Põllumajandustootjatel on kõrini valedest faktidest

Ramón Armengoli arvamusavaldus

Põllumajandustootjatel on kõrini valedest faktidest

Hiljuti käivitasime Euroopa kampaania Meatthefacts, mille eesmärk on lõpetada loomakasvatuse ja liha kohta valet teavet või müüte. Eesmärk on teaduslike argumentide ja objektiivsete andmetega ümber lükata loomakasvatussektoris saadud lugematu arv süüdistusi ja näidata potentsiaalseid tagajärgi ühiskonnale, kui loomakasvatus lõppeks.

Avalikkuse šokeerimiseks mõeldud lihtsad sõnumid ja pealkirjad on mõjutanud loomakasvatuse mainet; kõige enam süüdistatakse meid loomade väärkohtlemises. Tänapäeval on loomade heaolu tagavate rühmade survel ühiskond teadlikum ja parandusi on tehtud seadusandluses, mida oleme hakanud oma taludes positiivselt rakendama. Vaja oleks palju haridust ja teadlikkuse tõstmist selgitamaks, miks teatavaid käitlemisviise rakendatakse, sageli selleks, et kaitsta loomi endid (saba dokkimine, võõrutamine jne), ja linnastunud ühiskond ei pruugi sellest aru saada. Kuid praegu lihtsalt tavade selgitamisest ei piisa ja radikaliseerunud rühmitused ahistavad sektorit otseselt, nõudes igasuguse loomakasvatustoodangu kaotamist.

Mis puutub meie tervisesse, siis hiljuti lükati Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri aruanne punase liha liigtarbimise ohtlikkuse kohta ümber sadade uuringute ülevaatega, milles öeldakse, kuidas WHO oma järeldustesse kiirustas. Uurimata teadusringkondade usaldusväärsust, peame kaaluma argumentide ülevaatamist. Toitumine on liiga keeruline, et seda omistada ühele toidutüübile, puhtalt positiivsete või negatiivsete omadustega. Nagu Euroopa Parlamendi liige Clara Aguilera MeattheFactsi kampaania tutvustamisel rõhutas, peaks meile sobilik olema Vahemere dieet, kus on palju puu- ja köögivilju, aga ka liha.

Kliimamuutuste eksperdirühma avaldamine sisaldas enam kui 28 meedet, kuid, mis pole üllatav, kajastus meedias vaid lihakulu vähendamise vajadus. Ehkki me ei soovi, et meid süüdistataks kliimamuutustes, võtame keskkonnaprobleemid kõhklemata käsile. Me kohaneme uute keskkonnanõuetega ja meil on selleks vajalik tehnoloogia. Üks näide on ümberarvestuskursside paranemine 40% võrra viimase kümne aasta jooksul.

Selles Euroopa karjakasvatuse kaitsmise algatuses osalevad ühehäälselt üksteist Euroopa organisatsiooni, et peatada sõnumid, mis segavad põhjendamatult terviseprobleeme, keskkonnateavet ja argumente antropomorfse eelarvamusega. Desinformatsioon ja valemüüdid juurduvad ühiskonnas. Ehkki antibiootikumide tavapärane kasutamine on keelatud enam kui kümme aastat, on sellest faktist teadlik vaid 38% eurooplastest. Paljud teised usuvad, et neid kasutatakse valimatult. Teine näide on arusaam, et parem on süüa töödeldud köögiviljaburgerit, milles on rohkem kui 20 koostisosa, kui lihtsat ja toitvat liha.

Sõnum on selge, loomakasvatus on osa lahendusest ja mitte osa probleemist, oleme üliolulised kasvava elanikkonna toitmiseks, planeedi bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks ja põllumajandusliku toidutöötluse süsteemi edendamiseks. Ühistud baseeruvad oma tegevuses põhiliselt ringmajandusele ja selles tulevases süsteemis teeme oma tootjatega kõvasti tööd, aitame kulusid internaliseerida, eraldame ressursse teadusuuringutele ja pakume vahendeid selle ümberkujundamise juhtimiseks, võites nii iga päev jätkusuutlikkuses.

Originaaltekt: Opinion Piece by Ramón Armengol 2


Ramón Armengol
Cogeca asepresident ja seakasvataja

Maaeluminister Luxembourgis: ÜPP eelarve maht peab eesmärkide täitmiseks säilima

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.10.2019

Maaeluminister Luxembourgis: ÜPP eelarve maht peab eesmärkide täitmiseks säilima

Maaeluminister Mart Järvik osales eile, 14. oktoobril Luxembourgis ELi põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, kus arutati põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi üle. Samuti esitati heakskiitmiseks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) uue perioodi üldine lähenemine.

Minister Järvik toetas Prantsusmaa ettepanekut jätta ÜPP 2020+ eelarve praeguse perioodi tasemele ja seda mitte vähendada. „Arvestades ootusi ja väljakutseid, ei ole eelarve vähendamine vastuvõetav. Eelarve langus ei võimalda saavutada seatud ambitsioonikaid keskkonnaeesmärke ning ühtlasi tagada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja maapiirkondade arengut,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Minister tõi välja, et Soome ülevaade kajastas hästi ÜPP reformiarutelu, kuid juhtis tähelepanu läbirääkimata teemadele. „Muu hulgas tuleks lisada püsirohumaa säilitamise kohustus, mis ei oleks tootjatele liialt piirav ning raskesti rakendatav,“ ütles Järvik. „Meie jaoks on oluline, et liikmesriikidel oleks uue ÜPP raames rohkem paindlikkust piirkondlike eripärade osas.“

EMKF 2021–2027 üldise lähenemise teine osa kiidetakse heaks täna, 15. oktoobril. Eesti nõustub lähenemisega, kuid juhib tähelepanu, et finantsinstrumentide puhul ei tohi piirata abikõlbulikke tegevusi, vaid neid tuleb käsitleda võrdse konkurentsi tagamise meetmena. „Lisaks tuleks tagada sisevetepüügile rannapüügiga samasugused tingimused,“ ütles Järvik. „Loodetavasti leitakse sobivad lahendused kolmepoolsetel läbirääkimistel.“

EMKF esimese osa puhul saavutati kompromiss juunis toimunud ministrite nõukogu istungil. Liikmesriigid on leidnud sobiva konsensuse, mis võimaldab alustada läbirääkimisi Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel, et jõuda fondi rakendamise aluseks oleva määruse vastuvõtmiseni enne uue finantsperioodi algust.

Jõustunud ning kohe jõustumas Keskkonnaministri määrused

11.10.19

Eestimaa Talupidajate Keskliit annab teada, et on jõustunud või kohe jõustumas Keskkonnaministri määrused.

Alljärgnevalt leiate määrused koos seletuskirjade ja lisadokumentidega.

  • Keskkonnaministri määrus nr 52 „Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise kord“ on vastu võetud 08.10.19 ja jõustub 13.oktoobril 2019.

Seletuskiri:  P9lluraamat_SK

Määrus:  Põlluraamat, määrus

  • Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ on vastu võetud 03.10.19 ja jõustus 7.oktoobril 2019.

Seletuskiri:  Vaetise_kasutamise_ ja_ hoidmise_ n9uded_SK

Määrus:  Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks

  • Keskkonnaministri määrus nr 46 „Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded“ on vastu võetud 01.10.19 ja jõustus 5.oktoobrist 2019.

Seletuskiri: Põllumajandusloomade pidamine SK

Määrus:  KeM määrus nr 46 01.10.19

 

 

205 ettevõtjat taotlevad maamajanduse mitmekesistamiseks 12,8 miljonit eurot toetust

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
10. oktoober 2019

205 ettevõtjat taotlevad maamajanduse mitmekesistamiseks 12,8 miljonit eurot toetust

Eile lõppes maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlusvoor. Ettevõtjatel oli võimalus taotleda PRIA vahendusel investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist.

Kokku laekus põllumajandusettevõtetelt 58 taotlust 2 992 507 euro saamiseks, mittepõllumajandusettevõtetelt 147 taotlust 9 829 304 euro saamiseks.

Maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) meetme 6.4  eesmärk on maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eelduste loomine uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Käesoleval MAK perioodil on maaelu mitmekesistamise toetusmeetme eelarve 57 mln eurot, sellest 12 mln on eraldatud käesolevaks, neljandaks taotlusvooruks. Põllumajandusettevõtjatele ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele on tänavu eraldatud 4,8 mln eurot ja  mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 7,2 mln eurot. Kuna toetuse-soove on eelarvest rohkem, otsustatakse toetuste määramine nõuetekohaste taotluste paremusjärjestuse alusel. Taotlusi hinnatakse määruses sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest.

Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 21. jaanuariks 2020, projektide elluviimisega võivad ettevõtjad alustada kohe taotluse esitamisele järgneval päeval.

Maaeluministeerium peab vajalikuks senisest laiapõhjalisemat koostööd toiduohutuse tagamisel

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.10.2019

Maaeluministeerium peab vajalikuks senisest laiapõhjalisemat koostööd toiduohutuse tagamisel

Eile, 9. oktoobril toimus Maaeluministeeriumi poolt kokku kutsutud toiduohutuse nõukoja esimene istung, et  kavandada edasisi samme laiapõhjalise koostöö edendamiseks toiduohutuse valdkonnas.

„Tänapäeva maailmas, kus toiduained liiguvad ülemaailmsetes võrgustikes, on toiduohutuse tagamine esmajärgulise tähtsusega ülesanne. Seetõttu kutsusime kokku toiduohutuse nõukoja, kuhu kaasasime ka mitmete teiste haldusalade, ülikoolide, ettevõtlusliitude ja muude ühenduste esindajaid,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Nõukoja istungil osalesid Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse, Põllumajandusameti, Kaupmeeste Liidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Tallinna Tehnikaülikooli, Terviseameti, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Maaülikooli, Sotsiaalministeeriumi, Tervisearengu Instituudi, Veterinaar- ja Toiduameti ning Maaeluministeeriumi esindajad.

„Püüame ühendada toidu tarneahela kõigi lülide kompetentsi, et moodustuks tugev arvamuspaneel. Kaitseme sellega meie tarbijaid toiduga kaasnevate võimalike vanade ja uute riskide eest,“ rõhutas minister Mart Järvik. Ta lisas: „Toiduohutuse tagamine on ülesanne, mis nõuab kõigilt sellega tegelevatelt osapooltelt maksimaalset pingutust ja konstruktiivset koostööd.“

Kohtumisel arutati toiduohutuse nõukoja rolli ja ülesandeid, käsitleti toiduohutusega seotud uusi riske ja võitlust toidupettustega, samuti rõhutati vajadust suurendada teaduse rolli toiduohutuse tagamisel.

Fotod: Maaeluministeerium

Toiduohutuse tagamine läbi digitaalsete lahenduste

Info seminari “Toiduohutuse tagamine läbi digitaalsete lahenduste” kohta EPA2019 näitusel.

Toiduohutuse tagamine läbi digitaalsete lahenduste

  • Toimumise aeg: 31. oktoobril 2019 kell 10.30-11.15
  • Toimumise koht: Gustav Ränk töötuba (ERMi A-osa)
  • Sihtgrupp: väiketöötlejad, põllumajandussektori huvilised
  • Esinejad: Kerli Ats (Taluliit); Katrin Liivat (FoodDocs)
  • Teemad: talutoit, toiduohutus
  • Korraldaja: Eestimaa Talupidajate Keskliit
  • Osavõtutasu: EPA2019 pileti/kutsega tasuta
  • Osalejate arv: kuni 24 osalejat

Registreerimine
Seminaril osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine kuni 24. oktoobrini 2019 selle lingi kaudu. Osalejate arv on piiratud!

Päevakava:

  • 10.30 Tarbija ootused ja talutoit, Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit
  • 10.45 Toiduohutuse tagamine läbi digitaalsete laheduste, Katrin Liivat, FoodDocs OÜ

Taust:
Lühiseminari eesmärgiks on anda ülevaade võimalustest, kuidas digilahenduste kasutamisega tagada toiduohtus.

Lisainfo:
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
e-mail: kerli@taluliit.ee
Tel: +372 5647 5660

Koostööfestival „Kõik söögiks!“

Koostööfestival „Kõik söögiks!“

Ülikoolide koostöös toimub juba viiendat korda koostööfestival, kus teadlased näitavad, millega saavad ettevõtjatele kasulikud olla.

Kui tark on meie tänane toidulaud? Kui palju teadust sinna sisse on juba mahtunud ning palju veel mahub?

Millised on tervislikud toiduained, kuhu liigub mahetoidu ja supertoidu tootearendus ning millised peaksid olema keskkonda säästvad pakendid ja  jäätmekäitlus tulevikus?

Nii nendele kui ka teistele küsimustele pakub vastuseid ADAPTERi koostööfestival, mis selle aastal kannab nime „Kõik söögiks!“.

Festivali märksõnadeks on tootmine, keskkond, toitumine.

Programmi täidavad nii teadlased kui ka ettevõtjad. Kuulata saab erinevaid ettekandeid ning arutelusid. Erinevates paneelides on ülikoolide ja teadusasutuste teadlased ning toiduainetööstuse suurettevõtted.  Kaasa räägivad esindajad firmadest Salvest AS, Valio Eesti AS, Rimi Eesti AS, Estiko Plastar AS, Sangaste Linnas AS, Organic Estonia, Tactical Solution OÜ, BugBox OÜ.

Festival toimub 14. novembril Tartus, Teguri 28A (Tartu Kammivabriku tehasehoone).

Festival on tasuta, kuid vajalik on registreerimine. Festivali päevakava ja registreerimine asub siin.

Ürituse  leiab ka FB-s: https://www.facebook.com/events/727277321034026/

Täna maksab PRIA välja mesilasperede toetuse 1383 mesinikule.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
2. oktoober 2019

Täna maksab PRIA välja mesilasperede toetuse 1383 mesinikule.

1. maist kuni 15. maini 2019 said mesinikud taotleda PRIAst toetust mesilasperede pidamise eest. TARU toetuse taotluse esitas 1384 taotlejat, toetust taotleti kokku 30 809 mesilasperele. Toetuse saamiseks pidi taotleja pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2019. aastal on eelarve suuruseks 600 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 27. septembril kinnitas PRIA peadirektor käskkirjaga 2019. aastal mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 19,48 eurot mesilaspere kohta.

Kokku määrati mesilaspere toetust 1383 mesiniku 30 783le mesilasperele summas 599 653 eurot. Ühe taotleja taotlus jäeti rahuldamata, kuna kohapealses kontrollis leiti 3 mesilaspere asemel 2 mesilasperet ning mesilasperede arvu vähenemine ei olnud tingitud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest.

Toetus makstakse taotlejatele välja täna, 2. oktoobril. Taotlejatel on võimalik tema kohta tehtud toetuse otsusega tutvuda elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Pärast e-PRIAsse sisse logimist tuleb liikuda vanasse e-PRIAsse, valides menüürealt „Vana e-PRIA“. Otsus on leitav „Dokumendid“ menüü vahelehelt „Saabunud“.

Toetuse saajate nimekiri lisatakse kodulehele nädala lõpuks.

Kalanädalal valmistati toitu poolest tonnist kalast

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2019

Kalanädalal valmistati toitu poolest tonnist kalast

Sel nädalal Eesti toidu kuu raames toimunud kalanädalal valmistasid peakokad kümnes Eesti kutsekoolis koos kokanduseriala õpilastega kalaroogasid ligi 600 kilost kalast.

„Kalanädal oli edukas ja loodan, et kui praegused kokaõpilased tulevikus oma restoranid avavad, siis näeme nende menüüdes ka Eesti kalast tehtud toite,“ ütles Kalanduse Teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. „Kokku valmistasid kokad õpilastega 1300–1500 portsjonit kalaroogasid ligi 600 kilost kalast,“ lisas Armulik.

„Värske kodumaine kala võiks jõuda sagedamini Eesti elanike toidulauale,“ ütles Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Kalanädal on tänuväärne üritus ja kuna see toimub igal aastal eri paigus erinevatele inimestele, siis usun, et see aitab kaasa kalatarbimise suurenemisele.“

Kümnes kalanädalal osalevas kutsekoolis käis ühel päeval külas tippkokk, kes õpetas koolide kokanduseriala õpilastele kohalikust kalast roogasid valmistama.

Kalanädalal osalesid Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoht, Olustvere Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Teeninduskool.

Tippkokkadest külastasid koole restorani Mimosa peakokk Juhan Heinsalu, Restorani Dominic peakokk Allar Oeselg, Monster Pizza peakokk Oleg Belousov, Snoob peakokk Aleksandr Nikoškov, Ö ja Kaks kokka peakokk Martin Meikas, Peppersacki peakokk Madis Põld, kohvik Ylicool peakokk Urpo Reinthal, Villa Wesset peakokk Mart Kukk, Markofka peakokk Inga Paenurm ning Vabariigi Presidendi Kantselei peakokk Taigo Lepik.

Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Konkurss „Kokkame ise“ kutsub lapsi oma toidutegu filmima

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2019

Konkurss „Kokkame ise“ kutsub lapsi oma toidutegu filmima

Maaeluministeerium ja Eesti Peakokkade Ühendus kutsub 6.-8. klasside lapsi osalema videokonkursil „Kokkame ise“, mille peaauhind on personaalne koolitus tippkokaga võitja valitud kohas.

Konkursil võivad osaleda kõik Eesti põhikoolide 6.-8. klasside õpilased. Osalemiseks tuleb moodustada soovitatavalt kuni kuuest liikmest koosnev meeskond ja teha üks tore kokkamisvideo, kus valmistatakse ühte 20-st „Peakokad koolis“ projekti raames loodud retseptist. Retseptid leiab Eesti toidu lehelt https://eestitoit.ee/et/kategooriad/peakokad-koolidesse.

2-3-minutiline video peab sisaldama grupi tutvustust (sh kooli nime, laste eesnimesid ja vanuseid), toidu valiku põhjendust, toidu valmistamise ja serveerimise protsessi ning ühte soovi retsepti osas, mida lapsed sooviksid edaspidi kokandustunnis õppida.

Video tuleb postitada vabalt valitud keskkonda, kus see oleks avalikult nähtav, ning saata link aadressile: videokonkurss@eestitoit.ee. Video esitamise tähtaeg on 22. november 2019. Lisaks peaauhinnale jagatakse ka eripreemaid parimatele. Konkursi võitja selgitab välja peakokkadest koosnev žürii ning videod avaldatakse Eesti Toidu Facebooki lehel.

Konkursi korraldajad soovitavad lastel olla loomingulised, lahedad ning leidlikud. Kaasata võib ka õpetajaid, et üheskoos vahva toidulugu filmida.

Video esitamisega annavad õpilased nõusoleku, et Eesti Peakokkade Ühendusel ja Maaeluministeeriumil on õigus videoid avalikult levitada.

Vaata ka videoüleskutset!