Rubriik: Üldine

PRESSITEADE
Eesti Erametsaliit
05.06.2020

Kliimamuutuste mõjul sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis muudab meie metsad tuleohtlikumaks. Päästeamet palub suveperioodil olla inimestel looduses ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid. Metsavaldkonna ekspertide sõnul tuleb metsaomanikel pöörata tähelepanu sellele, et metsas oleks vähem kergestisüttivat meterjali. 

Tuleoht on tavaliselt kõrgem metsades, kus leidub palju kergestisüttivat materjali – näiteks kuivanud alusmetsa ja võsa. Hooldatud mets omab head vastupanuvõimet erinevatele häiringutele, sealhulgas metsatulekahjudele. Veevõtukohtade ja metsasihtide puhastamine võimaldab tõhusamalt tuld kustutada ja aitab takistada selle edasikandumist. Tulekahju ennetamisel on oluline roll igal looduses liikujal, ainuüksi hooldamine metsa süttimise eest ei kaitse.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on metsas ja maastikul olnud tänavu juba ligi 600 tulekahju ning möödunud nädalavahetusel tuli päästjatel rinda pista kahe eriti keerulise tulekahjuga, mille kustutamiseks kulus mitu päeva. “Looduses tuleb lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed. Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsalt alguse saada tulekahju, mis on ohuks nii loodusele kui inimestele ja nende kodudele. Tuul puhub lõkke kiiresti laiali, tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik maastikupõleng, mille kontrolli alla saamine on väga raske,” ütles Tammearu.

Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Andres Talijärve sõnul on teadlik metsade hooldamine oluline ennetav meede metsatulekahjude vältimiseks. “Loodusjõudude vastu inimene ei saa, küll aga saab inimene läbi metsa eest hoolitsemise väga palju ära teha selleks, et võimalikku kahju minimeerida. Metsaomaniku seisukohalt on kõige olulisem metsa puhastamine kergestisüttivast materjalist, tuletõrje veevõtukohtade ligipääsetavuse tagamine ja metsasihtide korrastamine,” selgitab Talijärv. Ta paneb metsas matkajatele südamele, et tuleohtlikul ajal looduses liikudes tuleb olla väga ettevaatlik ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid ning piiranguid. “Igal teol ja tegemata jätmisel on reaalne tagajärg,”  rõhutab ta.

Eesti Maaülikooli vanemteadur Marek Metslaid toob välja, et seoses kliimamuutustega sagenevad Eestis pikemad põuaperioodid, mis paraku metsapõlengute võimalikku puhkemist soodustab. “Viimastel aastatel on olnud erakordselt kuivad ja soojad kevaded ning prognoosid näitavad, et selline trend võib jätkuda. Maailma juhtivate teadlaste hiljuti avaldatud analüüsistselgub, et boreaalse ja parasvöötme metsade häiringurežiim on üleilmses muutumises, kusjuures valdav häiringutegur meie laiuskraadil on tuli. Ohutaset tõstavad omakorda üraskikahjustuste tõttu kuivanud kuused,” selgitab Metslaid.

“Kõige tuleohtlikumad on okaspuumetsade puhul lagedad alad ja noorendikud, ehk sellised metsad kus oksad ja maapind on lähestikku. Vanemad metsad enam nii tuleohtlikud ei ole, kuid majandamata jätmise korral võivad ka keskealised metsad muutuda tuleohtlikuks,” lisas Metslaid.

Möödunud nädalal toimusid Eestis metsa- ja maastikupõlengud kokku rohkem kui 200 hektaril. Klooga rabas põles päevaga ligikaudu 120 hektarit metsa. Pärnumaal Maima lähistel leidis aset rabapõleng umbes 80 hektari suurusel alal. Sudiste lähedal Viljandimaal tekkisid metsas kaks väiksemat tulekollet, mis saadi õnneks kiiresti kontrolli alla. Keskkonnaagentuuri aastaraamatu Mets andmetel esines 2014-2018 aastate keskmisena metsatulekahjusid umbes 130 hektaril. Hiljutiste põlengute kiirele levikule aitas kaasa tugev tuul.

Lisainfot metsade hooldamise kohta, saavad metsaomanikud kohalikelt metsaühitustelt.

Lisainformatsioon:

Andres Talijärv
Tegevjuht
Eesti Erametsaliit
andres.talijarv@erametsaliit.ee  
+372 503 6212

Päästeameti ohutusreeglid lõkke tegemisel:

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.

Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tuleb tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.

Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on keelatud aastaringselt!

Lõkketegemise meelespea:

• Lõkke tegemisel veendu, et lõkkekoht on põlevast materjalist puhastatud, hoonetest piisaval kaugusel ja tule tegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele.
• Lõket tee vaid vaikse tuulega ja tuleohu vältimiseks jälgi tule tegemisel või grillimisel tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile
• Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit
• Tuleohtlikul ajal peab lõke olema metsast vähemalt 20 meetri kaugusel
• Alla 1 meetrise läbimõõduga lõke peab olema vähemalt 8 meetri kaugusel mistahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast (puukuurist vmt)
• Suurem kui 1 meetrise läbimõõduga lõke peab asuma mistahes hoonest või põlevamaterjali hoiukohast 15 meetri kaugusel
• Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahend (näiteks ämber veega, tulekustuti vm)
• Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud.

Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524 või Päästeameti kodulehelt.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
05.06.2020

Põllumajandusametil valmis uus maaparanduse kaardirakendus, kus on maaomanikele ja kõikidele huvilistele kättesaadav geograafilise infosüsteemi (GIS) maaparandussüsteemide andmete hetkeseis.

Kaardirakendusest on võimalik vaadata enda ja huvipakkuva kinnistu maaparandussüsteemide registri andmeid: kus paiknevad riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud, maaparandussüsteemide maa-alad (ehitiste kaupa), maaparandussüsteemide eesvoolud. Samuti on kaardirakendusest leitav maaparandusühistute tegevuspiirkondade paiknemine.

Teiste asutuste hallatavatest GIS andmetest on võimalik kasutada Maa-ameti erinevaid aluskaarte ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumassiivide ja põldude GIS-andmeid.

Kaardirakendus on vabalt ligipääsetav ja asub SIIN.

Lähem info:
Asko Põder
maaparanduse osakonna peaspetsialist
asko.poder@pma.agri.ee

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
Maaeluministeerium
03.06.2020

2019.aastal võeti taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks rohkem proove, kui eelneval aastal ning piirnormi ületusi tuvastati vähem. Nõuetele mittevastavusi tuvastati 384st proovist neljal juhul.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on nii sissetoodavast kui ka kohalikust toidust taimekaitsevahendite jääkide kontrollimine vajalik, et kaitsta Eesti inimeste toidulaua ohutust. “Seekordsed tulemused näitavad jätkuvalt, et eestlaste toidulauale jõudev toit on valdavalt nõuetekohane ning toiduohutus tagatud,” sõnas Aller.

VTA toiduosakonna peaspetsialist Kristi Kallipi sõnul uuritakse TKV jääkide sisaldust toidus igal aastal. „Sel aastal tuvastati nõuete eiramine kahe mahetoidust ja kahe tavatoidust võetud proovi analüüsitulemuste alusel. Kõikidel mittenõuetekohasuste tuvastamise juhtudel alustati koheselt menetlust asjaolude selgitamiseks,“ ütles Kallip.

Täiendavad andmed ja selgitused leiate aruandest, mis asub ameti kodulehel.

Taust

Kaasaja põllumajanduse lahutamatuks osaks on taimekaitsevahendite (TKV) kasutamine, mida tuleb teha kooskõlas nõuetega, et ei ohustataks keskkonda ja inimeste tervist.

Aruanne koondas kokku proovide analüüsitulemused, mis tehti VTA toiduohutuse kontrolli raames ja PMA taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve käigus. VTA võttis 2019. aastal toidust kokku üle 5500 proovi, uurides nii taimekaitsevahendite jääkide esinemist, erinevate haigusetekitajate leidumist, raskemetallide sisaldust ning muid olulisi toiduohutuse näitajaid erinevate toiduliikide puhul.

TKV toimeainete jäägid ei kujuta automaatselt ohtu inimese tervisele, kuna normid on kehtestatud varuga. Toidust tulenevate ohtude riskide hajutamiseks on tarbijal soovituslik toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt.

Võrreldes 2018. aastaga võeti TKV jääkide uurimiseks 23% rohkem proove. 2018. aasta tulemustega on võimalik tutvuda siin.

PRESSITEADE
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Maaeluministeerium
02. juuni 2020

28. mail sõlmis Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) lepingu rahvusvahelise hanke „Maaettevõtlusfondi valitseja leidmine“ võitjaga, kelleks on MJP Investment OÜ.

Maaettevõtlusfondi eesmärk on kapitalile juurdepääsu parandamine bio- ja maamajandusettevõtetele. Fond aitab kaasata erakapitali maamajandusettevõtete investeerimisvõimaluste laiendamiseks. Loodav fond hakkab pakkuma kasvu- ja laienemiskapitali, aitab tugevdada ettevõtete finants- ja kapitalibaasi, võimaldab ellu viia uusi projekt ning laieneda uutele turgudele.

„Loodav fond pakub põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele täiendava rahastamisallika. Euroopa Liit on roheleppe raames võtnud suuna rohelisema majanduse suunas, mis loob ka meie ettevõtjatele häid võimalusi. Avaliku ja erasektori vahendite kaasamine annab võimaluse ettevõtetele oma tegevuse laiendamiseks ja uute ärivõimaluste kasutamiseks,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

“MES panustab maaettevõtlusfondi 10 miljoni euroga, millele fondijuht kaasab lisaks vähemalt 20 miljonit eurot erainvestorite raha. Usume, et erainvestorid on loodavasse fondi investeerimisest huvitatud ning seeläbi saavad areneda nii toiduainetetööstuse- kui ka teised ettevõtted, samuti laieneb ka investorite ja ettevõtjate koostöö,“ lisas MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

“Põllumajanduse ja maaelu sfääris tegutsevatel ettevõtjatel on palju häid mõtteid ja ideid, kuidas oma äri arendada, kuid sageli jääb asi katki kas tagatispositsioonide nõrkuse tõttu või saab takistuseks omakapitali vähesus. Loome fondi, et hõlbustada Eesti maaelu ettevõtetel juurdepääsu pikaajalisele omakapitali suurendamise võimalusele. Nii saame tugevdada sektori ettevõtete arengu- ja laienemisvõimalusi ning seda ka rahvusvahelisel turul. Lisaks soovime toetada sektori ettevõtteid äri- ja finantsnõustamise tasandilt,“ lausus MJP Investment OÜ juhatuse liige Jaan Paavel.

Fondi investeerimistegevuse planeeritav algus on 2021. aasta esimene poolaasta.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
02.06.2020

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis eelmisel aastal avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede ääres kokku 598 toidu müüjat, kaheksal juhul peatati tegevus.

VTA toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg toob välja, et kontroll turgudel, laatadel ja tänavatel toidu käitlemise üle oli eelmisel aastal üheks prioriteetseks teemaks. „Eesmärgiks oli avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede äärsete kauplejate järelevalve, et veenduda toidu müügi nõuetekohasuses. Erilist tähelepanu pöörati toidu jälgitavusele ning säilitamistingimustele,“ selgitas Ramjalg.

„Peamisteks probleemideks, mis kontrollide käigus tuvastati, olid puudulik toidu jälgitavus ja toidualase teabe esitamine, temperatuurinõuete rikkumine ning tervisekontrolli puudumine personalil. Käitlejad, kes müüvad oma toodangut avalikel üritustel, peavad sellisest tegevusest ametit teavitama, kuid järelevalve käigus selgus, et 25% kontrollitud käitlejatest polnud ametit oma tegevusest teavitanud,“ kirjeldas Ramjalg esinenud puuduseid.

Tulemustega ei saa kindlasti rahule jääda. „Kuna 376 käitlejale tehti järelevalve käigus kas märkus, ettekirjutus või peatati tegevus, siis näitab see selgelt, et esineb palju puuduseid. Juhul kui tuvastatakse raske rikkumine – tagatud pole nõutav temperatuur või pole tõendatud toodete päritolu, siis käitleja tegevus peatatakse, sest oluline on, et tarbijani jõuab vaid nõuetekohaselt valmistatud ning tõendatult ohutu ja tarbimisväärne toit,“ kinnitas Ramjalg.

Enim kontrolle tehti Harjumaal (194), sellele järgnes Jõgevamaa-Tartumaa (102) ja Virumaa (77). Kõige enam viidi 2019. aastal kontrolle läbi avalikel üritustel, kokku 421 käitlejale, mis on ligikaudu 70% kõigist avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede ääres teostatud kontrollidest.

Veterinaar- ja Toiduamet jätkab ka sellel aastal avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede ääres kontrollide teostamist. Samadest põhimõtetest lähtuvalt kontrollitakse ka kauplejaid, kes pakuvad oma toodangut kaubanduskeskustes või poodides asuvatel ajutistel rendipindadel, nagu näiteks peaukse ees või müügipindade vahelistes koridorides. Juhul kui tuvastatakse tõsine rikkumine, siis on ametil õigus peatada toidu müüja tegevus ning rakendada sunniraha.

Avalike ürituste, tänavate ja maanteede äärsete kauplejate järelevalve tulemustega saab tutvuda siin.

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
1. juuni 2020

Alates 1.juunist on võimalik Eestis lühiajaliselt töötanud, kuid hetkel töötutel välismaalastel saada töövahendusteenust, kui neil on töö leidmise korral õigus jätkata lühiajalist töötamist Eestis. Varem pidi töötaja olema töötukassa töövahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas tööl.

Sotsiaalministeeriumi ja töötukassa koostööna hakatakse pakkuma töövahendust neile lühiajalistele välismaalastest töötajatele, kes on kaotanud töö, et viia paindlikumalt kokku tööjõu pakkumine ja hooajalise tööjõu vajadus. „Kriisis on töö kaotanud välismaalasi, kelle lühiajalise töötamise õigus veel kestab, kuid Eestist lahkumine on reisipiirangute tõttu keeruline. Soovime viia need potentsiaalsed töötajad kokku töökäte nappuses olevate tööandjatega põllumajanduses ja teistes sektorites. Sellega leevendame korraga nii hooajatöötajate vähesust kui tööpuudust lühiajaliste töötajate seas, mistõttu oleme muutnud paindlikumaks ka töötukassa töövahenduse teenuste tingimusi,“ selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Koroonaviiruse ja rahvusvaheliste liikumispiirangutega kaasnenud põllumajandussektori tööjõupuuduse leevendamiseks lubab välismaalaste seadus erandina lühiajalistel töötajatel, kelle töötamise periood on lõppenud, töötada juuli lõpuni põllumajandussektoris. Töö vahendamine lühiajalistele töötajatele aitab eelkõige leevendada põllumajanduse tööjõupuudust.

Tavaolukorras on lühiajalisest töötajast välismaalasel õigus tööotsijana registreerida ja saada töövahenduse teenust üksnes töötamise ajal, kui ta soovib töökohta vahetada. Erandina saavad tänasest end tööotsijana registreerida ja töövahenduse teenust kasutada ka töö kaotanud lühiajalised töötajad, kes viibisid Eestis 17. märtsi 2020. aasta seisuga või kellel on jätkuvalt kehtiv õigus siin lühiajaliselt töötada.

Töövahenduse teenuse saamiseks tuleb lühiajaliselt Eestis töötaval välismaalasel registreerida end tööotsijana, esitades selleks töötukassale avalduse kohapeal või telefoni teel. Kuna sihtrühmal ei ole üldjuhul võimalik ise eestikeelset töötukassa töövahendusportaali kasutada, vahendavad neile tööpakkumisi töötukassa nõustajad.

Töötukassa töövahendusteenus on nii tööotsijatele kui ka tööandjatele tasuta. Lisainfot saab töötukassa esindustest või infotelefonilt 15501.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.05.2020

Mai algusest avanes võimalus taotleda eraladustamistoetust piima- ja lihasektoris, mis on osa Euroopa Komisjoni põllumajandusele suunatud kriisipaketist toodete hinnalanguse pidurdamiseks.

„Tulenevalt turuolukorrast ja liikmesriikide ettepanekutest on Euroopa Komisjon ühe osana põllumajandussektorile suunatud kriisipaketist avanud eraladustamistoetuse taotlemise. Meetme avamine annab turule selge signaali tasakaalu saavutamiseks. Piimasektoris ongi eraladustamistoetuse avamine piimatoodete hinnalanguse peatumisele kaasa aidanud,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Eraladustamistoetus on mõeldud piima ja piimatoodete (lõssipulber, või ja juust) ning lihatoodete (veiseliha, lamba- ja kitseliha) turu stabiliseerimiseks. Meetme eesmärk on lühiajaliselt, maksimaalselt kuni 6 kuuks, vähendada toodete pakkumist turul ja tasakaalustada turgu pikemas ajaperioodis. Toetusega hüvitatakse osaliselt ladustamiskulud.

Lõssipulbri eraladustamistoetust saab taotleda 60 päeva jooksul enne taotluse esitamist valminud lõssipulbrile, mis sisaldab kuni 1,5% rasva ja kuni 5% vett ning mille rasvata kuivaine proteiinisisaldus on vähemalt 34%. Miinimumkogus taotluse kohta on 10 tonni. Toetuse määr on 5,11 €/t ladustamislepingu kohta pluss 0,13 €/t iga ladustamise päeva kohta.

Või eraladustamistoetust saab taotleda 60 päeva jooksul enne taotluse esitamist valminud võile, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80% massist, rasvata piimakuivaine sisaldus kõige enam 2% massist ja veesisaldus kõige enam 16% massist. Miinimumkogus taotluse kohta on 10 tonni. Toetuse määr on 9,83 €/t ladustamislepingu kohta pluss 0,43 €/t iga ladustamise päeva kohta.

Juustude eraladustamistoetust saab taotleda kõikidele KN-koodi 0406 alla kuuluvatele ladustamiseks sobivatele juustudele. Ladustamiseks sobivad juustud, mille kvaliteet pärast valmimist säilib ladustamisel kogu ladustamisperioodi jooksul muutumatuna. Toetatava juustu maksimaalne kogus ELi peale kokku on 100 000 tonni, mis on jagatud proportsionaalselt juustude tootmismahuga liikmesriikide vahel. Eestile määratud maksimaalne kogus on 434 tonni. Miinimumkogus taotluse kohta on 0,5 tonni. Toetuse määr on 15,57 €/t ladustamiselepingu kohta pluss 0,4 €/t iga ladustamise päeva kohta.

Lõssipulbri, või ja juustude eraladustamistoetuse taotluse esitamise viimane kuupäev on 30. juuni 2020 või varem, kui Euroopa Komisjon sellise ettepaneku esitab.

Veiseliha eraladustamistoetust saab taotleda vähemalt 8 kuu vanuste veiste värskele ja jahutatud S, E, U, P, O lihakusklassiga poolrümpade tagaveerandi kohta. Miinimumkogus taotluse kohta on 10 tonni ja tagatise määr 100 €/t. Toetuse summa on olenevalt ladustamise perioodist 1008–1058 €/t.

Lamba- ja kitseliha eraladustamistoetust saab taotleda alla 12 kuu vanuse lamba ja kitse värske ja jahutatud rümba ja poolrümba kohta. Miinimumkogus taotluse kohta on 5 tonni ja tagatise määr 100 €/t. Toetuse määr on olenevalt ladustamise perioodist 866–915 €/t.

Veiseliha ning lamba- ja kitseliha eraladustamistoetuse taotluse esitamise viimase kuupäeva kehtestamise ettepaneku teeb Euroopa Komisjon.

Täpsemat informatsiooni PRIA kodulehelt.

Statistikaameti andmetel toodetakse Eestis veiseliha 12 000 tonni ning lamba- ja kitseliha 600 tonni, võid 5200 tonni ning juustu 25 600 tonni aastas. Lõssipulbri toodang ulatub mitme tuhande tonnini aastas.

Pressiteade
28.mai 2020

28. mail alustas PRIA ute üleminekutoetuse (LUT), piima üleminekutoetuse (PII) ja veise üleminekutoetuse (VEI) väljamaksete tegemist. Ammlehma kasvatamise üleminekutoetus (AMM) ja ute kasvatamise üleminekutoetus (UTT) makstakse välja jaanipäevaks.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Arvestades, kui keeruliselt on ka põllumajandustootjatele käesolev aasta alanud, otsime enda poolt võimalusi neid toetada ja seda ka toetuste tavapärasest varasemate väljamaksetega. Selle töö tulemusena on mul hea meel teatada, et kolme tootmisest lahti seotud üleminekutoetuse puhul alustame väljamaksetega juba mai lõpus, mis on 3-4 nädalat varem kui tavapäraselt.“

Ute, piima ja veise üleminekutoetuste saajaid on tänavu kokku 2920 ja eelarve 5 170 962 eurot. Toetusi saavad jätkuvalt põllumajandustootmisega tegelevad isikud, kel on olemas vastavad toetusõigused. Ute üleminekutoetust saavad 346 taotlejat summas 12 585 eurot, piima üleminekutoetust saavad 857 taotlejat summas 3 824 403 eurot ja veise üleminekutoetust saavad 1717 taotlejat summas 1 317 963 eurot.

Loomakasvatuse üleminekutoetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest. Toetuste ühikumäärad kinnitas PRIA lähtudes eelarvetest iga toetuseliigi jaoks ning nõuetekohastest taotlustest. PRIA kinnitas LUT, PII ja VEI ühikumäärad 25. mail 2020. a.

Ühikumäärad 2020:

• ute üleminekutoetus 0,68 €;
• piima üleminekutoetus 0,00655 €;
• veise üleminekutoetus 21,90 €.

Iga liiki toetus laekub taotleja kontole eraldi maksena. Makse sisu ja raha laekumise eeldatava aja kohta saab toetuse ootaja infot e-PRIAst. Andmed määratud toetuste kohta avaldatakse ka PRIA kodulehel toetuse leheküljel. Füüsilise isikuna toetuse taotlejatelt peab PRIA määratavalt summalt kinni tulumaksu.

Ammlehma kasvatamise üleminekutoetuse ja ute kasvatamise üleminekutoetuse ühikumäärad otsustab PRIA hiljemalt 10. juuniks 2020. a. Üleminekutoetustega koos sai taotleda ka piimalehma kasvatamise otsetoetust, selle toetuse ühikumäära otsustab PRIA 1. detsembriks 2020. a.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
27.05.2020

Seoses taimekasvatushooaja algusega on Põllumajandusamet alustanud ka taimekaitsevahendite kasutamise kontrollidega. Taimede õitsemise ja taimekaitsetööde kõrghooajal kontrollib Põllumajandusamet teravdatud tähelepanuga taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses.

Suur oht kõikidele tolmeldajatele on eksimused rapsipõldude taimekaitsetöödel, samuti kõigi teiste õitsvate taimede pritsimisel. Õitsva taimiku kasvuaegne kontroll hõlmab ka proovivõtmisi kasvavatest taimedest.

„Kontrollide käigus on tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on just nende vale kasutamine põhjustanud mesilaste hukkumist. Ühtviisi ohtlik on nii mittelubatud kultuuridel vahendi kasutamine kui ka õitsvate taimede, sealhulgas umbrohtude pritsimine,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind.

Oluline on meeles pidada, et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks kehtib endiselt õitsvate taimede, sealhulgas õitsvate umbrohtude, pritsimise keeld. See tähendab, et kui põllukultuur või umbrohi põllul õitseb, on keelatud mistahes taimekaitsevahendiga pritsida. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge ning sellisel juhul on lubatud taimekaitsetöid läbi viia ajavahemikus kella 22.00-05.00.

„Ettevõtja peab teadma, et kasutada võib üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Tuleb jälgida, et vahendit kasutatakse ainult lubatud kultuuridel, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Samuti peab taimekaitsetöödel arvestama sobilike ilmastikuoludega,“ täpsustas Eva Lind.

Järelevalve oluline osa on ka proovide võtmine kasvavast taimikust, et analüüsitulemustega välja selgitada taimekaitsevahendite tegelik kasutamine. Analüüsitulemused võimaldavad jälgida põlluraamatu seaduspärast täitmist, kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamist ning lisaks ka seda, kas kasutatud on lubatud vahendit ja õigel kultuuril.

Lähem info:

Eva Lind
taimekaitse ja väetise osakonna juhataja
e-post eva.lind@pma.agri.ee
tel 5551 4314

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.05.2020

Seire raames rändlindudelt võetud proovidest lindude grippi ei tuvastatud.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel tõi välja, et seiret lindude gripi osas teostatakse igal aastal. „VTA võttis sel aastal koostöös Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja, Keskkonnaameti ja jahimeestega proove rändel olevatelt hanedelt eeskätt lindude rännuteede piirkondadest.“ Kuna Kesk-Euroopas on gripp laialt levimas, siis on oht, et haigus võib levida ka Eestisse. „Seireandmetele tuginedes võib öelda, et haigus pole Eestisse jõudnud,“ selgitas Sammel.

Eri liiki hanelistelt võeti kokku 35 seireproovi. „Kuigi ühtegi positiivset proovi pole tuvastatud, siis kindlasti ei tohi valvsust kaotada ning endiselt tuleb järgida bioohutusmeetmeid, et kaitsta oma kodulinde,“ rõhutas Sammel.
Linnupidajatel soovitame oma lindude kaitseks rakendada järgmisi bioohutusmeetmeid:

• Võimalusel pea linde sisetingimustes. Juhul kui pead linde väljas, tuleb välistada nende kontakt uluklindudega kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta;
• too välisriigist linde või haudemune vaid pädeva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi alusel;
• korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
• ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
• ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
• vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
• munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligipääsu kodu- ja metslindudel;
• haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti, eralda haiged linnud tervetest;
• hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.