Rubriik: Üldine

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
26.06.2020

Põllumajandusamet jätkab värske puu- ja köögivilja ehk aiandustoodete turustamisnõuetele vastavuse kontrolle turgudel ja välimüügilettidel.

Kontrollitakse eelkõige müügil olevate aiandustoodete  päritolu kohta avaldatud teavet, selle vastavust saatedokumentidele ja pakendimärgistusele. Kõigi müügil olevate aiandustoodete päritolu tõendamine on müüja vastutus ning nõuded nende turustamisel, sh nõuded kvaliteedile, avaldatud teabele, pakendimärgistusele ja saatedokumendile, on kohustuslikud ja kehtivad mistahes müügikohas.

„Seni tehtud kontrollide tulemused näitavad, et võrreldes eelmiste aastatega on paranenud päritolumaa märkimine hinnasildil ja enamikus müügikohtades on kaubaga kaasas saatedokumendid,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik Marika Arula.

Müügikohas kauba juures olevad saatedokumendid on olnud abiks kauba maaletooja tuvastamisel ja kontrollide suunamisel. Maaletooja hulgilaos nõuete eiramise tuvastamine ja nende suhtes meetmete kohaldamine võimaldab ennetada rikkumisi edasimüüjate poolt.

„Põllumajandusamet tänab Eesti tootjaid tiheda koostöö, pakendite selgema märgistamise ja aiandustoodete päritolu usaldusväärsust kinnitavate abinõude rakendamise eest,“ toonitas Marika Arula.

Rahul ei saa olla teatud riikidest (peamiselt Poolast) pärit maasikate ja teiste aiandustoodete pakendimärgistusega, mis kas puudub üldse või ei vasta nõuetele. Teistest riikidest pärit aiandustoodete turustamisnõuete, sh pakendi märgistusnõuete eirajatest teavitab Põllumajandusamet Euroopa Liidu ülese ühtse teavitussüsteemi kaudu Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavaid asutusi, kelle ülesandeks on võtta kasutusele meetmed nõuete eirajate suhtes asukohariigis.

Aiandustooted, mille päritolu ei ole toote juures märgitud, mille müügipakendil puudub märgistus või mille päritolu ei suudeta usaldusväärselt tõendada, kõrvaldatakse müügilt. Rikkujate suhtes kohaldatakse ettenähtud meetmed ja nende nimed avalikustatakse Põllumajandusameti kodulehel.

„Müügipinna valdajal on võimalus keelata aiandussaaduste turustamine, mille päritolu suhtes puudub kindlus,“ täpsustas Marika Arula.

Infovoldik täpsema teabega värske puu- ja köögivilja turustusnõuetest Põllumajandusameti veebilehel.

Lähem info:

Marika Arula
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
marika.arula@pma.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.06.2020

Maaeluminister Arvo Aller kohtus täna Läti ametikaaslase Kaspars Gerhardsiga. Kohtumisel arutati peamiste teemadena mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa Liidu roheleppe üle.

„Nii Eesti kui ka Läti on rahul Euroopa Komisjoni viimase muudatusega Euroopa Liidu pikaajalises eelarves, millega märgatavalt suurendati maaeluvahendeid,“ ütles Arvo Aller. Mõlemad ministrid kinnitasid, et vaja on siiski jätkata otsetoetuste ühtlustamist.

Kohtumise teemaks oli ka Euroopa Liidu rohelepe. Minister Alleri sõnul on mõlemal riigil sarnased eesmärgid roheleppe põllumajanduse osas. „Põllumajandusel on tähtis roll roheleppe eesmärkide täitmisel. Samas on oluline, et Euroopa Komisjon arvestaks ka liikmesriikide seniseid pingutusi keskkonnasõbalike põlluharimisviiside juurutamisel,“ lisas minister.

Ministrid külastasid Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskust, Pajumäe piimafarmi ja Ruhjas asuvat Cerini piimafarmi, mis on piimandusühistu E-Piim liige.

2.juuli Esitluspäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis

ETKI teraviljade aretuskeskus, Seemne 10, Jõgeva alevik
Korraldaja: Eesti Taimekasvatuse Instituut

Päevakava

9.40–10.00 Kogunemine ETKI teraviljade aretuskeskuses, kohv

10.00–10.10 Avasõnad, liikumine põllule

10.10–10.30 Talinisu sordid – Reine Koppel

10.30–11.10 Rukki sordid – Ilme Tupits

11.10–11.40 Biostimulaatorite kasutamine talinisul – Pille Sooväli

11.40–12.00 Yara leheväetise katse talinisul – Pille Sooväli

12.00–12.30 Biostimulaatorite kasutamine ordal ja suvinisul– Pille Sooväli

12.30–12.55 Odra sordid – Ülle Tamm

12.55–13.20 Põldherneste sordivõrdlus – Lea Narits

13.20–13.45 Suvinisu sordid – Anne Ingver

13.45–14.10 Kaera sordid – Ilmar Tamm

14.10–… Arutelu, lõuna

Üritus vajab eelregistreerimist!

Registreerimine kuni 29. juunini lingil: https://forms.gle/oEqNwKJVPrffATcL9

Esitluspäev on osalejatele tasuta!

Teised ETKI korrldatavad üritused:

8.juuli rohumaaviljeluse ja silotootmise infopäev
Rohkem infot lingilt: https://etki.ee/index.php/%C3%BCldinfo/ueritused/718-8-07-2020-rohumaaviljeluse-ja-silotootmise-infoaev

9.juuli maheviljeluse infopäev
Rohkem infot lingilt: https://etki.ee/index.php/%C3%BCldinfo/ueritused/709-9-07-2020-maheviljeluse-infopaev

10.juuli köögiviljasortide ja agrotehnika infopäev
Rohkem infot lingil: https://etki.ee/index.php/%C3%BCldinfo/ueritused/715-22-07-2020-koeoegiviljasortide-ja-agrotehnika-infopaev

11.juuli Esitluspäev Rannu Seeme OÜ-s
16. juuli esitluspäev Voore Farm OÜ-s

Ürituste päevakavad ja materjalid on leitavad www.etki.ee ja www.pikk.ee veebilehtedelt ürituste alt.

Üritused toimuvad teadmussiirde pikaajalise programmi raames.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.06.2020

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas määruse, millega muudeti märtsis vastu võetud ulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse tingimusi.

Võrreldes varasema määrusega muudeti taotlejale kehtestatud riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kandmise tähtaja nõuet. Kui seni pidi käitlemisettevõte olema kantud registrisse 1. oktoobri 2019. a seisuga, siis uue määruse kohaselt peavad ettevõtte andmed olema kantud registrisse hiljemalt taotluse esitamise tähtaja esimeseks päevaks.

Seni kehtinud määrus sätestas, et toetuse taotleja ja hinnapakkuja ei tohi olla omavahel seotud. Uue määrusega muudeti nõuet selliselt, et kui taotleja või hinnapakkuja on mittetulundusühing või tulundusühistu, siis edaspidi nende ühingute liikmete seotust ei kontrollita.

Lisaks ei eelistata määruse muudatusega enam Eesti Jahimeeste Seltsi liikmeid, et tagada kõigi taotlejate võrdne kohtlemine.

PRESSITEADE
19.06.2020

 2.maist 15. juunini sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) taotleda pindalatoetusi ja maaelu arengukava (MAK) loomatoetusi. Käesoleval aastal esitas taotluse 14 478 taotlejat. Seda on 154 taotlejat vähem kui möödunud aastal. Taotlusalune pind hõlmab kokku ligi miljon hektarit.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Kuigi enamus taotluste vastuvõtu perioodist langes eri- ja hädaolukorra ajale, sujus kõik kenasti ja taotluseid laekus eeldatud hulgal. Tänu e-taotlemisele, nõustamissüsteemile, PRIA infotelefoni ja maakondlike büroode vahetule toele ning taotluste esitamise toetamiseks välja pakutud erinevatele lahendustele, millega kliendid kaasa tulid, said kõik taotlejad piisavalt aega, et taotlused tähtaegselt ära esitada.“

Toetusi on kokku ligi paarkümmend. Pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2020. aasta eelarves kokku 240 miljonit eurot.

Erandkorras ei rakendatud sel aastal toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil.

Ühtset pindalatoetust taotles kokku 14 102 taotlejat 968 315 hektarile, mis on ca 3000 hektarit rohkem, kui möödunud aastal.

Tabelis on toodud ühtse pindalatoetuse taotluste ja taotletud pindala jagunemine maakondade lõikes:

Maaelu arengukava toetusmeetmetest taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust 1345 taotlejat ca 440 900 hektarile, mahepõllumajandusele üleminekutoetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 1827 taotlejat ca 195 800 hektarile. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotles 842 taotlejat ca 34 100 hektarile.

PRIA alustab esitatud taotluste menetlemisega, samuti algavad peatselt kohapealsed kontrollid, mis kestavad hilissügiseni. Vajalikku infot saab PRIA kodulehelt iga konkreetse toetuse leheküljelt. Samuti saab infot küsida pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 7377 679.

Otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad kinnitatakse 1. detsembriks 2020. a, otsused toetuste kohta kinnitatakse hiljemalt 10. detsembriks 2020. a. MAK toetuste maksimaalsed ühikumäärad on kehtestatud meetmete määrustes, otsused toetuste kohta kinnitab PRIA 10. veebruariks 2021. a.

Põllumehele oluliste tähtaegade meelespea: 

 

 

 

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
19.06.2020

Põllumajandusuuringute Keskus osaleb üleeuroopalises projektis EURAKNOS, kuhu on kaasatud kümne liikmesriigi teadus- ja arendusorganisatsioonid. Koostöös on valmis saanud EL põllumajanduse ja metsanduse valdkonna teabe andmeplatvormi ehk teabesalve visioonidokument.

Eesmärk on tagada kõigile Euroopa põllu- ja metsamajandajatele senisest oluliselt parem juurdepääs kõige uuemale teabele nii teadussaavutuste, tehnoloogiate kui ka innovaatiliste lahenduste kohta.

Visioonidokument on abiks andmeplatvormi arendamisel. Järgmise sammuna töötatakse selle aasta lõpuks välja ka täpsemad tehnilised suunised ühise andmebaasi rajamiseks ja valmib ka esialgne IT-lahendus. Sisuliselt on eesmärgiks luua põllu- ja metsandussektorile digitaalne teabesalv, kus oleks info tekstidena, taskuhäälingutena, videotena jms sobivas vormis.

Visioonidokumendis püütakse leida vastuseid kolmele olulisele küsimusele.

• Millist ühist teabesalve põllumajandustootjad, metsaomanikud, koolitajad ja nõustajad vajavad?
• Kuidas selline teabesalv üles ehitada?
• Kuidas tagada selle elujõulisus?

Leitakse, et ideaalne üleeuroopaline teabesalv peab olema atraktiivne ja mugav nii kasutajatele info leidmiseks kui ka projektide eestvedajatele oma info levitamiseks. Teabesalve veebilahendus peab tegema kasutajale talle vajaliku teabe leidmise lihtsaks ning andma kasutajaprofiili-põhiseid sisusoovitusi.

Teabesalve veebileht ja selles sisalduv info tuleb peaasjalikult inglisekeelne, kuid meeles peetakse, et oluline on teha sisu kasutajale kättesaadavaks ka tema emakeeles. See on plaanis lahendada peamiselt masintõlke ulatusliku kasutusega.

„Eesti võiks võtta eesmärgiks siduda tulevikus üleeuroopaline teabesalv Eestis loodud valdkondlike teabeallikatega põllumehele ja nõustajale kergelt kasutatavaks tervikkeskkonnaks,“ kirjeldab projektis osalemise kasutegurit Põllumajandusuuringute Keskuse direktor Pille Koorberg.

„See üleeuroopaline avalik teabesalv peab olema tihedalt seotud meie teiste suhtlus- ja levikanalitega, näiteks nõuandeteenistuse, teadmussiirdeprogrammide, tootjaorganisatsioonide ning innovatsiooniklastrite kodulehtedega,“ rõhutab kaasamise tähtsust Leho Verk, Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse juht. „Samuti peab avaldatud teave olema hõlpsasti kättesaadav teabematerjalidena, mida saavad kasutada nii konsulendid, koolitajad kui ka kutse- ja kõrgkoolide õpetajad.“

„Visiooni väljatöötamiseks koguti kokku 29 Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (Horisont 2020) temaatilise võrgustiku parimad kogemused ja näited,“ kirjeldab ettevalmistustööd projekti EURAKNOS juht PMKs Konstantin Mihhejev. „Näiteks töötasime lühikese tarneahela teema arendamisega tegeleva projektiga SKIN ja kõrge loodusväärtusegapõllumaadega tegeleva võrgustikuga HNV-LINK.“

Taustainfo ELi põllumajanduse ja metsanduse teabesalve ettevalmistamisest

• EURAKNOS on programmi Horisont 2020 projekt. Visioon ja tehnilised soovitused koostatakse Horisont 2020 temaatiliste võrgustike näidete baasil. Projekti konsortsium koosneb 17 partnerist 10 Euroopa riigist. Eesti esindaja projektis on Põllumajandusuuringute Keskus. Visioonidokument on saadaval inglise keeles ja eesti keeles.
• Loodud teabesalve visiooni teostamisele keskendub programmi Horisont 2020 projekt EUREKA, mille konsortsiumisse kuulub ka Põllumajandusuuringute Keskus.
• Eesti põllumajandusliku teadmusmajanduse uuendustest, innovaatilistest projektidest ja uudistest saate teavet Põllumajandusuuringute Keskuse innovatsioonivõrgustiku kodulehelt.
• Eestis on valdkondlik info koondunud nii portaali portaali PIKK kui ka mitmesuguste teadmussiirdeprogrammide veebilehtedele, näiteks toiduteave.ee või piimaklaster.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.06.2020

Maaelu arengu toetused aitavad COVID-19 mõjusid leevendada

18. juunil toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus koos majandus- ja sotsiaalpartneritega arutati arengukava muudatusettepanekuid ning kiideti heaks arengukava 2019.  aasta seirearuanne.

Arengukavasse lisatakse uus meede – erakorraline ajutine toetus põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele põllumajandustootjatele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE).

„COVID-19 kriisi tõttu ära langenud turustusvõimalused nii Eestis kui eksportturgudel on avaldanud mõju Eesti põllumajandustootjatele ja toidutööstustele,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller. „Kriisi ületamiseks on ettevõtete jaoks määrava tähtsusega turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtetel kriisist võimalikult kiiresti välja tulla.“

Uude meetmesse on kavas suunata investeeringutoetuste raames seni veel kasutamata vahendeid mahus 2,84 miljonit eurot. Selle raames on kavas toetada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevaid ettevõtteid kuni 25 tuhande euroga. Meetme taotlusvoor on plaanis läbi viia veel 2020. aasta jooksul.

„Samuti lihtsustame noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse, väikeste põllumajandustootjate arendamise toetuse ning põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetuse tingimusi,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantslerMarko Gorban. Veel planeeritakse tema sõnul arengukava muudatustega laiendada maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse raames abikõlblikke tegevusi, toetades investeeringuid ka mittestatsionaarsetesse masinatesse ja seadmetesse, samuti laiendatakse lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamise meetmes toetuse saajate ringi.

Istungil tutvustati ka arengukava 2019. aasta seirearuannet, mille seirekomisjon ka heaks kiitis, ning jagati informatsiooni arengukava rakendamise viimase seisu kohta. 2019. aasta lõpu seisuga on rakendunud kõik arengukava meetmed. Tänavu 31. mai seisuga on arengukava kogueelarvest (992,5 miljonit eurot) toetusi määratud 832,3 miljonit eurot ning väljamakseid tehtud 671,5 miljoni euro ulatuses.

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.06.2020

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas määruse „Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse“, mis loob ettevõtjatele võimaluse investeerida tootmisüksuste parandamiseks või ajakohastamiseks mõeldud projektidesse.

Toetusega soovitakse suurendada vesiviljelusettevõtete elujõulisust ja konkurentsivõimet. Ettevõtjatel on võimalik saada toetust vesiviljeluses tootmisega seotud investeeringuteks ning arendusteks, mis suurendavad toodangu müügimahtu ja on suunatud kasvatatavate liikide mitmekesistamisele. Näiteks on toetuse abil võimalik tõsta tootmisvõimsust, parandada vesiviljelussektori töötajate töötingimusi ja suurendada ohutust. Lisaks saab teha loomade tervise hoidmiseks ja heaolu suurendamiseks suunatud tegevusi.

Varem on vesiviljelusettevõtjad saanud taotleda toetust keskkonnamõjude vähendamiseks, et suurendada energiatõhusust säästlikumate tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtuga.

„Toetus on välja töötatud selleks, et  luua vesiviljelussektorile soodsamad võimalused tootmismahtu kasvatavate projektide teostamiseks. Sellist võimalust on sektor keskkonnamõjude vähendamise investeeringute kõrvale juba pikalt oodanud,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Toetust antakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 vahenditest.

Eestimaa Talupidajate Keskliit
18.06.2020
PRESSITEADE

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldab juba viiendat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk on tõsta esile kodumaist talutoitu ja tunnustada meie tublide talunike tööd.

„Eesti talunikud näevad iga päev vaeva selle nimel, et meie toidulaudadele jõuaks välismaiste toodete kõrval ka kvaliteetset ja mitmekesist kohalikku toitu. Selleks et innustada talunikke tegelema rohkem tootearendusega, olema konkurentsivõimelisemad ja tunnustada neid järjepideva tubli töö eest, korraldame taas parima talutoidu konkursi,“ ütleb ETKLi juhatuse liige Kerli Ats.

Selveri juhatuse liikme Kristi Lompi sõnul on nende ettevõte alati hinnanud talus valmistatud toitu ja kutsunud talutootjaid aktiivselt oma tooteid kauplusele pakkuma. „Eriolukorras tehtud üleskutse on olnud meie kauplustele väga rikastav ja suurendanud Selverites olevat väiketootjate valikut. Oleme ootusärevuses, millised uued ja põnevad tooted meie kauplustesse järgmisena jõuavad,“ ütleb Lomp.

2020. aasta parim talutoit selgitatakse välja kaheksas kategoorias.

1.         Parim piimatoode
2.         Parim juust
3.         Parim pagaritoode
4.         Parim lihatoode
5.         Parim maius
6.         Parim tervisetoode
7.         Parim jook
8.         Parim lisand

Kaheksa kategooria võitjate hulgast selgitatakse välja konkursi üldvõitja, kes pälvib peaauhinna, mis on talu tutvustav persoonilugu ja kategooria kõiki võidutooteid aitab tutvustada Selver. Tänavu valitakse ka parim piirkonnatoode, mis kuulutatakse välja Haapsalus Valge Daami üritusel. Sellel aastal on fookus Läänemaal.

„Kuna sel aastal valitakse ka parim piirkonnatoode ning fookus on just Läänemaa talutoodetel, siis kutsume eriti üles siin tegutsevaid talunikke tutvustama oma tooteid ja tegemisi,“ kommenteeris Kaja Karlson.

12 liikmest koosnev hindamiskomisjon valib parimad tooted välja 15. juulil Tallinnas. 2020. aasta parim talutoit avalikustatakse 16. juulil. Hindamiskomisjoni kuuluvad tunnustatud kokad, toidublogijad, ajakirjanikud, ministeeriumi esindajad ja turunduseksperdid. Žürii esinaine on Ragne Värk.

Konkursil osalemiseks palume registreeruda siin.

Parima talutoidu valimine on osa Talupidajate Keskliidu märgikampaaniast „Ehtne talutoit“, mille eesmärk on tunnustada talutoodete kasulikkust ja mitmekesisust ning tuua talutoidule rohkem tähelepanu. Parimat talutoitu valitakse viiendat aastat järjest. Eelmisel aastal sai selle tiitli Kasekunsti tume mahekasesiirup. 2018. aasta parim talutoit oli Männiku lambapiimajogurt ja 2017. aastal võidutses Andre Juustufarmi juust Grand Old. 2016. aastal võttis võidu Pajumäe talu mahekeefir.

Pressiteade
16.06.2020

1.–8. aprillil sai e-PRIA kaudu taotleda väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetust. Toetus määrati 103 ettevõttele summas 1 515 594 eurot.

Toetust antakse väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks. Toimunud voor oli seitsmes ning vooru eelarve oli 2 500 000 eurot.

Käesoleva aasta voorus taotleti toetust näiteks kasutatud ja uuele tehnikale, põllumajandusloomadele, mesindustarvikutele ning istikutele.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot käimasoleva programmperioodi jooksul. Alates esimese osa maksmise otsuse tegemisest peab kuue kuu jooksul olema ellu viidud ning PRIAle tõendatud tegevusi vähemalt 75% ulatuses taotluses kavandatud tegevuste maksumusest. Sealjuures peab tegevuste esimese osaga teostatavate investeeringute maksumus moodustama vähemalt 50% kavandatud tegevuste maksumusest.

Taotlusi hinnati toetuse määruse lisas toodud hindamiskriteeriumite alusel. Hindamistulemused leiab PRIA kodulehe toetuse lehelt.

Tabelis on välja toodud toetuse jagunemine maakondade lõikes: