Rubriik: Üldine

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
15.06.2020 

Põllumajandusamet on alustanud iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret, mis kestab oktoobrini ning hõlmab nii visuaalseid vaatlusi kui ka proovivõtmisi laborianalüüsideks.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu, ebaküdoonia.

Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks. Selline staatus antakse Euroopa Komisjoni poolt riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, kuid mille territooriumi see soodsate ökoloogiliste tingimuste tõttu ohustab.

„Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks viib Põllumajandusamet igal aastal läbi viljapuu-bakterpõletiku seire, mille käigus kontrollitakse peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. Igal aastal võetakse proovid kõikides viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvates puukoolides viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist Birger Ilau.
„Muuhulgas tähendab kaitstava piirkonna staatus ka seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad. Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikute küljes peab ka eraisikule turustades alati olema taimepass, millel peab kindlasti olema märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“,“ täpsustas Birger Ilau.

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka nn karjusekepi  sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180° allapoole.

Eestis tuvastati viljapuu-bakterpõletik esmakordselt 2012. aastal, tõrjemeetmete rakendamisega kahjustaja edasine levik peatati ning kaitstava piirkonna staatus säilis. Teist korda tuvastati viljapuu-bakterpõletik Eestis 2019. aastal, nakatunud istikud on hävitatud ning kahjustaja leiukohtade läheduses tehakse sel hooajal intensiivset seiret.

Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonda e-posti aadressiltaimetervis@pma.agri.ee

Lisainfo Põllumajandusameti veebilehel https://pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=133&sub2=205

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.06.2020 

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise määruse muudatuse, mis loob ettevõtjatele eriolukorra järgselt soodsamad võimalused toetatud projektide elluviimiseks. 

„Määruse muutmine on tingitud eelkõige vajadusest luua toetuse saajatele soodsamad võimalused toetatud projektide elluviimiseks olukorras, kus tänavu märtsis kehtestatud eriolukord mõjutas juba alustatud tegevuste lõpetamist, uute töökohtade loomist ja olemasolevate töökohtade säilitamist,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Määruse „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muudatusega pikendatakse projekti elluviimise kestust ühe aasta võrra nendel toetuse saajatel, kes on esitanud taotluse 2018. aastal ning kes on kahe aasta jooksul peale toetuse määramise otsust jõudnud osa plaanitust ellu viia.  Sellega antakse võimalus viia projekt ellu kahe aasta asemel kolme aasta jooksul.

Samuti leevendatakse toetuse saajal olevat kohustust säilitada töötajate arvu vähemalt kolm aastat pärast seda, kui PRIA on viimase toetuseosa välja maksnud. Eriolukorra tõttu oli toetuse saajatel töökohtade säilitamise nõude täitmine raskendatud ning seetõttu vähendati töökohtade säilitamise kohustuse kestust kuni 2020. aasta 12. märtsini.

Seni kehtinud reeglite kohaselt oli toetuse saajal hiljemalt ühe aasta jooksul pärast seda, kui PRIA oli viimase toetuseosa välja maksnud, kohustus luua taotluses esitatud arvul uusi täistööajaga töökohti, sõlmida töölepingud ja tagada, et loodud töökohad säiliksid ettenähtud aja. Määruse muudatusega ei kohustata edaspidi ettevõtjaid, kes esitasid taotluse enne 2020. aastat,  eriolukorras ja ka sellest väljumise perioodil täitma uute töökohtade loomise ja säilitamise nõuet.

Eriolukorra mõjul võib ettevõtetel pärast investeeringuga seotud arvete tasumist ja enne toetuse väljamaksmist PRIA poolt tekkida raskusi riiklike maksude tasumisega. Selleks, et investeeringud saaks ellu viidud ja ettevõtted saaks investeeringute abil tulu teenida, ei kohaldata ajutiselt perioodil 12. märtsist kuni 31. detsembrini 2020. aastal toetuse saajatele toetuse väljamaksmisel riikliku maksuvõla puudumise nõuet.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.06.2020

Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon kuulutas välja konkursi Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori ametikohale. Kandideerida saab 6. juulini.

Loodava asutuse peadirektori peamine ülesanne on ühendada Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet hästi toimivaks ja kvaliteetseid teenuseid pakkuvaks asutuseks. Samuti oodatakse uue asutuse juhilt ameti kujundamist tulevikku vaatavaks ja tunnustatud kompetentsikeskuseks.

Sobival kandidaadil on magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, vähemalt 5-aastane juhtimiskogemus, kõrgel tasemel inglise keele oskus ning kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile.

Ametikohale asumise aeg on 1. jaanuaril 2021. aastal ning peadirektori teenistustähtaeg on 5 aastat.

Töökuulutuse leiab Riigikantselei veebilehelt.

Maaeluministeeriumi eestvedamisel loodav Põllumajandus- ja Toiduamet on valitsusasutus, mis moodustatakse Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti ühendamisel. Uue ameti loomise aluseks olev seaduseelnõu läbis 10. juunil Riigikogus kolmanda lugemise ning võeti seadusena vastu.

 

Eesti Erametsaliit
10.juuni 2020

Rahvusvaheline keskkonnamärgis kestliku maamajanduse eest

Eilsel erametsaomanike kohtumisel president Kersti Kaljulaidiga anti Metsatervendus OÜ-le üle rahvusvahelise keskkonnamärgise Wildlife Estates tunnistus. Märgisega tunnustatakse maaomanikke kui keskkonna hoidjaid ja säästva maakasutuse edendajaid. 

Wildlife Estates (WE) võrgustik on asutatud 2004. aastal Euroopa Maaomanike organisatsiooni (ELO) initsiatiivil, ELO liige on ka Eesti Erametsaliit. Võrgustiku eesmärgiks on propageerida säästvat maakasutust ja tunnustada keskkonnahoidlikke maaomanikke. Keskkonnamärgise saajad on heaks näiteks sellest, kuidas looduskaitset saab ja tuleb teha ka väljaspool kaitsealasid. Teisipäeval anti keskkonnamärgis üle Eesti maamajandusettevõttele Metsatervenduse OÜ.

Wildlife Estates võrgustiku Eesti delegaadi Ants Varblase sõnul hinnatakse iga keskkonnamärgise taotleja juures tema tegevust oma maa säästval kasutamisel ja keskkonnaga arvestamisel. „Taotlemise protsessis saime põhjaliku ülevaate Metsatervenduse OÜ tegevusest nii metsa- ja põldude majandamisel kui ka elurikkuse hoidmisel ja edendamisel. Nad on hea näide maaomanikust, kes arvestab maakasutuses ökoloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektidega ning väärtustab majandamisotsuste tegemisel nii teadustulemusi kui talupojatarkust,“ rääkis Varblane.

Metsatervenduse OÜ juhatuse esimees Ants Erik selgitas, miks otsustati üle-euroopalist keskkonnamärgist taotleda: „Oleme oma ettevõttes väga palju panustanud tegevuse korraldamisse nii, et kogu maakasutus oleks looduse toimimismehhanismidega kooskõlas ning pakuks samal ajal ka majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid,“ rääkis Erik, kelle sõnul on ettevõte oma maadel aktiivne majandaja ning kohalikele inimestele stabiilne tööpakkuja. Samas investeeritakse väga palju ka erinevatesse elurikkust edendavatesse tegevustesse. “Näiteks oleme nii oma maadele kui ka linnadesse-asulatesse paigaldanud tuhatkond pesakasti ja kakuliste jaoks ka pesaaluseid, oleme rajanud erinevaid keskkonnarajatisi ja koos sellega mitmekesistanud elupaikasid, ajastame oma maadel töid vastavalt looduse aastaringile ja palju muud,” rääkis ta.

Ants Eriku sõnul ei ole eramaadel võimalik looduskaitset ja -hoidu üles ehitada vaid keeldudele ja käskudele, jättes maaomanikud sisuliselt kaasamata. “Vaid maaomanik saab olla päriselt looduse hoidja ja kaitsja. Meie jaoks on Wildlife Estates märgis kinnituseks, et oleme oma tegevuses leidnud tasakaalupunkti aktiivselt majandamise ja kõigi teiste maakasutuse ja looduse hüvede hoidmise juures, et me mahume siia maale kõik koos tegutsema,“ selgitas Erik ja rõhutas, kui oluline on maaomaniku tahe ise looduse hoidmisesse panustada.

Wildlife Estates vabatahtlikku võrgustikku on tänaseks kaasatud üle 1,8 mln ha eramaid erinevates Euroopa riikides. Eestis on 4 Wildlife Estates märgise omanikku, kellele kuulub kokku umbes 16000 hektarit maad. Teisipäevasel kohtumisel andsid Metsatervenduse OÜ esindajale Ants Erikule tunnistuse üle Wildlife Estates Eesti delegaat Ants Varblane ja president Kersti Kaljulaid.

Lisainfo:
Ants Erik, Metsatervenduse OÜ juhatuse liige
ants@metsatervenduse.ee
tel 5091575

 

Pressiteade
10.06.2020

10. juunil algas PRIAs põllumajanduskindlustustoetuse taotluste vastuvõtt. Taotlusi saab esitada kuni 17. juunini. Toetusega hüvitatakse osaliselt füüsilise isiku, mikroettevõtja, väikeettevõtja ja keskmise suurusega põllumajandustootjale kindlustusmaksed, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel.

Katrin Märss, arengutoetuste osakonna menetlusbüroo peaspetsialist: „Riskijuhtimine on põllumajandustootjate jaoks väga oluline, seda just ilmastikuolude ja loomataudi puhangute tõttu. Teadlikum riskide juhtimine, mille hulka kuulub ka saagi kindlustamine, on üks võimalus, kuidas riske maandada.“

Toetus on mõeldud põllumajandustootjatele, et aidata neil toime tulla kõige levinumate riskidega, mis põllumajanduses esinevad. Toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseid. Toetust antakse üksnes nende kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Taotluse avaldusele tuleb lisada kindlasti ka kindlustuspakkumus. Kindlustusleping ei või olla sõlmitud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval ja kindlustusperioodi pikkus võib olla kuni 12 kalendrikuud.

Toetuse määramine otsustatakse PRIAs hiljemalt 31. juulil 2020. a ja taotluse rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt 24. juulil 2020. a.

e-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks on välja töötatud juhendid, mis on kättesaadavad nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehel. Toetuse täpsed tingimused on leitavad toetuse lehelt.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
08.06.2020

Vältimaks metssigade taasnakatumist sigade Aafrika katku (SAK) tuleb hoida loomade asustustihedus 1 isend 1000ha jahimaa kohta.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna nõunik Maarja Kristian toob välja, et Eesti poolt rakendatud SAKi tõrje meetmete tulemusel kuulutas Eesti end kodusigade osas 2020. aastal vastavalt OIE reeglitele sigade Aafrika katku vabaks riigiks. „Arvestades tänast olukorda võib olla võimalik lähiajal taotleda Eestile Euroopa Komisjonilt SAK vaba maa staatust ka metssigade osas. Selle tagajärjel tühistataks kõik SAKist tingitud kehtivad piirangud sigade ja sealihaga kauplemisel. Seda aga juhul, kui suudame metssigade arvukust kontrollida. Siin on väga suur roll jahimeestel ning nende tegevusel metsas,“ rõhutas Kristian.

„Koostöös seakasvatajatega ja veterinaaridega on jahimehed täna ära teinud suure töö. Oluline on, et saavutatud olukorda säilitaksime ja hoiaksime ära katku järgmised lained. Selleks on tähtis hoida metssigade arvukus jätkuvalt madalal tasemel,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Maarja Kristiani sõnul on jahimeestega tehtud väga head koostööd ning selle tulemusel on metsigade populatsioon vähenenud pea kümnekordselt. „Sigade Aafrika katku tõrjet on metsades tehtud juba kuus aastat. Selle tulemuna leiame viirust metssigadel väga üksikutel juhtudel. Küll aga ei tohi valvsust kaotada ning jätkuvalt tuleb metssigade arvukust ohjata,“ selgitas Kristian.

Taust

Esimesest SAK leiust Eesti seafarmis on möödas üle nelja aasta. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27sse farmi, milles taudi tõttu suri või hukati 42 583 siga. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAK tõrjele 10 miljonit eurot. Viiruse allikaks on nakatunud metssead ning nende populatsiooni kontrolli all hoidmine aitab vältida taudi jõudmist seafarmidesse.

Tänu metssigade arvukuse kontrollimisele, ei ole SAK levik metssigade populatsioonis enam intensiivne ning haigus on väljasuremise faasis. Viimane SAK viiruspositiivne metssiga leiti 2019. aasta veebruaris, pärast seda on leitud ainult SAK antikeha positiivseid metssigu.

Jahimeeste abiga on metsadest välja toodud või maetud üle 2500 metssea. Nende tegevustega on edukalt piiratud SAK viiruse levikut metssigade populatsioonis ning sellega on kaitstud haiguse eest koduseafarme. Viimane SAK juhtum kodusigadel oli 2017. aasta septembris.

Eesti on saanud kodusigade SAK vaba maa staatuse Maailma Loomatervise organisatsiooni (OIE) poolt. Selle saavutamisel oli Eesti jahimeestel väga suur panus.

Maaeluministeerium
7.06.2020
PRESSITEADE 

7. juunil tähistatati ülemaailmset toiduohutuse päeva. Kampaania eesmärk on tõsta teadlikkust toiduohutusest ja kutsuda kõiki toiduahela osalisi koostööle. 

Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsleri Hendrik Kuuse sõnul annab toiduohutuse päev hea võimaluse pöörata tähelepanu sellele, et toiduohutus on kõigi huvides ning seetõttu ka kõigi vastutus. „Toiduohutusel on otsene mõju inimese tervisele, mistõttu peavad kõik toiduahela osalised panustama, et tagata ohutu toit,“ ütles Kuusk.

Toiduohutuse tagamiseks saab anda oma panuse igaüks. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on koostanud 5 lihtsat soovitust, mida selleks järgida: hoia puhtust, eralda valmistatud toit toorest, küpseta põhjalikult, säilita toitu ohutul temperatuuril ning kasuta puhast vett ja värsket toitu. Täpsemad juhised saab kätte WHO kodulehelt.

Toiduohutuse päeva on ellu kutsunud ÜRO Peaassamblee ning kampaaniat korraldatakse teist aastat järjest.

Rohkem infot toiduohutuse päeva kohta leiab Maaeluministeeriumi veebilehelt.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.06.2020

 Maaeluminister Arvo Aller avas 5.juunil Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) värskelt renoveeritud ja sisustatud laborihoone Jõgeva alevikus. Renoveeritud laborihoone on üks kingitus ETKI 100. sünnipäevaks.

 „Meid viivad edasi innovatsioon, teadus- ja arendustöö, milleks peavad olema sobivad tingimused. Maaeluministeeriumi kohustus on aidata luua sobivad tingimused oma haldusala ainsas teadusinstituudis. Mul on hea meel, et Jõgeva sordiaretajad said endale kaasaegse töökeskkonna. Loodetavasti peegeldub selle mõju uutes sortides ja Eesti taimekasvatajate suuremates saakides,“ ütles maaeluminister Arvo Aller uue hoone avamisel.

Rekonstrueeritud laborihoone, kus on töökohad taimekaitse, taimebiotehnoloogia ja geenipanga osakonna 20 töötajale, loob oluliselt paremad tingimused koekultuuride paljundamiseks ja pikaajaliseks säilitamiseks, molekulaarseteks analüüsideks ja taimede ettekasvatuseks kasvuhoones.

„Jõgeva laborisse kolimine toob taimebiotehnoloogid sordiaretajatele lähemale ja edendab seeläbi geneetiliste markerite kasutust sordiaretuses. Uued laboriseadmed võimaldavad oluliselt suurendada geneetiliste analüüside mahtu ning võtta kasutusele uusi taimebiotehnoloogia meetodeid,“ tõi välja taimebiotehnoloogia osakonna juhataja Kristiina Laanemets.

Labori juures on tänapäevane, aastaringselt kasutatav kasvuhoone, kus saab tegeleda erinevate taimehaiguste vaatlustega ning tänapäevase aretustegevusega. Seitsmes eraldatud boksis saab reguleerida valgus-, niiskus- ja temperatuuritingimusi. Geenipangas paranevad säilikute hoiutingimused.

Rekonstrueeritud laboris on duubeldatud võimalus tegeleda markeraretuse ja taimehaiguste analüüsidega. „Molekulaarbioloogia labori töötingimused paranevad oluliselt. Uued ruumid ja uus tehnika on meil võimaldanud palgata uusi noori teadlasi,“ tõi välja taimekaitse osakonna juhataja Pille Sooväli.

Koguinvesteering oli ligi 740 000 eurot, mis sisaldas hoone remonti ja Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kulusid. Labori rekonstrueerimist rahastas RKAS.

Lähitulevikus on ETKI-l plaanis ehitada kolm uut hoonet teadustöö tingimuste parandamiseks ja instituudi tegevuste koondamiseks Jõgevale. Nendeks on universaalhall, kuhu koondatakse katsetehnika hoidmine ja teadlaste poolse aretusmaterjalide kuivatus ja sorteerimine, ning külmlaod seemnete pikaajaliseks säilitamiseks. Teiseks aretuskeskus II – laboratooriumid ja tööruumid köögiviljade ja heintaimede aretajatele ning agrotehnoloogia osakonna töötajatele. Kolmandaks on kavandatud uus peahoone, kuhu tulevad tööruumid, rekonstrueeritakse tänaseks vananenud kasvuhooned ja luuakse kaasaegsed tingimused kartuli aretustegevuse jätkumiseks.

Rekonstrueeritud endine sordiresistentsuse laboratoorium ehitati 1960. aastal. 1977. aastaks ehitati juurde uus hoone ja remonditi kasvuhooned. Hoones on tegeletud taimehaiguste ja sordiaretuse käigus vajalike kvaliteedi- ja keemiliste analüüsidega.

Tänasel avamisel osalesid lisaks maaeluministrile ja kantslerile majas tööle asuvad ETKI inimesed, EKTI juhtkond, Jõgeva abivallavanem, Riigi Kinnisvara AS ja ehitaja Arens Ehitustööd esindajad ning endine ETKI direktor Mati Koppel. Laborihoone avamisel jälgitakse Vabariigi Valituse kehtestatud vabas õhus kogunemise nõudeid.

Fotod avamiselt leiad siit: https://cloud.agri.ee/s/rx6oiGzyNdm2959

PRESSITEADE
Eesti Erametsaliit
05.06.2020

Kliimamuutuste mõjul sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis muudab meie metsad tuleohtlikumaks. Päästeamet palub suveperioodil olla inimestel looduses ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid. Metsavaldkonna ekspertide sõnul tuleb metsaomanikel pöörata tähelepanu sellele, et metsas oleks vähem kergestisüttivat meterjali. 

Tuleoht on tavaliselt kõrgem metsades, kus leidub palju kergestisüttivat materjali – näiteks kuivanud alusmetsa ja võsa. Hooldatud mets omab head vastupanuvõimet erinevatele häiringutele, sealhulgas metsatulekahjudele. Veevõtukohtade ja metsasihtide puhastamine võimaldab tõhusamalt tuld kustutada ja aitab takistada selle edasikandumist. Tulekahju ennetamisel on oluline roll igal looduses liikujal, ainuüksi hooldamine metsa süttimise eest ei kaitse.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on metsas ja maastikul olnud tänavu juba ligi 600 tulekahju ning möödunud nädalavahetusel tuli päästjatel rinda pista kahe eriti keerulise tulekahjuga, mille kustutamiseks kulus mitu päeva. “Looduses tuleb lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed. Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsalt alguse saada tulekahju, mis on ohuks nii loodusele kui inimestele ja nende kodudele. Tuul puhub lõkke kiiresti laiali, tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik maastikupõleng, mille kontrolli alla saamine on väga raske,” ütles Tammearu.

Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on teadlik metsade hooldamine oluline ennetav meede metsatulekahjude vältimiseks. “Loodusjõudude vastu inimene ei saa, küll aga saab inimene läbi metsa eest hoolitsemise väga palju ära teha selleks, et võimalikku kahju minimeerida. Metsaomaniku seisukohalt on kõige olulisem metsa puhastamine kergestisüttivast materjalist, tuletõrje veevõtukohtade ligipääsetavuse tagamine ja metsasihtide korrastamine,” selgitab Talijärv. Ta paneb metsas matkajatele südamele, et tuleohtlikul ajal looduses liikudes tuleb olla väga ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid ning piiranguid. “Igal teol ja tegemata jätmisel on reaalne tagajärg,”  rõhutab ta.

Eesti Maaülikooli vanemteadur Marek Metslaid toob välja, et seoses kliimamuutustega sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis paraku metsapõlengute võimalikku puhkemist soodustab. “Viimastel aastatel on olnud erakordselt kuivad ja soojad kevaded ning prognoosid näitavad, et selline trend võib jätkuda. Maailma juhtivate teadlaste hiljuti avaldatud analüüsistselgub, et boreaalse ja parasvöötme metsade häiringurežiim on üleilmses muutumises, kusjuures valdav häiringutegur meie laiuskraadil on tuli. Ohutaset tõstavad omakorda üraskikahjustuste tõttu kuivanud kuused,” selgitab Metslaid.

“Kõige tuleohtlikumad on okaspuumetsade puhul lagedad alad ja noorendikud, ehk sellised metsad kus oksad ja maapind on lähestikku. Vanemad metsad enam nii tuleohtlikud ei ole, kuid majandamata jätmise korral võivad ka keskealised metsad muutuda tuleohtlikuks,” lisas Metslaid.

Möödunud nädalal toimusid Eestis metsa- ja maastikupõlengud kokku rohkem kui 200 hektaril. Klooga rabas põles päevaga ligikaudu 120 hektarit metsa. Pärnumaal Maima lähistel leidis aset rabapõleng umbes 80 hektari suurusel alal. Sudiste lähedal Viljandimaal tekkisid metsas kaks väiksemat tulekollet, mis saadi õnneks kiiresti kontrolli alla. Keskkonnaagentuuri aastaraamatu Mets andmetel esines 2014-2018 aastate keskmisena metsatulekahjusid umbes 130 hektaril. Hiljutiste põlengute kiirele levikule aitas kaasa tugev tuul.

Lisainfot metsade hooldamise kohta, saavad metsaomanikud kohalikelt metsaühitustelt.

Lisainformatsioon:

Andres Talijärv
Tegevjuht
Eesti Erametsaliit
andres.talijarv@erametsaliit.ee  
+372 503 6212

Päästeameti ohutusreeglid lõkke tegemisel:

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.

Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tuleb tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.

Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on keelatud aastaringselt!

Lõkketegemise meelespea:

• Lõkke tegemisel veendu, et lõkkekoht on põlevast materjalist puhastatud, hoonetest piisaval kaugusel ja tule tegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele.
• Lõket tee vaid vaikse tuulega ja tuleohu vältimiseks jälgi tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile
• Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit
• Tuleohtlikul ajal peab lõke olema metsast vähemalt 20 meetri kaugusel
• Alla 1 meetrise läbimõõduga lõke peab olema vähemalt 8 meetri kaugusel mistahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast (puukuurist vmt)
• Suurem kui 1 meetrise läbimõõduga lõke peab asuma mistahes hoonest või põlevamaterjali hoiukohast 15 meetri kaugusel
• Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahend (näiteks ämber veega, tulekustuti vm)
• Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud.

Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524 või Päästeameti kodulehelt.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
05.06.2020

Põllumajandusametil valmis uus maaparanduse kaardirakendus, kus on maaomanikele ja kõikidele huvilistele kättesaadav geograafilise infosüsteemi (GIS) maaparandussüsteemide andmete hetkeseis.

Kaardirakendusest on võimalik vaadata enda ja huvipakkuva kinnistu maaparandussüsteemide registri andmeid: kus paiknevad riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud, maaparandussüsteemide maa-alad (ehitiste kaupa), maaparandussüsteemide eesvoolud. Samuti on kaardirakendusest leitav maaparandusühistute tegevuspiirkondade paiknemine.

Teiste asutuste hallatavatest GIS andmetest on võimalik kasutada Maa-ameti erinevaid aluskaarte ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumassiivide ja põldude GIS-andmeid.

Kaardirakendus on vabalt ligipääsetav ja asub SIIN.

Lähem info:
Asko Põder
maaparanduse osakonna peaspetsialist
asko.poder@pma.agri.ee