Rubriik: Üldine

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

PRESSITEADE
20.02.2020

Mitusada Balti riikide põllumeest nõuavad täna Brüsselis ausat konkurentsikeskkonda

Balti riikide põllumehed kogunevad täna, 20. veebruaril Brüsselisse Euroopa Liidu nõukogu hoone juurde meeleavaldusele, et nõuda Euroopa Ülemkogult Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustootjate ausat kohtlemist Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarves. Meeleavaldusele oodatakse ligi 200 põllumeest ja nende esindajat.

„Kuigi toidutarbijate ootused põllumajandustootjatele on kõikides Euroopa Liidu riikides sisuliselt samad, siis hüvitised erinevate nõuete täitmise eest on Eesti põllumeestele olnud pikki aastaid keskmisest oluliselt väiksemad. Paraku terendab meie ettevõtjatele ebavõrdne konkurentsikeskkond ka uuel eelarveperioodil,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Rahul ei saa olla pakutud eelarvekavas aastateks 2021-2027 plaanitud sügava ebavõrdsuse jätkumisega. Rõhutame veelkord, et läbirääkimistel tuleb Eesti põllumeestele tagada teiste liikmesriikidega võrdsed hüvitised, kompromissideks põllumajanduse arvelt pole lihtsalt ruumi. Põllumeestele kehtestatavate nõuete osas leevendust ei paista, mis tähendab, et teistest liikmesriikidest väiksemad hüvitised viivad Eesti põllumeeste võlakoormuse suurenemise, konkurentsivõime languse ja konkurentide toodangule kunstliku hinnaeelise andmiseni,“ lisas Sõrmus.

„Põllumeeste peamiseks ülesandeks on kodumaise toidu tootmine, kuid nad panustavad ka maapiirkondade elujõu hoidmisesse, kaitsevad mullaviljakust, puhast õhku ja vett, hoolitsevad liigirikkuse ja kaunite maastike eest. Põllumajandustootjatele on pandud karmid kohustused alates keskkonnahoiust ja loomade heaolu tagamisest kuni kliimamuutuse leevendamiseni. Nende hüvede pakkumisel on oma hind, mille tõttu põllumajandustootjatele makstaksegi põllumajandushüvitisi,“ rääkis Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Ats. „On äärmiselt ebaõiglane ja konkurentsi moonutav, kui Eesti hüvitised on vanade Euroopa Liidu riikide toetustest palju väiksemad,“ selgitas ta.

„Euroopa Komisjon on välja tulnud Euroopa roheleppe kavatsusega, mis tähendab toidutootjatele veelgi suuremaid nõudmisi ja investeeringuid nende soovide täitmiseks. Selles olukorras on võimatu nõustuda kärbetega maaelu arengu fondi vahendite arvelt – need kärped tulevad ju lõppkokkuvõttes investeeringute ja keskkonnahoiu arvelt,“ rõhutas Ats.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad osalevad täna Balti riikide ebaõiglastele põllumajandushüvitistele tähelepanu juhtival meeleavaldusel, mis toimub kell 10-12 Brüsselis Schumani platsil Euroopa Liidu nõukogu hoone juures. Meeleavaldajatega kohtuma oodatakse ka Eesti peaministrit Jüri Ratast, Läti peaministrit Arturs Krišjānis Kariņšit ja Leedu presidenti Gitanas Nausėdat, kellele antakse ülemkogu kohtumisele lisaks põllumeeste ootustele ausa konkurentsikeskkonna tagamise osas kaasa ka spetsiaalne energiajook kurnavate läbirääkimiste pidamiseks.

TAUST

20. veebruaril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027. Euroopa Komisjon tegi 2018. aastal Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ettepaneku aastateks 2021-2027, mille kohaselt oleks eelarve mahuks kujunenud 1,11% Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Ülemkogu president Charles Michel tegi möödunud nädalal ettepaneku leppida eelarve kokku 1,074% tasemel. Võrreldes praeguse eelarveperioodiga kavandatakse põllumajanduspoliitika kogueelarve olulist kärpimist.

Sarnaselt Euroopa Komisjoni ettepanekuga kavatsetakse jätkata põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamisega valemi alusel, mille kohaselt liikmesriigi praeguse taseme ja ELi keskmisest 90% taseme vahet vähendatakse poole võrra kuue võrdse sammuna alates 2022. aastast. Selle valemi alusel jääks Eesti otsetoetuste tase ligi veerandi võrra madalamaks ELi keskmisest.

MAAELUMINISTEERIUM
Pressiteade
19.02.2020

 Jõustuvad piimalehmakasvatajatele makstavate otsetoetuste uued tingimused

19 . veebruaril Riigi Teatajas avaldatud määruse kohaselt kehtestatakse piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning sellega seoses muudetakse ka piimalehma kasvatamise otsetoetuse määrust.

2020. aastal rakendatakse piimalehma kasvatamise kahele otsetoetusele põhimõttelisi muudatusi ehk siis nii piimalehmade asendamise kui ka piimalehmade märkimise otsetoetuse puhul kasutatakse edaspidi niinimetatud taotluseta süsteemi, mille põhilised tingimused on järgmised.

• Toetusi võivad taotleda taotlejad, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatavad taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsist kuni 8. maini piimalehma.
• Piimalehm, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema piimalehm taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsi seisuga.
• Toetuse saamiseks ei tohi 2. märtsist kuni 8. maini mitte ühelgi päeval tekkida olukorda, kus taotleja ei pea põllumajandusloomade registri andmetel ühtegi piimalehma.
• Toetust antakse ajavahemikul 2. märtsist 8. maini taotleja peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvutamisel võtab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) aluseks taotleja karjas peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu ajavahemikul 2. märtsist 8. maini igal päeval.

Piimalehma kasvatamise otsetoetusi saab taotleda elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu 2.⎼21. märtsini. Täpsemad tingimused on sätestatud toetuste määrustes.

Kutsume põllumehi osalema haneliste heidutuse uuringus. Tänavukevadise haneliste kaitse ja ohjamise kava ette valmistamisel on vaja täpsemalt hinnata erinevate tegevuste mõju haneliste arvukusele. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub põllumehi üles uuringus osalema ja panustab erinevate heidutusmeetmete uuringusse kaasatavate põllumeeste andmebaasi loomisesse.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba paljude aastate jooksul juhtinud avalikkuse ja seotud ametiasutuste tähelepanu haneliste arvukuse olulisele tõusule, mis kasvab aastast aastasse. Põllumajanduskoja hinnangul ulatuvad haneliste iga-aastaselt tekitatavad kahjud põllumajandussektorile juba kümnetesse miljonitesse eurodesse.

„Eelmisel aastal käivitatud haneliste heidutusjahi pilootuuringu laiendamisel mõjude täpsemaks hindamiseks on vaja leida põllumehed, kes oleksid huvitatud sel aastal uuringus osalema. Loodame leida uuringus osaleda soovivaid põllumajandusettevõtteid üle Eesti ja ootame neid registreerima oma andmeid EPKK andmebaasi,“ selgitas põllumajanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.

Selle aasta uuringu juures on oluline osa letaalsel heidutusel st võimalusel teostada piiratud tingimustel heidutusjahti. Täpsemad piirarvud ja tingimused selguvad uuringu metoodika kokku leppimise käigus. Kui tingimused tunduvad sobimatud, on kindlasti võimalus projektis osalemisest loobuda, kuid hilisem liitumine ei ole enam võimalik.

Hetkel on kokku lepitud, et uuringupiirkondi ei laiendata looduskaitsealadele ja looduslikele rohumaadele, mis oleksid kevadisel rändel olevatele lindudele rahulikud puhke- ja toitumisalad. Täpsema uuringu metoodika ja osalevate põllumeeste ülesanded edastab põllumajanduskoda pärast huviliste selgumist ja uuringu läbiviijate poolt metoodika lõplikku kinnitamist. Küll aga oodatakse uuringus osalevatelt põllumeestelt näiteks kokkulepete sõlmimist jahimeestega ja heidutusega seotud info edastamist uuringu läbiviijatele.

Palume uuringus osalemisest huvitatud põllumeestel ennast kirja panna 26. veebruarini siin SIIN

TAUST

Viimase aastakümne jooksul on oluliselt suurenenud rändel Eestit läbivate haneliste arvukus, mis on oluliselt suurendanud ka nende poolt tekitatavaid kahjusid põllumajanduslikele kõlvikutele (põllud ja rohumaad). Seda on tunnistanud nii ametkonnad kui ornitoloogid.

Kevadiste rändlindude poolt tekitatud kahju ärahoidmiseks ja saagi kaitsmiseks on põllumehed teinud ettepaneku lubada kevadist heidutusjahti. Taolise heidutusjahi lubamine Eestis ei oleks Euroopas pretsedent, seda lubab meie lähiümbruse riikidest näiteks Rootsi. Põllumeeste eesmärk ei ole rändlindude küttimine, vaid reaalsete lahenduste leidmine lindude heidutamiseks ja erinevate heidutusmeetmete mõju tõhustamine.

Eesmärgiga välja selgitada, kas kevadrändel olevate haneliste heidutusjaht on põllumajanduskahjude ära hoidmise seisukohalt tõhusam kui seni lubatud heidutusviisid, algatas riik 2019. aastal hanede heidutusjahi uuringu. Uuringu raames viidi eelmise aasta kevadel kolmes maakonnas 36 põllul läbi hanede heidutusjahi pilootprojekt. Nimetatud uuringu tutvustamisel 15. novembril 2019 Tartus järeldasid uuringu teostajad, et letaalne heidutus oli mõnevõrra mõjusam. Seda kinnitavad ka teiste riikide vastavad kogemused ja praktika.

Lisainfo: Riina Maruštšak, EPKK keskkonnavaldkonna juht, riina@epkk.ee, tel 600 9349

Pressiteade
18. veebruar 2020

2019. aastal maksis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 21719 kliendile kokku 319373 437 eurot ameti poolt vahendatud toetusi.

Toetusi maksti põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele jmt kokku 79 meetmest. Otsuseid tegi PRIA kokku ligi 68 000 taotluse põhjal.

Kõige enam toetusesaajaid oli Harjumaal (2 381), Võrumaal (2 373) ja Pärnumaal (2 350). Suurima toetussumma kogus aasta jooksul kokku Tartumaa, kus maksti taotlejatele välja üle 36 miljoni euro. Maakondade lõikes jagunevad toetussummad on toodud joonisel 1.

Joonis 1. PRIA 2019. aastal makstud toetuste jagunemine maakondade lõikes

 

 

Ligi poole 2019. a summast moodustasid põllumeestele ja loomapidajate makstavad Euroopa Liidu rahastatavad otsetoetused ja Eesti riigieelarvest lisanduvad üleminekutoetused – kokku üle 159,5 miljoni euro. Sama sihtgrupp sai ka üle 57 miljoni euro maaelu arengukava hektari- ja loomapõhiseid toetusi. Toetuste abil hooldatakse ja haritakse Eestis ligi miljonit hektarit põlde ja poollooduslikke kooslusi.

Üle 18 miljoni euro said kohalikud kogukonnad toetust LEADER-programmi kaudu. Mitmesugusteks investeeringuteks said põllumajandus- ja metsaettevõtted, toiduainete töötlejad, maaparandajad, noortalunikud, maamajanduse mitmekesistajad, nõustamisteenuse pakkujad, tootjarühmad, teadusasutused jt kokku üle 77 miljoni euro maaelu arengukava erinevaid toetusi. Kalandusvaldkonna toetusi maksis PRIA eelmisel aastal üle 16,1 miljoni euro.

Eelmisel aastal makstud summast tuli 271 390 393 eurot Euroopa Liidu ja 47 983 044 eurot Eesti riigieelarvest.

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
13.02.2020

Põllumajandusamet: 1. aprilliks peavad registris olema kõik “EÜ VÄETIS” märgistusega väetised

Alates 01.01.2020 hakkasid kehtima muudatused väetiseseaduses. Sellega seoses peavad väetise käitlejad kandma hiljemalt 01.04.2020 riiklikusse väetiseregistrisse ka kõik “EÜ VÄETIS” märgistusega väetised.

Väetiste registreerimine toimub Maaeluministeeriumi kliendiportaalis.

Kliendiportaalis saavad toiminguid teostada äriregistris registrikaardile kantud juhatuse liikmed. Kui ettevõtte esindaja ei ole äriregistri andmetel seaduslik esindaja, siis on vajalik kliendiportaali sisestada vastav volikiri. Seda saab lisada ettevõtte volitatud esindaja. Teine võimalus on saata volitus Põllumajandusametile.

Täpsem info muudatuste kohta on väetiseseaduse § 6 lõikes 4 ja § 41 lõikes 2.

Lisainfo:

Katrin Kikkas
taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik
tel 5362 3140
Katrin.Kikkas@pma.agri.ee

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
05.02.2020

Valmis ettevõtete toetusvajaduse uuring

Põllumajandusuuringute Keskuse äsja lõpetatud põllumajandustootjate, toiduainetööstuste ja maaettevõtjate toetusvajaduse uuringu aruandest selgub, et valdav osa ettevõtjatest hindab kõige olulisemaks investeeringuks tootmisseadmete ja taristu uuendamist.

Uuringu käigus läbi viidud erinevate sihtrühmade küsitlusest selgus, et tootmisseadmete soetamist hindas oluliseks kuni 86% ja taristu arendamist kuni 62% ettevõtetest. Põllumajandustootjad peavad oma konkurentsivõime edendamisel kõige olulisemaks investeeringuid tootmisseadmetesse, maa ostuks ja rajatiste parendamiseks.

Keskkonnainvesteeringutena märkisid põllumajandustootjad vajadust veeressursside kaitseks, uute ja täppistehnoloogiate kasutusele võtmiseks. Toiduainetööstused kavandavad investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja õhusaaste vähendamisse.

Detailsem taristuinvesteeringute analüüs näitas, et kõikides sektorites on võrdselt esiplaanil energiasüsteemide investeeringud, mis tagaksid stabiilse elektrivarustuse ning võimsuse. Samuti pidasid kõik sihtrühmad oluliseks investeerimist juurdepääsuteede ja kiire internetiühenduse arendamiseks.

Milline on investeerimisvõimekus äärepoolsemate piirkondade ettevõtjatel ning millised on uuringus väljatoodud soovitused, sellest täpsemalt uuringu „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika“ aruandest.

Aruanne ja uuringut tutvustav ettekanne on kättesaadav Põllumajandusuuringute Keskuse veebilt: https://pmk.agri.ee/et/04-02-2020-toetusvajaduste-uuringu-tutvustamine
Uuringu viis läbi Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakond Maaeluministeeriumi tellimusel. Lisainfo maainfo@pmk.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.02.2020

Algas talude registreerimine avatud talude päevale

Tänasest avanes avatud talude veebilehel talude registreerimine 19. juulil toimuvale avatud talude päevale. Kümnetele tuhandetele eestimaalastele suviseks tippsündmuseks saanud avatud talude päev kutsub talutootmisi ja ettevõtlikke maapiirkondi külastama tänavu juba kuuendat korda. 

„Kutsun üles kõiki huvitatud talusid ja põllumajandustootjaid end kirja panema ning üritusel osalema. Vaadake seda kui võimalust tutvustada oma tegevust, tootmist ja piirkonda. Selle tulemusel võib kohalik toit ja kaup jõuda kaugemalegi kui ainult avatud talude päeva külastajate kodudesse,“ ütles maaeluminister Arvo Aller. „Viimastel aastatel on avatud talude päevast osa võtnud talude ja maapiirkonna ettevõtete arv püsinud 300 kandis – ootame põnevusega, kuidas läheb tänavu ja kes on uued tulijad.“

„Põllumajandustootjatel on muutuvas maailmas üha rohkem väljakutseid, millega nad peavad tegelema. Üheks selliseks on kujunenud oma olemasolu ja tegevuse põhjendamine – peame selgitama, et meie toodame igapäevaselt toitu tarbijate toidulauale ning me oleme oluline lüli maapiirkondade elujõu tagamisel. Talunike tegevus on tihedalt seotud keskkonnaga ja keskkonnahoid on talunike tegevuse ja töö oluline osa ja eesmärk,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. „Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub üles põllumajandusettevõtteid kuuendal üle-eestilisel avatud talude päeval külalistele oma uksi avama, kuna täna on meil – talunikel – oluline roll tarbijate teadlikkuse tõstmisel

„Avatud talude päev on põllumeeste ja talupidajate parim võimalus näidata, kuidas kasvatatakse head ja maitsvat Eesti toitu. Igatsusest oma juurte järele sõidavad tuhanded linnainimesed sel päeval maale oma hingekoju. Kutsume kõiki talupidajaid ja põllumehi avama külastajatele oma ettevõtted avatud talude päeval 19. juulil,“ lausus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel https://www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerumine lõpeb 8. mail. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 19. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad avatud talude päeva raames oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema ka infopäevadel:

• 25. märtsil Pärnumaal (koht täpsustamisel)
• 1. aprillil Põllumajandusuuringute Keskuse suures saalis Jänedal Lääne-Virumaal (otseülekandega)

Sündmuste kohta lisatakse teavet veebruari jooksul avatud talude veebilehelehttps://www.avatudtalud.ee/et/talule.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.02.2020

Põllumajandussaaduste ja -toodete teavitus- ja müügiedenduseks saab taotleda toetust

Kuni 15. aprillini oodatakse taotlusi Euroopa Liidu kaasrahastatud põllumajandussaaduste ja -toodete teavitus- ja müügiedendustoetuse saamiseks. Toetuse eesmärk on parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ning kasvatada kindlaks määratud ELi põllumajandustoodete ja toiduainete turuosa, pidades seejuures silmas ka suurima kasvupotentsiaaliga kolmandate riikide turge.

Teavitus- ja müügiedendusmeetme raames on võimalik ellu viia turundustegevustest koosnevaid programme. Kaasrahastust saab taotleda kuni 3-aastasele programmile, mille sisuks võivad olla teavitustegevused, suhtekorraldus-, müügiedendus- ja reklaamimeetmed, mis rõhutavad eelkõige Euroopa Liidu toodete olulisi omadusi ja eeliseid, eriti toidu kvaliteeti, ohutust, erilisi tootmismeetodeid, toiteväärtust ja tervislikkust, märgistust, loomade heaolu ja keskkonnasäästlikkust. Toetust saavad taotleda sektori esindusorganisatsioonid ja tunnustatud tootjaorganisatsioonid.

2020. aastal on Euroopa Liidu põllumajandussaaduste ja -toodete teavitus- ja müügiedendusmeetme eelarve ligi 201 miljonit eurot, millest taotlemiseks on avatud veidi üle 181 miljoni euro. Sellest umbes 118 miljonit on planeeritud programmidele, mis on suunatud kolmandate riikide turgudele.

Taotlusi saab esitada elektrooniliselt Luksemburgis asuvale Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametile (CHAFEA). Taotlusvoor on avatud 15. aprillini.

20. veebruaril toimub Maaeluministeeriumi suures saalis infopäev, kus ELi põllumajandussaaduste ja -toodete teavitus- ja müügiedendusmeetme võimalusi tutvustab lähemalt põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo nõunik Kerli Nõges.

Huvilistel palume registreeruda hiljemalt 10. veebruariks aadressil kerli.noges@agri.ee

Rohkem infot Maaeluministeeriumi kodulehelt.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.01.2020

Eesti tarbija usaldab kodumaist toitu ja toidutööstust

Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud uuring kinnitas, et Eesti tarbija usaldab kodumaist toitu ja toidutööstust.

Enamikus uuritud kaubagruppidest moodustas kodumaise toidukauba osakaal üle poole käibest, sh seitsmes tootegrupis üle 80 protsendi. „Vorstide, suitsuliha, piima ja leivatoodegrupis, seal kus sortiment on kõige suurem, oli käive koguni üle 90 protsendi,“ tõi positiivse tõdemusena välja uuringut tutvustanud Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist.

Möödunud, 2019. aastal paranes Eesti toidukauba positsioon varasemaga võrreldes 14 tootegrupis: piim, suitsuvorstid, leib, või, lihakonservid, jogurt, veiseliha, sealiha, jäätis, juust, konservkurk, mahl ja küpsised. Kõige enam kasvatasid käibes osakaalu veiseliha, sealiha, lihakonservid ning või.

„Eesti tarbija eelistused näitavad, et Eesti on maitsva ja kvaliteetse toidu maa,“ ütles maaeluminister Arvo Aller. „Ministeeriumis oleme üheks oma tegevuse prioriteediks seadnud teadlike tarbijate kasvatamise ning toidukultuuri au sees hoidmise. Selle üks väljundeid on traditsiooniks saanud toidupiirkonna valimine,“ lisas Aller, kes andis ühtlasi teada, et aasta 2020 on Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.

 Toidupiirkonna ametliku tiitli annab mai alguses Läänemaale üle Vana-Võromaa, kes üllatas meid põnevate maitsetega eelmisel aastal.

Vaata lisaks:

Uuring „Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2019. aastal“
Ettekanne „Eesti toit 2020“ (Kerli Nõges, Maaeluministeerium)

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.01.2020

Valitsus kiitis heaks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Valitsus kiitis neljapäeval heaks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (PõKa) aastani 2030, mille visiooni kohaselt on Eesti toit hinnatud ja maal hea elada.

„Peame oluliseks, et Eesti toit oleks hinnatud, toiduohutus igati tagatud, keskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted edukad ning maakogukonnad püsiks elujõulised,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Arengukava koostamise eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse konkurentsivõime kasvule ning maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule. Kõrge toiduohutuse tase ja usaldusväärsus on meie toiduekspordi alus. Seni puudus Eestil valdkonna terviklikku arengut juhtiv arengustrateegia.“

Arengukava lõimib ligi 30 põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkonna arengudokumendi eesmärgid tervikuks ning aitab kaasa ka teiste Eesti riigi ja rahvusvaheliste arengudokumentide eesmärkide saavutamisele. „Põllumajandus, toiduainesektor, kalandus ja maapiirkonnad saavad endale sellega suunanäitaja järgmiseks 10 aastaks,“ lisas minister.Arengukava on koostatud Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel. Kahe aasta pikkuse protsessi vältel olid arengukava koostamisel esindatud ligi 140 organisatsiooni.

Enne arengukava lõplikku kinnitamist saadetakse visioonidokument ettepanekute tegemiseks Riigikogule.

Arengukava tervikteksti eelnõu (seisuga 29. jaanuar 2020) on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel www.agri.ee/et/poka-2030.