Eesti Seemneliit on alustanud info kogumist põllumeestelt 2020 hooajaks külvatud oma tarbeks toodetud seemnete kasutamise kohta. Paljud tootjad said täna vastava infopäringu palvega esitada tänavuaastane OTS-deklaratsioon.
Loe lähemalt OTS-seemne infobrošüürist!
Infomaterjal on leitav veebis: OTS-SEEMNE INFOBROŠÜÜR 2020
Täpsem info ja kontaktid leiab aadressil www.seemneliit.ee
Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.05.2020
Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine
Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval kevadise rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.
Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.
VTA projektijuhi Enel Niine sõnul on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda, kas metsloomade rändega või vaktsineerimata ja nakatunud mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel nii inimesele kui ka loomale alati surmaga,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.
Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.
Vaktsineerimist teostatakse kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. „Vaktsiinsööta külvatakse väikelennukitelt, mis lendavad võrdlemisi madalalt ning võivad inimesi häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest,“ lisas Niin.
Taust:
Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2020. aasta sügisel.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006.–2010. külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011.–2014. vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.
Pressiteade
18.05.2020
Pindalatoetusi on taotlenud juba 5972 klienti, toetusi saab taotleda kuni 15. juunini
Kuni 15. juunini saab PRIAst taotleda otsetoetusi, üleminekutoetusi ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiseid toetusi. Taotlusi saab esitada ainult e-PRIA vahendusel.
Toetusi on kokku ligi paarkümmend ja pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2020. aasta eelarves kokku 240 miljonit eurot.
Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Selleks, et jõuaksime vajadusel juhtida taotlejate tähelepanu võimalikele puudustele taotlustes ja taotlejad saaksid need taotlusperioodil ära korrigeerida, kutsun kõiki taotlejaid ülesse esitama taotlust võimalikult varakult. Ärge jätke taotluste esitamist viimastele päevadele ning võimalusel esitage taotlus ära maikwww.“
PRIA teenindusbürood on alates 18. maist taas klientidele avatud. Pindalatoetuste taotlemise perioodil kuni 15. juunini oleme erakorraliselt avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00-16.00. Selleks, et oleks võimalik järgida kõiki viiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid teenindame ainult eelnevalt aja broneerinud kliente. Aja saate broneerida kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroodesse. Kontaktid leiate https://www.pria.ee/teenindusburood. Soovitame tungivalt esitada oma dokumendid ja taotlused võimalusel läbi e-kanalite (e-PRIA, e-post), et haigestumise risk viia võimalikult madalale.
Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab infot ja abi küsida PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Pindalatoetuste osas saab lisaks abi ka pöördudes MES nõuandeteenistuse konsulentide poole. Täpsem info on leitavwww.pikk.ee.
Palume taotlused esitada võimalikult varakult.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.05.2020
Eriolukorra tõttu pikendatakse kalandustoetuste tegevuste elluviimise tähtaegu
Eriolukorrast tingitud raskuste leevendamiseks muudetakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetmete määrusi, et pikendada tegevuste elluviimise tähtaegu.
Seoses COVID-19 viirusest tingitud olukorraga on väga tõenäoline, et toetuse saajatel ei ole võimalik kinni pidada toetuse määramise otsustes märgitud tegevuste elluviimise tähtaegadest, sest tegevuste plaanipärane elluviimine on takistatud.
„Olen tihedalt kohtunud sektori esindusorganisatsioonidega ning teadlik olulisematest murekohtadest kalandussektoris. Selleks, et vältida tootjate raskustesse sattumist, oli vaja kiiresti reageerida ja pikendada toetatavate tegevuste elluviimiseks antud tähtaegu,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.
Eelnõu puudutab 8 kalanduspiirkonna kohalikku algatusrühma, kuni 58 kala- ja vähikasvatusega tegelevat ettevõtet, ligi 105 kalatöötlemisega tegelevat ettevõtet ning kuni 1330 Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ning Pihkva järvel püügiõigust omavat ettevõtjat, kes on taotlenud või taotlevad toetusi rakenduskava meetmetest.
Muudatus puudutab järgmisi määrusi:
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.05.2020
Leader-toetustega tehtavate investeeringute tähtajad pikenevad
Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas sel nädalal Leader-projektitoetuse määruse muudatuse, mis lubab kohalikel ettevõtjatel ja kodanikuühendustel eriolukorra tingimustes teha investeeringuid paindlikumalt ning pikendab tähtaegu aasta võrra.
„Koroonaviiruse mõju pole jätnud puutumata ühtegi tegevusvaldkonda ning seetõttu tuleb ka Leader-toetustes teha muudatusi, mis lähevad kokku praktikas ilmnenud vajadustega. Muudatuse tulemusena võimaldatakse toetusesaajatel rahulikumalt kõik vajalikud tegevused ja investeeringud ära teha, mis tagab maapiirkondade kestliku arengu,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.
Eriolukorra tõttu on suletud paljud teenused ja asutused, mida ei loeta esmavajalikuks, mistõttu ei ole paljudel võimalik tähtajaks toetatavaid tegevusi ellu viia või investeeringuid teha. Seetõttu muudetakse kohalike arengustrateegiate alusel toetatud tegevuste elluviimine ja investeeringute tegemine paindlikumaks ning tähtaegu pikendatakse ühe aasta võrra. Lisaks on kohalikul tegevusgrupil võimalik 2020. aastal oma strateegiat ja rakenduskava senisest rohkem muuta.
Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi eesmärk on edendada kohalikku elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengustrateegiaid. Üle Eesti tegutseb 26 Leader-tegevusgruppi.
PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
15.05.2020
Muutusid taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tasumäärad
Kasutuses olev taimekaitseseade peab läbima tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel, et see ei ohustaks keskkonda ning inimese tervist.
2020.aasta kevadel toimus muudatus kõikides hindades, uued teenuste tasumäärad on järgmised:
Teenuse nimetus Hind km-ta
Ühe kuni 12-meetrise
töö-laiusega taimekaitseseadmele 70,00
tehnilise kontrolli teostamine
Iga 12-meetrist töölaiust
ületava meetri eest täiendav 4,00
tasu
Transpordi tasu ühe kilomeetri eest 0,7
Volituse taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegemiseks annab Põllumajandusamet. Tasude määrad on paika pannud Põllumajandusamet koos kontrolli teostajatega. Tehnilise kontrolli tegija võetavad tasud peavad olema kulupõhised ja läbipaistvad ning kujundatud selliselt, et kataksid nende teenustega seotud põhjendatud kulutused.
Eestis on 11 tehnilise kontrolli teostajat, kontaktid leiab siit.
Lähem info:
Kaisa Vahtmäe
taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist
kaisa.vahtmae@pma.agri.ee
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2020
Põllumajanduse ministrite videokonverentsi keskmesse tõusid koroonaga seotud meetmed
Kolmapäeval, 13. mail toimus Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse ministrite mitteametlik kõrgetasemeline videokonverents, mille peateemaks olid edasised meetmed COVID-19 mõjudega toimetulekuks.
„Liikmesriigid tänasid Euroopa Komisjoni seniste sammude eest COVID-19 mõjudega võitlemisel põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas, kuid enamik leidis, et need pole olnud piisavad. Seetõttu tegid liikmesriigid rea ettepanekuid, mida võiks veel teha sektori aitamiseks,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.
Minister ütles oma sõnavõtus, et Euroopa Komisjoni ettepanek anda ajutist toetust kuni 5000 eurot ühe tootja kohta ei ole piisav, et lahendada põllumajandustootjate probleemi. „Seetõttu soovime, et esmatootjate puhul seda summat tõstetaks. Selle eesmärk on eelkõige aidata tõhusal viisil eriolukorra tõttu raskustesse sattunud ettevõtjaid,“ ütles Arvo Aller. Tema sõnul on Eesti jaoks oluline ka see, et lisaks seni võetud meetmetele mõeldaks ka sellele, kuidas sektorit aidata kriisijärgsel ajal, mil majandus pole veel taastunud.
Mitu liikmesriiki soovivad eriolukorra mõjude leevendamise abinõusid laiendada siiani katmata sektoritele, sealhulgas linnu-, sea- ja veiselihatootjatele.Aiandussektori puhul soovitakse kompenseerida sektori saamata jäänud tulu. Lisaks paluti arvestada ka USA kehtestatud tariifide mõjudega sektorile. Osale liikmesriikidest valmistas muret ka vabakaubanduslepingute sõlmimise kiirendatud protsess, eelkõige lähtudes raskest olukorrast veiselihasektoris.
Euroopa Komisjon tõdes, et valikute tegemine on vajalik ning kõiki sektoreid aidata ei ole võimalik; samas viitas komisjon võimalusele anda riigiabi. Siiski ei välistanud komisjon võimalust, et tulevikus, olukorra halvenemisel võidakse võtta lisameetmeid siiani katmata sektorite abistamiseks.
Kalanduse valdkonnas pidasid liikmesriigid COVID-19 mõjude leevendamiseks võetud meetmeid üldjuhul ajakohasteks. Siiski rõhutasid mitu ministrit, et eriolukord kestab ilmselt oodatust kauem ja seetõttu on raske praegu hinnata, kas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) muudatused on piisavad. Kriis mõjutab jätkuvalt liikmesriikide kalapüügi, -kasvatuse ja ‑töötlemise sektoreid.
Põhilised EMKFi kriisimeetmed, mida liikmesriigid plaanivad võtta, on püügitegevuse ajutine peatamine ja kalakasvatuste kahjude kompenseerimine. Lisaks on mõnel riigil plaanis anda riigiabi. Sellest lähtuvalt palusid mitu ministrit komisjonil analüüsida täiendavaid rahastamisvõimalusi.
Minister Aller märkis oma sõnavõtus, et tuleb hakata kiiremas korras valmistuma kriisist väljumiseks ja vältida rahastuse katkemist programmiperioodi lõpus. Selleks tuleb ette näha üleminekusätted. Lisaks Eestile mainisid ka mitme teise riigi ministrid üleminekusätete vajalikkust.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2020
Toiduseaduse muudatus loob paremad tingimused toidukäitlejatele
Maaeluminister Arvo Aller saatis täna kooskõlastusringile toiduseaduse muudatuse eelnõu, millega luuakse toidukäitlejatele paremad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks.
Muudatustega asendatakse osas toidukäitlemise valdkondades tegevusloakohustus teatamiskohustusega. „Eesmärk on loobuda riigisisesest loakohustusest ja nõuda tegevusluba vaid valdkondades, mis on ette nähtud Euroopa Liidu otsekohalduvates määrustes,” sõnas maaeluminister Arvo Aller. „Käitlejatele jäävad siiski kehtima kõik toiduohutusega seotud nõuded,” rõhutas minister.
Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning veel mõnes asutuses. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.
Eelnõuga antakse väikeettevõtjatele võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades. „Alustav ettevõtja saab toidukäitlemishoone ja -ruumide projekteerimisel lähtuda lihtsustatud nõuetest. See annab võimaluse enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ning leida oma toodetele turundamisvõimalusi,” lisas Aller.
Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas, valmistatud loomse toidu tarnimist teise kohalikku jaekaubandusettevõttesse on edaspidi kavas võimaldada toiduhügieeni üldnõuete ja teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja väikesemahuline.
Loomset toitu valmistav ettevõtja saab eelnõu kohaselt rakendada jaekaubandusettevõttes toidu käitlemise hügieeninõudeid, kui käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas ning tegevus toimub põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2021.
Maaeluministeerium
Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
Maamajandusse mõeldud 200 miljonit eurot on reedest jagamisvalmis
Maaeluminister Arvo Aller suurendas oma otsusega Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali ning sõlmis MESiga halduslepingu, mis võimaldab maaettevõtjatel alustada koroonakriisi mõjude leevendamiseks ette nähtud finantsmeetmete kasutamist 200 miljoni euro ulatuses.
„Praeguseks on vajalikud sammud tehtud, et saaks avada koroonaviiruse tõttu raskusse sattunud maaettevõtjatele suunatud finantsmeetmed,“ ütles maaeluministerArvo Aller. „Alates reedest, 15. maist on meetmete lõplikud kirjeldused ja kogu taotlemiseks vajalik info sihtasutuse kodulehelt leitav . 200 miljonit eurot on osa valitsuse COVID-19 paketist bio- ja maamajanduse ettevõtete finantseerimiseks, see on oluline summa säilitamaks kodumaise toidu tootmisvõime ning leevendamaks maaettevõtjate majandusraskusi.“
„Igapäevaselt on ettevõtjate põhilised partnerid pangad, kuid praegusel kriisiperioodil pakuvad MESi meetmed pankade teenustele täiendavaid võimalusi selleks, et leida ettevõtjate finantseerimiseks võimalikult häid lahendusi,“ ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg ning lisas, et MES ootab ettevõtjaid taotlusi esitama. Ettevõtjatele jagavad täpsemat infot MESi analüütikud ning lisaks saab taotluste esitamise osas nõu küsida maamajandusvaldkonna konsulentidelt.
MESi kaudu rakendatakse koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu (100 miljoni euro ulatuses), laenukäendust (50 miljoni euro ulatuses) ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid (50 miljoni euro ulatuses).
Meetmete kirjeldused ja lisainfo konsulentide kohta on kättesaadav alates 15. maist MESi kodulehel https://www.mes.ee/covid-19-kriisimeetmed.
Eesti Erametsaliit ja SA Erametsakeskus teade
14. mai 2020
Otsitakse parimat metsamajandajat
Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus ootavad metsamajandajate konkursile kandideerima metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda kestlikult majandavad.
Metsamajandajate konkurss toimub tänavu juba 27. korda. Parima metsamajandaja tiitlile oodatakse kuni 7. juunini kandideerima metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Seejuures ei ole oluline, kas metsaomand on 10 või 1000 hektari suurune või millises vormis seda majandatakse. Oluline on, et seda tehakse hästi.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on erametsaomanike mitmekesisus ja eriilmelisus metsamajanduse kestlikkuse aluseks. “Meil on umbes 100 000 metsaomanikku, kes kõik toimetavad oma metsades isemoodi. See tähendab, et erametsanduses valitseb tõeline bioloogiline mitmekesisus ning iga mets on oma omaniku nägu ja tegu,” rääkis ta. “Kuna ühiskond ootab metsaomanikelt lisaks puidule aina enam teisi ökosüsteemiteenuseid, vaadatakse ka konkursil kandideerijate puhul suuremat pilti ja erinevaid tegevusi, millesse metsaomanikuna panustatakse,” lisas Eelmaa.
Erametsakeskuse juht Jaanus Aun rääkis, et meie metsaomanike taust on väga kirju. “On nii neid metsaomanikke, kes toimetavad igapäevaselt oma esivanematele kuulunud metsades ja hoiavad elus pikka aega tagasi alguse saanud traditsioone. Aga ka neid, kes on muude tegemiste kõrvalt oma metsa lugu alles kujundama hakanud ja soovivad oma lastele ja lastelastele neid väärtusi edasi anda,” rääkis Aun, kelle sõnul võivad parima metsamajandaja tiitlile kandideerida nii väikemetsaomanikud kui ka ettevõtted. “Mõlemate seas on hulgaliselt häid näiteid, kelle tegevust esile tõsta,” teadis Aun.
Metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad 2019. aasta parim metsamajandaja Ardi Allikmets, Hiiumaa Metsaseltsi juht ja metsakonsulent Aira Toss, metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud metsakonsulent Tiit Kosenkranius ja SA Erametsakeskus kontrollispetsialist, metsakonsulent Veljo Kütt. Suve jooksul külastab komisjon kõiki kandidaate ning tutvub nende metsamajanduslike praktikatega, ühistegevusse ja maaelu arengusse panustamise, traditsioonide hoidmise ja muude tegevustega. 2020. aasta parim metsamajandaja selgub suve lõpuks.
Metsamajandajate konkursil kandideerimiseks tuleb 7. juuniks täita ankeet, mille leiab Eesti Erametsaliidu kodulehelt SIIT.
Metsamajandajate konkurssi korraldavad Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus, osalejatele paneb väärilised auhinnad välja STIHL Eesti.