Rubriik: Üldine

30. jaanuaril kuulutati ametlikult alanuks Eesti esimese kindlustusühistu ÜKS osakapitali kogumise periood

2. detsembril allkirjastati Eesti Kindlustusühistu ÜKS asutamisleping, millega loodi taasiseseisvunud Eesti esimene kindlustusteenuseid pakkuv ühistu. Kindlustusühistu üheks asutajaliikmeks on ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. Kindlustusühistu peamiseks eesmärgiks on pakkuda sobivaid kindlustusteenuseid oma liikmetele.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit koondab üle-Eesti talupidajaid. Meie liikmeteks on pereettevõtjad, kes elavad ja töötavad maapiirkondades ning seisavad selle eest, et Eesti maapiirkonnad oleksid jätkusuutlikud. Meie liikmed vajavad riskide maandamiseks sobivaid kindlustusmeetmeid ning läbi kindlustusühistu saab Eestimaa Talupidajate Keskliit aktiivselt kaasa rääkida sobivate meetmete loomisele.” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. „Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib koostöös edendada vajalike teenuste kättesaadavust, et maandada ja juhtida riske maapiirkondades asuvates pereettevõtetes.”

Mis kasu saavad põllumehed ühistuga liitumisest?

Omanikuboonus

Alates esimesest sõlmitud kindlustuspoliisist rakendub liikmetele kindlustusmaksetele omanikuboonus. Konkurentsivõimelisi makseid pakub kindlustusühistu kõikidele klientidele, aga liikmete kindlustusmaksed jäävad püsivalt omanikuboonuse võrra soodsamaks. Mida rohkem kindlustusteenuseid liige ostab, seda suurem on ka tema omanikuboonus.

Omanikutulu ehk dividendid 

Omanikutulu suurus sõltub peamiselt kahest tegurist: kindlustusühistu osakapitali panustamisest ja makstud kindlustusmaksetest. Mida rohkem on tasutud kindlustusmakseid ja panustatud osakapitali, seda suuremad on dividendid ja ka vastupidi.
Esimesed kolm aastat kindlustusühistu dividende ei maksa. Eesmärk on neljandast aastast dividende maksma hakata.

Unikaalne võimalus kaasa rääkida 

Kindlustusettevõtte arendustegevuses uute ideedega, anda tagasisidet ning pöörata Eestimaa kindlustusturu näoga kliendi poole.

Vaata lähemalt Eesti Kindlustusühistu ÜKS kodulehelt aadressil www.eky.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.01.2020

Muutuvad piimalehmadele makstavate tootmiskohustustega seotud otsetoetuste tingimused

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega kehtestatakse piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning sellega seoses muudetakse ka piimalehma kasvatamise otsetoetuse määrust.

„Viimaste aastate areng Eesti piimatootmises näitab, et seitsme aastaga on Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus piimalehmi pidavate tootjate arv vähenenud ligemale poole võrra ning jätkuvalt on languses ka piimalehmade arv,“ lausus  maaeluminister Arvo Aller. „Eesmärk on peatada saartel piimalehmapidajate arvu vähenemine ning seetõttu makstakse neis piirkondades piimalehma kasvatamise otsetoetust.“

2020. aastal rakendatakse piimalehma kasvatamise kahele otsetoetusele põhimõttelisi muudatusi, mis on tingitud 2019. aastal Euroopa Komisjoni tehtud piimalehma kasvatamise otsetoetuse auditi tulemustest.

Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu puudusele piimalehmade asendamisel ja piimalehmade märkimisel toetuse taotlusel. Sellest tulenevalt rakendatakse 2020. aastal mõlema piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul niinimetatud taotluseta süsteemi, mille põhilised tingimused on järgmised.

• Toetusi võivad taotleda taotlejad, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatavad taotluse esitamise kalendriaasta 2. märtsist kuni 8. maini piimalehma.
• Toetuse saamiseks ei tohi 2. märtsist kuni 8. maini mitte ühelgi päeval tekkida olukorda, kus taotleja ei pea põllumajandusloomade registri andmetel ühtegi piimalehma.
• Toetust antakse ajavahemikul 2. märtsist 8. maini taotleja peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvutamisel võtab PRIA aluseks taotleja karjas peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu ajavahemikul 2. märtsist 8. maini igal päeval.

Piimalehma kasvatamise otsetoetusi saab taotleda elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu 2.⎼21. märtsini. Täpsemad tingimused on sätestatud toetuste määrustes. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis: “Piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Kihnus ja Ruhnus“

Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus korraldab 3. märtsil 2020.a. algusega kell 10.00 Rapla Keskraamatukogus (aadress: Lasteaia 5, Rapla linn)  infopäeva teemal ” FIE varade üleandmine”

Millest räägitakse :

• Võrdleme erinevaid ärivorme ja tuletame meelde FIE raamatupidamise erisusi.
• Juhendame FIE varade üleandmist teisele ettevõttele.
• Näitame , kuidas kajastatakse raamatupidamises varade vastuvõtmist üleandmisel.
• Kuidas vormistada üleandmine.
• Lisaks räägime ühest riskimaandamise võimalusest – prokuurast.

Lektoriks Pärnumaa Talupidajate Liidu ja Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse juht Olavy Sülla

Infopäev on tasuta ja toetatud Eroopa Liidu vahenditest
Viitenumber 612019790651

Infopäev toimub kui registreerunuid on vähemalt 20 inimest. Seepärast palume kindlasti eelregistreerida .
Registreerimiseks vajuta siia

Lisainfo telefonil +372  5660 5964 (Olavy Sülla)

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.01.2020

Ministrite kohtumisel arutati roheleppe ja ÜPP üleminekumäärusega seonduvaid küsimusi

Maaeluminister Arvo Aller osales 27. jaanuaril Brüsselis ELi põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus arutati Euroopa roheleppe ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üleminekumääruse küsimusi ning tutvustati Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Horvaatia tööplaani alanud eesistumise ajaks.

„Eesti toetab Euroopa Komisjoni tutvustatud ambitsioonikat lähenemist kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisele,“ kinnitas maaeluminister Arvo Aller, lisades samas, et lõplikud seisukohad kujundatakse pärast detailsemate plaanide selgumist.  „Näiteks on komisjon lubanud kevadel välja tulla strateegilise dokumendiga, mis kirjeldab konkreetseid samme roheleppe rakendamiseks põllumajanduse ja toidutööstuse valdkonnas.“

Ühise põllumajanduspoliitika võimalused roheleppega seatud ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmiseks on Alleri sõnul suuremad kui seni, aga selleks tuleb tagada ka poliitika rakendamiseks piisav rahastus ja reeglite ühesugune täitmine. „Näiteks põllumajanduse keskkonnamõju vähendamise ning bio- ja ringmajanduse lahenduste rakendamise eelduseks on väga suured investeeringud ehk kulud tootjatele,“ osundas maaeluminister.

Arvo Aller tõi välja põllumajanduse panuse kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisesse. See avaldub kõige nähtavamalt muldade orgaanilise süsiniku varusid suurendavate meetmete kaudu, näiteks happeliste põllumuldade lupjamisel.

„Oluline on tõsta tarbija teadlikkust – see võiks ÜPP raamistikus saada rohkem tähelepanu,“ märkis Arvo Aller.  „Selleks tuleks laiendada ÜPPst kasusaajate ringi, mis praegu piirdub tootjatega.“  Senisest enam tuleb kõigis valdkondades panustada teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

Teise tähtsa küsimusena oli kõne all ühise põllumajanduspoliitika üleminekumäärus, mille puhul Eesti on seisukohal, et üleminekuperiood järgmisele ÜPPle peaks piirduma ühe aastaga. „Meie huvides ei ole üleminekuperioodi pikemaks venitada, sest Eesti on huvitatud uue perioodi toetuste kiiremast rakendamisest,“ selgitas Arvo Aller.

Üleminekumäärus on vajalik, kuna läbirääkimiste senine seis näitab, et ÜPP strateegiakavade rakendamine 2021. aasta 1. jaanuarist ei ole realistlik.

Ministrite nõukogus vahetati veel mõtteid meesegude märgistamise ja loomade heaolu vabatahtliku märgistamise küsimustes ning kuulati ära komisjoni teavitus sigade Aafrika katku kohta. „Eesti on suutnud selle ränga taudi kontrolli alla saada. Selle kinnituseks andis  Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon Eestile kodusigade osas sigade Aafrika katkust vaba maa staatuse,“ jagas minister Arvo Aller oma heameelt. Viimane Aafrika katku juhtum kodusigadel registreeriti Eestis septembris 2017.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.01.2020

Euroopa Komisjoni otsusel tuleb põllumajandusettevõttelt tagasi küsida EL-i konkurentsireeglitele mittevastav abi

Euroopa Komisjon tegi 24. jaanuaril ametliku uurimismenetluse tulemusel otsuse, et AS-ile Tartu Agro on antud ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut riigiabi. Komisjoni otsusega kohustatakse Eestit abi andmine lõpetama ning nõudma abisumma abi saajalt tagasi.

Euroopa Komisjon uuris, kas riik on rentinud AS-ile Tartu Agro maad turutingimustel. Ministeerium on olnud seisukohal, et rendihind kujunes enampakkumise tulemusena ja on vastanud turutingimustele. Komisjoni täna pärastlõunal avaldatud pressiteatest nähtub, et komisjoni hinnangul ei vasta rendihind turutingimustele. Komisjoni otsuse tulemusena on riik kohustatud abi tagasi nõudma ja abi andmise lõpetama.

„Kuna Euroopa Komisjoni otsus on äsja tehtud ja sellega ei ole võimalik olnud põhjalikult tutvuda, siis hetkel ei ole kahjuks võimalik täpsemaid selgitusi anda. Analüüsime otsust ning seejärel selguvad järgmised sammud abi lõpetamise ja tagasinõudmise kohta. Teavitame kõigist järgmistest sammudest ka avalikkust,“ lausus Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Taust

1. 2000. a suvel kuulutas Põllumajandusministeerium välja eelläbirääkimistega pakkumise, et anda rendile riigi omandisse jäetud Tartu maakonnas Tähtvere vallas asuvad põllumaad üldpindalaga 3089,17 hektarit.
2. Pakkumiste tulemusena sõlmiti 16. novembril 2000 ministeeriumi ja AS-i Tartu Agro vahel rendileping eelnimetatud põllumaade kohta 25 aastaks.
3. 1. maist 2004. aastal, kui Eesti astus Euroopa Liitu, sai Eesti ELi siseturu osaks ja tekkis kohustus hakata järgima Euroopa Liidu konkurentsireegleid.
4. Rendilepingut on rendiperioodi jooksul mitmel korral kaasajastatud, sh tõstetud on ka renditasu suurust.
5. 2014. a suvel sai Euroopa Komisjon kaebuse väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta, mida Eesti Maaeluministeerium andis ettevõtjale AS Tartu Agro, andes rendile põllumajandusmaa turuhinnast väidetavalt madalama hinnaga.
6. Euroopa Komisjon hakkas seejärel juhtumit uurima ning alustas 2017. a ametlikku uurimismenetlust.
7. Eesti on alates 2014. aastast esitanud komisjonile omapoolset teavet, olles seisukohal, et ebaseaduslikku riigiabi antud ei ole.
8. 24. jaanuaril 2020 tegi Euroopa Komisjon ametliku uurimismenetluse tulemusel otsuse. Otsuse sisu, üksikasjad ja edasised tegevused Eestile hetkel teada ei ole.

Veterinaar- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
PRESSITEADE
23.01.2020

Eesti kodusead said sigade Aafrika katku vaba staatuse

Maailma Loomatervise organisatsioon (OIE) andis Eestile kodusigade SAKi vaba maa staatuse. See tähendab, et Eestis on suudetud haigus farmidest eemal hoida.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnas, et tegemist on suure tunnustusega. „Kuna Eestis pole kahe aasta jooksul SAKi kodusigadel tuvastatud, siis õnnestus deklareerida SAK vabadus kodusigadel. SAK vaba maa staatus tõstab usaldust ka kaubanduspartnerite silmis ning Belgia näitel võib öelda, et tänu SAKi vaba maa staatuse saavutamisele õnnestus ettevõtetel pääseda oma toodanguga mitmele välisturule,“ selgitas Kalda saavutuse olulisust.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on sigade Aafrika katku vastu võitlemisel ning katku seafarmidest eemal hoidmisel ära tehtud suur töö, mida saab ka rahaliselt mõõta. „Kuigi seakatku leide esineb senini metssigadel, on kodusigadest puutumatus hea koostöö tulemus,“ selgitas Korts.

Sigade Aafrika katku vaba staatuse saavutamisele on suure panuse andnud Eesti Jahimeeste Selts, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Maaülikool, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium.

SAK vaba maa staatus on OIE poolt antud veel Kanadale, Tsehhile, Belgiale, Kasahstanile ja Mehhikole.

Maailma Loomatervise organisatsioon ehk OIE loodi 1924. aastal võitlemaks loomahaigustega üle maailma. Tegemist on organisatsiooniga, mis vastutab loomade tervise ja heaolu eest kogu maailmas. Organisatsiooniga on ühinenud 182 riiki üle maailma, sealhulgas ka Eesti (1992). OIE ülesandeks on koondada loomahaiguste leviku info erinevates riikides ning töötada välja loomahaiguste ohjamisega seonduvad juhiseid.

Avatud talude päev toimub tänavu 19. juulil

Kuues üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal 19. juulil, kuid nagu mullugi võtab osa talusid külalisi vastu ka päev varem.

 „Avatud talude päevast on kujunenud igasuvine üle-eestiline tippsündmus, millest saab vahetult osa iga kümnes eestimaalane. Arvata võib, et suur huvi erinevat tüüpi talude tegemiste vastu püsib ka tänavu, kui nad juulikuu teises pooles taas üheks-kaheks päevaks külastajatele oma väravad avavad,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „See on hea võimalus vahetult tutvuda maaeluga, sellega, kuidas kasvab Eesti toit ning kui mitmekesine on siinne talutoomine. Hinnakem seda tegevust vääriliselt, sest see on oluline meie kõigi jaoks.“

„Järgmise avatud talude päeva toimumisaja kohta hakkavad esimesed küsimused saabuma juba siis, kui eelmine talupäev vaevalt lõppeda on jõudnud – eks seegi kinnitab sündmuse olulisust ka talupidajatele endile, “ ütles Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur. „Seni on avatud taludest olnud igal aastal ligemale kolmandik uued tulijad, mis on kahtlemata märk maaelu elujõulisusest ning samas aitab hoida külastaja jaoks avatud talude päeva taluvaliku mitmekesise ja värskena.“

Avatud talude päev pakub lisaks talude külastamisele ja igapäevase taluelu tundmaõppimisele hea võimaluse luua kontakti kohalike väiketootjatega, teha tehinguid taimemüüjatega, uudistada põllumajandusmasinaid ja loomi ning vajadusel saada vajalikke näpunäiteid esimeste katsetuste tegemiseks põllumajanduse või aianduse vallas. Igal talul on oma programm, millega näidatakse oma talu eripärasid.

Avatud talude põhipäev on pühapäev, 19. juuli, mil on avatud kõik osalevad talud. Taludel on võimalus olla avatud ka laupäeval, millest ürituse infomaterjalides edaspidi täpsemalt teada antakse. Näiteks eelmisel aastal olid rohkem kui pooled talud avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval.

Avatud talude päevale registreerumine taludele, maaettevõtetele ja põllumajandustootmistele algab veebruari alguses ning peagi tuleb selle kohta ka lisainfot. Samuti toimub märtsi lõpus ja aprilli alguses kaks piirkondlikku infopäeva huvilistele, kes oma talu külastajatele avada soovivad. Infopäeval jagatakse taludele vajalikke infomaterjale ning nippe ja nõuandeid eelmiste aastate kogemustest.

2019. aastal külastati avatud talude päeva raames talusid, põllumajandustootmisi ja maaettevõtteid rohkem kui 195 000 korral, mis on 35 000 külastuse võrra enam kui 2018. aastal. Kokku avas oma uksed 311 talu.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
17.01.2020

Kesk-Euroopas levib linnugripp

 Väga nakkav lindude gripp H5N8 on lisaks Poolale tuvastatud ka Ungaris, Slovakkias ja Rumeenias

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul taudi Eesti lähiümbruses veel tuvastatud pole, kuid kindlasti ei tohi valvsust kaotada. „Hetkel näeme, et gripi kolded, mis on tuvastatud, asuvad Kesk-Euroopas. Kui aga linnugripi levikut ei suudeta peatada, siis kevadel saabuvad rändlinnud võivad gripi ka Eestisse tuua,“ selgitas Sammel.

Esimesed teated linnugripi puhangutest tulid Ida-Poola kalkunifarmidest ning Poola läänepoolsest osast munakanadel. Kahe viimase nädala jooksul on tuvastatud lindude gripp Ungaris, kus farmides on haigestunud pea 190 000 lindu. Samuti tuli teavitus Poola lääneosast Saksamaa piiri äärest 23 000 ja Rumeenia loodeosast pea 19 000 linnu nakatumisest. Slovakkia läänepiirkonnast tuvastati väiksem leid, kus nakatus üle 20 linnu.

„Kuna lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust, siis toob see kaasa suure majandusliku kahju.“ Lindudele ravi puudub. „Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse,“ kirjeldas Sammel gripi ohtlikkust. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

VTA juhib inimeste tähelepanu, et kõnealuseid riike külastades ei käiks inimesed kohalikes farmides ning ei tooks Eestisse kaasa linde ja loomseid saadusi (nt liha, muna), mis võivad haigusetekitajat edasi kanda. Juhul kui on olnud kokkupuuteid lindudega Kesk-Euroopas, siis peab pesema ja desinfitseerima riided ja jalanõud enne Eestisse naasmist. Farmides käimiseks või lindude veoks kasutatud veokid tuleb puhastada ja desinfitseerida enne Eesti territooriumile liikumist.

Linnupidajatel soovitame oma lindude kaitseks rakendada järgmisi bioohutusmeetmeid:
– ära too välisriikidest linde või haudemune, mis võivad kanda nakkust;
– korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
– ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
– ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
– vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
– säilita ja hävita lindudelt pärinevaid saadusi nii, et kodu- ja metslinnud ei pääse neile ligi;
– aseta lindude joogi ja sööginõud sellisesse kohta, kus metslindudel puudub ligipääs;
– eralda haiged linnud tervetest, haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti;
– hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
16.01.2020

Eesti tunnistab kehtetuks tiaklopriidi sisaldavate taimekaitsevahendite load

Toodete Proteus OD ja Biscaya lubade kehtivus lõppeb 3. augustil 2020, kuna toimeaine tiaklopriidi heakskiidu perioodi Euroopa Komisjon ei pikendanud.

Euroopa Liidus hinnatakse toimeaineid teaduspõhise lähenemise põhimõttel ning peamisteks märksõnadeks on tervise- ja keskkonnaohutus. Uutele uuringutulemustele tuginedes on tiaklopriidi keelustamise põhjuseks kõrge risk inimese ja loomade tervisele. Tiaklopriid liigitub reproduktiivtoksiliseks aineks ehk võib mõjuda kahjulikult paljunemisele. Samuti tuvastati riskihindamise käigus, et tiaklopriidi kasutamisel esineb risk põhjaveele selle laguproduktide leostumise tõttu.

Ajapikendus toodete turustamiseks ning kasutamiseks võimaldatakse vastavalt Euroopa Liidu määrusele. Tooteid võib müüa ja levitada ning olemasolevaid varusid kasutada taimekasvatuse hooaja lõpuni 3. novembrini 2020.

Tiaklopriid on laia tõrjespektriga süsteemse toimega insektitsiid ja Statistikaameti andmetel aastate lõikes olnud üks enimturustatavad putukatõrjevahendeid Eestis. Tiaklopriidi sisaldavad taimekaitsevahendid on Eestis turule lubatud teraviljadel, rapsil, kartulil, maisil, maasikal, vaarikal ning köögiviljadel kasutamiseks.

Lähem info:

Eva Lind
taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik
e-post eva.lind@pma.agri.ee
tel 5551 4314

 

PRIA alustas keskkonnatoetuste maksmist

588 loomapidajani jõuab ligi 0,7 miljonit eurot maaelu arengukava toetust ohustatud tõugu loomade kasvatamise eest. Kuu aja jooksul tahab PRIA loomapidajatele, põllumeestele ja poollooduslike koosluste hooldajaile välja maksta kokku kümmekond liiki toetustena üle 60 mln euro.

Maaelu arengukava põllumajanduslikud keskkonnatoetused, mahetoetus, loomade heaolu toetus aitavad põllumajandustootjatel majandada loodust ja keskkonda tavatootmisest vähem kahjustavalt. Kohalikku sorti taimede, ohustatud tõugu loomade ja Natura alal asuva põllumaa ning poollooduslike koosluste toetused motiveerivad säilitama pärandmaastikke ja loodusrikkusi ning Eestis aretatud sorte-tõuge.

Kõigi toetuste määramise tähtajaks on määrustega kinnitatud 10. veebruar, kuid PRIA kinnitab otsused ja alustab väljamaksetega võimalikult varakult. Puuvilja- ja marjakasvatajatel on toetused juba käes. Lisaks ohustatud tõugu loomade toetusele alustab PRIA sel nädalal poollooduslike koosluste toetuse maksmist. Eelarvetest piisab kõigi 2019 taotletud keskkonnatoetuste maksmiseks maksimaalsete ühikumäärade alusel. Mahetoetuse esialgset eelarvet suurendas maaeluminister 2 mln euro võrra.

Erinevat liiki toetused määratakse ja makstakse eraldi dokumentide põhjal. Infot oodatavate toetuste peatse laekumise kohta näevad taotlejad vana e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui maksekorraldus on PRIAst riigikassasse edastatud.

Täpsema statistika kõnealuste toetuste kohta avaldame pärast kõikide otsuste kinnitamist.

Lisa: Toetuste planeeritud väljamaksed

Meede	Meetme eelarve	Väljamaksete algusaeg
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus	24 000 000	20.01.2020
Piirkondlik veekaitse toetus	500 000	24.01.2020
Piirkondlik mullakaitse toetus	1 000 000	31.01.2020
Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse eest	800 000	31.12.2019
Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest	800 000	24.01.2020
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus	100 000	10.02.2020
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus	1 000 000	14.01.2020
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus	5 500 000	17.01.2020
Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus	22 000 000	24.01.2020
Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa toetus	646 000	10.02.2020
Loomade heaolu toetus	7 000 000	10.02.2020