Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.04.2020

Taimekaitsekoolituse ja -seadmetega seotud nõudeid leevendatakse eriolukorra ajaks

Riigikogu kiitis täna heaks taimekaitseseaduse muudatused, mis puudutavad taimekaitsekoolitust ja taimekaitseseadmete tehnokontrolli.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on muudatuste eesmärk vähendada eriolukorrast tingitud võimalikke kahjusid taimekasvatussektoris. „Eriolukorraga seotud mõjude leevendamiseks kehtivad edasi kriisi ajal kehtivuse kaotanud taimekaitsetunnistused ja taimekaitseseadmete tehniline kontroll,” sõnas Aller.

Seadusesse kirjutatud erandite kohaselt võivad isikud, kelle taimekaitsetunnistuse kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, ka edaspidi turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid kuni käesoleva aasta 30. novembrini. Lisaks võib eriolukorra ajal ja 60 päeva hiljem kasutada taimekaitseseadet, mille tehnilise kontrolli kehtivus lõpeb eriolukorra ajal.

Taimekaitseseaduse muudatused on tingitud riigis kehtivast eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud probleemidest. Kokku muudeti ühise kobarseadusega 33 erinevat seadust.

Põllumajandusameti veebilehe uuendus annab parema ülevaate muudatustest taimekaitsevahendite registris

Info on leitav valides: 

Valdkond „Taimekaitse“

•  klikkides avalehel lingile „Muudatused taimekaitsevahendite registris“
• või liikudes rubriiki „Taimekaitsevahendite register“ ja valides alarubriigi „Muudatused taimekaitsevahendite registris“
• Link on leitav siit: https://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=132&sub2=242&sub3=501

 

Põllumajandusel, kalandusel ja toiduainetööstusel on oluline roll riigi majanduses 

Maaeluministeeriumis valminud 2019. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et soodsate ilmaolude toel koguti eelmisel aastal rekordiline saak, põllumajanduse kogutoodangu väärtus kasvas mullu viiendiku võrra ning samas suurusjärgus suurenes ka Eesti päritolu kaupade eksport.

„2019. aasta tulemused olid üle mitme aasta sektori jaoks märkimisväärselt head, aidates luua põllumehe jaoks vajalikku stabiilsust ning suurendades valmisolekut uuele hooajale vastu minekuks,“ tõdes maaeluminister Arvo Aller. „Kindla vundamendi olemasolu meie toidutootmisel on hädavajalik, kuna aastad on erinevad ning juba praegu saab öelda, et koroonakriisist ei ole pääsu ka toidutootmisel.“

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstusega (sh joogitööstus) tegelevates ettevõtetes loodi 2019. aastal 830 miljonit eurot lisandväärtust, mida oli peaaegu viiendiku võrra enam kui 2018. aastal. Need tegevusalad andsid 3,4% Eestis loodavast lisandväärtusest ning neis oli 2019. aastal hõivatud keskmiselt 29 100 inimest (4,3% koguhõivest).

Põllumajanduse kogutoodangu väärtus ületas mullu miljardi euro piiri, suurenedes viiendiku võrra. Toiduainete tootmisega tegeles Eestis 2019. aastal üle 700 tööstusettevõtte.

Statistikaameti andmeil tootsid toiduainetööstuse ettevõtted 2019. aastal kokku ligemale 1,7 miljardi euro väärtuses toodangut (+6%). Ekspordi puhul kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu viiendiku võrra (+21,2%) ning ületas esmakordselt 1 miljardi euro piiri. Suurima panuse eksporti andsid endiselt teravili (20%) ning piim ja piimatooted (19%). Aastases võrdluses suurenes kõige enam teravilja väljavedu (+97%).  Olulisemad kaubanduspartnerid olid jätkuvalt naaberriigid –  Soome, Läti ja Leedu –, kuhu eksporditi peaaegu pool (45%) Eesti päritolu põllumajandussaadustest ja toidukaubast.

Ilmastik soosis taimekasvatust, mille tulemusel koguti 2019. aastal rekordiline teraviljasaak – 1,6 miljonit tonni. Teravilja kasvatati enam kui 360 000 hektaril. Teraviljasaagist enam kui poole moodustas nisu ja ligikaudu kolmandiku oder. Köögiviljakasvatuses­ oli viimase viie aasta suurim kogusaak.

Piima kogutoodang oli 2019. aastal viimase 27 aasta suurim, kasvades 821 500 tonnini (+3%). Piimalehmade arv oli ligikaudu 85 000, mida oli veidi vähem kui aasta varem; toodangu kasv saavutati läbi suurema produktiivsuse, mis jõudis 9633 kilogrammini. Sigade arvukus suurenes aastaga ligikaudu 16 000 looma võrra ja veiste arv enam kui 2000 looma võrra, lindude ja lammaste, kitsede arv vähenes 5%.

Põllumajandust, toiduainetööstust ja maaelu arengut toetati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames 2019. aastal Eestis kokku 308 miljoni euroga (85% sellest EL-i eelarvest). Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames toetati sektorit 53,2 miljoni euroga. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad deklareerisid Maksu- ja Tolliameti andmetel 2019. aastal kokku 372 miljoni euro eest makse.

„Kõigi nende numbrite taga on meie ettevõtjate aastatepikkune tubli töö eestlaste toidulaua katmisel. Tänases kriisiolukorras mõistame, kui oluline on meie kodumaine toidutootmine ja toidujulgeolek. Selle toimimisse saame ka kõik ise tarbijatena olulise panuse anda, eelistades kodumaist toitu,“ tõdes minister Arvo Aller.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2019. a

AS Selver
Pressiteade
08.04.2020

Selver toetab hätta jäänud väiketalunikke

Selver võtab kiirendatud korras müügile väiketalunike toodangu, mida toodeti eelkõige kohvikutele, restoranidele ning hotellidele, mille tegevus on sisuliselt seiskunud.

„Lõviosa Eesti väiketalunike toodangust läks jaekaubandusest oluliselt väiksema nõudlusega HoReCa-sektorile ehk hotellidele, restoranidele ja catering-i teenust pakkuvatele ettevõtetele. Praeguses olukorras on see sektor aga üks suurimaid kannatajaid. Otsustasime seega ise talunike poole pöörduda ja teha ettepanek toidukauplustele sobivad tooted Selverisse müügile võtta,“ ütles AS-i Selveri juht Kristi Lomp.

Väiketalunike tootmismahud on klassikaliselt olnud nõnda väikesed, et üleriigiliselt tegutsevate jaekettide lettidel nende valik laialt esindatud pole. Tarnelepingu sõlmimiseks jaeketi ja tootja vahel on aga üheks olulisimaks eelduseks aastaringne varustamisvõimekus ning eelistatult korraga üle keti. „Praegune olukord on erandlik ja soovime vastu tulla ka väikese mahuga tootjatele, lisades tooteid sortimenti kasvõi osaliselt ja valitud kauplustesse,“ lisas Kristi Lomp.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu vahendusel on Selver astunud tänaseks kiirendatud läbirääkimistesse juba ligemale 50 talunikuga, kelle toodang rikastab lähinädalate jooksul Selveri kaubavalikut sajakonna uue kaubaartikliga.

„Tänases olukorras, kus peame toetama kõiki võimalusi kasutades kohalikke tootjaid ja peretalusid, on Selveri samm väiketalunikele abikäe andmisel väga tervitatav,“ ütleb Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Kuna tegemist on väikeste mahtudega, ei saa Selver tagada kaupade saadavust üle keti. Samuti võib poodide valik, kus tooted müügil on, nõudluse kasvades või kahanedes vastavalt muutuda.

Et tarbijaid kodumaise tootja toetamisel abistada, varustab Selver kõik väiketalunike toodete hinnasildid rukkilille kandva tähisega. Tooteid leiab tootekategooriatele vastavate osakondade tavatoodete riiulitelt, paljud neist asuvad ka Selver Gurmee osakonnas.

Teiste väiketalunike kõrval on Selveri sortimenti lisandumas näiteks Viinamärdi talu lambapiimajuustud (Tallinnas T1, Viimsi, Kakumäe, Järve, Tondi, Torupilli ja Tartus Ringtee Selveris), Kalamatsi Meierei lehma- ja kitsepiimajuustud (Tallinnas Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita, Kakumäe, Rapla, Peetri, Viimsi, T1 ning Tartus Veeriku ja Ringtee Selveris), Rebaseonu leivad ja lihatooted (Tallinnas Kadaka, Järve, Tondi, Pirita; Tartus Ringtee ja Veeriku ning Saaremaal Saare Selveris) aga ka Minna Sahvrimõnusad maiused (saadaval Rapla ja Keila Selverites ning Tallinnas Järvel, Pirital, Kakumäel, Peetris, Viimsis ja T1-s). Nimekiri valikust on pidevalt täienemas.

Eesti kapitalil põhinevasse Selveri jaeketti kuulub Eesti suurima kojuveopiirkonna ja käibega e-pood ning 53 kauplust, mille all on 101 000 ruutmeetrit müügipinda. Selveri kett kuulub börsiettevõtte AS-i Tallinna Kaubamaja Gruppi. Selver annab tööd ca 3000 inimesele. 2019. aasta müügitulu oli 469,4 miljonit eurot ning kliendid tegid aasta jooksul 40,3 miljonit ostu.

Märtsis alanud eriolukord ja seetõttu tekkinud majanduslik ebakindlus on negatiivselt mõjutanud kindlustusühistu osakapitali panustamist. Esialgu kaheks kuuks planeeritud kapitali kogumine on Eesti Kindlustusühistu ÜKS nõukogu otsusega pikendatud kolme kuu võrra – osakapitali sissemakseid saab teha kuni juuni lõpuni.
Kapitali panustama on oodatud kõik Eestimaa eraisikud ja ettevõtjad, kelle jaoks on oluline rohkem rikkust Eestisse jätta ning saada osa soodsamatest kindlustuslahendustest. Eraisik saab panustada alates 100 eurost ning ettevõte 500 eurost, dividende hakkab ühistu jagama neljandast tegevusaastast.

Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige Tarmo Lääne kutsub kaasmaalasi rasketele aegadele vaatamata kindlustusühistu liikmeks astuma. “Praegune eriolukord on meile kõigile näidanud, et saame tõeliselt raskel hetkel loota ainult tublide eestimaalaste ja Eesti ettevõtete peale. Kindlustusühistu eesmärk ongi kaasata võimalikult palju mõttekaaslasi, kellega koos ehitada üles Eesti keskne ja majanduslikult jätkusuutlik kindlustusettevõte ning muuta Eesti veelgi turvalisemaks,” lisas Lääne.

Taasiseseisvunud Eesti esimese kindlustusühistu nimega Eesti Kindlustusühistu ÜKS asutajaliikmeteks on Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Korteriühistute Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Tartu Hoiu-Laenuühistu, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Aiandusliit, Eesti Akordioniliit, lisaks kaks ettevõtet ning 13 eraisikut.

Viimati tegutses Eestis kindlustusühistu 80 aastat tagasi ning toona oli kindlustusühistute osakaal Eesti kindlustusturul 40%, sama suur või kõrgem turuosa on kindlustusühistutel ka kõikides Eestist kõrgema elatustasemega Euroopa riikides tänapäeval.

Kogu vajaliku info liikmeks astumise ning kõige muu olulise osas leiab Eesti Kindlustusühistu ÜKS kodulehelt www.eky.ee

Rakendus Euroopa Liidus määrus toidu põhikoostisosa päritolu märkimise kohta

Alates  1. aprillist rakendub Euroopa Liidus määrus, mille kohaselt on ettevõtetel kohustuslik märkida pakendile toidu põhikoostisosa päritolu juhul, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid tegeliku päritolu määramisel eksitada.

„Pakenditel on sageli sõnu ja pilte, mis võivad tarbijatele jätta eksitava mulje tootes kasutatud põhitooraine päritolu kohta. Määrus toob sellesse teemasse suurema selguse: olukorras, kus esineb eksitavat teavet, tuleb edaspidi põhitooraine päritolu välja tuua,” selgitas maaeluminister Arvo Aller.

Vabatahtlikud päritoluviited võivad olla sõnad (nt „Eesti toode“ või „eestimaine“) või sümbolid (nt riigilipud), millest saab teha järeldusi põhikoostisosa(de) päritolu kohta. Kui need tooted ei ole valmistatud sama päritolu põhikoostisosadest, siis peab tarbijatele sellest teada andma.

Kuigi uued nõuded hakkavad kehtima 1. aprillist, võivad lähtuvalt üleminekusätetest ja mõnede toodete pikast säilimisajast olla veel paar aastat müügil toidud, mille märgistusel ei anta teavet põhikoostisosa päritolu kohta. Siiani on Euroopa Liidus, sh Eestis, olnud kohustuslik esitada päritoluteavet sea-, lamba-, kitse-, kodulinnu- ja veiseliha, kala, mee, oliiviõli, mahetoodete ning puu- ja köögiviljade puhul.

Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega on välja töötanud juhendi määruse rakendamiseks. Lisaks on koostatud Eesti juhend, mis sisaldab näiteid lähtuvalt Eesti oludest. Rohkem infot märgistamise ja määruse (EL) nr 2018/775 kohta saab Maaeluministeeriumi veebilehelt alarubriigist „Päritolu esitamine“ ja Maablogi värskest postitusest.

Algas fotokonkurss, mis kutsub märkama taimi ja nende olulisust

1. aprillil algab taimetervise aasta fotokonkurss, mille eesmärk on pöörata tähelepanu enda ümber olevale elusloodusele – nii taimedele ja nende viljadele kui ka putukatele ja taimehaigustele ning nende põhjustatud kahjustustele.

Maaeluministeeriumi, Põllumajandusameti ja Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatav konkurss kestab 1. aprillist kuni 1. septembrini. Fotokonkurss on riigisisene ja osalema on oodatud kõik kuni 17-aastased (k.a) lapsed ning noored. 18-aastastele ja vanematele on loodud võimalus osaleda rahvusvahelisel fotokonkursil, mille kohta leiab lisainfot ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kodulehelt.

Konkursile esitatud pilte hinnatakse kolmes kategoorias: “Ilus ja terve taim”, “Oi, mis taimega on juhtunud?” ja “Putukad taimedel”. Parimatest töödest koostatakse fotonäitus, mida saab näha Eestimaa eri paikades. Konkursile saab fotosid esitada Maaeluministeeriumi kodulehel oleva vormi kaudu.

ÜRO on kuulutanud tänavuse aasta rahvusvaheliseks taimetervise aastaks. Algav fotokonkurss on hea võimalus osaleda taimetervise aasta tähistamisel ja pöörata rohkem tähelepanu taimede tervisele ning nende kaitsmisele.

Rohkem infot rahvusvahelise taimetervise aasta kohta saab Maaeluministeeriumi kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.04.2020

Arvo Aller edastas Euroopa Komisjonile liikmesriikide ühispöördumise

Eesti maaeluministri algatusel edastasid 14 Euroopa Liidu liikmesriigi ministrid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni kiirelt tegutsema COVID-19 põhjustatud majanduskahjude vähendamiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris.  

„Kalapüügi ja vesiviljeluse toetamise võimaldamiseks tuleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) meetmeid kohandada praegustele vajadustele vastavaks,“ tõi välja minister Arvo Aller.

Taastada tuleb 2018. aastal lõppenud ladustamisabi andmise võimalus, ette näha püügitegevuse ajutise peatamise hüvitis ning hüvitis vesiviljeluse majanduslike kahjude katmiseks. Kõikidele kalandussektori ettevõtetele tuleb tagada käibekapitali kättesaadavus.

Selleks, et liikmesriigid saaksid EMKFi vahendeid kasutada viivitamata viiruse mõjude leevendamiseks, tuleb muuta paindlikumaks ka fondi eelarve reegleid ja rakenduskavade muudatuste kinnitamise protseduure.

„Mul on hea meel, et mitu liikmesriiki liitusid ühiskirjaga, mille eesmärk on tagada kalandus- ja vesiviljelussektori elujõud COVID-19 põhjustatud kriisi ajal ja järel,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Eesti algatatud pöördumist toetasid Läti, Leedu, Soome, Poola, Saksa, Ungari, Holland, Tšehhi, Taani, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia.

Põllumeeste liidud: Välistööjõu asendamine toidutootmises vajab pikemaajalist plaani

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatsid eile õhtul maaeluministrile, sotsiaalministrile ja siseministrile ettepanekud, kuidas põllumajanduses ja toiduainetööstuses tekkinud tööjõukriisi leevendada.

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide hinnangul on vaja pikemaajalist plaani Eesti tööturul vabanevate kodumaiste töötajate ümberõppeks põllumajandus- ja toidusektori oskustöölisteks ning kiireid lahendusi kohaliku tööjõu motiveerimiseks põllumajanduses töötama. Kiiret lahendust vajab jätkuvalt lühiajaliste välistöötajate töötamise lubade ajutine pikendamine olukorra normaliseerumiseni.

Ministritele saadetud kirjas märgitakse, et tänane kriis on näidanud, kui oluline on tagada Eesti inimeste igapäevane varustamine toiduainetega – erinevate meetmetega tuleb tagada põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete tõrgeteta tegevus ning ära hoida tootmismahtude langus, mis on ohuks nii riigi toidujulgeolekule, ekspordile kui edasisele majanduslikule toimetulekule.

„Mõistame, et seoses majanduskriisiga on erinevates sektorites juba vabanenud ja lähikuudel vabanemas olulises mahus tööjõudu. Põllumajandus- ja toidutootjad saavad vähemalt osaliselt pakkuda rakendust muudest sektoritest vabanevatele Eesti inimestele, kes on valmis põllumajanduse ja toidutöötlemise valdkonnas töötama,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Atsi sõnul tuleb tööjõuprobleemi käsitlemisel kindlasti eristada lihttööliste ja oskustööliste rakendamise võimalusi. „Kui Eesti inimesed on muutunud olukorras tõesti valmis põllumajanduses töötama, siis algaval kevadhooajal vajavad meie  põllumajandus- ja aiandustootjad hädasti erinevatele põllutöödele abikäsi näiteks taimede istutamiseks ja natuke hiljem ka saagi koristamiseks. Seda muidugi eeldusel, et kohalikud töötajad on valmis sellele suhteliselt raskele füüsilisele tööle pühenduma,“ lisas ta.

Samas vajatakse Eesti looma- ja taimekasvatusettevõtetesse ka oskustöölisi, kellel on vajalikud teadmised, varasem töökogemus ja erialane kutsekvalifikatsioon. „Põllumajandusettevõtetes on küll võimalik tööst huvitatud inimesi välja koolitada põllumajandusliku oskustöö tegemiseks, aga selline õpe nõuab aega ja ressurssi. Näiteks iseseisvaks töötamiseks kulub lüpsja koolitamise puhul umbes 1 kuu, moodsa traktori rooli istumine eeldab vajalikku kvalifikatsiooni,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul vajavad ettevõtjad riigi tuge, et parandada põllumajandustootjate võimekust panustada uute töötajate ümberõppesse „Siinkohal palume riigi abi palgatoetuse maksmiseks nendele ettevõtetele, kes on praeguses olukorras valmis palkama uue töötaja ja teda välja õpetama. Loodame, et saame sellega vähendada pikemas perspektiivis ka põllumajandussektori sõltuvust välistööjõust,“ lisas ta.

„Raske on aga mõista, miks valitsus seisab jäigalt vastu praegu ettevõtetes töötavate Ukraina ajutiste töötajate töölubade pikendamisele. Need on ettevõtete toimimise seisukohalt võtmetähtsusega töötajad, kes töötavad loomade ja tehnoloogiatega,“ avaldas Sõrmus nördimust.

Organisatsioonide ettepanekud tööjõuprobleemide lahendamiseks:

• Organisatsioonid teevad ettepaneku, kuidas motiveerida erinevaid tööturu hüvitisi saavaid inimesi põllumajandussektorisse tööle tulema – hooajatöödel teenitav palk võiks olla inimestele lisasissetulek, mille teenimisel ei kaota töötajad olemasolevaid töötuhüvitisi.
• Põllumajandustöötajate koolitamisele spetsialiseerinud kutsekoolide juurde tuleb kiiresti luua võimekus pakkuda ümberõppe programme kohalike töötajate koolitamiseks põllumajandus¬- ja toidutööstusettevõtetele.
• Maksta palgatoetust nendele põllumajandus- ja toiduainesektori ettevõtetele, kes on valmis palkama ja välja õpetama tööta jäänud kodumaiseid töötajaid.
• Pikendada praegu Eestis viibivate lühiajaliste välistöötajate töölubasid kuni olukorra normaliseerumiseni, sest nende asendamine pole tööjõu liikumise piirangute tõttu võimalik.

Liidud rõhutavad oma avalduses, et Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtted soovivad leida kodumaist tööjõudu ning neil on valmisolek pakkuda tööd nii oskustöölistele kui hooajatöötajatele ja pakkuda vajalikku kohapealset ümberõpet uutele töötajatele, kuid uue olukorraga kohanemine võtab aega ja tekkinud probleemid vajavad toidutootmise jätkumise tagamiseks kiireid lahendusi.

 

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.03.2020

Arvo Aller: koos leiame lahendused kriisiga hakkamasaamiseks

Eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite videokohtumisel otsiti lahendusi, kuidas koroonaviiruse leviku tõttu tekkinud kriisiolukorraga põllumajandus-, toiduaine- ja kalandussektoris paremini toime tulla. 

„Oluline on tagada Euroopa Liidu siseturu tõrgeteta toimimine ja seda ennekõike toiduainete, seemnete, sööda ja ravimite puhul,“ ütles maaeluminister Arvo Aller kohtumist kokku võttes. See oli üks punktidest, kus kõik osalenud ministrid olid ühte meelt.

Ministrid kiitsid ka komisjoni rohekoridoride loomise algatust, mis aitaks kiirendada kaupade, elusloomade ja hooajaliste töötajate liikumist piiril.

Eraldi teema on vajadus muuta Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamist, et vältida põllumajandustootjate, kalapüüdjate, toiduainetööstuste ja muude maaettevõtjate pankrotte.

„EMKF-i ja ÜPP rakendamine peab eriolukorras olema paindlik. Olukorras, kus paljud ettevõtjad on võtnud erinevates fondides kohustusi, mille täitmine ei pruugi praegustes koroonaviiruse tingimustes enam võimalik olla, tuleb tehtud investeeringud lugeda jätkuvalt abikõlblikuks,“ tõi esile Arvo Aller.

„Kiire ja paindlik rakendamine peab ELi vahendite puhul võimaldama erinevate tähtaegade muutmist ning kontrollide vähendamist, edasilükkamist või ärajätmist, ilma et maksed peatuksid või tekiks tagasinõudeid,“ lisas minister.

Euroopa Komisjon leidis, et lühiajalises ehk kiires vaates oleks abiks riigiabi reeglite leevendamine ning sealt edasi maaelu arengu programmide ja EMKF-i  puhul suurema paindlikkuse andmine liikmesriikidele.

Praegune kriisiolukord on kõige enam mõjutanud kiiresti riknevate toodete sektoreid, nagu näiteks aiandus (lilled), puu- ja köögiviljakasvatus ning kalandus.