootjaid tajub selle konkursi kasulikkust. Läbi konkursi soovime tuua esile Eesti taludes toodetud põnevaid tooteid ning samas tunnustada talutoidu tootjaid oma toodangu väärindamise eest. Samuti tahame motiveerida talunikke tegelema tootearendusega, et pakkuda tarbijatele veelgi põnevamaid tooteid,“ selgitab Sepp ning lisab, et konkurss pakub kindlasti väärtuslikke turundusvõimalusi ning võimalust enda tooteid tutvustada potentsiaalsetele klientidele, turustajatele ja jaemüüjatele. „Suurem nähtavus konkursi kaudu võib kaasa tuua laiema turulepääsu ja potentsiaalse müügikasvu. Konkursil osalemine hõlmab sageli hinnanguid ja tagasisidet valdkonna ekspertidelt. See annab väärtuslikke teadmisi, mis võivad aidata kaasa talu jätkuvale edule ja arengule.“

„Parima talutoidu konkursil osalemine on oluline, sest iga tiitel ja ära märkimine on tunnustus tootjale endale, et pingutus on vilja kandnud ja on kinnitus selle kohta, et tegemist on väga hea tootega, kuna osalevaid tooteid hindavad kõrgel tasemel oma ala spetsialistid ja professionaalid. Võidetud tiitlid aitavad toodet paremini müüa ja turundada. Võidutoodet võetakse ka lihtsamini ketipoodidesse sisse. Samuti aitab see kergemini tarbijatel ostuotsuseid teha,  sest märke toodetel märgatakse,“ selgitab eelmise aasta konkursilt Parima maiuse tiitli võitnud Minna Sahver OÜ tegevjuht Siret Elmi. Sama tiitel saadi ka aastal 2016.  Neile, kes on veel kahe vahel, kas osaleda või mitte, soovitab Elmi kindlasti osaleda. „Kui tunned ja tead, et sul on hea toode, kvaliteetsest toorainest, võibolla ka innovaatiline või midagi hoopis traditsioonilist, siis kindlasti osale. Kaotada pole midagi! Kõik osalevad tooted saavad tähelepanu ja see on hea viis oma toodet esitleda ja tarbijatele tutvustada ning seeläbi ka silma jääda.“

Oma tooteid saab konkursile esitada läbi registreerimisvormi, mis asub SIIN. Konkursile saab registreerida kuni 12.07.

Parima talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Talutoidu konkursi peaauhinnaks on väiketootjale turundustugi. Võitja saab ise valida, et milliseid turundustegevusi ta just vajab. Näiteks on auhinnaga loodud oma toodetele uus kaubamärk, toodetud persoonilugusid, toote postreid jne. Teiste kategooriate võitjad saavad oma toodetele vastava märgise.

Konkurss Parim talutoit toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Eliise-Mariin Sepp
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-mail: eliise-mariin@taluliit.ee
Tel: +372 5343 2702
www.taluliit.ee
www.talutoit.ee