14. – 20. septembrini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.09.2020

Veterinaar- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kaugu Eesti aladel sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestis Pihkva oblasti maismaapiiril ning Peipsi järve lõunapoolsetel piirialadel. Nädala lõpupoole teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal Narva jõega piirnevatel aladel

Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine sõnul on metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine väga oluline. „Marutaud on väga levinud näiteks Venemaal, Valgevenes ning Ukrainas. Haigus võib Eestisse tagasi jõuda nii kaugema vahemaa tagant mittenõuetekohaste lemmikloomade sisseveol kui ka vahetult üle piiri metsloomadega. Seetõttu on oluline, et piiriäärsetel aladel elutsevad rebased ja kährikud oleksid haiguse eest vaktsineerimise läbi kaitstud,“ selgitas Niin.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Rohkem kui 95% inimeste haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. Kassid ja koerad võivad haiguse saada metsloomadelt ning seetõttu on oluline, et ka lemmikloomad oleksid marutaudi vastu vaktsineeritud kaitsmaks loomade ja inimeste elu. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

  •          Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
  •          Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
  •          Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
  •          Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab VTA kodulehelt www.vet.agri.ee ning veebileheltwww.marutaud.ee.

Taust

Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik ning marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006-2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011-2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 76% sihtgrupi loomadest. 47%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

 Kagu-Eestis vaktsineeriti 1101 koera ja kassi marutaudi vastu

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
01.09.2020

28.08-30.08 vaktsineeriti Põlva-, Võru- ja Valgamaal läbi viidud kampaania käigus 624 koera ja 477 kassi.

 Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine sõnul võib kampaania tulemustega igati rahule jääda. „Kohalikud elanikud olid väga teadlikud marutaudi ohtlikkusest ning mõistsid vaktsineerimise vajalikkust. Kuigi oleme marutaudivaba riik, piirneb Eesti idast riigiga, kus marutaudi oht meid vahetult varitseb. Seega on oluline, et koerad ja kassid nii mujal Eestis kui antud piirkonnas oleksid selle haiguse vastu vaktsineeritud,“ selgitas Niin.

„Marutaud on surmav haigus, mis ei ohusta üksnes lemmikloomi, vaid kujutab suurt ohtu ja lõppeb surmaga ka inimesele. Lemmikloomade vaktsineerimine on vajalik, sest valdav osa inimeste haigestumistest on seotud koerahammustusega,“ kirjeldas Niin.

Kampaania käigus vaktsineeriti marutaudi vastu Valgamaal 247, Põlvamaal 454 ja Võrumaal 400 koera ja kassi. Eelmisel aastal vaktsineeriti kampaania käigus Võru- ja Põlvamaal üle pooletuhande lemmiklooma. Kahel päeval sai vaktsiinisüsti marutaud vastu 317 koera ja 185 kassi.

Veterinaar- ja Toiduamet tänab kõiki kampaaniaga liitunud Kagu-Eesti loomaarste, loomakliinikud, kohalikke omavalitsusi jt, kes kampaaniasse panustasid.

Konkursi „Märka LEADERit 2.0“ nominendid on selgunud – valime rahva lemmiku!

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
31.07.2020

 

Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Maaeluministeeriumiga algatas veebruaris konkursi „Märka LEADERit 2.0“, et tuua esile Eesti maaelu arengukava 2014­­­­­­­-2020 LEADER toetusmeetme parimad projektinäited.

Üle-eestilisele konkursile laekus kokku 80 projekti, millest hindamiskomisjon valis välja 16 nominenti. Parimad kuulutatakse välja 11. augustil 2020 Jänedal toimuval tunnustusüritusel.

Ootame kõiki osa võtma rahva lemmiku valimisest. Oma eelistuse saate anda hääletuskeskkonnas, mis on avatud 9. augustini. Täpsem info www.maainfo.ee/konkurss

„Rõõm on tõdeda kui palju vajalikku on LEADER projektidega saavutatud,“ julgustab Ave Bremse, maaelu võrgustikutöö osakonnast, oma eelistusest teatama. „Eriti väärivad esile tõstmist uuenduslikkus, jätkusuutlikkus ja koostöö! Anna meile teada, milline on Sinu lemmik projekt!“ 

Konkursi „Märka LEADERit 2.0“ nominendid

Piirkonna arengule suunatud projektid

  • Rahvusvaheline projekt säästva turismi arendamiseks rahvusparkide ja kaitsealadega piirkondades (kaasatud piirkonnad Eestis on Lääne-Virumaa, Pärnumaa ja Läänemaa)
  • Wakepargi rajamine Väätsa paisjärvele Järvamaal
  • Neeme kaupluse taaskäivitamine Harjumaal
  • Projekt „Pärnumaa maitsed“

Koostöö ja kaasamise projektid

  • Rahvusvaheline koostööprojekt „Kestlik ettevõtlus maal“ (kaasatud piirkonnad Eestis Lääne-Virumaa, Harjumaa ja Pärnumaa)
  • Projekt „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“
  • Noorte ettevõtlikkuse arendamise projekt YEAH Järvamaal
  • Projekt „Kohalik toit kättesaadavaks“ Läänemaal

Uuenduslikud projektid

  • Ternespiima väärindamise projekt Tartumaal
  • Iseteeninduslike kartulimüügipunktide loomine Viljandimaal
  • „Ukselt uksele” teenuse käivitamine Võrumaal
  • Beebitoidu tootmise arendamine Saaremaal

Keskkonna- ja kliimasõbralikud projektid

  • OFF-GRID – võrgust vaba energiatootmise arendamine Pärnumaal
  • Projekt „Tuul ja päike maheaiandis“ Lääne-Virumaal
  • Pilliroost joogikõrte tootmise arendamine Saaremaal
  • Trummelsõela kasutuselevõtt prügi sorteerimiseks Harjumaal

Taustaks

LEADER programm sai alguse 90ndatel Euroopast ning jõudis peagi ka Euroopa Liidu maaelu toetusi pakkuvasse Eestisse. LEADERi keskmes on kohalik algatus, kus kogukond ise leiab oma piirkonna probleemidele ja vajadustele lahendusi.

Alates 2007. aastast on LEADERit rakendatud maa- ja rannapiirkondades, loodud tuhandeid töökohti, algatatud kümneid võrgustikke ning võrsunud mitmeid uuenduslikke ideid, mis on tänaseks lõimunud igapäevaellu. Eesti maaelu arengukavast on käesoleval perioodil toetatud juba üle 3700 erineva LEADER projekti üle Eesti. Pool rahast on läinud mikro- või väikeettevõtluse toetamiseks valdkondadesse, kuhu teised meetmed ei ulatu.

Järgnevatel aastatel on LEADERil jätkuvalt kindel osa maaelu arengukavas ehk uue nimega ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas.

Täpsem info: Ave Bremse, e-post ave.bremse@pmk.agri.ee

Foto: Hiidlaste Koostöökogu. LEADER keskkonnaprojekt – OFF-GRID päiksepaneelidega maja Hiiumaal Soonlepas.

Septembris algab taas põllumajandusloendus

 

Septembris algab iga kümne aasta tagant aset leidev põllumajandusloendus, mida Eestis korraldab statistikaamet. Loendus kestab 1. septembrist 15. novembrini ja uuringus oodatakse osalema ligikaudu 12 000 majapidamist.

Uuringu nimekirjas on põllumajanduslikud majapidamised alates väikestest taludest kuni suurettevõteteni, st kõik, kes ületavad Euroopa Liidus kokkulepitud lävendi. Loendusnimekirja koostamisel kasutab statistikaamet erinevate registrite andmeid.

Põllumajandusloenduse projektijuht, statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee kutsub kõiki üles osalema veebiküsitluses, mis leiab aset 1. septembrist 20. septembrini. „Veebi kaudu on kõige lihtsam ja mugavam loenduses osaleda, sest nii saab seda teha endale sobival ajal ning sobivas kohas. Nendega, kes ei ole 20. septembriks oma andmeid veebis esitanud, võtab 21. septembrist kuni 15. novembrini ühendust meie telefoniküsitleja,“ lisas Valdvee.

Põllumajandusloenduse tulemusena saadakse detailsem ülevaade olukorrast põllumajanduses kui tavauuringutega. Loendusel küsitakse kõigilt põhiandmeid majapidamise juhtimise, maakasutuse ja loomade arvu kohta. Osa andmeid (sh tööjõu, muude tulutoovate tegevuste, loomakasvatushoonete ja sõnnikumajanduse andmed) kogutakse ainult valikusse langenud majapidamistelt. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis registreeritud maade ja loomade, aga ka maa-ameti maakatastri ning töötamise registri töötajate andmed on küsimustikes eeltäidetud ja neid saab vajadusel täpsustada.

„Kui registrites on Teie majapidamise andmed olemas, siis on küsimustikku täites juba palju korrektseid andmeid ees ootamas ja täita tuleb ainult puuduv osa,“ ütles Valdvee.

Põllumajandusloendusi korraldatakse ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO koordineerimisel enamikus maailma riikides. Euroopa Liidu riikidele on põllumajandusloenduste korraldamine kohustuslik, sest loenduse andmed on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika aluseks.

Loenduse tulemused avalikustatakse 2021. aastal statistikaameti andmebaasis. Uuringu tulemusel saavad ministeeriumid, Euroopa Liidu institutsioonid, teadusasutused ja põllumajandusettevõtjad vajaliku sisendi, kuidas teha põllumajandusvaldkonnas otsuseid ja mis teemad vajavad rohkem tähelepanu ning rahastust.

Küsimustiku leiab alates 1. septembrist aadressil estat.stat.ee. Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või smart-ID-ga. Lähemalt saab lugeda: www.stat.ee/pollumajandusloendus.

Põllumajandusloendust kaasrahastab Euroopa Komisjon.

Innovatsioonifondi infopäev R 17.07 kell 13:00 – 15:00

Reedel, 17.juulil kell 13:00-15:00 toimub virtuaalne Innovatsioonifondi infopäev.

Päevakava:

Reede 17. juuli 2020

13.00                                Avasõnad
                      (Getlyn Denks, Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond)

13.10 – 13.30              Innovatsioonifond – miks, mis, kuidas?
                      (Kati-Liis Kensap, Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond)

13.30 – 14.00              Hindamiskriteeriumid
                      (Maria Velkova, DG Climate Action (ettekanne inglise keelne))

14.00 – 14.20              Rahastusvõimaluste kombineerimine – kust leida infot?
(Kadri Loide, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus) 

14.20 – 14.40              Biosöetehase rahastuse taotlemine Euroopast (NER300 fond)
                        (Jüri Roos, Baltania biosöetehase projektitaotluse meeskonna juht)

14.40 – 14.50              Soovitusi taotluse koostamiseks ja nõustamistegevused KIK-s
                         (Helen Sulg, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus )

14.50 – 15.00              Kokkuvõtete tegemine ja küsimustele vastamine

Registreerimine: www.kik.ee või SIIT

Kirja lisast leiate infopäeva kuulutuse pdf ja jpg formaadis oma kanalites ja partneritele jagamiseks. Aitäh!

Lisainfo: Kaia Treier, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Pajumäe taluperemees on rahul: “Siin käib palju peresid, aga ka klassiekskursioone. Siis lapsed näevad, kust piim tuleb”

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Autor: Teele Teder
29.juuni 2020

Pajumäe talu paistab üldsusele silma eelkõige selle poolest, et nende tooted on müügis vaat et igas suuremas kaupluseketis. See pole väiketootjate puhul kuigi tavaline. Edu taga peidab end väiketootmise paindlikkus ja austus klassikaliste maitsete vastu.

“Selver, Stockmann, Kaubamaja, Rimi Talu Toidab, Biomarket ja veel rida väiksemaid mahepoode,” loetleb Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg praeguseid suuremaid müügikohti.

“Oli aegu, kus keegi ei tahtnud meie tooteid müüki võtta. Kui alustasime, siis müüsimegi oma tooteid vaid käest kätte. Suurtes poodides polnud siis väiketootjad üldse teemaks. Nüüd aga, kui mahendus ja väiketootjad teemaks tõusid, võeti meiega juba ise ühendust. Paluti tootetutvustusi ja hinnakirja,” ütleb Viljar. See on Viljari sõnul hea märk sellest, et asjad on hakanud õigetpidi tööle. Müügiinimest, kes Pajumäe talu toodete müümisega tegeleks, talus tööl ei ole. Ja hetkeolukord näitab, et pole vaja ka. Kliendid ja supermarketid näikse justkui ise Pajumäe talu ülesse leidvat. Viimase näitena võib tuua menuka kohviku Viljandi Burgeri, kes võttis ise Pajumäe taluga ühendust, et neilt oma legendaarsete burgerite vahele kodumaist cheddar-stiilis juustu tellida. “Sellist juustu meil sortimendis pole, aga nüüd võib öelda, et aktiivsed katsetused käivad.” Parasjagu ongi esimene cheddar juustuproovipartii valmis saanud ning ootab järgmist päeva, et see tellijale toimetada.

Tootearenduse peale ei kulugi Pajumäe talus nii kaua aega kui arvata võiks. “Kuna oleme väiketootja siis saame kiiresti katsetada. Meil pole igaks uueks tooteks vaja uut tootmisliini, sest enamus tööd teeme ära käsitsi,” ütleb ta. Hetkel on Pajumäe talu sortimendis erinevaid pakendisuurusi arvestades üle 170 erineva toote, pakendisuuruseid arvestamata aga kuskil 70 toodet. Kuigi peamiselt teatakse neid kui jogurtite ja kohupiimade tootjaid, siis tegelikult on nad juba aastaid tootnud ka gouda-stiilis juustu.

“Juustutootjaid on viimasel ajal palju juure tulnud ja see on meile ainult rõõmuks, kuna siis saavad Eesti inimesed ka kodumaise juustu maitse suhu.” Juusturuumis vaatavad vastu nii suured kui väikesed juustukerad, millest osad on maalitud ilusateks lepatriinudeks. “Hea näiteks külla minnes kingituseks kaasa osta,” ütleb Viljar.

Kõige suuremad hitid on endiselt klassikalised maitsed

“Eestlastele meeldib hästi rosinatega kohupiim ning mustikaga jogurt. Hästi lähevad ka maitsestamata tooted.” Peremehele endale meeldib samuti klassika. “Kui ma kuhugi ära sõidan, siis lasen ikka endale mustika kohupiimakreemi kaasa pakkida.” Selle suve uued tooted on aga kõike muud kui traditsioonilised. Näiteks võib Pajumäe talu valikust leida draakoniviljaga, rohelise spirulinaga ja sinise spirulinaga smuutipõhjad, aga ka näiteks musta küüslaugu maitsevõi. “See viimane on lausa nii hea, et söö või lusikaga,” ütleb Viljar. Ka toodete loomise osas on tihti nii, et uued maitsed tulevad ise nendeni. “Musta küüslaugu tootja pöördus samuti ise meie poole. Ka paljude mooside tootjad, kellega oleme varem koostööd teinud, tulevad ja tutvustavad oma uusi tooteid. Ka sealt on kohe hea võtta ja katsetada uusi asju,” ütleb Viljar.

Laiemale üldsusele on Pajumäe talu tooted saanud tuntuks viimase kümne aasta jooksul. Tegelikult on erinevaid kohupiimasid ja jogurteid toodetud juba aastast 1998. “Kui minu pere nõukogude ajal siia elama tuli, siis hakkasid nad hoopis roose kasvatama ja aretama. Et seda teha, oli vaja sõnnikut ning nii võetigi paar lehma ka.” Tänaseks on roosid vaid kodumaja ümbruses, millest nii mõnigi võib Viljari sõnul olla isa aretatud. Paarist lehmast on jõutud aga kahesajapealise karjani, kelles üheksakümmend annavad piima ning ülejäänud on nende järglased. “Neli hobust on meile ka,” ütleb Viljar ning lisab, et isal on olnud põhimõte, et ühes talus peab olema ka hobune. “Ilus külalistele näidata.”

Külalisi käib selles talus päris rohkelt. Esiteks sellepärast, et Pajumäe tallu saab agroturismi raames külla tulla. Siin käib palju peresid, aga ka klassiekskursioone. “Siis lapsed näevad, kust piim tuleb.” Palju käib ka erinevate riikide taluklubisid, kes tulevad vaatama, kuidas selline talu toimib, kus on üheskoos nii piima tootmine kui töötlemine. “Eestis on piimatootmine tase üks Euroopa parimaid. Oleme kindlasti esikolmikus. Aga kui on veel lisaks midagi kõrvale näidata nagu piimatöötlemine, siis nende sõnul on mida vaadata.” Siiani on Pajumäe talu talupidajate klubidele palju inspiratsiooni pakkunud. Pajumäe talu on külastajatele alati avatud. Selleks aga, et pererahvas teaks külalisi oodata ning neid ka taluringkäigul saata, soovitab Viljar ette helistada. Samuti saab talust tooteid kaasa osta. “Selleks puhuks on tooted alati valmis pandud.”

Kui palju piima annab üks lehm?

Kui paljud lapsed arvavad, et piim tuleb poest riiuli pealt, siis Pajumäe talu kohta võib öelda, et piim tuleb hoopis maa alt. Paari aasta eest valmis Pajumäe talu suurim investeering – uus meierei ja piimatöötlemise maja, mis on maa-aluse torusüsteemiga ületee oleva hoonega – lüpsiplatsiga ühendatud.

“Lüpsiplatsil on torusse lüps, sealt edasi liigub piim jahutustanki ning siis juba mööda maa-alust toru meiereisse. Kui tootmises on piima juurde vaja, siis vajutatakse nuppu ja piima hakkab voolama,” võtab Viljar lühidalt uue investeeringu kokku.

Pajumäe talu lehmad annavad umbes 2 000 liitrit päevas, millest kõik töödeldakse ise ümber ka – tehakse kas juustu, kohupiima või jogurteid. “Üks lehm annab päevas kuskil 30 liitrit piima ning tema lüpsmiseks kulub korraga veerand tundi.” Kõik loomad on õnnelikud, sest tegemist on mahetaluga, kus loomad on soojal ajal karjamaal. Ka kõige väiksematel tegelastel, vasikatel, on mõnus elu. Neil on kaelarihma küljes andur, mis annab arvutile teada, kui palju just see vasikas veel oma vanusele ja juba joodud piimakogusele piima juua saab. Tulgu piimaisu peale nii õues kui laudas – kõik joogikohad on omavahel ühildatud.

“Looduses on ju ka nii, et vasikas saab piima terve päeva vältel, mitte kaks korda päevas, kui on lüps,” selgitab Viljar. Ja loomulikult saavad vasikad täispiima mitte piimapulbrist kokku segatud jooki. Imetlusväärne on aga see, et kui võiks arvata, et sellise talupidamise peale on vähemasti pooltsadat inimest vaja, siis tegelikkuses tehakse kõik ära vaid neljateistkümnekesi.

“Talvel on meid isegi pisut vähem ning üks inimestest on autojuht, keda traditsiooniliste talutööde peal polegi, sest koguaeg on vaja viia kaupa üle Eesti laiali- nii seda mis on meie enda e-poest tellitud kui ka mujalt ning kaks inimest töötavad talust hoopis eemal- müüvad Viljandi ja Tartu turul meie kaupa.”

Viljar ütleb, et talupidamise juures on kõige ägedam just see, et on nii palju valdkondi, millega saab ennast kurssi viia. “Ma pean ju teadma, kuidas kõik erinevad tööd käivad,” ütleb ta. Kõige raskemaks peab Viljar aga rahalist poolt. “Suured investeeringud on tehtud ja need on vaja pangale tagasi maksta. Tuleb ikka vaadata, et raha oleks piisavalt arvel.” See, et talus puhkepäevi pole ning töö käib põhimõtteliselt koguaeg, pole Viljari sõnul mingi raskus. “Oleme sellise töökorraldusega harjunud. Telefon heliseb vahetpidamata ja koguaeg on vaja midagi teha. See on normaalne.”

 

 

Rida määrusemuudatusi loob ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
29. juuni 2020

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile kobareelnõu, millega muudetakse põllumajandus- ja maaeluministri määruseid, et luua eriolukorrast mõjutatud ettevõtjatele soodsamad võimalused investeeringute tegemiseks. Kokku tehakse muudatusi 11 määruses.

 „Koroonaviiruse mõju pole jätnud puutumata ühtegi tegevusvaldkonda ning seetõttu tuli üle vaadata toetuse saajatele sätestatud tingimused, et need läheksid kokku praktikas ilmnenud vajadustega. Muudatused võimaldavad tagada toetusraha parema ärakasutamise ja seeläbi toetuse eesmärkide täitmise,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Ministri sõnul luuakse toetuse saajatele paindlikumad võimalused – näiteks muudatuste järgselt ei kohaldata maksuvõla puudumise nõuet nendel toetuse saajatel, kes esitasid 2020. aastal alates 12. märtsist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse maksmiseks maksetaotluse ning samuti pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegasid.

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse muudatus puudutab toetuse saajaid, kes esitasid 2017. aasta taotlusvoorus ja kelle taotlused on rahuldatud. Investeeringud tuleb ellu viia 2021. aasta kevadeks. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 45% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse muudatus puudutab toetuse saajaid, kes esitasid taotluse 2017. aasta I kvartalis ja kelle taotlused on rahuldatud. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 40% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest ja 2019. aasta jooksul on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega. Samuti pikendatakse toetuse saajatel, kelle taotlus rahuldati 2019. aastal tegevuste elluviimise tähtaega ühe aasta võrra.

Maaeluminister tunnustas parimaid maamajanduslike erialade lõpetajaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.06.2020

 

Maaeluminister Arvo Aller saatis tänukirjad kutseõppeasutuste, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajanduslike erialade parimatele lõpetajatele. Kokku tunnustati 15 lõpetajat.

„Maaelu valdkond vajab arenemiseks teadlikke valikuid ja parimaid eksperte, mistõttu on ootused värsketele lõpetajatele suured. Suur tänu lõpetajatele valdkonda panustamast. Soovin kõigile kõrgeid sihte, töökust ning jätkuvat õppimistahet,“ sõnas minister Aller.

Ministri tunnustuse pälvisid lõpetajad põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise, toiduainete tehnoloogia, tootmistehnika, maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise, tehnotroonika, metsamajanduse, põllumajandustöötaja, hobuhooldaja, metsuri, aedniku, toidutehnoloogia ja -arenduse ning rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia õppekavadelt.

Enamik värsketest lõpetajatest plaanivad asuda tööle erialasele ametikohale või jätkata õpinguid.

Ministri tänukirjad heade õpitulemuste eest said järgmised lõpetajad.

  • Agnes Sepaste, Eesti Maaülikool, metsamajandus (magistriõpe)
  • Arje Dudrovenski, Räpina Aianduskool, aedniku õppekava
  • Elise Roodla, Eesti Maaülikool, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine (bakalaureuseõpe)
  • Gertrud Kask, Eesti Maaülikool, toiduainete tehnoloogia (magistriõpe)
  • Gunnar Mändmets, Eesti Maaülikool, tehnotroonika (rakenduskõrgharidusõpe)
  • Hanna Reti Tõnisson, Tallinna Tehnikaülikool, rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia (bakalaureuseõpe)
  • Hannes Kurgpõld, Eesti Maaülikool, tootmistehnika (magistriõpe)
  • Mariette Sakkool, Eesti Maaülikool, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine (bakalaureuseõpe)
  • Priit Kaasik, Räpina Aianduskool, aedniku õppekava
  • Ralf Menne, Järvamaa Kutsehariduskeskus, põllumajandustöötaja õppekava
  • Risto Kiisk, Luua Metsanduskool, metsuri õppekava
  • Robin Randaru, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja õppekava
  • Shannon-Keiti Kork, Järvamaa Kutsehariduskeskus, hobuhooldaja õppekava
  • Sten-Robin Käos, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, põllumajandustöötaja õppekava
  • Õnnela Luhila, Tallinna Tehnikaülikool, toidutehnoloogia ja -arendus (magistriõpe)

Säästva metsanduse sertifitseerijad ei pea eestlasi Eesti põlisrahvaks

PRESSITEADE

Säästva metsanduse sertifitseerijad ei pea eestlasi Eesti põlisrahvaks

Rahvusliku FSC säästva metsanduse standardi kohtumisel otsustas metsandussektor standardi koostamisest väljuda, kuna säästva metsanduse standardi juurutajad pole nõus võtma eestlaseid Eesti põlisrahvana. 

Säästva metsanduse põhimõtete kokkuleppimisel, kus metsa majandamise osas oli leitud osapooli rahuldavad lahendused, otsustasid osa kaasatud huvigruppe asuda nõudma põlisrahvaste õigustega arvestamist. Metsasektori hinnangul on Eestis põlisrahvaks eestlased ning mingeid alistatud ning tagakiusatud rahvaid, kelle traditsioonilisi õiguseid metsa majandada piiratakse, Eestis ei ela.  Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja RMK ei nõustu kellegi annekteerimist kinnitavate printsiipide sissekirjutamisega rahvuslikku säästva metsanduse standardisse ja astuvad seetõttu standardi koostamisest välja.

“Eesti iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse kohaselt on kõik Eestis elavad rahvad deklareeritud võrdseid õigusi evivateks ja seega ei ole FSC standardiga kohane kedagi Eestis diskrimineerida,” ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. “Põlisrahvaste definitsiooni sisse toomisest kumab läbi taotlus muuta FSC standard Eesti metsaomanikele võimalikult keeruliselt kättesaadavaks. Mujal kehtivatest rangemate standardite kehtestamine on ebaõiglane meie metsaomanike suhtes ning muudab kogu metsasektori jaoks keeruliseks konkureerimise rahvusvahelisel turul, kus täna tegutsetakse.”

Eestis on FSC rahvusliku säästva metsanduse standardi koostamisega tegeletud mitmes voorus juba peaaegu 20 aastat. Üheks juhtpõhimõtteks säästva metsanduse reeglite kokkuleppimisel on standardi sisu osas konsensuse saavutamine keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkoja huvirühmade vahel, kes standardi koostamisel osalevad.

2017. aastal jõuti Eesti FSC rahvusliku standardi koostamisel standardi kehtestamisele seni kõige lähemale. Kõik standardi koostamise osalenud huvigrupid suutsid kokku leppida, mida tähendab säästev metsa majandamine, kuidas kaitstakse metsa elurikkust, kuidas varutakse puitu, kuidas tagatakse tööhõive metsanduses ja kuidas suheldakse kohalike kogukondadega, kuid töögrupis osalenute arvamused läksid kardinaalselt lahku selles osas, kas Eestis on FSC standardi mõistes olemas põlisrahvad ja kes need täpsemalt on.

Nimelt on osa standardi koostamises osalevaid huvigruppe veendunud, et Eestis on eestlaste asemel olemas mingid teised põlisrahvad, keda tuleks Eesti FSC rahvuslikus standardis eraldi esile tuua, kui Eesti ühiskonnast tõrjutud ning Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elukorralduses mitte osalevad rahvad.

Metsasektor on seisukohal, Eestis on põlisrahvaks eestlased, kes on siinmail elanud tuhandeid aastaid ning kes täna elavad iseseisvas, vabas ja demokraatlikus riigis, kus kõigile kehtivad võrdsed õigused, võimalused ja kohustused ning on tagatud inimõigused.

Ühiselt saadeti 2019. aastal järelepärimine rahvusvahelisse FSC-sse, et saada FSC-lt seisukoht, kas Eesti rahvuslikus standardis on vaja käsitleda põlisrahvaste õiguseid. Rahvusvaheline FSC asus 2020. aastal saadetud vastuses seisukohale, et Eesti peab rahvuslikku FSC standardisse sisse viima Printsiibi 3, ehk põlisrahvaste õigused.

Kuna rahvusvaheline FSC on seisukohal, et Eesti rahvuslikus FSC standardis tuleb käsitleda põlisrahvaste õiguseid ja leiab, et Eestis on olemas alternatiivsed põlisrahvad, siis ei pea allakirjutanud FSC töörühma liikmed võimalikuks jätkata koostööd rahvusvahelise organisatsiooniga, kes devalveerib mõiste põlisrahvas ja kelle hinnangul eestlased ei ole Eestis põlisrahvas.

Seni levinuim rahvusvaheline põlisrahvaste definitsioon, mille on välja töötanud ÜRO, kirjeldab põlisrahvaid järgmiselt (vaba tõlge):

„Põlisrahvad on nende rahvaste olemasolevad järeltulijad, kes asustasid praeguse riigi maa-ala kas tervikuna või osaliselt ajal, mil teistsuguse kultuuri või etnilise algupäraga inimesed saabusid sinna mujalt maailmast, alistasid varasemad rahvad ja vallutamise, asustamise või muu meetme abil taandasid enneolnud vähemus- või koloniaalrahvaks; rahvad, kes tänapäeval elavad pigemini kooskõlas iseenda omanäoliste ühiskondlike, majanduslike ja kultuuritavadega kui selle riigi institutsioonidega, mille osa nad on praegusel ajal ja mille struktuuridele nad alluvad, struktuuridele, mis koondavad peaasjalikult domineeriva elanikkonna kihtide rahvuslikke, ühiskondlikke ja kultuurilisi palgejooni. Põlisrahvastel ei ole sarnast juurdepääsu riigis olevatele sotsiaalsetele teenustele ning haridusele ja neil puudub võimalus osaleda riigi ja kohaliku tasandi poliitikas.

Lisainformatsioon:

Eesti Erametsaliit
Ando Eelmaa
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
5667 1118
ando.eelmaa@erametsaliit.ee

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Henrik Välja
526 1014
henrik.valja@empl.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus
Kristjan Tõnisson
5691 8728
kristjan.tonisson@rmk.ee

Maaelu Arengukavast rahastatavate laenude intressid muutuvad ettevõtjatele soodsamaks

PRESSITEADE
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Maaeluministeerium
26. juuni 2020

 Maaeluminister Arvo Aller ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg allkirjastasid lepingu, mille kohaselt muutuvad COVID-19 viiruse mõju leevendamiseks ettevõtjate jaoks soodsamaks Maaelu Arengukavast 2014-2020 (MAK) rahastatavad laenutooted.

 „Nüüdsest muutuvad eriolukorra tulemusel ettevõtjate jaoks soodsamaks ka MAKi meetmete kaudu rahastatavad laenutooted, mis on igati hea uudis,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Sõltuvalt kliendist saab muudatuse mõju mõõta 1-3 protsendipunktilise intressi langusega.“

MESi juhatuse esimehe Raul Rosenbergi sõnul eraldas valitsus MESile COVID-19 mõjude leevendamiseks laenuressursi 100 miljonit eurot ning praeguse muudatusega ühtlustatakse erinevatest rahastamisallikatest antavate laenude hinnastamine – see muudab nn COVID-19 laenude kõrval ettevõtjale vähem kulukaks ka MAKi rahastusega laenutooted.

Muudetud rahastamislepingu kohaselt on MESil tagasiulatuvalt alates 2020. aasta aprillist õigus taotluse alusel vastavalt laenu tagatise suurusele alandada laenulepingute intressi kuni kaheks aastaks nii, et intress ei oleks väiksem kui 1% + EKP määr. Intressi määramisel lähtub sihtasutus viite- ja diskontomäärade teatises kirjeldatud metoodikast ja sihtasutuse COVID-19 meetmete hinnastamispoliitikast. Muudatus võimaldab intressi alandada nii sõlmitud kui ka uute laenulepingute korral.

Leping jõustus 23. juunil pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult.