Suur talutoidu laat “Maa Tuleb Linna” ootab väiketootjaid kauplema

 

Suur talutoidu laat “Maa Tuleb Linna” ootab väiketootjaid kauplema

Eelmisel aastal esmakordselt toimunud kogupere suurüritus „Maa tuleb linna“ toimub ka sel aastal ning ootab alates sellest kuust kauplejaid ennast registreerima.

„Maa tuleb linna“ üritus toimub 2. septembril Tallinnas, Põhjala tehases (Marati 5). Tegemist on unikaalse üritusega, mille põhieesmärgiks on pakkuda Eesti talutoidu tootjatele võimalus otse tarbijatele oma saadusi ja toodangut müüa. „Ajaliselt on just siis valminud ka kõik viljad ja kogu toodang võimalikult värske,“ selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp ning lisab, et otse tootjalt tarbijale ehk lühikesed tarneahelad on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida ürituse raames toetatakse ning arendatakse. „Lokaalne toidutootmine ja tarbimine aitavad kaasa jätkusuutlikku toidusüsteemide rakendamisele ning keskkonna säästlikkusele laiemas mõttes.“

Eelmise aasta üritus osutus väga populaarseks. Kohal oli üle 70 erineva talutoidu/käsitöö tootja ning ka huvi ostjate poole pealt oli suur – päeva jooksul külastas müüjaid üle 6 000 potentsiaalse ostja. „Meie jaoks on üritused, kus saame otse tarbijaga suhelda, väga olulised. Saame rääkida oma lugu, anda maitsta head juustu ja kasvatada usaldust meie brändi ja toodete vastu. Leian, et sellise päeva  korraldamine on väga vajalik, sest kohalik toit võiks ja peaks olema personaalne ja isiklik. Kui tarbija tunneb tootjaga sidet, siis on ta lojaalsem ka toote suhtes. Just sellisel üritusel on hea kasvatada enda toodetele uut tarbijat,“ kommenteerib eelmisel aastal oma müügiletiga väljas olnud Andre Juustufarmi perenaine Erika Pääbus.

„Maa tuleb linna“ suurüritusele saab müüjaks registreerida SIIN!

Kohatasu laadal on sel aastal 20 eurot ruutmeeter,  Ehtne Talutoit liikmetele kehtib 20% soodustus ehk 16 eurot/ruutmeeter.

Üritus toimub „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ raames ning seda toetab Euroopa Liit. Ürituse peakorraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ.

 

 

 

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.04.2023

 

Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla

Maaeluministeerium osaleb koos oma valitsemisala asutustega 20.–22. aprillini Tartus toimuval Maamessil.

Neljapäeval ja reedel saavad huvilised infot mitmesuguste toetuste kohta ja tutvuda karjäärivõimalustega Maaeluministeeriumis. „Toetuste taotlejatele seni kehtinud maaelu arengukava nõuetele vastavuse süsteem on sellest aastast alates Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimuslikkuse süsteem. Nii nagu korraldasime eelmisel sügisel üle Eesti infopäevi, oleme ka Maamessil valmis selgitama, millised muudatused toetuste taotlejatele kehtima hakkasid,“ rääkis maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.

Reedel ja laupäeval on kohal ministeeriumi taimetervise ja taimse paljundusmaterjali eksperdid. Laupäeval saab arutleda biomajanduse teemadel. „Maamess on põllumajandus- ja toidusektori jaoks üks aasta tähtsündmusi, kus saab kohtuda tootjatega, aga ka õigusloome ekspertidega. Julgustan kõiki huvi pakkuvate teemade kohta küsimusi esitama. Ühtlasi tänan Maamessi korraldajaid sellise olulise ja tänuväärse ürituse korraldamise eest,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.

Messil on ühise väljapanekuga C-hallis stendil C-35 kohal Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Maaelu Teadmuskeskus. Tõsisemate teemade kõrval korraldatakse viktoriini ja mänge, kus saavad oma teadmisi proovile panna nii nooremad kui ka vanemad maaeluhuvilised.

Täpsemat teavet saab messi kodulehelt.

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest eksitada

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.04.2023

 

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest eksitada

 Euroopa Liidus (EL) müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud, et tarbija saaks panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad tema eelistusele.Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

 Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata EL-is müüdavate kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahepõllumajandusettevõttes kasvatatavatele kanadele antakse süüa vaid mahedalt toodetud sööta ja -lisandeid, tänu millele saab ka neid mune nimetada mahedateks. Kanadele on tagatud piisav ruum, liikumisvabadus ja võimalus liigiomaste tegevustega tegelemiseks.
1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.
2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.
3 – puuris peetavate kanade munad – EL-is on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, sest seal võivad, aga ei pruugi loomade heaolustandardid olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit.

Kruuse Brüsselis: Peame hoidma oma toidutootjaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2023

 

Kruuse Brüsselis: Peame hoidma oma toidutootjaid

Brüsselis toimus põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutati kalanduse tuleviku ja põllumajandusturgude olukorra üle.

Urmas Kruuse ütles, et Eesti peab vajalikuks nii rahalisi kui ka regulatiivseid stiimuleid Euroopa Liidu kalapüügilaevastiku uuendamiseks. „Peame võimaldama tõhusamal tehnoloogial põhineva tehnika kasutamist ja tehnika asendamist puhtamatel energiaallikatel põhinevaga. See aitaks tuua kaasa struktuurseid muutusi kalapüügisektoris,“ rääkis maaeluminister.

Ministrid arutasid olukorda põllumajandustoodete turgudel. Kruuse nentis, et paljudel põllumajandusettevõtetel on suur laenukoormus, mis tähendab, et intressimäärade tõus mõjutab nende ettevõtete kasumlikkust. „Intressimäärade tõus ja suur inflatsioon mõjutab oluliselt ka tarbijate ostuvõimet, mis omakorda toob kaasa nõudluse vähenemise,“ lisas minister. Samas on energiakandjate hinnad pisut langenud, mis omakorda kergendab tootjate olukorda. „Tootjate jaoks on turud endiselt turbulentsed. Kahtlemata on hea uudis see, et energiahinnad ja sellest tulenevalt ka väetiste hinnad on viimastel kuudel pisut langenud.“

Muude punktide raames anti ülevaate looduse taastamise määrusest, tolmeldajaid käsitlevast algatusest ning komisjon tutvustas Euroopa sealiha analüüsirühma aruannet.

Maaeluministeeriumit esindab Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse. Teda saadavad asekantslerid Madis Pärtel ja Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

METK: Eestis aretatud oranživiljalised tomatisordid jõudsid sordilehele

Maaelu Teadmuskeskuse teaduri Ingrid Benderi ja köögiviljarühma pikaajaline töö on kandnud vilja. Kodumaiste tomatisortide seni ainult punaseviljalist valikut täiendavad nüüdsest kaks uut oranživiljalist kodumaist sorti – ‘Pille’ ja ‘Siive’.

‘Pille’ on kõrgekasvuline, keskvarane, suurte ja hea maitsega lapikute viljadega sort. Vilja keskmine mass on 125–130 g.

‘Siive’ on madalakasvuline, varane, keskmise suurusega ümarate viljadega sort. Keskmine vili kaalub 70–80 g. ‘Siivet’ saab tähelepanuväärselt suure varase saagi ja madala kasvu tõttu edukalt kasvatada ka kiletunnelis.

Viljade sisemuses on mõlemal sordil üle kuue seemnekambri, seetõttu on viljad pigem lihakad. Sordi ‘Pille’ viljadel on paks lihakas viljasein ehk perikarp, sordil ’Siive’ on see keskmise paksusega.

Ingrid Benderi sõnul on mõlemad sordid hea haiguskindlusega nende haiguste suhtes, mis kohalikes ilmaoludes kütteta kasvuhoones esinevad. Lisaks on need sordid ruugehallituskindlad (Fulvia fulva) ja sort ‘Siive’ on resistentne kahe olulise juurepõletikku põhjustava Fusarium oxysporum f. sp. lycopersici rassi suhtes. Sort ‘Pille’ on resistentne sama fusaariumiliigi rassi 1 suhtes.

Mõlemal sordil on ka oma nime saamise lugu.

‘Pille’ on saanud nime Pille Ardeli järgi. Pille, kes lahkus meie hulgast möödunud aastal, oli Eesti tähtsamate põllukultuuride seemnekasvatuse tippspetsialist. Ta juhtis palju aastaid Eesti seemnekasvatuse valdkonda.

Nimi ‘Siive’ on kombineeritud kahe väga tubli ja pikaaegse töötaja eesnimedest. Õed Siiri Margens ja Ave Leppik on töötanud köögiviljade sordiaretuse ja seemnekasvatuse valdkonnas üle 35 aasta ja on tuttavad selle ala kõikide keerukate nüanssidega.

Uute sortide seemneid saab osta Seemnefestivalilt 11. märtsil Jõgeva alevikus (Muru 3). Üritusel tutvustatakse ka Ingrid Benderi uut raamatut „Tomatid koduaiast“.

Kontakt:

Ingrid Bender
ingrid.bender@metk.agri.ee
+372 520 5358

Alates 1. jaanuarist 2023 ühinesid Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ja Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) üheks asutuseks. Ühendasutuse nimi on Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Maaelu Teadmuskeskus (METK)
PRESSITEADE
01.03.2023

Maaeluministeerium pikendab toidupiirkonna konkursi tähtaega

Maaeluministeerium pikendab toidupiirkonna konkursi tähtaega

Maaeluministeerium pikendas tähtaega 2023. aasta toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks ning ootab avaldusi 21. märtsini.

Aasta toidupiirkonna konkurss annab piirkonna esindajatele võimaluse mõelda läbi kohaliku toidukultuuri eripärad ning kavandada kohalikel maitsetel põhinevate ürituste programm terveks aastaks. Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et edu võti seisneb põhjalikus ettevalmistuses, mille tulemus on läbimõeldud ja maitseüllatusi pakkuv ürituste programm. „Programmist peab kindlasti selgelt välja paistma kohalike ettevõtjate panus ja kogukonna kaasamine, mis eeldab piisavat aega ettevalmistuste tegemiseks. Seetõttu oleme otsustanud anda piirkondadele sel aastal mõne nädala lisaaega,“ teatas maaeluminister Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonna konkursile kandideerimiseks saab avalduse esitada organisatsioon, kes on valmis võtma enda kanda 2023. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Kõik konkursile esitatud avaldused vaatab läbi toiduekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Esitatud sooviavalduses peab organisatsioon kirjeldama, kuidas ta kavatseb aasta jooksul kohalikke maitseid esile tuua ja neid laiemale avalikkusele tutvustada. Koostada tuleb aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toidu teiste kohalike üritustega. Plusspunkte tagavad täiesti uued ja omanäolised toiduüritused, mis peetakse nimelt toidupiirkonna aastaks saamise puhul.

Hea näide atraktiivsest üritusest, millest tasub programmi koostamisel inspiratsiooni ammutada, pärineb 2017. aastal toidupiirkonna tiitlit kandnud Peipsimaalt; seal korraldati veebruari alguses TäiskuuÖÖsööming. Ühe õhtu jooksul oli Peipsimaal avatud üle 30 üheõhturestorani, kus menüüs andsid tooni kohalikud maitsed ja auras samovaritee. Üks restoran oli avatud suisa Peipsi järve jääl. „Tegelikult väga lihtne idee, kuidas väljaspool turismihooaega inimesi kohalikke maitseid nautima kutsuda. Just sellised uuenduslikud ja heas mõttes pöörased ideed toovad piirkonda rohkem külastajaid,“ sõnas Urmas Kruuse.

Aasta toidupiirkonda valitakse tänavu juba kaheksandat korda. Varasemad tiitlikandjad on olnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu, Läänemaa ja Põhja-Eesti. Maikuu lõpuni kannab toidupiirkonna tiitlit Järvamaa.

Täpsemat teavet kandideerimisest ja eelmistest toidupiirkondadest saab Eesti toidu veebilehelt.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.02.2023