Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.01.2020

Maaeluministeerium pikendab kahes toetusmeetmes investeeringute elluviimise tähtaega

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu pikendamaks investeeringute elluviimise tähtaega mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuses ning põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetuses.

„Eelnõu muudatus võimaldab tagada toetusvahendite parema ärakasutamise ja seeläbi toetuse eesmärkide täitmise,“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „Toetuse saajate jaoks pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis annab neile paindlikumad võimalused investeeringud lõpetada.“

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuste muudatus puudutab toetuse saajaid, kes esitasid taotluse 2016. ja 2017. aasta taotlusvoorus ja kelle taotlused on rahuldatud. Investeeringud tuleb mõlema meetme puhul ellu viia 2020. aasta lõpuks. Tähtaega pikendatakse, kui toetatavast tegevusest on ellu viidud oluline osa ehk vähemalt 45% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest ja 2018. aasta jooksul on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega.

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetuse kolmandas taotlusvoorus 2017. aastal toetust saanud ettevõtjate ja mittetulundusühingute toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega pikendatakse üheksa kuu võrra. Tähtaja pikendamise vajaduse tingisid eelkõige rohked sügissademed ja oktoobrikuine torm Lõuna-Eestis, mis tekitas paljudesse maaparandussüsteemi ehitistesse rikkeid.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.01.2020

Valitsus kinnitas Maaeluministeeriumi uueks kantsleriks Tiina Saroni

Valitsus kiitis täna heaks maaeluministri ettepaneku nimetada ministeeriumi uueks kantsleriks senine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

„Mul on hea meel, et Maaeluministeeriumi juhtkond saab taas jätkata tööd täies koosseisus. Uuel kantsleril Tiina Saronil on sobilik haridus ja suurepärane valdkonnatundmine, ta on olnud pikka aega lüliks ministeeriumi ja tootjate vahelises koostöövõrgustikus. Tippjuhtide valiku komisjoni hinnangul on Saronil head eeldused kujuneda tugevaks tippjuhiks,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Tiina Saron alustab kantslerina tööd alates 9. jaanuarist 2020.

Tiina Saron lõpetas 1982. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia piimatehnoloogia osakonna insener-tehnoloogina ja 2002. aastal  Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, kus omandas ärijuhtimise magistrikraadi.

Enne Maaeluministeeriumi kantsleriks kinnitamist oli Tiina Saron Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige, kus ta koordineeris koja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse, kaubanduse, ekspordi ja turunduse valdkonda. Varem on ta töötanud  Eesti Piimaliidus tegevdirektorina (2003 – 2016),  Eesti Põllumajandusministeeriumis loomse päritoluga toidu ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse büroo juhina (1997 – 2003),  Veterinaarametis peaspetsialisti (1994 – 1997) ja Tallinna Piimatoodete Kombinaadis mikrobioloogi ametikohal (1982 – 1994).

Tiina Saron on tegutsenud eksperdi ja konsultandina paljude rahvusvaheliste projektide juures, avaldanud publikatsioone ja ettekandeid Eesti toitu, toiduohutust ja toidutööstust puudutavates teemavaldkondades.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
07.01.2020

Põllumajandusametil valmis uus väetiste valdkonna e-teenus

1.jaanuaril 2020 jõustus väetise- ja riigilõivuseaduse muudatus. Vastvalt sellele kogutakse riigilõivu üks kord aastas majandustegevusteate alusel väetiseregistrisse kantud väetise nõuetekohasuse järelevalvetoimingute eest. Iga-aastaste riigilõivude tasumiseks lisandus kliendiportaali uus e-teenus.

Väetiste registreerimisel ja järelevalve eest tasutav riigilõiv sõltub turustatava pakendi suurusest. Registreeritud väetise edasiseks registris hoidmiseks tuleb 10. jaanuariks 2020 tasuda selle väetise nõuetekohasuse järelevalvetoimingute eest riigilõivu 10 eurot kuni 25-kilogrammisesse või 25-liitrisesse pakendisse pakendatud ning 160 eurot üle 25-kilogrammisesse või 25-liitrisesse pakendisse pakendatud ja pakendamata väetise puhul. Kui väetist turustatakse erineva suurusega pakendites, tasutakse riigilõiv suurimast pakendist lähtudes.

Maaeluministeeriumi kliendiportaal

 

Lisainfo:
Katrin Kikkas
taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik
tel 5362 3140
Katrin.Kikkas@pma.agri.ee

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.01.2020

Poolas registreeriti juba teine linnugripi juhtum

Lääne-Poolas tuvastati kõrge patogeensusega linnugripp H5N8. Haiguspuhang leidis aset farmis, kus peetakse 36 000 munakana.

Eelmise aasta lõpus diagnoositi Poola idaosas linnugripp H5N8 kolmes kodulinnu farmis, milles oli kokku umbes 40 000 kalkunit ning sama piirkonna ühes farmis, kus peetakse umbes 13 000 pärlkana. Haiguspuhangu tõrjumiseks on võetud kasutusele vajalikud meetmed ja kehtestatud piirangud.

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev nii uluk- kui ka kodulindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud linnud, kes võivad viirust kanda. Nakatumine toimub saastunud sööda või veega või otsesel kontaktil haige linnuga. Haigus levib kergesti inimese tegevuse tagajärjel, saastunud sööda ja esemete ning transpordivahendite kaudu, samuti linnuliha ja munadega.

Veterinaar- ja Toiduamet juhib inimeste tähelepanu, et Poolat külastades ei käiks inimesed kohalikes farmides ning ei tooks Eestisse kaasa linde ja loomseid saadusi (nt liha, muna), mis võivad haigusetekitajat edasi kanda. Juhul kui on olnud kokkupuuteid lindudega Poolas, siis peab pesema ja desinfitseerima riided ja jalanõud enne Eestisse naasmist. Farmides käimiseks või lindude veoks kasutatud veokid tuleb puhastada ja desinfitseerida enne Eesti territooriumile liikumist.

Linnupidajatel soovitame oma lindude kaitseks rakendada järgmisi bioohutusmeetmeid:

– ära too välisriikidest linde või haudemune, mis võivad kanda nakkust;
– korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
– ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
– ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
– vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
– säilita ja hävita lindudelt pärinevaid saadusi nii, et kodu- ja metslinnud ei pääse neile ligi;
– aseta lindude joogi ja sööginõud sellisesse kohta, kus metslindudel puudub ligipääs;
– eralda haiged linnud tervetest, haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti;
– hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab Maaeluministeeriumi tellimusel ja koostöös SA Erametsakeskusega

Erametsanduse toetuste infopäevad

• 21. jaanuar TALLINNAS – Teaduspargi Tehnopol Mustamäe konverentsikeskuse saalis SATURN (Teaduspargi 6/1, TALLINN);
• 23. jaanuar TARTUS – EMÜ Metsamaja ringauditooriumis 1A5 (F.R. Kreutzwaldi 5, Tartu);
• 28. jaanuar PÄRNUS – Pärnu Kutsehariduskeskuse auditooriumis B303 (Niidupargi 12, Pärnu).

Infopäevad on suunatud erametsaomanikele ja metsaühistute eestvedajatele/tugiisikutele, metsanduse konsulentidele ning asjaomastele ametnikele ja töötajatele.

Räägitakse nii investeeringutoetusest metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse (MAK meede 8) kui ka siseriiklikest toetustest.

PÄEVAKAVA

13:30 – 14:00 Tervituskohv

14:00 – 14:15 Toetuste ülevaade, MAK 2021-2027 – Kristiine Hindriks, Maaeluministeerium

14:15 – 15:30 Toetuste saamise tingimused, taotluste esitamine ja taotluste menetlemine – Triin Karin, SA Erametsakeskus

15:30 – 15:50 Kohvipaus

15:50 – 16:30 Toetuste kohapealne kontroll – Gunnar Reinapu, SA Erametsakeskus

16:30 – 17:10 Puiduturg ja -hind – AS Metsä Forest tegevdirektor Enn Sapp (Tallinnas), Eesti Puidumüügikeskus tegevjuht Einar Rannula (Pärnus), lektor täpsustamisel (Tartus).

17:10 – 17:30 Küsimused, arutelu, kokkuvõtted – Kristiine Hindriks

 

Infopäeval osalemiseks palume kindlasti REGISTREERUDA KUNI 15. jaanuarini 2020  SIIN .

NB! Eelregistreerimine on väga oluline lisapaberite (vajadusel) vormistamiseks ning toitlustuse tellimiseks.

Lisainfo: info@epkk.ee , tel 600 9349 (juhiabi Maire Vimb).

Eestis on üle 2 miljoni hektari metsa, üle 1,2 miljoni hektari põllumaad ja ainult tuhatkond talunikku. Viimaste arv aastalt aastale kahaneb, kuid viimasel kümnendil on antud valdkonnas toimunud kõige enam muutusi, tehes suuri arenguhüppeid. Seda just väikestes peretaludes, mis on oma suuruse, tootmisviiside ja toodangu poolest väga mitmekesised. Tänu sellistele usinatele talunikele on meil olemas nii mahetoit, kitse-, lamba- ja lihaveisekasvatus kui ka köögivilja-, marja-, ja ravimtaimede kasvatus ning palju muud taolist.

Kui tööstuslikele tootmistele on tihti omane anonüümne masstoode, siis iga talutoote taga on kindel inimene, kes vastutab ja hoolitseb, et kõik tooted oleksid täpsed sellised, milliseid ta ka ise tarbida tahab. Just isiklik hool, suhtumine  ja armastusega toodete valmistamine on see, mis teeb talutoidu eriliseks. Selline isiklik vastutus pole seotud üksnes sooviga tagada toodete kvaliteeti, vaid hoolitseda ka keskkonna ja loomade heaolu eest. Nii näiteks pääseb valdav osa taludes peetavast piimakarjast karjamaadele värske õhu ja päikese kätte. Selline loomapidamise viis annab eelduse kvaliteetsete ja maitsvate toodete valmistamiseks. Lisaks kuna talupered elavad ise oma põldude keskel, on nad ka kõige enam motiveeritud tootma põllumajandussaadusi ümbritsevat keskkonda säästvalt. Nii hoiavad nad puhtana ka oma kodupiirkonna elukeskkonna. See on ka tihti põhjuseks, miks valdav osa mahetoodetest toodetakse peretaludes.

Järjest suurenev konkurents paneb ka talunikke üha enam mõtlema tootearendustele, otsides aina enam uusi innovaatilisi võimalusi oma toodangu väärindamiseks. Sellised väiketootjad soovivad muuta eestlaste armastatud traditsioonilisi maitseid põnevamaks, et läbi selle pakkuda tarbijatele kvaliteetset kodumaist toodangut, mis on valmistatud meie oma taludes – selline talutoode on tõeline päike sinu toidulaual. Võiks ka öelda, et talutoit on kasvatatud ja valmistatud suure vastutustunde ja südamega, millesse talunikud panustavad oma parimad oskused. Nii võib näiteks kohalike talutoodete seast leida nii „Ehtne talutoit“ märgiga pärjatud itaaliapäraseid burratasid, põnevaid kasemahlajooke kui ka õunstroopi ning veel palju muud.

Sellist südamega valmistatud talutoitu võib pidada meie lihvimata teemandiks, tõeliseks premium tooteks, mis võiks olla meie väikese Eesti visiitkaardiks. Sellised talutootjad ja ehtsad talutooted vajavad märkamist ning suuremat tunnustamist, sest tänu nendele hoiame au sees väikekohti, unustuse hõlma vajuvaid traditsioone ja tõeliseid ehedaid kodumaiseid maitseid.

Aitäh, et täidad oma pere kõhud Eesti talutoiduga!

Maitsekaid jõulupühi!

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht

Eesti toidupoliitika labor koostöös Keskkonnaministeeriumiga kutsub osalema seminaril-arutelul „Toidujäätmete ja toidukao vältimine tootmisest tarbimiseni”.

Seminarile on oodatud kõik toidu tarneahela osalised alates esmatootjatest kuni lõpptarbijateni välja. Saa osa toimunud arengutest, tule räägi kaasa toiduraiskamise vältimise teemadel ning mõtleme üheskoos, kuidas minna edasi!

Seminar toimub 23. jaanuaril 2020 algusega kell 10.00 Sotsiaalministeeriumis (ministeeriumite ühishoone, Suur-Ameerika 1, Tallinn).

Palun anna oma osalemisest teada hiljemalt 17. jaanuaril 2020.

Registreerimine ja täpsem päevakava siin: https://www.agri.ee/et/seminar-arutelu-toidujaatmete-ja-toidukao-valtimine-tootmisest-tarbimiseni-23-jaanuar-2020

Päevakava:  Kutse seminarile! Toidujäätmete ja toidukao vältimine tootmisest tarbimiseni 23 jaanuar 2020

Täiendav teave:
Siret Talve,
siret.talve@agri.ee,
tel 625 6236;

Ahto Tilk,
ahto.tilk@agri.ee,
tel 625 6221.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.12.2019

Õpilaste videokonkursi „Kokkame ise!” võitis Laupa Põhikool

Maaeluministeeriumi ja Eesti Peakokkade Ühenduse korraldatud õpilaste videokonkursile „Kokkame ise!” laekusid võistlustööd 23 koolist. Tööde seast valiti parimaks Laupa Põhikooli video.

„Täname kõiki oma kokkamisvideo teinud lapsi ning tublisid õpetajaid, kes innustasid õpilasi konkursil osalema,” ütles Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp. „Toiduvalmistamine on oluline oskus kogu eluks, mis lisaks praktilisele kasule võib pakkuda palju rõõmu ja miks mitte ka eneseteostuse võimalust. Soovime projektiga „Peakokad koolis” jätkata ka järgmisel aastal, toomaks veelgi rohkem lapsi toiduvalmistamise juurde.”

Septembris väljakuulutatud konkursi „Kokkame ise!” raames tuli  6.–8. klasside õpilastel valida projekti „Peakokad koolis” materjalidest üks retsept ning teha toidu valmistamisest video. Kokku laekusid tööd 23 koolist, mõnest koolist esitati mitu võistlustööd.

Esikoha sai Laupa Põhikool õpetaja Anneli Paasi juhendamisel valminud video ahjuomleti valmistamisest.

Eesti Peakokkade Ühendus märkis ära ka Parksepa Keskkooli 6. klassi video (õpetaja Karin Peterson), mida saab näha YouTube´is, ja Tallinna Soome Kooli video (õpetaja Tiina Vänt), mis on samuti vaadatav YouTube’is.

2019. aastal alustasid Maaeluministeerium ja Eesti Peakokkade Ühendus pilootprojektiga „Peakokad koolis”, mille eesmärk on tuua lapsed toiduvalmistamise juurde ning elavdada kodundustunde. Peakokad töötasid välja lihtsad retseptid koos õppevideotega ning külastasid 100 kooli, kus 2348 last said peakoka juhendamisel süüa teha. Kuna koolide arv oli piiratud, ent vahva materjal kodundustundideks saadaval, otsustati korraldada 6.–8. klasside õpilastele videokonkurss.

Konkurss toimus Eesti toidu kuu raames, mis on osa müügiedenduskavast “Eesti toit 2015–2020”. Maaeluministeerium tähistas Eesti toidu kuud sel aastal viiendat korda, programmis oli ligi 30 sündmust, mida külastas ligikaudu 87 000 huvilist.

Projekti „Peakokad koolis” õppematerjal on üleval Eesti toidu veebilehel: https://www.eestitoit.ee/et/kategooriad/peakokad-koolidesse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.12.2109

Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnainvesteeringuid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu. Toetuse taotlemise tingimusi oluliselt ei muudeta, kuid täiendatud hindamiskriteeriumid eelistavad senisest enam keskkonnahoidu ja bioohutusse panustavaid investeeringuid.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul soovitakse eelistusega vähendada põllumajandustootmisega seotud riske väliskeskkonnale. „Viimaste aastate heitlikud ilmastikutingimused ja taudide leviku võimalikkus on pannud põllumajandustootja rohkem mõtlema nende ohtude maandamisele,“ lisas minister.

Ühe peamise muudatusena ühtlustatakse niisutussüsteemidesse tehtavate investeeringute korral köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele makstava toetuse määra ülejäänud aiandussektoriga. See tähendab, et edaspidi võivad lisaks puuvilja- ja marjakasvatusettevõtjatele ka köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevad ettevõtjad saada toetust kuni 70% abikõlbliku kulu maksumusest, juhul kui toetusega ehitatakse veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks või niisutamiseks vajalikke süsteeme või ostetakse selleks vajalikke seadmeid.

Samuti lisatakse hindamiskriteeriumitesse eelistus toetuse taotlejale, kes on noor ettevõtja ja kellele on määratud toetus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 6.1 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“.

Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme raames on toimunud kuus taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1164 põllumajandustootjale kogusummas 137,4 miljonit eurot. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot. Seitsmenda taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

„Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” eelnõude infosüsteemis.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.12.2019

Oma tarbeks kasutatud seemnest ja sordist tuleb hakata teavitama ning muutuvad seemnete sertifitseerimise riigilõivud

1.jaanuaril 2020 jõustub seadusemuudatus, mis kohustab põllumajandustootjaid teavitama riiki oma tarbeks toodetud seemnest ja seemnekartulist ning nende sordist. Lisaks muutuvad seemnete sertifitseerimise riigilõivud, mis on vajalikud selleks, et ajakohastada ja tõhustada seemnete sertifitseerimise süsteemi.

1.jaanuarist 2020 tekib põllukultuure kasvataval ettevõtjal kohustus esitada Põllumajandusametile seemne ja seemnekartuli kasutamise aasta kohta sama aasta 30. juuniks järgmised andmed: kasvatatava põllukultuuri nimetus ja selle sordi nimi, iga sordi kasvatamiseks kasutatava haritava maa pindala ning andmed, kas põllukultuuri kasvatamiseks on kasutatud sertifitseeritud seemet või seemnekartulit või hoopis oma ettevõttes kasutamiseks toodetud seemet või seemnekartulit.

„Riigil on vaja teada andmeid, milliseid põllumajanduskultuuride sorte põllumajandustootmises kasutatakse ning milliste sortide järele on nõudlus, et planeerida tegevusi seemnemajanduse ja sordiaretussektori arendamiseks,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Samuti on oluline täita kohustusi, mis me rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga liitudes oleme endale võtnud,“ lisas Suu. 1991. aasta konventsioon lubab kasutada teatud liikide kaitsealuse sordi oma tarbeks toodetud seemet, kuid sõltuvalt ettevõtte suurusest tuleb tasuda ka oma tarbeks toodetud seemne tasu.

1.aprillil 2019  jõustus uus seemnete sertifitseerimise süsteem, millega anti tootjatele õigus seemnete sertifitseerimistoiminguid ise läbi viia. „Ettevõtjad on uue süsteemi väga hästi vastu võtnud. 2019. aasta seemnepõldude külvipinna 14 928 hektarist tunnustasid 87% tegevusloaga põldtunnustajad,“ lausus Sigmar Suu.

Seemnete sertifitseerimise kulud ületavad praegu mitmekordselt riigi tegelikke kulusid pakutavale teenusele. 1. jaanuarist 2020 jõustuvad sertifitseerimise eest uued riigilõivud, mida peavad tasuma tootjad, kes ei ole taotlenud seemnete sertifitseerimiseks majandustegevusluba. Uute riigilõivude kehtestamine võimaldab riigil jätkuvalt pakkuda kvaliteetset seemnete sertifitseerimise teenust ettevõtjatele, kes sertifitseerimistoiminguid ise läbi ei vii. „Kuigi riigilõivud tõusevad, on tootjatel jätkuvalt võimalik taotleda põldtunnustamise ja proovivõtmise tegevusluba ja seeläbi saada vabastus riigilõivust,” ütles Sigmar Suu.