Rubriik: Üldine

Kevadel ilmus Taluliidu leht „Meie talu“, kus toiduajakirjanik Tuuli Mathisen kirjutas Eesti talujuustudest.

Kes meist juustu ei armastaks! Kas siis hommikul mustale leivale sätitud toekas juustuviil koos mahlase suvemagusa tomatiga või hoopis värskesse salatisse poetatud mahlane soolakas kitsejuust. Ilma juustuta oleks maailm palju maitsevaesem paik. Külluslike ribadena veniv sulanud juust on küll üks enam kasutatud klišee, aga samas ka üks kindlam viis, kuidas süljenäärmed hetkega tööle panna.

Ei ole vist enam kellelegi uudis, et Eesti tarbija eelistab võimalusel kodumaist juustu. Laatadel ja turgudel oleme juba aastaid harjunud leidma põnevaid talutootjate juuste. Tavaliselt seisab leti taga ka juustumeister ise, kes oma juustuvalmistamise loo soovi korral juurde räägib. Viimastel aastatel on muutus toimunud ka mitme suure poeketi juustulettidel ja järjest rohkem on seal ruumi üle võtmas väiketootjate põnevad juustud.

Mul on olnud õnn osaleda mitu aastat parima talutoidu konkursi žüriis ja üheks suuremaks üllatuseks on olnud see, kuivõrd rikkalik juustuvalik valmib meie tublide väiketootjate taludes. Viimasel korral asus omavahel mõõtu võtma lausa 21 juustu. Valikust leidis nii lehma-, kitse- kui ka lambapiimast juustusid. Juustude puhul on valik tavalisest erineva laagerdusastmega juustudest kuni hõrkude Itaalia stiilis pehmete juustudeni välja. Nii mõnegi juustu tootmisprotsess on igale väikemeiereile korralik katsumus. Kui veel mõni aasta tagasi osalesid väiketootjad konkursil peamiselt tavaliste juustudega või laagerdamata halloumi juustu tüüpi praejuustudega, siis aja edenedes on järjest rohkem lisandunud neid tootjaid, kes julgevad rinda pista oluliselt keerulisemate väljakutsetega. Rõõm on tõdeda, et Eesti väiketootjate pakutav valik katab juba väga arvestava osa juustumaailma valikutest.

Kõige laiemalt tuntud Eesti väiketootja juust on ehk Andre farmi erineva laagerdusastmega ja eri tüüpi juustud. Oma kvaliteedi ja maitsetäiusega teevad need silmad ette paljudele tuntud juustudele ja kuulsatele kaubamärkidele. Andre Farmi juustutootmise lugu on omaette märgiline ja algas sellest, kui piimakriisi tõttu oli vaja piima väärindada. Nii tekkiski juustutegemise mõte. Nüüdseks on Andre farmi juustud hulgaliselt auhindu saanud ning kes vähegi hindab kvaliteetset juustu ja puhast maitset, see on tõenäoliselt ka Andre farmi juustude fänniks saanud ja jäänud. Need juustutooted on sellised, mida ei oleks piinlik ka suurte traditsioonidega juustumaade inimestele pakkuda. Tõenäoliselt on siin täiusliku maitse saladusi mitu alates hoolega valitud loomasöödast, mis mõjutab piima maitset, ning kontrollitud ja paika-timmitud tootmisprotsessist kuni armastuse ja pühendumuseni tehtava töö vastu.

Eesti üks kogenumaid juustutootjaid on Nopri farm, kelle esimene Gouda-tüüpi juust valmis juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Nopri talu valikus on põnevad ja erinevate lisanditega juustud. Muu hulgas valmistavad nad kitsejuustu, mille jaoks vajalik kitsepiim ostetakse naabritelt ehk Andri-Peedo talust, kus ka ise kitsejuustu valmistatakse.

Eelmise aasta üheks suurimaks üllatajaks juustude kategoorias oli minu jaoks Lõuna-Eestis asuv Viinamärdi talu. Nende juustudes saavad kokku Eestis kasvanud ja kasvatatud tooraine ning tänu itaallasest peremehele Itaalia juustukultuur. Nii võib nende talu toodangust leida võrratuid pehmeid juustusid: Burratat, Stracciatellat ja Mozzarellat. Minu suur lemmik on nende Burrata – sellisest kreemise ja koorese maitsega juustust võib kergelt sõltuvusse sattuda. Kõik juustud on käsitsi valmistatud kohalikust farmist pärit puhtast ja naturaalsest lehmapiimast. Viinamärdi talus valmistatakse juustu peale lehmapiima ka lambapiimast. Viimase jaoks on toodud Eestisse Prantsusmaalt piimalambaid ning nende piimast valmistatakse itaaliapärast lambajuustu Pecorello, mis on inspireeritud itaallaste laagerdatud pecorino lambajuustust. Lambapiimajuustud on Eestis uus ja põnev suund ning lisaks Viinamärdi talule pakub lambapiimast valmistatud juuste ja teisi lambapiimatooteid ka Raplamaal asuv Männiku talu. Seal talus toimetavad kaks entusiastlikku noort, kes peavad kolme väikese lapse kõrvalt veel Ida-Friisi tõugu piimalambakarja ning valmistavad lambapiimast tooteid, muu hulgas juustusid ja jäätist.

Kindlasti väärivad äramärkimist ka suurepärased kitsejuustutooted, mida leiab talutootjatelt üsna esindusliku valiku. Pisut pikema ajalooga Üvasi ja Kolotsi, Kalamatsi ja Andri-Peedo talu kitsejuustudele on jõudsalt lisandunud ka Hõbeda kitsefarm. Viimaste puhul tasuks eraldi välja tuua kaunid pakendid, mis sätivad väga maitsva juustu nii ilusasse vormi, et need sobivad lausa kingituseks. See suund, et esmalt tehakse hea ja aus toode ning hiljem jõutakse ka maailmatasemel pakendini, on olnud väga rõõmustav. Kui enne kippus just pakendamise pool väiketootjatel nõrgaks jääma, siis jõudsate sammudega tullakse selleski osas parimatele tegijatele järele. Silma on jäänud ka Andri-Peedo ta suurepäraste kitsejuustude ilusad pakendid. Andri-Peedo talu juustuvalikut on aidanud disainida itaallasest juustumeister ja tema õpetussõnade abil on valmistatud kitsepiimast nii laagerdatud kõvajuustusid kui ka nüüdseks valikusse lisandunud mahedamaitseline Camembert’i stiilis valgehallitusjuust. Üheks minu ammuseks lemmikuks on aga Esna talu Kalamatsi meierei soolvees toorjuust, mille õrna ja maheda maitsega tooted aitavad maitsekooslusi kirsina tordil särama panna. Sedasama juustu armastavad ka paljud tipprestoranid oma toitudesse sättida, mis on juba iseenesest märgiks, et see on väga kvaliteetne toode.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti väiketootjate juustude tase on viimaste aastate jooksul teinud läbi hämmastava arengu ja ilma igasuguse liialduseta võib öelda, et Eesti juustud on maailmatasemel. Neid lauale juustuvaagnale sättides ei pea enam kellegi ees silmi maha lööma või maitse osas mingeid mööndusi tegema. Talutootjatele tahaks soovida jõudu ja jätkuvat pealehakkamist Eesti juustumaastiku maitseküllaseks ja vaheldusrikkaks muutmise teel.

TUULI “JUUSTUNE SIBULAPIRUKAS KAERAJAHUST PÕHJAL”

 Kes vähegi sibulat armastab, armastab kindlasti ka sibulapirukaid. Küpsedes magusamaitseliseks ja suisa karamelliseks muutuv sibul koos rammusa juustuga on meeliülendav ning tõeliselt hõrk kooslus. Selle sibulapiruka retsepti idee on pärit Peipsiveerelt ning tegemist on väga lihtsa ja samas hästi kokkukõlavate maitsetega pirukaga. Pirukapõhjas on tavaline nisujahu asendatud Kaarli talu täisterakaerajahuga, mis lisab pirukale veel maalähedust ja on valgest nisujahust oluliselt tervisesõbralikum valik. Sibula ega juustuga ei tasu aga selle piruka puhul koonerdada, eriti kui juustuks on Andre farmi imemaitsev kodumaine rammus täidlane juust.

Vaatamata lihtsatele ja justkui igapäevasena näivatele koostisosadele on lõpptulemusena valmiv pirukas hästi maitsev ning rikkalik. See sobib nii külalistele pakkumiseks kui ka pühapäevaseks pisut pidulikumaks roaks. Oma roll on siin kindlasti ka võrratult maitsvatel talutoodetel – täisterakaerajahu, Andre farmi tuntud ja tunnustatud juust ning Nopri talu puhta maitsega koor hoolitsevad selle eest, et maitsed oleksid puhtad ja tooraine täisväärtuslik.

Pirukapõhja jaoks haki külm või koos jahu ja soolaga. Lisa muna ja hapukoor, sega läbi ning vormi tainas palliks. Aseta vähemalt 30 minutiks jahedasse. Tõsta tainas külmast välja ning suru küpsetuspaberiga vooderdatud ca 24 cm läbimõõduga koogivormi põhjale ja külgedele. Vahepeal võid valmistada täidise. Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli, lisa veidi võid ning hauta sibulaid õli ja või segus 15-20 minutit, kuni sibul on kergelt kuldne. Maitsesta soola ja pipraga ning jahuta segu.

Klopi lahti munad, sega koore ja hautatud sibulaga. Maitsesta soola, pipra ja värske tüümianiga. Kalla segu tainale. Lisa riivitud juust ja laota see ühtlase kihina sibulate peale. Küpseta pirukat 180-200 kraadi juures ca 35-45 minutit, kuni pirukas on kaunilt kuldpruun ja sisu kalgendunud. Serveerides lisa pirukale veel värsket tüümiani. 

KOOSTISOSAD:

Taimekahjustajate monitooring suurendab taimekaitsetööde efektiivsust!

Eesti Taimekasvatuse Instituut alustas tänavuse üle-eestilise taimekahjustajate monitooringuga, et koguda ja jagada infot tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest põllukultuuridel.

Taliviljad on kasvuhoo sisse saanud, teraviljad jõudnud kõrsumisfaasi ja talirapsidel õiepungad päris suured. Praegune kuivus pidurdab haigustekitajate levikut teraviljadel, kuid on soodne kahjuritele talirapsil. Naeri-hiilamardikas ja kõdra-peitkärsakas on olemas pea igas rapsipõllus.

Kaardil näidatakse taimekahjustajate esinemise kohad ja ajad ning täpsem informatsioon kultuuri, sordi, agrotehnika ja eelvilja kohta. Teadmine taimekahjustajate levikust võimaldab tõrjetööde õigeaegset alustamist, suurendab taimekaitsetööde efektiivsust ning võimaldab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.

Esimene kaart põldude olukorrast on üles laetud 4. mai vaatluste põhjal. 2020. aasta monitooringuandmeid saab jälgida siit: http://monitooring.etki.ee/2020

Kõik taimekasvatajad saavad nutiseadmeid kasutades ise monitooringus kaasa lüüa. Selleks liituge monitooringu töörühmaga. Liitumise täpne juhend avaneb järgneval lingil: http://taim.etki.ee/taim/public/pdf/Ettekanded/Taimekaitse2018/TaimekaitseKoppelMonitooringJuhend.pdf

Taimekahjustajate monitooring kestab juulini.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
22.05.2020

 

Kõik värske puu- ja köögiviljaga kauplejad peavad järgima turustusnõudeid

Põllumajandusamet alustas värske puu- ja köögivilja turgudel ja välimüügilettidel turustamise järelevalvet. Arvestades kujunenud olukorda on veelgi olulisem, et turg jääks ausatele kauplejatele, kohalik toodang jõuaks ostjani ja toodete päritolu kohta avaldatud teave oleks usaldatav.

Nõuded värske puu- ja köögivilja (aiandustoode) turustamisel kehtivad mistahes müügikohtades. Turustatavad aiandustooted peavad olema värsked ja ilma riknemise tunnusteta ning varustatud nõuetekohase teabe ja dokumentidega. Kauba juures hinnasildil peab olema selgelt nähtavalt märgitud päritoluriigi nimi. Kvaliteedi kaotanud aiandustoodete müük, kaasa arvatud soodushinnaga, ei ole lubatud.

Kõigi müügil olevate värskete aiandustoote päritolu tõendamine on müüja vastutus. Lisaks kauba saatedokumentidele pööratakse suuremat tähelepanu pakendimärgistusele, mis peab samuti võimaldama tuvastada toote päritolu. Vajadusel tehakse kontrolle ka tootmiskohtades.

Põllumajandusamet on teinud tihedat koostööd värske puu- ja köögivilja tootjate ja Aiandusliiduga, kohalike omavalitsuste ja turuvaldajate ning teiste riigiasutuste, sh Maksu- ja Tolliametiga, ning tänab kõiki, kes on aktiivselt panustanud ja võtnud ka omalt poolt kasutusele täiendavad abinõud aiandustoodete päritolu jälgitavuse tagamiseks ning olnud abiks nii müügikohtade tuvastamisel kui müüjate nõuetest teavitamisel.

Infovoldik täpsema teabega Värske puu- ja köögivilja turustusnõuded on leitav nii eesti kui vene keeles Põllumajandusameti veebilehelt.

Aiandustooted, millede päritolu ei ole toote juures märgitud, mille müügipakenditel puudub märgistus või mille päritolu ei suudeta usaldusväärselt tõendada, kõrvaldatakse müügilt. Rikkujate suhtes kohaldatakse ettenähtud meetmed ja nende nimed avalikustatakse Põllumajandusameti kodulehel.

Lähem info:
Marika Arula
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
tel 505 8647
marika.arula@pma.agri.ee

Eesti Erametsaliit
Pressiteade
22. mai 2020

Elurikkuse päev! Metsaomanikel on oluline roll elurikkuse hoidmisel

Tänasel rahvusvahelisel elurikkuse päeval kutsub Eesti Erametsaliit üles tunnustama metsaomanike rolli elurikkuse hoidmisel. Säästev metsade majandamine tagab ühiskonnale vajaliku puidu ning aitab hoida metsade mitmekülgsust ja elurikkust muutuva kliima tingimustes.

Sel nädalal avalikustati Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegia aastani 2030, millega sõnastati bioloogilise mitmekesisuse tegevusprioriteedid Euroopas ja globaalselt. Euroopa Metsaomanike Konföderatsioon (CEPF), mille liikmesorganisatsioon on ka Eesti Erametsaliit, tervitas strateegia eesmärki kaitsta ja edendada bioloogilist mitmekesisust. Küll aga on Euroopa metsaomanike hinnangul jäetud kasutamata võimalus ühildada metsanduse ja elurikkuse strateegiate tegevussuundi. Samuti pole arvestatud jätkusuutlike metsanduspraktikate positiivset mõju metsade bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimamuutuste leevendamisele.

Elurikkuse kaitse on osa metsaomanike igapäevasest tegevusest. Uus elurikkuse strateegia jätab tähelepanuta metsaomanike seni tehtud töö ega tunnista nende rolli bioloogilise mitmekesisuse hoidmisel. Strateegias on küll püstitatud siduvad eesmärgid, kuid jäetud arvestamata mitmete oluliste küsimustega, näiteks metsade hooldamise positiivse mõjuga kliimamuutuste leevendamisele läbi puude süsiniku sidumise võime tõstmise. Samuti ei ole strateegias hinnatud seatud eesmärkide sotsiaalset ja majanduslikku mõju ega täpsustatud nende saavutamiseks vajalikke finantsinstrumente.

Ühiskond ootab metsadest väga erinevaid hüvesid ning säästev metsamajandus tagab erinevate looduse hüvede pakkumise tasakaalustatud moel. „Aktiivne ja jätkusuutlik metsamajandus hoiab meie metsad terved ja vastupidavad. Siiani näeme seda tõsiasja ning terviklikku lähenemisviisi multifunktsionaalsetele metsadele uues strateegias puuduvat,“ kommenteeris CEPF-i peasekretär Fanny-Pomme Langue kolmapäeval avaldatud teates.

Uues elurikkuse strateegias peab Euroopa ligi 16 miljonit metsaomanikku nägema kui partnereid, sest just nemad on bioloogilise mitmekesisuse hoidjad umbes 60% Euroopa metsades. Usaldus ja koostöö metsaomanikega võiks strateegiaga seatud eesmärkide saavutamisel olla üheks edu aluseks. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa: „Eestis on umbes 100 000 metsaomanikku, kes pakuvad ühiskonnale lisaks puidule ka teisi looduse hüvesid, olles seeläbi partneriks ka elurikkuse hoidmisel. Kutsume Eestiski üles neid partneritena tunnustama ning looduskaitset ja muid metsaga seotud protsesse planeerima koostöös metsaomanikega.“

Euroopa elurikkuse strateegia raames kavatsetakse uuendada ka säästva metsamajandamise põhimõtteid, kuid seda paralleelselt järgmise EL metsastrateegiaga. Kuna säästva metsamajanduse põhimõtted peaksid metsaomanike hinnangul lisaks bioloogilisele mitmekesisusele arvestama ka piirkondlikke erinevusi maastikes ja elupaikades, austama omandiõigusi ning juhinduma parimatest ja vabatahtlikest tavadest, kutsus CEPF Euroopa Komisjoni üles koostama need suunised osana uuest metsastrateegiast.

Lisainfo:

Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118

Pressiteade
21.05.2020

15. maini sai esitada mesilaspere toetuse (TARU) taotlusi. Kõige rohkem taotlejaid oli Harju- ja Tartumaal.

TARU toetust sai esimest korda taotleda eelmisel aastal. Sel aastal suurenes taotlejate koguarv 50 mesiniku võrra. Taotletud mesilasperede arv on sel aastal veidi väiksem kui eelmisel aastal, aga ainult 172 pere võrra.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: “Hea meel on tõdeda, et mesinikud on mesilasperede toetuse hästi vastu võtnud. Toetuse vajalikkust näitab ka taotlejate arvu suurenemine võrreldes eelmise aastaga.“

Vaata maakondade kaardilt, mitu mesinikku 2020. aastal TARU toetust taotles ning kui paljudele mesilasperedele toetust taotleti:

 

 

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust, aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele ning viib registriandmed vastavusse tegelikkusega. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2020. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2020. a.

Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai seisuga 2020. a. Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini 2020. a.

Eestimaa Talupidajate Keskliit
20.05.2020.a.
PRESSITEADE

Parima talu valimine tuleb ka sel aastal

Hoolimata koroonaviiruse põhjustatud kriisist korraldab Taluliit ka sel aastal parima talu valimise, et rahvale senisest paremini teadvustada kodumaise talutootmise olulisust. 

“Peretalud on Eesti põllumajanduse selgrooks. Arvestades koroonaviiruses põhjustatud kriisi on talutootmise olulisus nüüd veelgi selgemalt välja joonistunud, sest just taludel on kandev roll toidujulgeoleku tagamisel ning üldisemas plaanis kogu maaelu edendamisel, ütles Taluliidu tegevjuht Kerli Ats.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit on igal aastal parima talu konkurssiga teadvustanud ja tunnustanud talutootmise olulisust. Auhinnalised kohad parima talu konkurssil annavad võtijatele võimaluse silma paista ning ka reaalse konkuretnsieelise,” selgitas Kerli Ats ning kutsus ülesse täitma tänasest avatud kandideerimisavaldust. “Kandidatuuri võib esitada lisaks enda talule ka oma naabri omale või mõnele muule talule, mis on esitajale silma paistnud.” lisab ta.

Kandideerima julgustab ka eelmise aasta parima talu tiitli võitja. “Kui juba kolm inimest on käinud soovitamas, et kandideerige, siis võiks ju ikka osa võtta. Talu ei saa kunagi valmis, selle taha ei tasu pugeda. Koguaeg on midagi teha,” ütleb Võrumaal asuva Roosu talu noorperemees Ivar Rosenberg.

Nii nagu eelnevatelgi kordadel oodatakse talusid kandideerima kolme kategooriasse: parim tootmistalu, parim alternatiivtalu ning parim noortalunik. Kandideerimisavaldusi saab täita kuni jaanipäevani.  Kandideerimisavaldus on leitav siit: EESTI PARIM TALU 2020 KANDIDEERIMISAVALDUS

Parimad talud kuulutatakse välja sügisel. Konkurssi korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaeluministeeriumiga ning parimaid talusid valitakse tänavu juba 27. korda.

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel: +372 5647 5660
E-mail: kerli@taluliit.ee
Eestimaa Talupidajate Keskliit

PRESSITEADE
20.05.2020

Põllumajandusuuringute Keskus alustas iga-kevadise seirega heintaimede sileerimise optimaalse aja leidmiseks. Kvaliteetse ja hea toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii konkreetse piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.

Siloseire käigus võetakse proovid Eesti erinevatest piirkondadest ja vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.

„PMK söötade ja teravilja laboris analüüsitakse silo teadurite poolt välja töötatud hindamiskriteeriumide alusel,“ kinnitab laborite ala asedirektor Katrin Idla. „Siloseire eesmärgiks on anda põllumehele teada, millal on optimaalne aeg varuda suurima toitainete sisaldusega rohusööta.“

„Rohusilo toiteväärtus on oluliselt paranenud. Hea energiasisaldusega rohusilo osatähtsus on suurenenud kolmekordselt ja hea proteiinisisaldusega silo osa kahekordselt võrreldes 2002. aastaga kui me seirega alustasime,“ räägib siloseire pikaajaline eestvedaja söötade ja teravilja labori peaspetsialist Ann Akk.

Iga nädal avaldatavaid analüüside tulemusi kommenteerib Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Uno Tamm.

Siloseire jaoks vajalikud proovid võetakse 18. mail, 25. mail, 1. juunil, 8. juunil ja 15. juunil ning nende põhjal pannakse kokku konkreetse nädala sileerimise info. Info avaldatakse Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) veebilehel iga kolmapäev kuni jaanipäevani.

Siloseire https://pmk.agri.ee/et/laborid/siloseire

Info: PMK söötade ja teravilja labor

672 9119 | ann.akk@pmk.agri.ee

Asendusteenistus on tööjõuvahendusteenus taimekasvatustalunike asendamiseks, seda nii planeeritud puhkuse, komandeeringu kui ka ootamatu haiguse korral. Asendusteenistuse eesmärgiks on pakkuda taludele kvaliteetset ja kiiresti kättesaadavat teenust kõigis Eesti maakondades.

2020 aasta lõpuni võib asendusteenust osutada nii looma- kui ka taimekasvatusega tegelevale põllumajandustootjale. Paraku on sektoris kvaliteetset tööjõudu puudu, kuid võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral on äärmiselt oluline. Kümne aastaga on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakkuda.

Eesti Seemneliit on alustanud info kogumist põllumeestelt 2020 hooajaks külvatud oma tarbeks toodetud seemnete kasutamise kohta. Paljud tootjad said täna vastava infopäringu palvega esitada tänavuaastane OTS-deklaratsioon.

Loe lähemalt OTS-seemne infobrošüürist!
Infomaterjal on leitav veebis: OTS-SEEMNE INFOBROŠÜÜR 2020

Täpsem info ja kontaktid leiab aadressil www.seemneliit.ee

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.05.2020

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda, kas metsloomade rändega või vaktsineerimata ja nakatunud mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel nii inimesele kui ka loomale alati surmaga,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Vaktsineerimist teostatakse kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. „Vaktsiinsööta külvatakse väikelennukitelt, mis lendavad võrdlemisi madalalt ning võivad inimesi häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest,“ lisas Niin.

Taust:

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2020. aasta sügisel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006.–2010. külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011.–2014. vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.