MESi meetmete tutvustus ettevôtjatele
“MESi laenud ja käendused
investeeringuterahastamiseks”
03.10 Järvamaa, esineb Meelis Annus
05.10 Jógevamaa, esineb Marina Kütt
05.10 Tartumaa, esineb Meelis Annus
05.10 Pôlvamaa, esineb Lea Kirsipuu
05.10 Pärnumaa, esineb Ardo Nömm
Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.08.2023
Coop toidupoodides müügil olnud Poola päritolu sibulad on saastunud taimekaitsevahendi jäägiga
Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada, et Poola päritolu lahtine mugulsibul partiist numbriga 207265 tuvastati taimekaitsevahendi jääkide ületus. Coop on algatanud antud sibulate tagasikutsumise.
Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul tuvastati sibulas taimekaitsevahendi jääki koguses, mis on kõrgem Euroopa Liidus kehtestatud piirnormist. „Ettevõte on algatanud toote tagasikutsumise ja edastanud vajalikud dokumendid,“ selgitas Orgusaar.
Orgusaar lisas, et tarbijatel, kes on vahemikus 19.-28. juuli kõnealusest partiist Poola päritolu sibulaid soetanud, neid tooteid mitte tarbida. Tarbijal on õigus viia need tagasi kauplejale, kust toode osteti ja nõuda tagasi toote eest tasutud raha.
Lahtiselt müüdud Poola päritolu sibulast tuvastati kahe taimekaitsevahendi jäägi piirnormi ületused. „Taimekaitsevahendi Flupyrami sisaldus võib avaldada negatiivset toimet inimese tervisele. Kokku saabus Eestisse Leedu edasimüüa kaudu üle 16 tonni sibulaid, mis jaotati kõigi Coop toidupoodide vahel. Hetkel ei ole veel teada, kas sibulad võisid jõuda ka teiste Eesti ettevõteteni, kuid teeme kõik endast oleneva, et see välja selgitada“ lisas Orgusaar.
Kui toode, mis ei vasta toiduohutusnõuetele, on tarbijani jõudnud, siis on toidukäitleja seadusest tulenev kohustus anda tarbijatele tõhusat ja täpset teavet toote kõrvaldamise põhjuste kohta. Samuti toimetab toidukäitleja tarbijatele juba tarnitud tooted vajaduse korral tagasi. Põllumajandus- ja Toiduametil on kohustus korrakaitseseadusest tulenevalt avalikkust teavitada võimalikust ohust.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
21.07.2023
Regionaalminister: ootame tutvuma Rail Balticu planeeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi uuenduste ja täpsustustega
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel koostatakse Lõuna-Pärnumaal Rail Balticu raudtee trassile uue asukoha leidmiseks uut planeeringulahendust ja hinnatakse sellega kaasnevaid mõjusid Riigikohtu poolt tühistatud trassilõikude piirkonnas. Regionaalminister Madis Kallase sõnul täpsustatakse keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH)programmi.
„Oleme Riigikohtu poolt Lõuna-Pärnumaal tühistatud Rail Baltic raudteelõigus võrdlemas kuue trassialternatiivi mõjusid keskkonnale, et teha nende seast parim valik nii loodusele kui inimestele,“ sõnas regionaalminister Madis Kallas.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhatajaHeddy Klasen selgitas, et uue keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi järgi tehakse keskkonnamõjude hindamine planeeringu kehtestamise järgselt raudtee põhiprojekti koostamisel ja planeering koostamiseks hinnatakse vastavalt seadusele keskkonnamõju strateegilisel tasemel, sh hinnatakse raudtee mõju Naturale.
Klasen lisas, et planeeringulahendus, mis annab vastuse, milline kuuest alternatiivist on sobivaim asukoht raudtee trassile avalikustatakse eeldatavalt 2024. aasta I kvartalis ja planeeringu kehtestamiseni jõutakse eeldatavasti 2024. aasta lõpus.
„Planeerimisprotsess on avalik ning selle käigus kaasatakse ametkondi, kohalikke inimesi ja ka kõiki teisi asjast huvitatuid. Kindlasti anname ka järgnevast avalikustamisest teada. Hetkel ootamegi kaasa rääkima KSH programmi uuenduste ja täpsustuste osas,“ kutsus regionaalminister Kallas inimesi üles dokumentidega tutvuma ja tagasisidet andma. Need on alates tänasest kuni 04. augustini oodatakse kõiki huvilisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel maakonnaplaneeringute rubriigis.Avalikustamisele järgnevad avalikud arutelud 08., 09. ja 10. augustil vastavalt Kilingi-Nõmmel, Häädemeestel ja Pärnus.
Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.07.2023
Võrumaal Rõuge valla farmi sead on hukatud
Taudileviku ärahoidmiseks on farmis olnud 116 siga hukatud. Sead viidi hävitamiseks AS Vireeni.
Põllumajandus- ja Toiduameti lõuna regiooni juhataja Inge Saavo sõnul hukati sead gaasiga. „Loomad hukati gaasiga ning seejärel transporditi Väike-Maarjasse AS Vireeni, kus toimub korjuste hävitamine,“ selgitas Saavo.
„Taudipunktis tehtud tööd sujusid tõrgeteta. Täname farmi ja koostööpartnereid mõistva suhtumise eest ja taudipunktis tehtud tööde eest. Nüüd viiakse läbi desinfitseerimine ja puhastamine. Pärast nõuetekohast ooteperioodi on farmis võimalik jätkata seapidamisega,“ lisas Saavo.
Riik tagab lähtuvalt veterinaarseadusest taudikahju kompenseerimise pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks. Loomapidajale hüvitatakse hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud loomade väärtus ja saastunud sööt ning inventar juhul, kui loomapidaja on täitnud kõiki nõudeid.
Euroopa Parlament
Pressiteade
12-07-2023
Looduse taastamise määrus: parlament on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi
Parlamendi hinnangul peab EL nägema 2030. aastaks ette keskkonna taastamise meetmed vähemalt 20% jaoks ELi territooriumist.
Euroopa Parlament võttis täna vastu oma läbirääkimisseisukoha looduse taastamise määruse küsimuses. Selle poolt hääletas täiskogul 336 ja vastu 300 parlamendiliiget, erapooletuid oli 13. Teema arutelu toimus täiskogul teisipäeval, 11. juulil. Paralleelne ettepanek lükata Euroopa Komisjoni õigusakti eelnõu tervikuna tagasi kukkus hääletusel läbi. Selle poolt hääletas 312 ja vastu 324 parlamendiliiget, erapooletuid oli 12.
Parlament on seisukohal, et ökosüsteemide taastamine on kliimamuutuste ja elurikkuse kao peatamiseks ülioluline, lisaks suurendab see toiduga kindlustatust. Samas lisas parlament ettepanekusse artikli, mis tagab, et määrus ei loo ELi juurde täiendavaid kaitsealalasid ega takista taastuvenergiataristu rajamist, kuna viimane on samuti selgelt avalikes huvides.
2030. aasta eesmärgid
Parlament usub, et uus määrus peaks aitama ELil täita rahvusvahelised kohustused, eriti Kunmingi-Montreali üleilmsest elurikkuse raamistikusttulenevad kohustused. Seepärast toetab parlament komisjoni seisukohta, et 2030. aastaks peavad keskkonna taastamise meetmed hõlmama vähemalt 20% ELi territooriumist.
Enne määruse jõustumist peaks komisjon siiski esitama andmed selle mõju kohta pikaajalisele toiduga kindlustatusele. Liikmesriigid omakorda peavad arvestama kokku, kui suurt pindala iga ökosüsteemi taastamiseesmärgid nende territooriumil puudutavad. Kui meetmetel on erakorralised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, peaks olema võimalik eesmärkide täitmist edasi lükata.
12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist peaks komisjon hindama, kas meetmetele ette nähtud ELi rahast piisab. Vajaduse korral peab komisjon leidma lisaraha, luues näiteks uue sihipärase rahastamisvahendi.
Tsitaat
Pärast hääletust ütles raportöör César Luena (S&D, Hispaania): „Looduse taastamise määrus on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa. See põhineb üldtunnustatud teaduslikel arusaamadel ja soovitustel ning selle eesmärk on taastada Euroopa ökosüsteemid. Ettepanekust saaksid kasu nii põllumehed kui ka kalurid, lisaks tagaksime looduskeskkonda taastades tulevastele põlvedele elamisväärsed tingimused. Tänase hääletuse sõnum on selge. Ent töö ei ole veel tehtud. Läbirääkimised nõukoguga alles algavad. Loodetavasti suudame ajaloo esimese looduse taastamise seaduse vastu võtta enne järgmisel aastal toimuvaid valimisi.“
Järgmised sammud
Parlament on nüüd valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi õigusakti lõpliku sõnastuse üle.
Taust
Enam kui 80% Euroopa looduskeskkonnast on halvas seisus. Seepärast esitas Euroopa Komisjon 22. juunil 2022 ettepaneku halvas olukorras looduskeskkonna taastamiseks, et saavutada ELi kliimaeesmärgid ja elurikkuse vallas seatud sihid. Komisjoni hinnangul oleks uus määrus ELile majanduslikult väga kasulik, kuna iga investeeritud euro tooks Euroopale tagasi kaheksa eurot.
Kavandatav õigusakt toetab liigirikkuse, maastiku ja ookeanide kaitset ja taastamist, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 2. ettepaneku meetmetes 1, 3, 4 ja 5.
Uus veebikaart: Avatud talude päevale jõuab ka rongiga
15.-16. juulil üle Eesti toimuvale avatud talude päevale jõuab tänavu hõlpsalt ka rongiga. Elron pani veebikaardile üle poolesaja raudteejaamade lähedal tegutseva ning üritusel osaleva talu ja põllumajandusettevõtte.
„Avatud talude päeval on rongijaamast vaid jalutuskäigu kaugusel avatud üle poolesaja talu ja põllumajandusettevõtte,“ ütles Elroni kommunikatsioonijuht Kristo Mäe. „Näiteks lähim talu rongijaamale on Tartumaal Kambja vallas tegutsev Kaspri talu, mis jääb Reola rongijaamast vaid 120 meetri kaugusele.“
15.-16. juulil külalisi ootavaid talusid leiab kõikidelt reisirongide liikumissuundadelt:
Üle poolte taludest asuvad lähemal kui 3 km raudteejaamast ja ülejäänud enamasti kuni 5 km kaugusel. „Paljudesse taludesse on jalutades võimalik jõuda mõnekümne minuti jooksul,“ märkis Mäe. „Kindlasti tuleks enne rongiga avatud talude päevale sõitmist tutvuda Elroni sõiduplaaniga ja leida õige kellaaeg ka tagasisõiduks.“
Veebikaardilt leiab talude nimekirja, raudteejaama kauguse talust ja orienteeruva jalgsimatka aja. Tutvu avatud talude päeva kaardiga Elroni veebilehel www.elron.ee/avatudtaludepaev
Avatud talude päev toimub sel aastal juba üheksandat korda. Ligi 350 talu Eesti erinevaist paigust ootavad külastajaid 15.–16. juulil. Tutvu kõigi taludega www.avatudtalud.ee.
Elron (AS Eesti Liinirongid) on riigile kuuluv ettevõte, mis korraldab Eesti Raudtee AS ja Edelaraudtee AS-le kuuluval raudteel reisirongiliiklust. Elroni rongidel on päevas üle 200 väljumise ja ettevõte teenindab iga päev üle 20 000 reisija. 2022. aastal tehti Elroni rongidega 7,1 miljonit sõitu.
AS Eesti Liinirongid
PRESSITEADE
09.07.2023
Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.06.2023
Põllumajandus- ja Toiduamet: algab saare-salehundlase seire
Alates tänasest alustab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) iga-aastast saare-salehundlase seiret, mis kestab kuni augusti keskpaigani. Kui märkad saarepuule paigaldatud püünist, ära seda puutu ega eemalda.
Saare-salehundlane on saarepuid kahjustav karantiinne taimekahjur, mida seni ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides leitud. Kahjuri tuvastamise korral tuleb rakendada tõrjemeetmeid – saastunud taimed hävitada ning kolded likvideerida.
PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Ülle Metsman sõnab, et kahjur võib levida mitmel viisil: nii loodusliku levikuga lendlusel, puidu ja taimede kaubavahetuse käigus kui ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes.
„Kahjuri tuvastamisel tuleb täpne levikupiir kindlaks teha ning rakendada tõrjemeetmeid – kahjustunud ning lähiümbruses kasvavad saarepuud hävitada,“ kommenteerib Metsman. „Kahjuri levik on võimalik ka puidu ja taimedega ning saare-salehundlase leiu korral on saarepuu puidu ning istikute turustamisele ja transportimisele leviku piirkonnast väljapoole ette nähtud keelud ja piirangud,“ jätkab ta.
„Kui märkate saarepuu võrasse paigutatud püüniseid, jätke need puutumatult oma kohale,“ juhib Metsman tähelepanu.
Eestis korraldab karantiinsete taimekahjustajate seiret ja kohustuslike tõrjemeetmete rakendamist Põllumajandus- ja Toiduamet. Saare-salehundlase seiret tehakse koos Keskkonnaagentuuriga. Vaatlusi tehakse ja püünised paigaldatakse põhilistel riskialadel kuues maakonnas, sh Narva linnas ja muudes kohtades Ida-Viru maakonnas.
Mardikas on levinud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas. Eestile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus. Väga oluline on kahjur varakult avastada, kui on veel võimalik tema levikut pidurdada. Eestis ohustab kahjur peamiselt looduslikult kasvavat harilikku saart, toidupuude hulka kuulub lisaks ka linnahaljastuses palju kasutust leidnud pensilvaania saar.
Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Mardikas lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarelehtedest. Vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud. Valmiku väljumisava on D-kujuline, läbimõõduga 3-4 mm.
Saare-salehundlase esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.
Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel https://pta.agri.ee/saare-salehundlane.
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
09.05.2023.a
Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?
Eesti aadressiregistris tehtud ammune muudatus avaldab taluperedes jätkuvalt pahameelt. Selle järgi ei eksisteeri enam määratlust nimega talu.
„Eestimaal ringi liikudes näeb tuhandeid ilusaid teeviitasid ja silte, mis lõppevad sõnaga talu, ometi pole sellist määratlust enam ametlikult olemas,“ selgitab Ants Aaman, Kuusalu valla Rätsepa talu peremees ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige. Kõige hämmastavamaks peab Aaman seejuures asjaolu, et muudatus tehti ilma ühegi taluperemehe ja -naisega või nende organisatsiooniga suhtlemata.
Aaman ütleb, et loomulikult tekitab selline muudatus temas emotsioone, kuid mitte ainult. „Selle käigus rebenevad ka aegade sidemed ning kultuurimälu lahustub. Tahaks uskuda, et talu määratluse kaotamine on toimunud teadmatusest, et selles ei peitu teadlikku ideed.“
Avaliku pöördumisega kutsutakse ülesse viga parandama. „Alati on võimalik viga parandada, kui selleks on arusaam, tahe ja austus. Seepärast pöördumegi avaliku palvega kõigi poole, kelle võimuses on lisada austust Eesti talule. Palun näidake üles head tahet Eesti talu vastu ja jätke talunikele võimalus lisada talu määratlus riiklikus aadressiregistris.“
Eestimaa Talupidajate Keskliidu avalik pöördumine
Austatud Eesti Vabariigi President
Lugupeetud Vabariigi Valitsus
Lugupeetud Riigikogu Kultuurikomisjon Lugupeetud Eesti Keele Instituudi keelekorraldajad
Pöördume avaliku palvega Teie poole. Palume näidata üles head tahet Eesti talu vastu.
Palume taastada Eesti Vabariigi riiklikus aadressiregistris kinnistu nimetusele järgnev määratlus talu neile, kes soovivad säilitada Eestis maaelu kauaaegseid traditsioone, talupidamise kultuuri ja aegade sidemeid. Me kõik teame, kui rikas on eesti keel. Mõistel talu on ääretult suur tähendus, mis seob põlvkondi üle aegade. Selles on uhkust, tragidust ja tulevikuusku, on looja rõõmu oma kodust ja riigist.
Kahjuks ei mindud pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist ja riigi rakendamist 1990. aastatel üle talumajandusele, vaid ühiskonnas said rohelise tule tervikvaradena erastatud jõukate kolhooside ja riigimajandite suurtootmised.
Euroopa Liidu riikide 2020. aasta erinevate põllumajandusettevõtete suuruse võrdluses on väike Eesti oma põllumajandusettevõtte 86 hektariga juba kolmandal kohal (!). Kuid näiteks Poola oma kodumaal on talupidamise 11 hektariga kahekümne esimesel kohal. (allikas: SEB)
Julgeme arvata, et kui kaose turbulents (võimalik agressioon) peaks tabama Ida-Euroopa maid, siis Eesti suurtootmised ei suudaks tagada meie toidujulgeolekut, küll aga oleks Poola näitel talumajapidamisele toetuv toidujulgeolek tagatud rahvale kuitahes raskes olukorras.
Meile on arusaamatu, miks, miks ja veel kord miks oli vaja lausa vargana käitudes kustutada Eesti riiklikust aadressiregistrist määratlus talu?
Meie ei palu rahalisi vahendeid. Me taotleme austust ja mõistmist taluperede vastu, kes hoiavad alles esivanemate talupidamise traditsioone ja kellele talu on nii veres kui vaimus.
Teie käes on nüüd võimalus parandada kellegi poolt tehtud viga ja taastada nimetus talu kirjas ja sõnas.
Lisainfo:
Ants Aaman
Tel: +372 513 0530
E-post: info@taluliit.ee
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.04.2023
Maaeluministeerium ootab kõiki Maamessile külla
Maaeluministeerium osaleb koos oma valitsemisala asutustega 20.–22. aprillini Tartus toimuval Maamessil.
Neljapäeval ja reedel saavad huvilised infot mitmesuguste toetuste kohta ja tutvuda karjäärivõimalustega Maaeluministeeriumis. „Toetuste taotlejatele seni kehtinud maaelu arengukava nõuetele vastavuse süsteem on sellest aastast alates Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimuslikkuse süsteem. Nii nagu korraldasime eelmisel sügisel üle Eesti infopäevi, oleme ka Maamessil valmis selgitama, millised muudatused toetuste taotlejatele kehtima hakkasid,“ rääkis maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.
Reedel ja laupäeval on kohal ministeeriumi taimetervise ja taimse paljundusmaterjali eksperdid. Laupäeval saab arutleda biomajanduse teemadel. „Maamess on põllumajandus- ja toidusektori jaoks üks aasta tähtsündmusi, kus saab kohtuda tootjatega, aga ka õigusloome ekspertidega. Julgustan kõiki huvi pakkuvate teemade kohta küsimusi esitama. Ühtlasi tänan Maamessi korraldajaid sellise olulise ja tänuväärse ürituse korraldamise eest,“ ütles regionaalminister Madis Kallas.
Messil on ühise väljapanekuga C-hallis stendil C-35 kohal Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Maaelu Teadmuskeskus. Tõsisemate teemade kõrval korraldatakse viktoriini ja mänge, kus saavad oma teadmisi proovile panna nii nooremad kui ka vanemad maaeluhuvilised.
Täpsemat teavet saab messi kodulehelt.
METK maaeluvõrgustik koostöös Eesti Maaülikooliga, Eesti Maaturismiga ja Eesti Külaliikumisega Kodukant korraldavad 26. aprillil kell 10.00 – 15.30 külaturismi teemalise seminari Aegviidu Rahvamajas Harjumaal.
Ürituse eesmärgiks on lahti mõtestada külaturismi temaatika ning jagada informatsiooni ja taustteavet maaturismist küla tasandil. Sihiks on ärgitada osalejaid kaasa mõtlema ja kogemusi vahetama, kuidas oma küla turismivõimalusi arendada, et võidaksid nii kogukond, kui ka külastajad. Külaturism võib olla üks võimalus, kuidas oma küla arukalt arendada.
Teemat avavad:
>>>Seminari päevakava ja registreerimine: https://www.maainfo.ee/index.php?id=7927&page=3394&
Registreerimine on avatud kuni 19. aprillini 2023 või kuni kohtade täitumiseni.
Registreerimisel palume täita ka väike küsitlus. Erimenüü vajaduse saab märkida märkuste lahtrisse.
Seminarile ootame kuni 40 osalejat. Eelkõige ootame esindajaid küladest või külade piirkondadest, kuid ka teisi huvilisi. Samast piirkonnast võib osaleda ka rohkem kui üks esindaja.
Oled oodatud osalema!