Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.12.2019

Kuulutatakse välja krahv Bergi innovatsioonikonkurss

Maaeluministeerium, Otepää Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Rukki Selts kuulutavad välja avaliku konkursi krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia laureaadi leidmiseks.

„Hea meel on jätkata Maaeluministeeriumi, Sangaste Vallavalitsuse ja Eesti Rukki Seltsi 2017. aastal algatatud innovatsioonpreemia konkursiga,“ ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Soovime leida uuenduslikke ja laia mõjuga tooteid ja teenuseid ning tunnustada nende lahenduste loojaid, kes aitavad maamajanduse arengule kaasa. Innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmisest saab kasu kogu põllumajandus- ja maamajandussektor.“

Innovatsioonikonkursi preemia suurus on 1000 eurot. Preemia määratakse isiku(te)le, ettevõttele või asutusele, kes on välja töötanud või juurutanud maamajandussektoris või selle sektori saaduste töötlemisel rakendatava uuendusliku, keskkonnasäästliku ja majanduslikult tasuva lahenduse. Maamajanduse all mõeldakse põllumajandust, aiandust, mesindust ning kalamajandust.

Innovatsioonipreemia kandidaatide esitamise õigus on üksikisikutel ja maamajandussektori eriala- ja esindusorganisatsioonidel, ettevõtetel ning teadus- ja arendusasutustel.

Kandidaadi esitamiseks tuleb saata vabas vormis koostatud kirjalik ettepanek e-posti aadressile eestirukkiselts@gmail.com. Ettepanekus on vaja kirjeldada innovaatilise lahenduse sisu ning anda kandidaadi ja esitaja kontaktandmeid.

Ettepanekuid kandidaatide kohta saab konkursil osalemiseks esitada kuni 15. jaanuarini 2020.

Innovatsioonipreemia võitja valib välja 8-liikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Maaeluministeeriumi, Eesti Rukki Seltsi, Otepää Vallavalitsuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Maaülikooli, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ning põllumajandus- ja kalandussektori esindajad.

Preemia laureaat kuulutatakse välja ja preemia antakse üle krahv Friedrich G. M. von Bergi sünniaastapäeva nädalal, 14. veebruaril 2020 Sangastes. Selle sündmusega tähistatakse krahv Bergi 175. sünniaastapäeva, talirukkisordi ’Sangaste’ aretamise 145. aastapäeva ja Eesti Rukki Seltsi 20. tegevusaastat.

2019. aasta innovatsioonipreemia omistati projektile „Muldade kasutussobivuse kaardirakendus“. Selle autoriteks on Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo töötajad Priit Penu, Elsa Putku ja Tambet Kikas.

Krahv Friedrich G. M. von Bergi innovatsioonipreemia statuut (346.34 KB, PDF)

Lisainfo:

Vahur Kukk
MTÜ Eesti Rukki Selts
tel 505 8224
vahur.kukk@etki.ee

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
PRESSITEADE
6.12.2019

Põllumehed algatasid petitsiooni ebaõiglaste EL põllumajandustoetuste vastu

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) algatasid petitsiooni, et juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu Eesti põllumajandustootjate ebavõrdsele kohtlemisele Euroopa Liidu põllumajandustoetuste maksmisel.

EPKK ja ETKL algatasid Eesti põllumajandustootjate nimel pöördumise Euroopa Parlamendi poole seoses Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud eelarvekavaga aastateks 2021-2027, milles jätkub Eesti põllumajandustootjate ebavõrdne kohtlemine võrreldes teiste liikmesriikide põllumeestega.

„Kuigi Eesti on 2027. aastaks olnud Euroopa Liidu liige juba 23 aastat, siis Euroopa Komisjoni ettepanku järgi jäävad meie põllumajanduse otsetoetused jätkuvalt ligi veerandi madalamaks liidu keskmisest ja kordi väiksemaks kui kõige kõrgemad toetustasemed,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Meie põllumehed peavad Euroopa Komisjoni plaani järgi püsima ebavõrdses konkurentsis teiste riikide põllumajandustootjatega veel seitse aastat. See on ebaõiglane ja õõnestab ka Euroopa Liidu aluseks olevaid võrdse kohtlemise põhimõtteid,” lisas Sõrmus.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul jõuab Euroopa Liidu ebavõrdsete toetuste mõju nii põllumehe kui toidutarbijani. „Eesti inimene on kohaliku toidu patrioot, kuid ebavõrdsed toetused annavad mõnikord kunstliku hinnaeelise teiste riikide toodangule. Seepärast kutsume petitsioonile ebaõigluse lõpetamise eest toetusallkirja andma nii põllumehi kui tarbijaid,” märkis Ats. „Eesti võime end ise toita pole üksnes põllumajanduslik küsimus.”

Petitsioonis tuuakse ka välja, et juba 8. veebruaril 2013 otsustas Euroopa Ülemkogu, et 2020. aastaks peavad kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajanduse otsetoetused jõudma vähemalt tasemele 196 €/ha kohta. „Lubadust Eesti põllumajandustootjatele pole täidetud ja 2020. aastal on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstava toetuse määr mitukümmend eurot madalam,” rääkis Kerli Ats. „Lubaduse täitmata jätmine on pannud Eesti põllumajandustootjad võrreldes teiste liikmesriikide tootjatega sügavalt ebavõrdsesse olukorda.”

Eesti põllumajandustootjad peavad täiesti lubamatuks ka Euroopa Komisjoni kava kärpida suures mahus maaelu arengu fondi vahendeid. „Sisuliselt plaanitakse kärpida innovatsiooni, teadmistesse ja keskkonnahoidu tehtavaid investeeringuid,” selgitas Roomet Sõrmus. „Maaelutoetuste vähendamine ja keskmisest oluliselt madalamad põllumajanduse otsetoetused piiravad ka noorte väljavaateid ja võimalusi siseneda põllumajandussektorisse, sest põllumajandus ei paku piisavat sissetulekut ning vähenevad ka võimalused põlvkondade vahetuseks vajalike meetmete rakendamiseks,” lisas ta.

Petitsiooni saab allkirjastada kuni 31. jaanuarini 2020, seejärel esitatakse see menetlemiseks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile. Toetust petitsioonile saab avaldada siin:

http://petitsioon.ee/ausad-konkurentsitingimused-eesti-pollumeestele/

Lisainfo

Roomet Sõrmus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
juhatuse esimees
tel 520 5857
e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Juhataja
Tel. +372 5647 5660
e-kiri: kerli@taluliit.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.12.2019

Põllumajanduse kogutoodangu väärtus ületab esmakordselt miljardi euro piiri

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal 1,004 miljardit eurot ehk 17% võrra enam kui 2018. aastal, selgub täna avaldatud Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgsest hinnangust.

Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks kujuneb esialgsel hinnangul veidi enam kui miljard eurot, mis on põllumajandussektori jaoks uus suurusjärk. Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab sellest ligi 47%, loomakasvatustoodangu väärtus 42% ning teenuste ja lahutamatu kõrvaltegevuse väärtus 11%.

„Põllumajandussektor muutub aina efektiivsemaks, kuid viimaste aastate suured kõikumised nii toodetud mahtudes kui ka tootjahindades on sissetulekutele jätnud oma jälje. Samas 2019. aasta esialgsed tulemused viitavad väikesele leevendusele põllumajandustootjate sissetulekutes,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

„Taimekasvatusele oli 2019. aasta soodne –  piisavalt vett ja päikest kasvatas põldudele rekordsaagi, mis varakult salve sai,“ sõnas Marko Gorban. 15. septembriks oli koristatud peaaegu kogu teravili, 84% kaunviljast ning 77% rapsi- ja rüpsiseemnest; kartuli ja aedvilja küpsemiseks jätkus sooja sügist kauemakski.

Esialgse hinnangu järgi toodeti tänavu 1,6 miljonit tonni teravilja, 179 000 tonni rapsi- ja rüpsiseemet, söödavarumise võimalused olid samuti head. Puuvilja- ja marjaaiad sel aastal rekordeid ei püstitanud, kuna kevadine hiline külm ja eelmise aasta põud avaldasid piirkonniti negatiivset mõju. Kokku suurenes taimekasvatussaaduste kogutoodangu maht 46%, millega kaasnes umbes 7% hinnalangus.

Kokkuvõtvalt kujuneb taimekasvatuse kogutoodangu väärtuseks 473 miljonit eurot ehk ligi kolmandiku võrra enam kui 2018. aastal. „See on taimekasvatuse kõrgeim toodangu väärtus alates 1995. aastast,“ tõdes Marko Gorban.

Piima aastaseks toodanguks prognoosime esialgsetel andmetel 815 000 tonni. Eeldame sigade ja veiste arvu suurenemist, kuid lindude ja lammaste arvu vähenemist aastavahetuseks võrreldes 2018. aasta lõpu seisuga. Loomakasvatuses on olnud stabiilne hinnatase kogu aasta jooksul ning tootmismahud suurenevad umbes 3% võrra, mistõttu kujuneb loomakasvatustoodangu väärtuseks esialgsel hinnangul 422 miljonit eurot.

Tootmissisenditele tehtavad kulutused suurenevad esialgse hinnangu alusel võrdluses toodangu väärtusega vähem ning tööjõu tootlikkus suureneb oluliselt. Toetusi, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, suunatakse põllumajandusse 212 miljonit eurot.

Rohkem teavet Statistikaameti andmebaasist.

Metoodikast

Põllumajanduse majandusliku arvepidamisega mõõdetakse põllumajandustootmisega seotud tulu, mis katab kogu põllumajandussektori. Arvestuse struktuur vastab rahvamajanduse arvepidamise struktuurile, võttes arvesse põllumajanduse eripära. Põllumajandustoodangu väärtuses kajastuvad ka toodetega otseselt seotud tootetoetused. Esialgse hinnangu koostavad Maaeluministeeriumi eksperdid koostöös Statistikaametiga, tuginedes esialgsetele saagiprognoosidele, kolme kvartali põllumajandusloomade ning 10 kuu hinna- ja kokkuostustatistikale, võttes arvesse ka varasemate aastate suundumusi.

Täna alustasid tööd Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 ettevalmistamise töögrupid

Aastal 2021 algab uus Euroopa Liidu finantsperiood, kus läbi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetatakse jätkusuutlikku põllumajandust ning maapiirkondade arengut. Euroopa Liidu tasandil on seatud järgmiseks finantsperioodiks selged eesmärgid, läbi mille soovitakse sihipäraselt toetada põllumajandustootjaid.

Eestimaa Talupidajate Keskliit on oluliseks sotsiaalpartneriks Maaeluministeeriumile, kus on alanud esimesed ettevalmistused MAK 2021-2027 koostamiseks. Et meie liikmete huvid saaksid esindatud oleme kaasatud nii juhtkomisjoni töösse kui ka töörgruppide töösse. Perioodil detsember 2019 kuni märts 2020 toimuvad erinevate töögruppide kohtumised, mille eesmärk on luua meetmete ehk sekkumiste välja töötamine.

Töögruppide kirjelduse ja Taluliidu esindajad töögruppides leiate alljärgnevast tabelist:

Lisainformatsioon ja töögruppide ajakava leiab aadressil https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp-strateegiakava-2021-2027/ettevalmistus

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
03.12.2019

Oktoobris M.V.Wooli tehasest leitud listeeriabakter pärineb ohtlikust tüvest ST1247

Veterinaar- ja Toiduamet võttis 23. oktoobril kalatootja M.V.Wooli Harku tehasest ning 30. oktoobril M.V.Wooli Vihterpalu tehasest proovid ning tuvastas tehastes listeeriabakteri. Proovid võeti pärast ettevõtte poolt teostatud täiendavat puhastust. Sekveneerimise tulemusel selgus eile õhtuks, et mõlemil juhul on tegemist rahvusvahelise listeeriapuhangu põhjustanud bakteritüvega ST1247.

Seda bakteritüve on seni maailmas leitud vaid M.V.Woolist ning ettevõttega seotud toodangust. Bakter leiti vaid paar päeva pärast seda, kui tehases oli läbi viidud suurpuhastus. Antud tulemus  näitab, et M.V.Wooli meetmed bakteri tõrjumisel pole olnud piisavad.

Lisaks on tüve ST1247 leitud ka 3. oktoobril võetud proovidest OÜ Peetsmanni tehasest. Tartumaal asuv ettevõtte OÜ Peetsman on ostnud toorainet ainult M.V.Wooli Harku tehasest.

Olulisemad faktid ja sündmused seoses M.V.Woolist avastatud ohtliku listeeriabakteri tüvega:

3. detsember.Sekveneerimistulemused näitavad, et23.10 ja 30.10 võetud proovides on tuvastatud Listeria monocytogenese tüvi ST1247.

2. detsember.Tallinna Halduskohtus toimub M.V.Wooli taotlusel esialgse õiguskaitse arutelu.

26. november.M.V.Wool esitab Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 25. novembri ettekirjutuse osaliseks peatamiseks.

25. november.VTA peatab täielikult tegevuse M.V.Wooli Harku ja Vihterpalu tehastes. Peatamine kehtib seni kuni M.V.Wool on VTA-le tõendanud, et ohtlik listeeriatüvi ST1247 on ettevõtte tootmiskohtades hävitatud.

Pärast ettekirjutuse edastamist lähevad VTA ametnikud nii Vihterpalu kui Harku kalatööstusesse kontrollima ettekirjutuse täitmist. M.V.Wool ning tema advokaat ei luba VTA ametnikke tehastesse ning takistavad riikliku järelevalve läbiviimist. VTA palub olukorra lahendamisel abi politseilt.

13. november.M.V.Wool edastab VTA-le omapoolse tegevuskava listeeriabakteri tüvest ST1247 vabanemiseks. Tegevuskava kohaselt lubab ettevõte tehased sulgeda uueks puhastuseks 2020. aasta alguses.

5. november.VTA annab M.V.Woolile teada kavatsusest peatada tegevus ettevõtte Harku ja Vihterpalu tehastes.

30. oktoober.Võetakse proovid M.V.Wooli Vihterpalu tehasest ning tuvastatakse listeeriabakter külmsuitsutatud heeringafileest. Leiud saadetakse tüve väljaselgitamiseks põhjalikumasse analüüsi.

23. oktoober.Võetakse proovid M.V.Wooli Harku tehasest. Tuvastatakse listeeriabakter. Leiud saadetakse tüve väljaselgitamiseks põhjalikumasse analüüsi. Amet teeb ettekirjutused meetmete jätkuvaks karmistamiseks M.V.Wooli tootmises.

22. oktoober.VTA saadab M.V.Woolile kirja, milles hoiatab M.V.Wooli ettekirjutuse eest seoses Vihterpalu kalatööstuse lõheribist leitud listeeriabakteriga.

17. oktoober. M.V.Wool alustab oma Harku ja Vihterpalu tehastes kahepäevast puhastust.

22. august.VTA teeb teatavaks 2019. aasta esimese poolaasta analüüsitulemused, millest selgub, et ohtlik listeeriabakteri tüvi ST1247 on M.V.Wooli toodetest välja tulnud kokku 17 korral (jaanuaris, märtsis ja juunis). Sellest järeldub, et puhangutüvi ST1247 on leitav nii ettevõtte tootmiskeskkonnas kui ka toodetes. Ettevõttesse vastuvõetud toormes eelviidatud tüve ei ole seni tuvastatud.

Lisaks on VTA käimasolevate menetluste käigus tuvastanud ohtliku listeria tüve ST1247 OÜ Peetsmani tootest ning M.V.Wooli Vihterpalu tehases toodetud tootest. Vastavalt VTA käsutuses olevatele saatelehtedele on OÜ Peetsman ostnud toorainet ainult M.V.Woolilt.

4. juuni.KõrgetasemelineEuroopa raport seostab puhangutüve ST1247 Eesti ettevõttega M.V.Wool, tüvi on tuvastatud nii ettevõtte toodetes kui ka tootmiskeskkonnas. Juhtumitega seotud 5 riiki (Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa ja Rootsi).

Juuni-oktoober VTA järelevalve käigus tuvastatakse positiivseid Listeria proove ettevõtte toodetest, mis on võetud tööstusest, laost kui ka jaemüügietapis. Positiivsed tulemused saadetakse sekveneerimisele.

Juuni-algus. VTA on kirjavahetuses Euroopa Komisjoni Tervise ja Toiduohutuse Peadirektoraadi toidu, loomade ja taimedega seotud kriiside ohjamise direktoraadi juhi Bernard van Goethemiga. Van Goethem nimetab VTA poolt rakendatud meetmeid asjakohasteks sammudeks, mis võivad päästa ettevõtte tegevuse peatamisest.

27. märts.VTA kehtestab M.V.Woolile niinimetatud partii-põhise nulltolerantsi, mis sisuliselt tähendab, et listeeriabakterit ei tohi tootest võetud proovides esineda. Vaatamata nulltolerantsi nõudele peab VTA järgnevate kuude jooksul korduvalt kohustama M.V.Wooli turult tagasi.

18. märts.VTA teostab kontrolltoimingu M.V.Wool Harku kalatööstuses. AS-i M.V.Wool käitlemiskohast võetud proovis (toode külmsuitsuforelli fileeviilud) ja tootmiskeskkonnast tuvastatakse Listeria monocytogenese, mis hilisemal sekveneerimisel näitavad, et tegemist on tüvega ST1247.

13. märts.VTA teeb M.V.Woolile ettekirjutuse, milles kehtestatakse muuseas nõue, et ettevõtte peab analüüsima kõiki riskigruppi kuuluvaid kalatooteid enne nende tehasest väljumist.

8. märts.VTA-le laekub Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi kaudu teade 15-st listeeriabakteri põhjustatud haigusjuhtumist viies Euroopa riigis. Vastavalt põhjalikematele analüüsitulemustele olid haiguspuhangud seotud Eesti ettevõttega M.V.Wool.

04.12.2019
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Asutati Eesti esimene kindlustusühistu

Esmaspäeval 2. detsembril allkirjastati Eesti Kindlustusühistu ÜKS asutamisleping, millega loodi taasiseseisvunud Eesti esimene kindlustusteenuseid pakkuv ühistu. Kindlustusühistu üheks asutajaliikmeks on ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. Kindlustusühistu peamiseks eesmärgiks on pakkuda sobivaid kindlustusteenuseid oma liikmetele.

„Eestimaa Talupidajate Keskliit koondab üle-Eesti talupidajaid. Meie liikmeteks on pereettevõtjad, kes elavad ja töötavad maapiirkondades ning seisavad selle eest, et Eesti maapiirkonnad oleksid jätkusuutlikud. Meie liikmed vajavad riskide maandamiseks sobivaid kindlustusmeetmeid ning läbi kindlustusühistu saab Eestimaa Talupidajate Keskliit aktiivselt kaasa rääkida sobivate meetmete loomisele.” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. „Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib koostöös edendada vajalike teenuste kättesaadavust, et maandada ja juhtida riske maapiirkondades asuvates pereettevõtetes.”

Mis kasu saavad põllumehed ühistuga liitumisest?

Omanikuboonus

Alates esimesest sõlmitud kindlustuspoliisist rakendub liikmetele kindlustusmaksetele omanikuboonus. Konkurentsivõimelisi makseid pakub kindlustusühistu kõikidele klientidele, aga liikmete kindlustusmaksed jäävad püsivalt omanikuboonuse võrra soodsamaks. Mida rohkem kindlustusteenuseid liige ostab, seda suurem on ka tema omanikuboonus.

Omanikutulu ehk dividendid 

Omanikutulu suurus sõltub peamiselt kahest tegurist: kindlustusühistu osakapitali panustamisest ja makstud kindlustusmaksetest. Mida rohkem on tasutud kindlustusmakseid ja panustatud osakapitali, seda suuremad on dividendid ja ka vastupidi.
Esimesed kolm aastat kindlustusühistu dividende ei maksa. Eesmärk on neljandast aastast dividende maksma hakata.

Unikaalne võimalus kaasa rääkida 

Kindlustusettevõtte arendustegevuses uute ideedega, anda tagasisidet ning pöörata Eestimaa kindlustusturu näoga kliendi poole.

Lähiajal edastame teile täpsema info ühistu liikmeks astumise kohta.

Eesti Kindlustusühistu ÜKS asutajateks on:

1. Eestimaa Talupidajate Keskliit
2. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
3. Eesti Akordioniliit
4. Tartu Hoiu-Laenuühistu
5. Eesti Jahimeeste Selts
6. Eesti Aiandusliit
7. Eesti Omanike Keskliit
8. Eesti Korteriühistu Liit
9. Osaühing Pro Holdings Int.
10. Adaur Grupp OÜ
11. Kait Liinev
12. Toomas Greenbaum
13. Arpo Kullerkupp
14. Tarmo Lees
15. Tarmo Lääne
16. Andres Saame
17. Priit Kessa
18. Ants Soosõrv
19. Mait Klaassen
20. Vahur Tõnissoo
21. Jaanus Aun
22. Andrus Reidi
23. Olavi Laido

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
3. detsember 2019

PRIA kinnitas otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Eile kinnitas PRIA viie tänavu makstava otsetoetuse ja kahe üleminekutoetuse ühikumäärad. Otsetoetuste jaoks on tänavu eelarves 144 miljonit eurot.

Käesoleval aastal laekus PRIAle piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi 967 loomapidajalt ning pindala-otsetoetuste taotlusi 14 262 maaharijalt. Otsetoetused on märkimisväärne osa PRIA vahendatavatest toetustest, nende maht moodustab rohkem kui kolmandiku terve aasta jooksul makstavatest summadest. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast 10 miljonit eurot suurem. Kõige enam kasvas käesoleval aastal ühtse pindalatoetuse ühikumäär, mis on ligi 7 eurot hektari kohta suurem kui eelmisel aastal. Otsused koostab PRIA hiljemalt 10. detsembriks ja kõik toetused maksab PRIA välja pärast otsuse kinnitamist paari nädala jooksul.

Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotletud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

Kinnitatud ühikumäärad on 2019. aastal järgnevad:

•    Ühtne pindalatoetus – 97,57 eurot/ha
•    Kliimat ja keskkonda säästvate tavade toetus (rohestamine) – 44,99 eurot/ha
•    Noore põllumajandustootja toetus – 48,78 eurot/ha
•    Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 277,51 eurot/ha
•    Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 224,75 eurot/loom

Samuti kinnitas PRIA kahe üleminekutoetuse ühikumäärad, mille jaoks on eelarves 4,5 miljonit eurot:

•    Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus – 7,30 eurot/ühiku kohta
•    Heinaseemne üleminekutoetus – 11,32 eurot/ühiku kohta

Kõiki otsetoetusi rahastab Euroopa Liit ja üleminekutoetused tulevad Eesti riigieelarvest.

Palume klientidel arvestada, et iga liiki toetus laekub eraldi maksena ning raha võib arvelduskontole jõuda mitmel kuupäeval. Kliendini jõuab lõplik summa – määratud toetustest on juba tehtud vajalikud vähendused ja tasaarveldused ning füüsiliste isikute toetustelt on kinni peetud tulumaks.

Andmeid enda toetuse laekumise kohta saab taotleja vaadata e-PRIA teenuses „Maksed ja võlgnevused“ niipea, kui PRIA on tema maksekorralduse kinnitanud.

PRESSITEADE
29. november 2019
Eestimaa Talupidajate Keskliit

Taluliit ei osale meeleavaldusel

Neljapäeval arutas Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja algatust korraldada 10. detsembril Toompeal meeleavalduse, et protesteerida siseriiklike otsetoetuste eelarve vähendamise vastu ja pöörata tähelepanu sellele, et põllumajandustootjad ootavad võrdsemaid toetusi Euroopa Liidu tasemel.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu tõdes, et tegemist on oluliste teemadega ja täna tuleks aktiivselt tegeleda Euroopa Liidu tasemel Eesti põllumajandustootjatele võrdsete konkurentsitingimuste loomisega Euroopa Liidu ühisel turul ning taotleda meie põllumeestele Euroopa Liidu keskmisi otsetoetusi.

Kuivõrd siseriiklike otsetoetuste, ehk rahvakeeli top-upi maksmise tingimused on ebaõiglased ja 10. detsembriks on tõenäoliselt langetatud kõik järgmise riigieelarve sisulised otsused, ei pidanud Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu õigeks osaleda meeleavaldusel. Seda enam, et Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindust ei kaasatud meeleavalduse korraldamise ettevalmistavatesse läbirääkimistesse. Ka praegune poliitiline olukord on mittesobiv meeleavalduse korraldamiseks. Kõigepealt näeme, et Maaeluministeeriumi ümber toimuv lahendatakse, uus minister saab astuda ametisse ning siis saame alustada läbirääkimisi olulisetel teemadel.

“Kõige suurem probleem täna on see, et me ühest küljest soovime võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu tasemel, kuid samas vanade referentsidega täiendavate otsetoetuste maksmisega suurendame ebavõrdset konkurentsi siseriiklikult. Ühelt poolt paraneb pikemalt tegutsenud põllumajandusettevõtete konkurentsivõime ning annab võimekuse just suurematele piimatootjatele, kuid teiselt poolt anname sellega signaali noortele alustajatele, et ärge tulge teil ei ole kohta.” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg. “Me peame põllumajanduse siseriiklikku toetamist väga vajalikuks, kuid seda tuleb teha õiglastel tingimustel. Täna öeldakse, et  Euroopa Liit tingimusi muuta ei luba, siiski talupidajad ja noortalunikud ootavad, et Euroopa Liidu komisjoniga alustatakse läbirääkimisi tingimuste võimalikeks muutmiseks.”

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu otsustas, et pöördume küsimustega ja probleemidega uue maaeluministri poole siis, kui ta on ametisse astunud.

Eestimaa Talupidajate Keskliidule teeb jätkuvalt tõsist muret siseriiklike otsetoetuste maksmise reeglid, mis sätestavad, et põllumajandustootjad saavad toetust referentsaastaga 2006., 2007. ja 2008. See tähendab seda, et kõik põllumajandustootjad, kes on alustanud tootmisega peale neid referentsaastaid ei saa siseriiklikke täiendavaid otsetoetusi. Sellise reeglistiku rakendamine on paraku suurendanud ka siseriiklikku ebavõrdust. Meie näeme, et siseriiklike toetuste maksmine põllumajandustootjatele on Euroopa Liidu ühisturul konkureerimiseks äärmiselt oluline, kuid seda peaks tegema õiglastel tingimustel. Hetkel toetavad siseriiklike otsetoetuste maksmise reeglid pigem suuremaid piimatootjaid ja pikemalt tegutsenud põllumajandustootjaid ning diskrimineerivad paljusid väiksemaid- ja keskmise suurusega tootjad ja eriti noortalunikke, jättes nad üldse ilma siseriiklikest otsetoetustest.

Taust:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) korraldab 10. detsembril Toompeal meeleavalduse protesteerimaks selle vastu, et 2020. aasta riigieelarve eelnõus on siseriiklike otsetoetuste kogusuuruseks ette nähtud 5 miljonit eurot, kuigi Euroopa Liidu reeglid lubavad neid maksta kogusummas 15,3 miljonit eurot. Samuti soovib EPKK juhtida tähelepanu vajadusele võrdsustada Eesti põllumeeste toetusi Euroopa Liidu keskmistega.

Liikmetele:

Kuigi Eestimaa Talupidajate Keskliit ei organiseeri meeleavaldusele ühiselt minemist, siis liikmed, kes näevad vajadust meeleavaldusega liitumisest saavad seda teha. Lisainformatsiooni meeleavalduse kohta leiab aadressilt www.epkk.ee

Lisainfo:

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

Eesti Põllumajandusmuuseum
PRESSITEADE
27.11.2019

Põllumajandusmuuseumis avatakse näitus „Loomade tervis ja biotehnoloogiad” ning teaduspäev

Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel toimub täna kell 10.30 teaduspäev, millele järgneb näituse „Loomade tervis ja biotehnoloogiad” avamine. Teaduspäev ja näitus on pühendatud 100 aasta möödumisele kõrgema eestikeelse veterinaarhariduse andmise algusest Eestis. Üritus toimub koostöös Eesti Maaülikooliga.

Teaduspäeval esinevad loomaarstiteadlased ja tõuaretajad, näiteks Enn Ernits, Andres Valdmann, Peeter Padrik,  Ülle Jaakma, Arvo Viltrop,  Toomas Tiirats. Tutvustatakse Eesti rahvusülikooli loomaarstiteaduskonna rajamist ja esimesi aastaid, Eesti veterinaarmeditsiini olevikku ja tulevikku. Käsitletakse globaliseerumise mõju loomataudide levikule ja intensiivse loomakasvatusega kaasnevate valikute probleeme ning kunstliku seemendamise ja embrüosiirdamise kasutamist põllumajanduses.

Ajaloolises Ülenurme mõisalaudas avatakse näitus „Loomade tervis ja biotehnoloogiad”. Näitus annab ülevaate biotehnoloogiliste meetodite kasutamisest Eestis alates 1939. aastast, mil sündis esimene kunstlikult viljastatud vasikas. Põhjalikult tutvustatakse ka teisi Eestis kasutusel olevaid uusi tehnoloogiaid, kus looma munarakk viljastatakse kehaväliselt, kasvatatakse laboris ja siiratakse retsipiendile.

Väljapaneku keskseks eksponaadiks on koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega valminud interaktiivne sein, mis annab külastajale tervikliku ülevaate biotehnoloogiliste meetodite arenguloost, olemusest ja kasutusvaldkondadest nii veterinaar- kui ka inimmeditsiinis. Külastajal on võimalus tutvuda ka muuseumi kogus leiduvate veterinaaria õpetamiseks kasutatud ajalooliste õppevahendite, preparaatide ja vahenditega. Lisaks saab ülevaate olulisematest Eestis levinud loomataudidest.

Näituse eesmärgiks on anda ülevaade Eesti veterinaaria minevikust ja kaasajast. Enam kui kahe sajandi vältel on Tartu loomaarstiteadlased tegelnud loomahaiguste raviga ning haiguspuhangute ärahoidmise ja tõrjega.

Lisainfo Algo Rämmer 515 4368; Kaarel Vissel 5817 2177; Merli Sild 5345 8055

Näitust kujundas TM Development OÜ, projektijuhid Monika Kirsipuu ja Monika Stoljarova.