Rubriik: Üldine

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Maaeluministeerium
13.05.2020
PRESSITEADE

Tänasest saavad talupidajate asendusteenust tellida ka taimekasvatajad

Tänasest saab Eestimaa Talupidajate Keskliit alustada asendusteenistuse pakkumist. Erandina saavad sel aastal kasutada asendusteenust lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatusega tegelevad põllumajandusettevõtted.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on praegu taimekasvatuses tipphooaeg ning vajadus kvaliteetse töö järele suur. „Paraku on sektoris kvaliteetset tööjõudu puudu ning võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral, on äärmiselt oluline,“ ütles Aller. Ta lisas, et muudatus on tingitud COVID-19 kriisist ning eesmärk on tagada toidu tootmise jätkumine ja seeläbi Eestis toiduvarustuskindlus.

„Kümne aastaga on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakkuda. Praeguses eriolukorras on eriti oluline, et saame asendusteenusena pakkuda abi ka taimekasvatusettevõtetele ning neile ettevõtetele, kes pole senise asendusteenuse tingimustele vastanud,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning kutsus ülesse julgelt teenust tellima.

Ühtlasi kutsub Eestimaa Talupidajate Keskliit ülesse ka kandideerima asendusteenust pakkuvaks töötajaks. Täpsema info leiab Taluliidu kodulehelt aadressilwww.taluliit.ee

Taust:

• Alates 2008. aastatast on korraldanud talupidajate asendusteenust Eestimaa Talupidajate Keskliit, mille kaudu on võimalik põllumajandustootjatel kasutada toetatavat asendusteenust. Asendusteenust pakutakse kõikides Eesti maakondades.
• Maaeluministeeriumi ellu kutsutud meetme kaudu suurendatakse asendusteenuse eelarvet tänavu 0,5 miljoni euro võrra.
• Talupidajate asendusteenus annab võimaluse loomakasvatusega tegelevatel peretaludel võtta puhke- ja haiguspäevi. Tänavu pakutakse erandina asendusteenust ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele.
• Asendusteenust võib osutada nii looma- kui ka taimekasvatusega tegelevale põllumajandustootjale, kellel ei olnud asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal rohkem kui seitse töötajat ja tema asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaasta netokäive ei ületanud 1 000 000 eurot ning kellel on vähem kui viiele loomühikule vastaval hulgal veiseid, sigu, lambaid või kitsi.
• ETKLi asendusteenistuses töötab täna kokku pea 35 töötajat.
• Eriolukorra kehtimise ajal ja kuni 2020. aasta lõpuni võib taimekasvatuse valdkonnas asendaja olla isik, kellel on vähemalt üheaastane töökogemus põllumajandusettevõttes või omandamisel põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus.
• Teenust finantseeritakse alates 2005. aastatast kuni 80% ulatuses riigieelarvest. Talunikel tuleb tasuda teenuse omafinantseering. Omafinantseeringu määr on seotud põllumajandusettevõtte käibe suurusega.
• Asendusteenusest on välja kujunenud oluline tugiteenus peretaludele ja noortalunikele.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
13.05.2020

Taimekaitsetöödel peavad ohutusnõudeid järgima kõik kasutajad

Taimekaitse hooaeg on alanud ja Põllumajandusamet tuletab meelde, et ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning kõik teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi infolehele, kus on juhendina kirjas täpsed kasutustingimused.

Majandus- ja kutsetegevuses  tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust. Kasutatav taimekaitseseade peab olema töökorras. Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid.

Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine. Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, on oluline kinni pidada kõigist veekaitsevööndi ning teistest kasutuspiirangutest. Eestis turule lubatud taimekaitsevahenditele seatud kasutuspiirangutega saab tutvuda siin.

Kõigi tolmeldajate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja kõikide õitsvate taimede, sealhulgas umbrohtude pritsimise keeld. Põllumajandusamet jätkab sel hooajal teravdatud tähelepanuga taimekaitsevahendite kasutamise kontrolle rapsikasvatuses. Nende käigus võetakse ka proovid taimikust ja see võimaldab kindlaks teha kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamise ning seda, kas on kasutatud lubatud vahendit ja õigel kultuuril.

Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00–05.00).

Avalikus kohas ja elamu vahetus läheduses tuleb umbrohu tõrjumiseks eelistada niitmist, trimmerdamist ja rohimist. Taimekaitsetöid võib teha üksnes juhul, kui taimehaigusi ja kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega. Taimekaitsetöid ei tohi teha kõrvalise inimese juuresolekul. Koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel võib kasutada üksnes vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid.

Igal juhul tuleb rangelt järgida kõiki eelpool nimetatud ohutusnõudeid, et mitte ohtu seada ennast, oma lähedasi ja ümbritsevat keskkonda.

Eestis registreeritud taimekaitsevahendid on leitavad taimekaitsevahendite registrist.

PRESSITEADE
13.05.2020

Kuni 15. maini saab esitada mesilaspere toetuse taotlusi

Tänaseks on PRIAle mesilaspere toetuse taotluse esitanud 916 mesinikku 13 365 mesilasperele. Toetust saab taotleda veel kuni 15. maini. 

Mesilaspere toetus aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ja põllumajanduskultuuride saagikust ning aitab kaasa põllumajandusloomade registris mesilasperede registreerimisele. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2020. aastal on eelarve suuruseks 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2020. a.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana.

Mesinik peab tema poolt peetavate mesilasperede arvu 1. mai 2020. a seisuga teatama põllumajandusloomade registrisse hiljemalt 15. mail.

Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini 2020. a. Kui taotluses esitatud mesilasperede arv enne 15. juunit väheneb, siis tuleb esitada e-PRIAs taotluse muudatusavaldus koos põhjendusega, miks on mesilasperede arv vähenenud.

Toetuse täpsed tingimused on leitavad toetuse lehelt. Taotlejad saavad abi küsida ka PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonilt 7377 679

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.05.2020

Arvo Aller kohtus videosilla vahendusel oma Saksa kolleegiga

Maaeluminister Arvo Aller kohtus 12. mail videosilla vahendusel Saksamaa toidu ja põllumajandusministri Julia Klöckneriga, et arutada Saksamaa eesistumise ajal lahendamist vajavaid probleeme.

„Uus Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperiood, mis algab 1. juulil, ei ole Saksamaale kerge, sest muude küsimuste kõrval tuleb eesistujamaal hakata lahendama Covid-19 viiruse põhjustatud kriise. Mul on hea meel, et pandeemiakriiside kõrval saime rääkida ka maaelu ja põllumajanduse vaatest olulistel teemadel,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

„Üks Eesti jaoks olulisi murekohti on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) finantseerimise tagamine, mis tuleb viia kooskõlla põllumajandusele pandud ootuste ja kohustustega. Kindlasti on vaja jõuda kiiresti kokkuleppele järgmise perioodi eelarves ja liikuda edasi otsetoetuste võrdsustamise suunal,“ toonitas Aller.

„Probleemina tõime esile väikesemahulise rannapüügi ning sisevete kalapüügi võrdse kohtlemise vajaduse,“ lisas Aller. „Samuti soovime kvoodiülekande suurendamise võimalust, kuna kalaturul on keerulised ajad.“

Euroopa rohelisest kokkuleppest rääkides jagas Saksa põllumajandusminister Julia Klöckner meie arvamust, et roheleppes püstitatud eesmärgid nõuavad adekvaatseid rahalisi panuseid. „Meil tuleb põllumajandusministritena edasi liikumiseks jõuda võimalikult ruttu ühisele seisukohale, nii finantseerimise kui ka eesmärkide puhul,“ toonitas Klöckner.

Aller tunnustas Saksa kolleegi algatuse eest seada piirid toidulisandites ja rikastatud toitudes kasutatavatele vitamiinidele ja mineraalainetele. „Eesti toetab sakslaste algatust ja loodab väga, et Euroopa Komisjon jätkab tööd piirnormide sätestamisel,“ ütles Aller.

Käsitlevate teemade hulgas puudutati veel roheleppe valguses loodava strateegia „Talust toidulauani“ valmimist, toidujulgeoleku tagamist ja teisi võimalikke koostöökohti. „Ühtlasi oli mul hea meel kutsuda Saksa kolleegi üles toetama Eesti algatust nimetada 2025. aasta rahvusvaheliseks rukkiaastaks ning panustama aasta korraldamisse,“ sõnas Arvo Aller.

Pressiteade
12. mai 2020

PRIA avab 18. mail taas teenindusbürood

Alates 18. maist 2020. a avab PRIA taas maakondlikud teenindusbürood. Pindalatoetuste taotlemise perioodil kuni 15. juunini oleme erakorraliselt avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00-16.00.

Teenindusbüroodes järgime kõiki turvalisuse nõudeid: järgime 2+2 reeglit, desinfitseerime käsi, pärast iga kliendi teenindamist puhastame pinnad, teenindusbüroos saab korraga viibida 1-2 klienti.

2. mail algas PRIAs otsetoetuste, üleminekutoetuste ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. See on kõige suurema taotlejate arvuga toetus, mida PRIA välja maksab. Selleks, et saaksime aidata võimalikult paljusid kliente, on meie teenindusbürood avatud kõigil tööpäevadel kell 9.00-16.00. Selleks, et oleks võimalik järgida kõiki viiruse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid, teenindame ainult eelnevalt aja broneerinud kliente. Aja saate broneerida kas meie kodulehe kaudu aadressil https://web.pria.ee/broneering või helistades teenindusbüroodesse. Kontaktid leiate https://www.pria.ee/teenindusburood.

Soovitame siiski tungivalt esitada oma dokumendid ja taotlused võimalusel läbi e-kanalite (e-PRIA, e-post), et haigestumise risk viia võimalikult madalale. Kuni teenindusbüroode avamiseni toimub kogu suhtlus PRIA ja klientide ning koostööpartnerite vahel kas telefoni, e-posti või kirja teel.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
08.05.2020

11.–16. mail toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kagu-Eesti aladel kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaa Narva jõe poolsetel aladel. Seejärel teostatakse vaktsineerimist Lõuna- ja Kagu-Eestis piirialadel ning tööd lõpetatakse Ida-Virumaa veel vaktsineerimata aladel.

VTA metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul pole marutaud Euroopast kuhugile kadunud. „Sellel aastal tuvastati marutaudijuhtum Lääne-Prantsusmaal, kus haigus leiti illegaalselt Põhja-Aafrikast toodud kutsikal. Lisaks tuvastati eelmisel aastal marutaudijuhtumid metsloomadel näiteks Poolas, Rumeenias ja Türgis. Endiselt esineb rohkelt surmavat haigust Venemaal, Valgevenes ning Ukrainas,” kirjeldas Niin.

“Eesti on täna marutaudivaba, kuid siiski jätkatakse nii metsloomade kui ka koerte ja kasside kohustusliku vaktsineerimisega, et vältida haigusjuhtumeid, mis võivad ohustada ka inimesi,“ selgitas Niin.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:
• Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
• Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
• Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
• Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab VTA kodulehelt www.vet.agri.ee ning veebilehelt www.marutaud.ee

Taust
Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik ning marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006–2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011–2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel.

Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal.

Piirialadel metsloomade vaktsineerimise tulemusel pole marutaud läbi metsloomade rände Eestisse tagasi levinud. Seega saab öelda, et metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine on olnud vajalik ning väga tulemuslik. Uuringute põhjal võib öelda, et üle kolmveerandi sihtgrupi loomadest on vaktsiinisööta söönud.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.05.2020

 Käib toetustaotluste vastuvõtt ohustatud tõugu loomade pidamiseks

Alates 2. maist saab taotleda toetust ohustatud tõugu loomade pidamiseks ja loomade heaolu parandamiseks.

Põllumajandusloomade ohustatud tõugude pidamist on Eesti maaelu arengukava kaudu toetatud alates 2004. aastast. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi seisukohast oluliste kohalike tõugude säilimine. Toetatakse eesti maatõugu veise, eesti, tori ja eesti raskeveohobuse ning eesti vuti pidamist.

„Alates sellest aastast saab toetust taotleda ka kihnu maalamba kohta, kes kanti ohustatud tõugude loetellu eelmise aasta sügisest,“ ütles Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.

Loomade heaolu toetust antakse veiste, hobuste, lammaste, kitsede, sigade ja munakanade täiendavate heaolunõuete täitmise eest. Kui seni toetati sigade heaolu vaid põhuallapanuga sigalates, siis alates tänavusest toetatakse heaolu parandamist ka vedelsõnnikutehnoloogiaga lautades, kus üldjuhul on palju loomi ning suur loomtihedus.

Sellistes lautades tuleks võimaldada loomadele suuremat liikumisvabadust, mistõttu on üks nõue tagada rühmasulgudes peetavate sigade kohta suurem põrandapind. Samuti tuleb tagada põrsaste valutu kastreerimine ning paigaldada sigade pidamise ruumi kaamera. „Kui tõuseb loomapidaja võimekus sigu jälgida, saab ka tekkida võivaid probleeme kiiremini lahendada,“ lausus Katrin Rannik.

Taotluste vastuvõtmine algas 2. mail ning taotlusi saab esitada kuni 21. maini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Kui taotlust ei ole sel perioodil võimalik esitada, siis hilinenud taotlusi võetakse vastu kuni 15. juunini. Täpsemad juhised toetuste taotlemiseks leiab PRIA kodulehelt – https://www.pria.ee/toetused/OTL_2020.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
08.05.2020

Mahetootmisega jätkajad saavad esitada andmeid 15. juunini

Mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, sh mitteharitavatelt aladelt taimede või seente korjamisega, seemne ja paljundusmaterjali tootmise, ettevalmistamise ja turuleviimisega, loomakasvatuse ja mesindusega jätkavad tootjad peavad Põllumajandusametile 15. juuniks esitama oma tootmise andmed ja tasuma riigilõivu.

Esitada tuleb andmed kõikide kasutusel olevate põldude ja muu kasutuses oleva maa kohta, kasvatatavad või korjatavad liigid, mesilasperede asukohad.

Andmed saab esitada:

• Maaeluministeeriumi kliendiportaalis https://portaal.agri.ee Abistava juhendi leiab siit
• Digitaalselt allkirjastatult vastava maakonna peaspetsialisti e-postile.
• Paberkandjal maakonna esindusse (palume eelnevalt aeg kokku leppida).

Pärast 15. juunit kasutusele võetud maad jäävad käesoleval aastal mittemahepõllumajanduslikuks.

Põllumajandusametile ei pea esitama põldude andmeid, kui need esitatakse samal aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) mahepõllumajandusele ülemineku, mahepõllumajandusega jätkamise toetuse või ühtse pindala toetuse taotlemisel ja esitatud põldude loetelusse on kirja pandud põldude maakasutuse staatused.

Riigilõivud saab tasuda taotluse täitmisel läbi panga lingi või eraldi maksena. Info riigilõivude kohta leiab siit

Lähem info tootjatele Põllumajandusameti spetsialistidelt igas maakonnas, kontaktid leiab siit

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
07.05.2020

 VTA kontrollis pisteliselt puu- ja köögiviljades taimekaitsevahendite sisaldust

Kontrolliti vastavalt hooajalisusele import aed-, puu- ja köögivilju. Uuritud partiid olid nõuetekohased.

Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kristi Kallipi sõnul oli pistelise proovivõtu eesmärgiks kontrollida värske puu- ja köögivilja nõuetele vastavust. „Veendumaks, et värsked puu- ja köögiviljad, mis jõuavad meie turule, oleksid kasvatatud, hoiustatud ja transporditud nõuetele vastavalt ning ei ohustaks Eesti elanike tervist, võtsime taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogrammi väliselt täiendavad proovid taimekaitsevahendite (TKV) jääkide määramiseks,“ selgitas Kallip.

Ohutuse hindamiseks analüüsiti maasikate, tomati, apelsinide ja viinamarja partiisid põhilistest tarneriikidest (Egiptus, Kreeka, Holland). Maasika proovid võeti Harju- ja Tartumaa müügiletist ning teised proovid Harjumaal asuvast hulgilaost, kust jõuab kaup edasi ka kõikidesse teistesse Eesti maakondadesse. Kõik proovid vastasid nõuetele ning TKV jääkidele kehtestatud piirnormide ületusi ei tuvastatud.

„Kuna praegu kodumaiseid värskeid aiasaadusi veel turul pole ning palju tarbitakse värskeid tooteid, mis on pärit teistest riikidest, siis võtsime proovid nendest tootegruppidest, mida eestlased nendest enim tarbivad,“ kirjeldas Kallip. Samuti tuletab Kallip meelde, et toituda tuleks mitmekesiselt. „Parimaks toidust tulenevate ohtude ja riskide hajutamiseks on tarbijal soovitslik toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt,“ lisas Kallip.

Sellel aastal võtab VTA TKV jääkide kontrollprogrammi raames toidust 250 seireproovi. Fookuses on jätkuvalt nii kodumaised kui mitte-Eesti päritolu maasikad ning eestlaste toidulaual olulisel kohal olevad toidugrupid nagu kartul, porgand, tomat, kurk ja õun.

Pressiteade
06-05-2020

Euroopa Parlamendi president David Sassoli avaldus ELi majanduse elavdamise kava kohta, mis on seotud ELi järgmise pikaajalise eelarvega (2021-2027):

„Praegu on hetk, mil ELi eelarve kasutamisel peab olema julge ja ambitsioonikas. Parlament on selles protsessis kõrvuti teiste ELi institutsioonidega võtmemängija, üheskoos peame me tagama, et uus eelarve oleks parim võimalik vahend Euroopa majanduse elavdamiseks ja kodanike aitamiseks. Peame ilmtingimata jõudma kokkuleppele nii taastamiskava kui ka järgmise mitmeaastase eelarve osas.

Enne kriisi puhkemist seadsid parlamendiliikmed väga ambitsioonikad eesmärgid. Praegu ei ole õige aeg neid ambitsioone vähendada. Oluline on kokku leppida taastamiskavas ja eelarves, mis vastaksid meie ees seisvatele väljakutsetele.

Majanduse elavdamise pakett peab olema mahukas ja pakkuma lisaväärtust ning see peab olema tugeva mitmeaastase finantsraamistiku osa. Me ei tohi unustada pikaajalisi investeeringuid ja strateegilisi eesmärke. Kriis on suurendanud majanduslikku ebavõrdsust Euroopa piirkondade vahel ja taastamiskava peab aitama seda lõhet vähendada.

Vahendid peavad olema kiirelt kättesaadavad nii liikmesriikidele, ettevõtetele kui kriisist mõjutatud töötajatele. Kiire reageerimine on oluline.

Eelarvepädeva institutsioonina peab parlament olema kaasatud taastamiskava koostamisse. Samuti kavatseme põhjalikult uurida liidu pikaajalise eelarve uut ettepanekut. Lisaks kordame, et EL vajab erakorralist eelarvekava.

Parlamendiliikmetel peab olema õigus investeerimisotsustes kaasa rääkida, sest just nemad esindavad kodanikke ja ühist hüve. Nagu parlament on oma ametiaja algusest saadik tõestanud, ei ole see vaid kummitempel.

Komisjoni kavandatud ELi omavahendite suurendamine on positiivne, kuid see ei tohi jääda ühekordseks sammuks ning sellega peavad kaasnema uut liiki omavahendid, mis on eeltingimus pikaajalise eelarve osas kokkuleppe saavutamisele.

Praegune kriis mõjutab kogu Euroopat. Peame Euroopa liidritena selle väljakutsega toime tulema. Peame kaitsma kõige haavatavamaid. Kriisiajal peab Euroopa olema tugev ja töötama kõigi eurooplaste veelgi enam kui varasemalt.“

Taustainformatsioon

Euroopa Parlament võtab järgmisel nädalal täiskogu istungil vastu resolutsiooni ELi majanduse elavdamise kava (nn taastamiskava) kohta.

Resolutsiooni keskmes on ELi mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021-2027 ning Euroopa Parlament nõuab parlamendi rolli kaitsmist. Ettepaneku eesmärk on tagada demokraatlik kontroll, läbipaistvus ja vastutus.

Euroopa Parlament hääletab järgmisel nädalal seadusandliku algatusraporti üle, milles tehakse ettepanek 2021. aasta erakorralise eelarvekava kohta.

Kui Euroopa Komisjon esitab uued ettepanekud, on parlament valmis kiiresti reageerima ja panema juunis toimuval täiskogu istungil paika parlamendi läbirääkimisvolitused.