Rubriik: Üldine

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Pressiteade
6.mai 2020

Balti riikide põllumehed: ELi eelarve uus ettepanek peab vähendama ebavõrdsust

Eesti, Läti ja Leedu 12 põllumajandusorganisatsiooni saatsid 5.Mail Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Layenile ühise pöördumise, milles rõhutatakse, et Euroopa Liidu pikaajaline eelarve aastateks 2021-2027 peab looma head ja õiglased võimalused majanduse taastumiseks COVID-19 pandeemia negatiivsetest mõjudest. Pöördumises, millega on liitunud nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kui Eestimaa Talupidajate Keskliit, märgitakse, et ühenduse eelarve peab vähendama Euroopa põllumajandustootjate vahelist ebavõrdsust, mitte süvendama seda.

„Põllumehed peavad kiiresti kohanema muutuva turuolukorra, suurenenud hindade kõikumise ning häiretega, mis võivad ohtu seada meie toidujulgeoleku. Põllumajanduse otsetoetused on kriisi ajal põllumajandustootjatele oluliseks sissetulekuks ja pakuvad teatud kindlustunnet. Praeguses olukorras on just meie põllumehed kõige haavatavamas olukorras, sest nad saavad ELis kõige madalamaid põllumajandushüvitisi. Balti riikide põllumeeste sissetulekud sõltuvad seega palju rohkem turuolukorrast kui teistes riikides,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul märgivad Balti riikide põllumeeste esindusorganisatsioonid saadetud pöördumises, et praegused märgid süvenevast kriisist tekitavad põllumajandustootjates ebakindlust. Olukord sarnaneb tugevalt 2014. aasta Venemaa impordikeelu tõttu tekkinud kriisile Euroopa põllumajanduses – toonane kriis mõjutas ebaproportsionaalselt palju just Baltimaade põllumajandustootjaid. Murelikuks teeb seegi, et praeguses kriisis on mitmete ELi liikmesriikide käitumine oluliselt häirinud ELi ühisturu toimimist.

Balti põllumehed leiavad komisjoni presidendile saadetud kirjas, et ELi ambitsioonikas kava majanduse taastamiseks ja õiglane ELi ühine põllumajanduspoliitika peavad aitama Euroopat taas ühendada. Euroopa Komisjoni poolt esitatav uus eelarvekava pakub ainulaadse võimaluse lõpetada põllumeeste kohtlemisel ebaõiglus ja suurendada Euroopa toidutootjate vastupanuvõimet kriisidele.

Balti riikide põllumeeste esindusorganisatsioonide hinnangul on võtmetähtsusega, et liikmesriigid oleks kõrgete eesmärkide nimel valmis piisavalt panustama ELi eelarvesse. Põllumajanduse valdkonnas nõuavad nad, et eelarves säilitatakse piisavad eraldised ÜPP raames nii otsetoetuste maksmiseks kui maaelu arengu poliitika rahastamiseks, seejuures on jätkuvalt vaja häid turukorralduse meetmeid. Kiirendada tuleb otsetoetuste ühtlustamist liikmesriikide vahel.

„Põllumajandustootjad soovivad panustada sellest kriisist väljatulemisse. Kuid kett on nii tugev kui selle nõrgim lüli. Palume Euroopal käsitleda oma tulevases eelarves kõiki lülisid võrdsetena ja lõpetada Balti põllumeeste kohtlemine teise klassi kodanikena,“ märgitakse Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste ühises pöördumises.

Taust

Balti riikides on viimastel aastatel otsetoetuste tase olnud ca 54–60% ELi keskmisest, samas kui tootmiskulud on ELi keskmisest olnud oluliselt kõrgemad. 2017. aastal moodustasid tootmiskulud Eestis 129%, Lätis 113% ja Leedus 112% ELi keskmisest.

Balti riikide otsetoetuste ebaõiglaselt madal tase on pikaajaline anomaalia, mis ulatub tagasi Euroopa Liiduga liitumise aega. Toetuste arvutamise aluseks võeti periood, mil Balti riikide põllumajandustootmine oli ajaloolises madalseisus. Aja jooksul on toetuste tase küll suurenenud, aga põhimõtteliselt jätkub ajalooline ebaõiglus tänaseni.

Seitse aastat tagasi, 2013. aasta veebruaris, otsustas Euroopa Ülemkogu ühehäälselt, et „hiljemalt 2020. aastaks peaksid kõik liikmesriigid otsetoetuste maksmisel saavutama vähemalt taseme 196 eurot hektari kohta jooksevhindades”. Balti riikide põllumajandustoetuste tase on sellele vaatamata olnud ainult 54–60% Euroopa Liidu keskmisest, hoolimata korduvatest üleskutsetest lõpetada selline põllumajandushüvitiste ebaõiglane jaotamine, mis ei kajasta põllumajanduse tegelikku olukorda Eestis, Lätis ja Leedus. Madalad toetustasemed ei aita kaasa ka kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Euroopa Ülemkogu laual olnud viimane versioon ELi eelarvest ei kajastanud piisavalt vajadust lõpetada Balti riikide põllumajandustootjate ebaõiglane kohtlemine. Euroopa Komisjon peaks lähiajal tegema uue ettepaneku Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta.

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, tel 5205 857, e-post: roomet.sormus@epkk.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE

Haapsalu ja Läänemaa võtavad üle Eesti toidupiirkonna tiitli

Alates maikuust võtab Haapsalu ja Läänemaa Vana-Võrumaalt üle Eesti toidupiirkonna tiitli, millega algab Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.

„Läänemaa püüab üllatada oma külalisi aasta vältel erinevate maitseelamustega. Kiideva külaprouade retsepti järgi tehtud kilurullid on saanud presidendi vastuvõttude lahutamatuteks kaaslasteks.  Mis on petiemand või voosihaps, seda peab tulema ise Läänemaale uurima,“  ütles Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. „Meie juures saate tutvuda nii traditsiooniliste kui ka trendikate maitsetega populaarsetes kohvikutes, üritustel, talutoodetena või retseptidena kaasa,“ lisas Karlson.

„See on viies kord, kui Maaeluministeeriumi algatusel valitakse Eestis välja piirkond, kellele antakse võimalus aasta jooksul tutvustada oma kandi maitseid. Läänemaa puhul olid märksõnadeks rannarootsi traditsioonid ja Haapsalu kohvikukultuur, mis kaalukausi sel aastal nende kasuks kallutas,“ ütles Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Hoolimata sel aastal teisiti saabunud kevadest on Haapsalul ja Läänemaal kavas üllatada oma külalisi paljude uute maitsete ja põnevate toidukultuuriüritustega. „Ootame inimesi osa saama meie sügisesse kavandatud toidunädalast või gurmeeturust, plaanis on korraldada õpitubasid, avada legendaarsed Haapsalu kohvikud ja maitseelamusi pakkuvad restoranid,“ lisas Sihtasutus Läänemaa turismijuht Annika Mändla. „Uudistama tasub tulla juba kevadel,  sest meie juures saab privaatselt ja mugavalt nautida esimesi sooje ilmasid.“

Toidupiirkonna projekti eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. „Toit on alati olnud ühendaja ja suhete soodustaja. Projekti abil kutsume suuremale koostööle toidutootjaid, toidu väärindajaid ja kohalikke kogukondi, et avastada oma piirkonna identiteeti toidu kaudu ja muutuda seeläbi atraktiivsemaks ka külaliste jaoks,“ sõnas Kadi Raudsepp.

Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja oma maitsetega meie elu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa ja viimati Vana-Võromaa, kes mai alguses piirkonna sümboli, 1,5 meetri pikkuse kahvli, Haapsalule ja Läänemaale üle annab.

Vaata Vana-Võromaa kokkuvõtet piirkonna maitsete aastast: https://www.youtube.com/watch?v=GRlqF-E1haA

PRESSITEADE

PMK: Põllukultuuride katsed aitavad põllumajandustootjal valikut teha

Põllumajandusuuringute Keskuses tehti eelmine aastal 248 põllukultuuri sordi osas riiklikke majanduskatseid. Tulemused on põllumeestele abiks sordi valikul, võimaldades hinnata, kuidas erinevad sordid Eesti tingimustele vastu peavad ning millised olid saagi- ning kvaliteedinäitajad.

„Majanduskatsete eesmärk on võrrelda erinevaid sorte ühesugustes kasvutingimustes sordilehte võtmiseks,“ selgitab Põllumajandusuuringute Keskuse asedirektor Andrus Rahnu katsete üldist eesmärki. „Iga katse kestab vähemalt kaks aastat ja katsealad on valitud võimalikult ühtlase mullastiku ja reljeefiga, nii et kõik katses olevad sordid oleksid võimalikult võrdsetes tingimustes.“

Riiklikke majanduskatseid viidi 2019. aastal läbi kolmes Põllumajandusuuringute Keskuse katsekohas: Viljandi katsekeskuses, Võru katsejaamas, Kuusiku katsekeskuses ning lisaks ka Jõgevamaal Eesti Taimekasvatuse Instituudis. Kokku oli 2019. aastal katses 248 põllukultuuri sorti. Võrdluseks 2018. aastal oli see arv 227. Uue kultuurina saab nimetada kanepit, mis 2019. aastal oli katses ühe sordiga. Tänavu on katses juba kaks kanepi sorti.

Tulemused koondati kogumikku „Sordivõrdluskatsete tulemused ja kvaliteet”, mida Põllumajandusuuringute Keskuse Viljandi katsekeskus annab välja juba 21. korda. Kogumik sisaldab 2019. aastal läbiviidud riiklike majanduskatsete (sordivõrdluskatsete) tulemusi ning annab ülevaate tunnustatud seemnepõldude kasvupinnast sortide lõikes.

„Trükiseid on võimalik saada PMK katsekeskustest,“ annab Viljandi katsekeskuse majanduskatsete büroo juhataja Ülle Soorm teada. „Aga jagame neid ka meie koostööpartnerite kaudu.“

Kogumik on üleval PDF-failina ka meie veebilehel.
Kõik tulemused on ka digitaalselt kättesaadavad sordivõrdluskatsete andmebaasist.

Viljandi katsekeskuse kontaktid:
e-post viljandi@pmk.agri.ee
telefon 433 4406

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.05.2020

Veterinaar- ja Toiduamet jätkab maikuus plaaniliste kohapealsete kontrollidega

Amet jätkab lisaks kontaktivabadele ja vahetut reageerimist vajavatele kontrollidele ka prioriteetsete plaaniliste kontrollidega ettevõttes kohapeal.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Katrin Reili rõhutab, et kõikidel kontrollidel, mis teostatakse ettevõttes kohapeal, rakendatakse kõiki ettevaatusabinõusid, et kaitsta nii oma töötajaid kui ka kliente. „Järelevalvet tehes lähtutakse 2+2 põhimõttest ja kasutatakse kaitsekindaid ning vajadusel ka maski. Kontrollidel järgitakse kõiki Terviseameti soovitusi ja eriolukorra juhi poolt kehtestatud meetmeid,“ selgitas Reili.

Eriolukorras teostatavad kontrollid puudutavad ennekõike kõrgesse ja keskmisesse riskiastmesse hinnatud tegevusi. „Tänaseni oleme teinud posti teel või elektroonselt edastatud dokumentide kontrolle ja teostanud järelevalvet käitleja või loomapidaja juures juhtudel, mille puhul toidu ohutuse ja looma heaolu ning tervise tagamine muul viisil pole võimalikuks osutunud. Järelevalveasutusena peame jätkama lisaks eelnevale ka ennetava iseloomuga kohapealsete plaaniliste kontrollidega, veendumaks nii loomapidaja kui ka toidu tootja, valmistaja või müüja tegevuse nõuetekohasuses,“ kirjeldas Reili.

Kaupade nõuetekohasust kinnitavate tõendite (nt sertifikaatide) väljastamiseks läbiviidavad toimingud, tapamajade kontroll ja piiripunktide töö jätkub tavapäraselt. Ametil on tagatud valmisolek reageerimaks ohuolukordadele nagu loomataud, toidutekkeline haiguspuhang ning loomade väärkohtlemine.

Kogu suhtlus toimub endiselt eelistatuna telefoni, e-posti või kirja teel. Kõikidele kirjadele ja telefonikõnedele vastatakse. Juhul kui soovitakse siiski ametnikuga kohtuda, palume eelnevalt aeg kokku leppida. VTA kontaktandmed on leitavad siit.

Klientidel palume kõik võimalikud toimingud teostada e-kanalites. Andmeid ja taotlusi saab edastada läbi riikliku alkoholiregistri ja kutselise kalapüügi registri. Samuti on läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali võimalik teha väljaveosertifikaatide taotluseid.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30. aprill 2020

Alates  2. maist saab esitada 2020. aasta pindala- ja loomatoetuste taotlusi

Maaeluministeerium kutsub alates 2. maist esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 2020. aasta pindala- ja loomatoetuste taotlusi.

„Pindala- ja loomatoetused, mille taotlemine sel laupäeval peale hakkab, aitavad tagada omamaise toidu jõudmist iga pere toidulauale ning innustada põllumehi kasutama keskkonnahoidlikke praktikaid,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.  Ministri sõnul on praeguses eriolukorras riigile äärmiselt oluline omamaine toidutootmine ning põllumajandustootjate tegevus väärib igati tunnustamist ja toetamist.

Taotluste vastuvõtmine algab 2. mail ning taotlusi saab esitada kuni 21. maini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna  kaudu. Kui taotlust ei ole sel perioodil võimalik esitada, siis hilinenud taotlusi võetakse vastu kuni 15. juunini. Täpsemad juhised toetuste taotlemiseks leiab PRIA kodulehelt.

2020. aastal on võimalik taotleda 18 erinevat pindala- ja loomatoetust (otsetoetused, üleminekutoetused ning Eesti maaelu arengukava 2014−2020 keskkonna-, mahe- ja loomade heaolu toetused), mille jaoks on eraldatud Euroopa Liidu ja Eesti riigieelarvest kokku 240 311 000 eurot. „Toetuste kogueelarve on võrreldes eelmise aastaga kasvanud üle 20 miljoni euro tänu otsetoetuste eelarve suurendamisele, neid hakatakse välja maksma juba aasta lõpus,“ lisas maaeluminister Arvo Aller.

PRIA teenindusbürood avatakse peale eriolukorra lõppu ja lisaks on võimalik abi saada ka konsulentidelt – https://www.pikk.ee/teenused-ja-tooted/e-pria-kasutamise-juhendamine-2020-a/

Eestimaa Talupidajate Keskliit
Ühisavaldus
29.04.2020.a.

Üleskutse Eesti rahvale: eelistage kohalikku toitu!

Olukorras, kus majandus on ebastabiilne ning toidujulgeolek on muutunud väga oluliseks märksõnaks, teevad kodumaised väiketöötlejad ja talunikud ühispöördumise Eesti rahvale kutsudes üles tarbima kohalikku  toitu.

“Eriolukord riigis on toonud meid sinna punkti, kus väiketootjad ja talunikud on oma jõud ühendanud, et teha ühispöördumine Eesti rahvale. Käesolevaga kutsume kõiki üles eelistama kohalikku toitu, mis on puhas ja kohalikke maitse-eelistusi arvestades valmistatud kohalikule tarbijale,” ütleb Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

“Sellistes riikides, kus läheb hästi, on Eestiga üks tugev erinevus- nendes eelistatakse kohalikku toitu välismaa omale. Näiteks võtame Saksamaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal on jõutud nii kaugele, et juba kevadel tehakse põllumehega kokkulepped ära ning mitmel pool makstakse pool rahast ette. Keegi tarbijatest ei tee häält, kui kurk on liiga kõver või kartul liiga suur. Inimesed lihtsalt armastavad kohalikku ja ehedat toitu,” kommenteerib Otse Tootjalt Tarbijani eestvedaja Emil Rutiku ning lisab, et näiteks Prantsusmaal on üsna tavaline, et inimesed käivad poest vaid tikku ja  patareisid ostmas, sest kõik muu tuleb kohalikelt kasvatajatelt ja tootjatelt. “On aeg mõelda sellele,  et olenemata poliitilisest olukorrast, iga sent, mis kukub meile tagasi, annab meile õitsengut, iga sent, mis me anname välja, on õitseng mujal.”

“Keegi ei osanud uskuda, et selline olukord võib maailmas tulla nagu praegu seoses viirusega tekkinud on. Kui kogu aeg on siiani räägitud strateegilisest toidujulgeolekust, siis nüüd ongi see strateegilise toidujulgeoleku aeg käes,” ütleb Saaremaa Talupidajate Liidu  juhatuse liige Aivar Kallas, kelle sõnul on hetkel ka suurtootjatel tänu võõrtööjõu kasutamise piirangutele keeruline toimetada. “Nii mõnigi neist võib uksed sulgeda, sest tööjõudu pole. See viib meid täiesti uude olukorda, kus saame loota talupidajatele, kel mahud väiksemad ning kes saavad hakkama oma pere ja kohaliku tööjõuga.” Sellistel väiketootjatel on aga äärmiselt raske kuhugi kaubandusketti sisse saada, sest toodangut pole nii palju. “Aitame neil ellu jääda tarbides kohalikku toitu!”

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esinaine Jane Mättik kutsub üles välismaise lihaveise asemel eelistama kohalikku. “Eesti veiseliha on väga hea kvaliteediga ning tervislikum kui välismaalt hiigelsuurtest tootmistest pärit masstoodang, kus loomi vaktsineeritakse ning neile süstitakse hormoone ja antibiootikume. See on oluline, sest suurkasvatustes on tuhandeid loomi koos ning muudmoodi see ei oleks võimalik.” Eesti veiseliha kasvatajad suudaks aga praegustel tootmise põhimõtetel katta kogu Eesti vajadusi.  “Eesti veisekasvatuse kurvem pool on see, et meil on teistest riikides ka väiksemad toetused ja kokkuostuhinnad ning hetkel jääb ilma toetusteta veisekasvatus alla kasumlikkuse piiri. Investeeringuteks raha ei jätku. Kui aga eestlased hakkaks rohkem kodumaist veiseliha eelistama, saaksid ka tootjad võtta suuremaid riske ning tagada veel paremaid tingimusi.”  Hetkel müüvad Jane andmetel  paljud oma looma välismaale.  “Meie tootjad ei soovi oma loomi müüa Türki, Leetu, Lätti ja Poola kus saab suuremat raha, aga nad teevad seda praegu, sest pole paremat alternatiivi.” Ka Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit rõhutab, et need maitseelamused, mille järele varem tuli Lõuna-Euroopasse sõita, on nüüd ka kodumaal toodetuna täiesti saadaval. “Küsige Eesti oma erilisi maitseid meie väikemeiereidest ja eelistage Uus-Meremaa lambalihale kodumaist,” ütleb liidu juhatuse liige Ell Sellis.

“Kohaliku toidu tarbimise osas on Eestil arenguruumi. Erinevad uuringud on näidanud, et Eesti toitu eelistatakse küll teoorias, kuid poes, turul ja söögikohtades tehakse tihti (eeskätt hinnast, aga ka teadmatusest) lähtudes teisi valikuid,” ütleb Kaja Piirfeldt, MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige ja piimatootja.  Kaja sõnul on Eesti toidu eelistamine  kasulik nii tootja, tarbija, kui ka riigi majanduskasvu seisukohalt. “Meie toit on väga kvaliteetne, reeglina puhas ja ohutu. Palju on kurdetud Eesti ametnike pedantsuse üle, kuid see tähendab muuhulgas tarbija jaoks, et  Eesti rakendab toiduohutuse osas keskmisest kõrgemaid standardeid.” Kodumaise toidu tarbimise eelistamisel toob Kaja välja  kolm olulist pidepunkti. “Teadlikkus väljas einestades ja kaupu valides – restoranides, turul, kaubanduskettides tuleks järjepidevalt küsida infot tooraine/kauba päritolu kohta. Kindlasti võiks uurida lähiümbruse tootjate ja kaubavõimaluste kohta ning põhivajadused katta just selliste kaupadega ning mõtestada endale eestimaise eelistamise olulisus.  Kodumaine toit on hea tervisele ning tagab samas elukeskkonna säilimise ja majanduse hea käekäigu.”

Merit Mikk, Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindaja ütleb, et Eesti paistab silma oma suure mahepõllumajandusmaa osakaaluga, mis on kindlasti järjest aktuaalsemaks muutuvate keskkonna- ja kliimaküsimuste kontekstis väga positiivne. “Eestis on mahepõllumajandusmaa osa 22%  kogu põllumajandusmaast, selle näitajaga on Eesti EL-s Austria järel teisel kohal.” Kohaliku toidu eelistamine on Meriti sõnul äärmiselt oluline. “See on tähtis nii majanduslikust, sotsiaalsest kui ka keskkonna aspektist,” ütleb ta ning lisab, et  arusaamad sellest, mida me täpselt kohaliku toidu all silmas peame, on erinevad. “Mõned peavad selleks Eestist pärit ehk kodumaist toitu, teised näiteks 100 km raadiusest pärit toitu, kolmandad 50 km või oma maakonna/piirkonna toitu. Paljud tootjad ja tarbijad peavad toidu puhul oluliseks lihtsalt vahendajate arvu vähesust. See kõik on hea!” Kodumaisel toidul on palju eeliseid. “Sellel on tihti parem, harjumuspärasem maitse. See jõuab meie toidulauale üldjuhul kiiremini ja seega värskemana. Köögiviljade ja puuviljade puhul sööme kohalikku eelistades hooajalist toitu, millel on samuti palju eeliseid. Kohalik toit pole üldjuhul anonüümne, teame, kes on tootja/töötleja ja kus ta paikneb. Väga oluline kohaliku toidu eelistamisel on meie majanduse toetamine ja töökohtade säilitamine.”

Sama kinnitab ka Sirkka Pintmann, MTÜ Ehtne Talutoit esindaja. “Kõik algab teadlikkusest, et kohalik toit on kasulik meie tervisele, majandusele, keskkonnale ja kogukondlikele sidemetele.” Sirkka leiab, et alustada tulekski teadlikkuse tõstmisest. “Inimene on juba kord selline, et näeb hea kraami nimel rohkem vaeva ja ületab nii mõnegi ebamugavuse, et see kätte saada. Järelikult tuleb inimestel aidata tõsta enda teadlikkust.  Lisaks peaks olema riiklik seisukoht soodustada lühikesi tarneahelaid riigi sees ja ehk ka lähinaabritega.” Eesti talutoidu maastik  on Sirkka sõnul õnneks väga mitmekesine ja rikkalik- meil on nii peenemaid lihalõike, pikantsemat juustu kuni viinamarjaveinide ja kalamarjani välja. “Samal ajal on olemas suuremad tootmistalud, robotlaudad, kallis põllutehnika ja neile võetud laenud. Need on tootmised, mis sõltuvad toidutoorme börsihindadest maailmaturul, kütusehinnast ja tööjõust. Seega, autonoomne väiketalu on täna jätkusuutlikum, kui leiab kohaliku tarbija. Tänases kontekstis on see eraisikust tarbija, suuremas plaanis ehk lasteaiad ja koolid, vanadekodud, haiglad Eestis.” Ka Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht ja UMA MEKK kaubamärgi eestvedaja kutsub üles kohalikku tarbima. “Kohalik toit on meie inimeste toodetud ja mõeldud just meie inimesele. Praegusel ajal eriti, kui paljud ettevõtted on seoses kriisiolukorraga suletud, on oluline, et toetaksime just kohalikku ettevõtjat ja soetaksime tema toodangut. Mõtleme ikka enim oma rahvale ja hoiame kokku!”

 Ühisavalduse esitajad:

Eestimaa Talupidajate Keskliit
MTÜ Eesti OTT
Võrumaa Talupidajate Liit/ UMA MEKK
Saaremaa Talupidajate Liit
Mahepõllumajanduse Koostöökogu
Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
Eesti Noortalunikud
MTÜ Ehtne Talutoit
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.04.2020

Põllumajandustootja asendusteenust saavad sel aastal kasutada ka taimekasvatajad

Valitsus kiitis 27. aprillil heaks maaeluministri ettepaneku, mille kohaselt tagatakse sel aastal lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatajatele asendusteenuse pakkumine. Teenuse osutamiseks makstava toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 miljoni euro võrra.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on muudatus tingitud COVID-19 kriisist ning selle eesmärk on tagada toidu tootmise jätkumine ja seeläbi Eestis toiduvarustuskindlus. „Aprill ja mai on taimekasvatuses tipphooaeg ning kui kevadisel maaharimisel ja külvil tekib takistusi, võib sel olla pikaajaline negatiivne mõju toidutootmisele,” sõnas Aller.

Asendusteenust võib osutada nii looma- kui ka taimekasvatusega tegelevale põllumajandustootjale, kellel ei olnud asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal rohkem kui seitse töötajat ja tema asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaasta netokäive ei ületanud 1 000 000 eurot.

Eriolukorra kehtimise ajal ja kuni 2020. aasta lõpuni võib taimekasvatuse valdkonnas asendaja olla isik, kellel on vähemalt üheaastane töökogemus põllumajandusettevõttes või omandamisel põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus.

Põllumajandustootja asendamise toetus on riiklik toetus põllumajandustootja asendamiseks tema töölt eemalviibimise korral.

Vastused saata märksõnaga TALUTOIDU RISTSÕNA aadressile info@taluliit.ee  ja kõigi õigesti vastanute vahel läheb loosi suur kera talujuustu.

Lae alla ristsõna printimiseks – Talutoidu ristsõna

Auhinna loosime välja 15. mail 2020.a.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.04.2020

Oma koduköögis toidu valmistajad ja müüjad peavad end registreerima

Eraelamus ehk koduköögis toidu valmistamisel müügi eesmärgil tuleb oma tegevusest teavitada.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) toiduosakonna juhtivspetsialisti Ebe Meiterni sõnul on paljud inimesed asunud oma koduköökides valmistama toitu ning seda just müügi eesmärgil. „Seoses eriolukorraga näeme, et üha enam on hakanud inimesed kasutama oma kodukööke, et valmistada erinevaid tooteid müügiks. Eraelamus toidu valmistamine on lubatud, kuid siinkohal on oluline rõhutada, et ametit tuleb oma tegevusest teavitada,“ selgitas Meitern.

Äritegevuse alustamine eraelamus on väljakutse ning suurele hulgale inimestele toidu valmistamisel tuleb tagada toiduohutus. „Seetõttu on oluline läbi mõelda kõik toidu käitlemise ja ohutuse seisukohast olulised nüansid ja tegevused – koostada nõuetekohane enesekontrolliplaan koos nõuetekohase dokumentatsiooniga, määrata toidule säilivusaeg, omada teadmisi toiduohutusest ja toidu käitlemisest,“ kirjeldas Meitern kogu protsessi. Kui tingimused toidu käitlemiseks on loodud ja täidetud, siis tuleb ametile esitada teatis eraelamus toidu käitlemise kohta.

Informatsioon eraelamus toidu käitlemise kohta on leitav VTA kodulehel eraelamu rubriigist. „Juhul kui on küsimusi või soovitakse rohkemat infot eraelamust toidukäitlemise kohta, siis on võimalik pöörduda VTA maakondlike keskuste poole, kus spetsialistid aitavad nõu ja jõuga,“ julgustas Meitern abi küsima.

Taust

Eraelamus toidu valmistaja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes tegeleb turustamise eesmärgil toidu valmistamisega kohas, mille põhikasutusala on eraelamu. Eraelamus toidu käitlemise kohtadeks loetakse ehitisi, rajatisi ja ruume, mida kasutatakse peamiselt eraelamuna, näiteks eramaja köök, abiköök, suve- ja väliköök. Juhul kui ruumid on toidu käitlemiseks spetsiaalselt kohaldatud, siis ei ole enam tegemist toidu käitlemisega eraelamus. Sellisel juhul tuleb juhinduda toidutöötlemise ettevõttele kehtestatud nõuetest. Toidu valmistamise ja selle müügiks pakkumise puhul tuleb meeles pidada, et toit peab olema tarbija jaoks ohutu ja nõuetekohane.

Teatamise puhul on tegemist protseduuriga, mille käigus informeeritakse ametit ettevõttest, kus toitu käideldakse, selle asukohast, käitlemisvaldkonnast ja käideldavast toidugrupist. Majandustegevusteadet on võimalik esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali, eesti.ee kaudu või saates allkirjastatult asukohajärgsele VTA maakondlikule keskusele.