Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.11.2019

Maaeluminister Mart Järvik lendab Hiina Eesti toitu tutvustama

Maaeluminister Mart Järvik saabub täna, 4. novembril Hiina, kus osaleb Shanghais toimuval Hiina 2. impordimessil ja kohtub Hiina Tolliameti aseministriga.

„Olen mitmel korral kohtunud Hiina põllumajandusministriga ja iga kord on ta rõhutanud, et Eesti kvaliteetsed tooted on Hiina turule väga oodatud,“ ütles maaeluminister Mart Järvik. „Oleme aastate jooksul allkirjastanud ka mitu toiduohutuse protokolli, mis on meile andnud ligipääsu Hiina turule. See kõik loob hea fooni ja annab ettevõtjatele soodsa signaali oma ekspordipotentsiaali rakendamiseks. Eriti olukorras, kus kaubanduspoliitiliste sanktsioonide tõttu on traditsiooniline turg ära langenud,“ lisas minister.

Teisipäeval, 5. novembril osaleb minister Hiina suurima rahvusvahelise messi China International Import Expo avatseremoonial, kus kõneleb ka Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping. Samuti osaleb minister Eesti delegatsiooniga Hongqiao ülemaailmse kaubandusfoorumi e-kaubanduse sessioonil „E-kaubandus digiajastul: uus platvorm ja uus visioon“.

Kolmapäeval, 6. novembril arutab minister koostöövõimalusi Hiina Tolliameti aseministri Li Guoga. Samuti külastab minister messi Eesti stendil osalevaid ettevõtteid.

Neljapäeval, 7. novembril külastab minister koos äridelegatsiooniga ettevõtet Scandic Foods Asia, mis tegeleb Skandinaavia toodete müügi ja promotsiooniga Aasias. Samal õhtul võõrustab minister Järvik külalisi Shanghais Eesti toitu ja toidukultuuri tutvustaval vastuvõtul.

Maaeluministrit saadab lisaks ministeeriumi ametnikele 5-liikmeline äridelegatsioon, kuhu kuuluvad toiduainetööstuste esindajad. Messil China International Import Expo korraldab Eesti ühisstendi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja sellel osalevad Saku Õlletehas AS, Haage Joogid OÜ, EBM Grupp AS, Tanker Brewery OÜ ja Ecotar OÜ.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Hiina on viimastel aastatel kasvutrendis. 2019. a kaheksa kuuga on Eesti päritolu kaupu on sel suunal viidud 6 miljoni euro väärtuses. Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal on eksport kasvanud 28%.

Maaeluminister on Eestis tagasi reedel, 8. novembri õhtul.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.11.2019

Veterinaar- ja Toiduamet avas lõhelistele Hiina turu

Eesti kalakäitlemisettevõtetel on nüüdsest võimalik eksportida lõhet ja vikerforelli ning nendest valmistatud tooteid Hiina Rahvavabariiki.

Turu avamise protsessiga alustati juba 2016. aastal, kui amet esitas taotluse ekspordiloa saamiseks. Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul eelnes turu avamisele pikk ja põhjalik ettevalmistav osa, mis hõlmas endast mahuka küsimustiku täitmist ning auditeerimist. „Turu avamiseks täideti Hiina Rahvavabariigi poolt esitatud küsimustik ning 2018. aastal toimus Hiina ametnike poolt läbi viidud audit,“ selgitas Kalda.

Auditeerimise käigus kontrolliti VTA toiduohutuse järelevalvesüsteemi, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi tööd ning kala ettevõtete tootmisprotsesse. „Auditi järgselt täiendati materjale ning vastati lisaküsimustele, lisaks valmistati ette lõheliste protokolli, kus sätestati eksporditavate toodete täpsemad kirjeldused ning lepiti kokku eksporditingimustes,“ lisas Kalda.

Hiina Rahvavabariik annab igale kalaliigile ekspordilubasid eraldi. „Eesti kalakäitlemisettevõtel on võimalik Hiina eksportida kilu, räime, lesta ja krevette. Samuti on võimalik eksportida lehmapiimast valmistatud tooteid ja mett,“ kirjeldas Kalda. Veterinaar- ja Toiduamet jätkab tööd ka selle nimel, et saada eksportluba Hiina turule linnu- ning veiselihale, kitsepiimatoodetele ja tursale.

Lisaks on käesolevast aastast alates võimalik eksportida:

• piimatooted Tuneesiasse;
• hobused ja paljundusmaterjal Uruguaisse;
• piimatooted Hiina Vabariiki (Taiwan);
• liittoit (n. pitsa ja pelmeenid) Uus-Meremaale;
• lihatooted Serbiasse;
• veiseliha Tšiilisse;
• veise toornahad Ukrainasse;
• liittoit Ukrainasse;
• aretus- ja tootmisveised Aserbaidžaani.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
01.11.2019

Tänasest 15. novembrini saab e-PRIAs registreerida mesilasperesid.

Alates käesolevast aastast tuleb mesinikel mesilasperede arv teatada lisaks 1. mai seisule ka 1. novembri seisuga. Sügisel talvituma minevate mesilasperede arv on oluline komponent mesindusprogrammi eelarve planeerimisel. Koos kevadise mesilasperede arvuga võimaldab see hinnata mesilasperede talvekadusid ning eelseisva meetootmise perioodi korjeperede arvu.

Samuti väheneb seeläbi mesinike halduskoormust, kuna mesilate arvu ei pea enam eraldi teatama Statistikaametile, kes saab need andmed nüüd põllumajandusloomade registrist. Seeläbi paraneb statistiliseks analüüsiks vajaliku teabe hulk põllumajandusloomade registris ning riigi ametiasutuste vaheline koostöö riigi statistikakohustuse täitmisel Euroopa Liidu Komisjoni ees.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin põhjendab mesilasperede registreerimise vajadust järgmiselt: „Täpne mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed registris võimaldavad ka mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest, kuna teave mesilate asukohtadest on põllupidajatele kättesaadav PRIA avalikul veebikaardil. Julgustame kindlasti kõiki mesinikke oma mesilasperesid registreerima, et tagada mee kvaliteet ja mesilasperede turvalisus.“

Mesilasperede arvu teatamiseks on kõige mugavam kasutada e-PRIAt, aga andmeid võib esitada ka paberkandjal või digiallkirjastatult e-postiga.
Loomade registri postiaadress on Tähe 4, Tartu 51010 ja e-post loomade.register@pria.ee. Abi saab küsida ka PRIA registrite osakonna infotelefonilt 731 2311.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
1.11.2019

Baltimaade ja Poola maaeluministrid allkirjastasid ühisavalduse

Eile, 31. oktoobril Tartus toimunud kohtumisel allkirjastas maaeluminister Mart Järvik koos Baltimaade ja Poola kolleegidega ühisavalduse happeliste muldade lupjamise kohta.

Euroopa Liidu seatud ambitsioonikate kliimaeesmärkide elluviimiseks on ka põllumajanduses vajalik võtta täiendavaid meetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada süsiniku sidumist. Uuringud on näidanud, et muldade happelisuse ja süsiniku sisalduse vahel on tugev seos – mida happelisem on muld, seda väiksem on selle süsiniku sisaldus. Korrapärane ja süsteemne lupjamine parandab muldade olukorda märkimisväärselt.

„Allkirjastatud ühisavalduse eesmärk on tagada, et Euroopa Komisjon käsitleks happeliste muldade lupjamist ühe võimaliku keskkonna- ja kliimameetmena, mida oleks võimalik rahastada ühise põllumajanduspoliitika raames uuel eelarveperioodil,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Kohtumisel arutati ka toidupettuste vähendamise võimalusi. Tarbijad soovivad värskeid ja kõrge kvaliteediga tooteid tarbida aasta läbi, mistõttu rahvusvaheline toidukaubandus järjest suureneb. Tarneahelad on muutunud pikaks ja keerukaks ning paljud riskid ja probleemid on piiriülese iseloomuga.

„Väga oluline on see, et sarnaste huvidega riigid – Eesti, Läti, Leedu ja Poola – teeksid senisest tihedamat koostööd võitluses toidupettustega,“ kommenteeris minister Järvik.

Kohtumisel osalenud pidasid oluliseks pettuseteemalise teabevahetuse tõhustamist ning riikidevahelise koostöö edendamist, et vähendada riski inimeste tervisele, majandusele ning ettevõtete ja riikide mainele.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
28.10.2019

Põllumajandussektori diislikütuse aktsiisisoodustuse arutelud jätkuvad

 28. oktoobril toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kus põhiteemana arutati põllumajandussektori diislikütuse aktsiisisoodustust.

Maaeluministeeriumis kogunesid põllumajandusorganisatsioonide esindajad, et leida erimärgistatud diiselkütuse korrastamiseks lahendused, mis tagaks soodustingimustel diislikütuse paindliku müügi ainult neile, kellel on selleks õigus.

Lahendusena pakuti võimalust jätkata kütuse erimärgistamisega ning automaatse aktsiisisoodustusega, mis rakendub ostmise hetkel, kuid piirata ostjate ringi. Eesmärk on tagada kütuse müük üksnes põllumajandustootjatele ning kutselistele siseveekaluritele.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektorile väga tähtis. „Soodusmääraga kütus on kodumaise toidutootmise konkurentsivõime oluline nurgakivi,“ nõustus minister sektoriga. „Samas tuleb leida senisest paremad lahendused, mis ennetaksid sellise kütuse väärkasutust ja oleksid võimalikult kerged kontrollida. Olime ühel meelel, et säilima peab kiire soodustuse saamise võimalus. Leitav lahendus peab aitama ka vähendada riigiasutuste halduskoormust,“ lisas Järvik.

Maaeluministeeriumil on kavas esitada 2019. aasta jooksul valitsuskabineti nõupidamisele konkreetsed ettepanekud. Need saavad sündida üksnes tihedas koostöös sotsiaalpartneritega, Rahandusministeeriumiga, Maksu- ja Tolliametiga, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning kütusemüüjatega.

Teistest teemadest olid päevakorras piima ja piimatoodete nimetustega seonduv, vabatahtliku päritolumärgistuse juhend ja otsetoetused aastal 2020.

Taust

Eestis on müügil paralleelselt tavapärane diislikütus ja ka eriotstarbeline diislikütus.

Eriotstarbeline diislikütus on värvainega erimärgistatud (nn sinine diislikütus) ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse kohaselt on seda lubatud kasutada vaid kindlal otstarbel ‒ põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks. Samuti tohib seda kasutada kutselisel kalapüügil sisevetes.

Eriotstarbelisele diislikütusele kehtib soodsam aktsiisimäär ‒ kui diislikütuse tavaaktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri kohta, siis eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 133 eurot 1000 liitri kohta. Seega on vahe 1000 liitri kohta 360 eurot (1 liitri kohta 36 senti).

Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel lubati 2018. aastal tarbimisse kokku 83 miljonit liitrit erimärgistatud diislikütust. Aktsiisisoodustus saadakse ostmise hetkel ning ostukogus ei ole piiratud. Ostuhetkel ostja tuvastatakse ning ostuandmed esitatakse EMTA-le.

EMTA hinnangul esineb kütuse väärkasutust. Väärkasutuse riskiga isikutele müüdi 2018 hinnanguliselt kokku ligi 13,2 miljonit liitrit kütust, mis teeb väärkasutuse riskiga isikute aktsiisisoodustuse rahaliseks mahuks hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot.

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
Pressiteade
28. oktoober 2019

Põllumehed: Ostuõiguse süsteemi sisseseadmine aitab takistada põllumajanduskütuse väärkasutust ja annab võimaluse aktsiisilangetuseks

Põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse takistamine on oluline, sest see annab võimaluse kütuse aktsiisimäära langetamiseks, leidsid tänasel kohtumisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhid. Põllumeeste kaks suuremat esindusorganisatsiooni peavad oluliseks ka üleminekutoetuste maksmist järgmisel aastal, võimalusel parandades süsteemi ajakohaseks.

„Põllumehed tunnustavad valitsuse tahet võidelda maksupettustega ja toetavad erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse takistamiseks õigustatud isikute registri sisseseadmist ning kütuse müügile eelneva isikute tuvastamise süsteemi loomist. Varasematest aruteludest on läbi käinud ka teisi ettepanekuid ja piiranguid süsteemi muutmiseks, mida põllumeeste esindusorganisatsioonid ei toeta,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Taluliit ja põllumajanduskoda teevad ettepaneku kütuse väärkasutuse lõpetamise kaudu vabanevad vahendid suunata eriotstarbelise kütuse aktsiisi langetamiseks. „Aktsiisi langetamine aitab meie tootjatel paremini turukonkurentsis püsida. Praegu on Eestis rakendatav põllumajanduskütuse aktsiisimäär üle kuue korra kõrgem Euroopa Liidu poolt nõutud tasemest ning üle kahe korra kõrgem Lätis ja Leedus kehtivast põllumajanduskütuse aktsiisimäärast. Eesti põllumeestele makstavad põllumajanduse otsetoetused on aga oluliselt madalamad Euroopa Liidu keskmisest,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats.

Kohtumisel arutati ka üleminekutoetuste järgmise aasta kärbetega seonduvat. Üleminekutoetuste maksmine on olnud valitsusliidu erakondade selge lubadus – põllumehed vajavad kindlustunnet põllumajanduspoliitika rakendamisel. Mõlema liidu nõukogude esindajad olid ühel meelel, et üleminekutoetustel on Eesti põllumajandusettevõtjate toetamisel oluline roll ning vajalikud vahendid siseriikliku täiendava toetuse maksmiseks täismahus – 15,3 miljoni euro ulatuses – tuleb riigieelarvesse leida.

Tulevikku silmas pidades jälgivad põllumeeste esindusorganisatsioonide tähelepanelikult kavandatud põllu- ja metsamaade ümberhindamist, millega paralleelselt tuleb muuta ka kehtivat maa maksustamise korda ja määrasid. Põllumehed pole kindlasti nõus maamaksu olulise tõusuga, sest maa on nende jaoks üks peamistest tootmisvahenditest. Ka maa maksustamisel on tootjate jaoks tegevuse planeerimisel oluline pikaajaline kindlustunne.

Põllumajanduskoja ja Taluliidu kohtumisel osalesid mõlema organisatsiooni nõukogu esimehed ning nõukogu ja juhatuse liikmete esindajad.

Taust:

Erimärgistatud kütuse süsteemi võimalikke muudatusi arutatakse täna Maaeluministeeriumis toimuval Põllumajanduse ja Maaelu Arengu nõukogu istungil. Euroopa Liidu reeglite kohaselt on põllumajanduskütuse madalaim nõutud maksustamise tase 21 eurot, kuid Eestis rakendatakse erimärgistatud diiselkütuse puhul aktsiisimäära 133 eurot 1000 liitri kohta.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad kohtuvad täna üleminekutoetuste teemal rahandusminister Martin Helmega.

​Lisainfo: Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee; Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit, tel 56 47 5660, kerli@taluliit.ee  

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
24.10.2019

Veterinaar- ja Toiduamet tegi listeeria tüve ST1247 esinemise kahtluse tõttu täiendavad ettekirjutused

Amet on haigusepuhanguid põhjustanud listeeria tüve ST1247 esinemise kahtluse tõttu teinud ettekirjutused AS M.V.Wooli Vihterpalu tootmisüksusele ning OÜ Peetsmanile.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda selgitas, et arvestades käesoleva aasta suvel teostatud sekveneerimise tulemusi, mille käigus uuriti ka eelmisel aastal leitud listeeriabaktereid, ning ettevõtete viimaste kontrollide ja proovivõttude tulemusi, kus tuvastati listeeriabakter mõlema ettevõtte puhul, oli vajalik täiendavate meetmete rakendamine tarbija kaitsmiseks.

“Nii AS M.V.Wool Vihterpalu tootmisüksusele kui OÜ Peetsmanile on ettevaatusabinõuna kehtestatud nõndanimetatud listeeria nulltolerants, ehk ettevõttest väljastatav toodang ei tohi sisaldada listeeriat,” selgitas Kalda. OÜ Peetsman on ametile teadaolevalt ostnud toorainet ainult M.V.Woolilt „Oleme saatelehtede põhjal välja selgitanud, et Tartumaal asuv ettevõtte OÜ Peetsman on ostnud toorainet ainult M.V.Wooli Harku tehasest. Samuti jõuab tooraine Vihterpallu Harku tehasest,“ kirjeldas Kalda.

Amet jätkab tihendatud kontrollide teostamist kalakäitlejate sektoris ning nõuete rikkumise tuvastamisel võtab kasutusele vajalikud meetmed toidu ohutuse tagamiseks. Ettevõtjatele tuletab amet meelde, et käitleja vastutab toidu ohutuse tagamise eest. Turuleviidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning olema nõuetekohane. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi.

Tarbijatele paneb amet südamele, et riskirühma kuuluvad inimesed peaksid vältima ebapiisavalt kuumtöödeldud ja põhiliseks listeeriabakteri levikufaktoriks oleva toore liha, kala ja toorpiima tarbimist. Ka juhul kui tooteid säilitatakse liiga kaua ja liiga soojas külmkapis, võib see põhjustada listeeria ülemäärast kasvu, kuna bakter on arenemisvõimeline ka madalatel temperatuuridel. Hoiduda tuleb toodetest, mis on ületanud säilimistähtaja.

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
21.10.2019

Põllumajandusuuringute Keskus tähistab aastapäeva ajalooraamatu väljaandmisega

Põllumajandusuuringute Keskuse endiste ja praeguste töötajate mälestuste põhjal on valminud raamat „Põllumajandusuuringute Keskus ajas ja ruumis. PMK 20“, mida esitleti 17. oktoobril Sakus PMK aastapäeva seminaril.

„Raamatu mõte tekkis möödunud aastal, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva aktusel,“ selgitab kogumiku koostaja, jääkide ja saasteainete labori juhataja asetäitja Merike Toome. „Algselt PMK 20 aastapäeva tähistamiseks planeeritud kogumikust aga sündis koostöös kolleegidega midagi suuremat. Osade PMK struktuuriüksuste puhul minnakse ajas palju rohkem tagasi, kui 20 aastat. Näiteks seemnekontrolli labori ja katsekeskuste ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega.“

„Ajalooraamat on pilguheit ja tunnustusavaldus keskuse tööle, eelkõige aga tunnustus inimestele, kes seisid ja seisavad Põllumajandusuuringute Keskuse taga,“ ütles direktor Pille Koorberg raamatu esitlusel. „PMK on aastate jooksul kasvanud ja arenenud kui suur puu, mille juured on kõvasti mullas. Sellel puul on palju harusid ja igaüks on tähtis. Neis aastates on tänuväärset tööd ja saavutusi, mille üle uhke olla, mida hea sõnaga meenutada.“

Trükis „Põllumajandusuuringute Keskus ajas ja ruumis. PMK 20“ on elektrooniliselt kättesaadav PMK veebilehelt.

Põllumajandusuuringute Keskus on põllumajandust ja maaelu arengut toetav Maaeluministeeriumi poolt hallatav riigiasutus. See ühendab viite erinevat laborit, katsekeskusi Kuusikul, Viljandis ja Võrus ning osakondi, mis tegelevad põllumajanduskeskkonna seire, maamajanduse analüüsi ja maaelu võrgustikutööga.

Asutuse eelkäijaks on 21. oktoobril 1964, 55 aastat tagasi, Sakus tööd alustanud Vabariiklik Agrokeemia Laboratoorium, mis aastatel 1982¬1997 mitu korda reorganiseeriti, alguses Vabariiklikuks Põllumajanduskeemia Projekteerimis-uurimisjaamaks, siis Vabariiklikuks Agrokeemiakeskuseks ning seejärel Riigi Taimekaitseameti Agrokeemiakeskuseks. Aastal 1998 aga loodi Taimse Materjali Kontrolli Keskus, mis 2004. aastal nimetati Põllumajandusuuringute Keskuseks.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.10.2019

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
17.10.2019

Põllumajandusamet: Eestis leiti taas viljapuu-bakterpõletiku kolle

Põllumajandusamet tuvastas 2019. a septembris  Räpina Aianduskooli õppemajandi puukoolist õunapuude kloonalustel ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora). Antud aluseid kasutati õppemajandis istikute tootmiseks.

Praegu toimub tõrjemeetmete rakendamine, saastunud taimed kuuluvad hävitamisele. Saastumiskahtlaseks tunnistatud taimi on kohustus hoida kaks aastat karantiinis ning nende tootmiskohalt väljaviimine ja turustamine on keelatud.

Kõigil, kes on käesoleval aastal ostnud Räpina Aianduskooli poolt turustatud viljapuu- bakterpõletiku peremeestaimede istikuid ning märkavad nendel haiguse tunnuseid, palume võtta ühendust aianduskooli õppemajandiga urmas.roht@aianduskool.ee. Soovitav on lisada fotomaterjal haigestunud taimedest.

Vältimaks haigustekitajate levikut, ostab aianduskool tagasi 2019. aasta kevadperioodil müüdud haiguskahtlusega istikud. Tagasiostmine toimub ainult eelneva kokkuleppe ja taimel kaasas oleva taimepassi alusel. Täpsem info https://www.aianduskool.ee

Viljapuu bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigus, mille peamisteks peremeestaimedeks on õuna-, pirni-, viir- ja tuhkpuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas. Haiguse kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega, taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Iseloomulik on ka haigestunud taimeosadest bakterlima eritumine, eriti niiske ilmaga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.

Tegemist on bakterhaiguse kolmanda leiuga Eestis. 2012. a. tuvastati haigus esimest korda, tänu tõrjemeetmete rakendamisele õnnestus Eestis haiguskolded likvideerida ja säilis viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstava  piirkonna staatus. Kaitstav piirkond on Euroopa Komisjoni poolt tunnistatud piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllu- ja metsakultuuride tõttu. Kaitstava piirkonna staatus annab eelise kauplemisel teiste sarnaste piirkondadega.  Sarnast staatust omavad ka meie naaberriigid Soome, Läti ja osaliselt Leedu, mujal Euroopas on haigus laialt levinud.

Maaeluministeerium tagab viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise toetuse maksmise vastavalt kehtestatud korrale. Toetus võimaldab hüvitada tekkinud kulud isikule, kes on nõuetekohaselt rakendanud kohustuslikke tõrjemeetmeid ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks.

Lisateavet viljapuu-bakterpõletiku kohta saab Põllumajandusameti kodulehelt siin https://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=133&sub2=205&sub3=313

Täiendav info:

Maria Brizmer
taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist
Põllumajandusamet
maria.brizmer@pma.agri.ee