Toodad midagi maitsvat ja soovid rohkem tähelepanu? Spetsiaalne toidumärgistus ootab uusi liitujaid! 

Toodad midagi maitsvat ja soovid rohkem tähelepanu? Spetsiaalne toidumärgistus ootab uusi liitujaid! 

„Ehtne Talutoit kaubamärgi loomise üheks peamiseks eesmärgiks oli talutoitu kui tootekategooria tutvustamine laiemale üldsusele. Lisaks soov arendada lühikesi tarneahelaid ja peretalusid,“ selgitab Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Eliise-Mariin Sepp ning lisab, et ühiselt on kergem tooteid tutvustada ning turundada. Sepa sõnul on märk hästi ka tarbijate teadvusesse jõudnud. „Tänaseks üheksa aastat tagasi loodud tunnusmärk tähendab tarbijate jaoks ehtsat, kodumaist ja kvaliteetset toitu. See on naturaalse, värske ja maitsva toidu sümbol.“  Märk pole abiks mitte ainult tootjatele vaid ka tarbijatele, märk aitab peresisseostude tegijatel leida hõlpsasti talutoodangu poeriiulidelt.

Ehtne Talutoit märgistusega soovitab liituda ka Katrin Sepp,  Öselwise üks asutajatest. „Liitusin märgistusega 2018. aastal ja olen väga rahul. Igale tootjale on oluline olla pildis ja see on üks võimalustest jõuda kiiremini oma tarbijateni.“  Öselwise on selle aja jooksul noppinud erinevaid auhindu ning osalenud mitmel Ehtne Talutoit märgistusega seotud üritusel nagu „Maa tuleb linna suurlaat“, „Parim Talutoit konkurss“ ning sel aastal minnakse üheskoos ka Maamessile.

Ehtne Talutoit märgistusega saab liituda siit. Märgi omanikuks on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib tõsta põllumajanduslike väiketootjate toodete tuntust läbi järjepidevate ja tugevate turundus- ja müügitegevuste, kus tuuakse esile talutootjate ja toodete tugevusi: tegu on talutootjatega, kes valmistavad tooteid ainult kohalikust toorainest, toodetele pole lisatud sünteetilisi maitsetugevdajaid, toiduvärve ega säilitusaineid ning talutoodete puhul on valdavalt tegu mahetoodetega.  Ehtne Talutoit toidumärgise eesmärgiks on talutoidu tootekategooria tuntuse, toodete mitmekesisuse ja ostmisvõimalustest teadlikkuse kasvatamine. 

 

Lisainfo:
Eliise-Mariin Sepp
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-mail: eliise-mariin@taluliit.ee
Tel: +372 5343 2702
www.taluliit.ee
www.talutoit.ee

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
05.04.2023.a

 

KUTSE 4. aprillil toimuvale infopäevale: „Kuidas parandada Eesti aiandustoodete kuvandit“

Eesti Maaülikool korraldab 4. aprillil infopäeva Eestis kasvatatud toodete kuvandi kohta, täpsema pealkirjaga  „Kuidas parandada Eesti aiandustoodete kuvandit“

Toimumise aeg: 4. aprill 2023
Toimumise koht: Eesti Maaülikooli metsamaja (Kreutzwaldi 5, Tartu), auditoorium 1A5

Päevakava:

9.30 – 10. 00 Kogunemine, hommikukohv
10.00-10.30 Väike pilguheit Eesti aiandustooteid puudutavatele meediakajastustele viimastel aastatel – Ulvi Moor (EMÜ), Helen Kaskema (tootjate esindaja, OÜ Kindel Käsi)
10.30 – 12.00 Kuidas mõjutada tarbija suhtumist ja parandada  kohaliku aiandustoodangu mainet – Andres Kuusik, TÜ õppejõud
12.00-13.00 Lõunapaus
13.00 – 13.45 Kuidas jõuda positiivse meediakajastuseni? – Priit Pullerits, ajakirjanik, TÜ õppejõud
13.45 – 14.15 Eesti toote lugu TÜ Taluturg näitel – Merle Vall
14.15 – 14.45 Kuidas noortele teadvustada Eesti aiandustoodete väärtust? – Teele Teder, toitumisnõustaja.
14.45 – 15.30 Diskussioon

*Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel päevakavas muudatusi

Infopäev on osalejatele tasuta. Registreerimine on vajalik hiljemalt 30. märtsiks SIIN  
Lisainfo:  Ulvi Moor, EMÜ aianduse õppetool,  ulvi.moor@emu.ee

https://www.pikk.ee/sundmus/infopaev-kuidas-parandada-eesti-aiandustoodete-kuvandit/ 

Infopäev toimub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames; Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).

Avatud talude päev kutsub talusid osalema

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.03.2023

 

Avatud talude päev kutsub talusid osalema.

Kogupereüritus, mille raames avavad oma väravad ligikaudu 300 talu, toimub tänavu 15.–16. juulini.

Talud üle Eesti on oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada ja selgitada toidutootmise ja maaelu olulisust ning väärtust. „Ühiskonnas, kus suurem osa inimesi elab linnas, on kasulik vahepeal meelde tuletada, et piim või kartul ei tule poest, vaid hoopis ühe või teise talu põllult ja laudast kellegi suure töö tulemusel. Avatud talude päev on hea võimalus tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu. Kui inimesed neid kohti külastavad, oskavad nad ka paremini väärtustada ja hinnata põllumeeste tööd ja nende toodetud toitu,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Allikasilma elamustalu avab oma uksed neljandat aastat ja julgustab ka teisi sama tegema. „Meie jaoks on see suurim ja ägedaim üritus aastas. See nädalavahetus toob kokku meie pere ja sõbrad ning saame seda, mis meie hinge toidab, ka teistega jagada. Iga aastaga kasvab see üritus meie jaoks suuremaks, kohtume uute ägedate inimestega ja samas kohtame vanu häid fänne, kes ikka ja jälle sel puhul tee meieni leiavad. Saame tutvustada oma hobisid ja tegemisi, oma elamustalu ja Lohe Kindrali brändi ning oma imelisi koostööpartnereid, kelleta me poleks need, kes oleme. Avatud talud on elamus – elamus, mida me ainult ei paku, vaid ka ise väga ootame,“ rääkis Allikasilma elamustalu perenaine Kadri Brecher.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga, suureks abiks on ka Leader-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 15. mail.

Tulundusühistud kutsuvad Sind külla tutvuma nende tegemistega!

Tulundusühistud kutsuvad Sind külla tutvuma nende tegemistega!

Maaelu Teadmuskeskus korraldab Teadmussiirde pikaajalise programmi raames külastused põllumajandustootjate tulundusühistutesse.

Esimesed külastused toimuvad juba 20. ja 28. märtsil 2023 Lääne-Viru ja Järvamaal.

Lisainfo ja registreerimine: https://www.pikk.ee/series/kulastused-tulundusuhistutesse/

Loomade äravõtmine peab toimuma vastavalt õiguslikule raamile

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2023

 

Loomade äravõtmine peab toimuma vastavalt õiguslikule raamile

Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus omanikult loomi ära võtta. Loomade võõrandamine peab aga toimuma kehtiva õiguse alusel. Selliste nn loomavabrikute mitte tekkimise eest vastutame eelkõige meie kodanikena.

Viimasel ajal on meedias järjest rohkem avaldatud häirivaid kaadreid loomadest, kelle pidamistingimused ei ole väga head ning viidatud, et sellised loomad tuleb oma pidamiskohast koheselt ja ükskõik mis meetoditega ära viia. Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Viitmann mõistab loomasõprade emotsionaalset hinnangut, kuid amet ei saa oma tööd teostada emotsiooni ajel, vaid uurimise käigus kogutud tõenditele tuginedes. „Loomade omanikult ära võtmine on äärmuslik meede, mida rakendatakse siis, kui muid võimalusi enam ei ole. Enne, kui loom võõrandatakse, antakse omanikule võimalus olukorda parandada. Seda muidugi juhul, kui pole vahetut ohtu looma elule või tervisele,“ selgitas Viitmann.

Kehtiva õiguse kohaselt on õigus loomi kontrollida, loomaomanikule ettekirjutusi teha ja loomi võõrandada vaid Põllumajandus- ja Toiduametil, milles meile osutavad tänuväärset abi mitmed loomakaitseorganisatsioonid.

Menetlusse sekkumine võib aga lõppeda tahtmatute tagajärgedega nii loomade kui vabatahtlike suhtes. Naistepäeval viidi loomaomaniku juurest ära kassid, kelle osas amet samal ajal menetlust teostas. „Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis loomapidajat koostöös erinevate asutuste ja loomakaitseorganisatsiooni esindajaga. Kontrolli järgselt tehti loomaomanikule ettekirjutus, mille täitmise tähtaeg on täna, 10.03.23. Teise loomakaitseorganisatsiooni sekkumine menetlusse enne ettekirjutuse tähtaja saabumist on arusaamatu,“ kirjeldas Viitmann.

Antud juhul ei saa haldusmenetlust jätkata, sest loomi enam pidamiskohas pole. Viitmann rõhutas veel, et eraisikute poolt äraviidud loomade võõrandamise dokumentide vormistamine tagantjärgi ei ole Põllumajandus- ja Toiduameti poolt võimalik.

Loomade pidamisele loomapidamiskohas ei ole piiranguid. Siiski peab olema tagatud igale loomale piisavalt ruumi, süüa ja juua ning kasside pidamisel on oluline ka piisav arv liivakaste ning nende puhastamine ja võimalus loomuomaste tegevustega tegeleda. Samuti peavad loomad olema vaktsineeritud.

Igaüks meist saab nn vabrikute tekkimist vähendada. Kui looma üleandmine ei toimu kodustes tingimustes, siis on see selge ohumärk. Enne ostu tutvu kindlasti kasvatajaga ning looma kasvukeskkonnaga.

Amet juhib tähelepanu, et vihjeid olukorrast, kus tundub, et loomapidamisega ei ole kõik korras tuleb esitada otse ametile vihje@pta.agri.ee.

Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamiseks soositakse senisest enam keskkonnahoidu

Maaeluminister allkirjastas määruse, millega võimaldatakse mobiilsete masinate ja seadmete ostmist kõikidele põllumajandustootjatele, et aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele.

Maaeluminister näeb, et oluline on suunata lisaraha põllumajandusse tehtavateks investeeringuteks, mis aitavad kaasa põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisele. „Aitame teha põllumajandustootjatel investeeringuid, mis panustavad keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse,“ selgitas minister Urmas Kruuse.

Lisaks saavad edaspidi mobiilsete masinate ja seadmete ostmiseks toetust ka põllumajandustootjad, kelle müügitulu on suurem kui 200 000 eurot. „Mobiilse masina või seadme kasutamine peab aitama kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide, Euroopa rohelise kokkuleppe, strateegia „Talust taldrikule“ ning „Eesti kliimapoliitika põhialused 2050“ täitmisele,“ täpsustas minister.

Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta tõuseb enamiku investeeringute puhul 500 000 eurolt 800 000 euroni. Mobiilsete masinate ja seadmete ostmisel tõuseb maksimaalne summa 100 000 eurolt 200 000 euroni.

Investeeringutoetust saavad taotleda põllumajandustootjad, tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks ning istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotlusvoor avatakse selle aasta 22. märtsil. Toetuse eelarve on kokku umbes 26 miljonit eurot. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.03.2023

Maaeluministeerium tunnustas teenetemärgiga 18 inimest

Foto: Raul Mee

Maaeluministeerium tunnustas teenetemärgiga 18 inimest

Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Marko Gorban andsid täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 105. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse, maaelu ja toidutootmise edendajatele üle kolm kuldset ja 15 hõbedast ministeeriumi teenetemärki.

Maaeluminister Urmas Kruuse rääkis, et hoolimata sellest, et viimased aastad on meile koroonakriisi ja Ukraina sõja taustal kive teele veeretanud on hea tõdeda, et meil on hea inimesed, kes sellest hoolimata oma tegevusega jätkanud. „Tuleb tunnustama neid inimesi, kes panustavad meie maaelusse ja viivad Eestit oma töökusega edasi ning hoiavad kokku,“ rääkis minister. „Teenetemärkide andmine on vähim, mida saame anda neile tublidele inimestele,“ lisas ta.

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes klassis: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses, hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas.

Aktusel tunnustas Maaelu Edendamise Sihtasutus parimaid karjakasvatajaid. 2022. aasta parim piimakarjakasvataja on Leo Hansen ja parim lihaveisekarjakasvataja Airi Külvet.

Teenetemärkide saajad 2023

Kuldne teenetemärk

  • Eve Külmallik
  • Ilme Tupits
  • Imbi Nurmoja

Hõbedane teenetemärk

  • Aire Pentjärv
  • Ants-Hannes Viira
  • Dina Ellermann
  • Eda Ernes
  • Eve Valdvee
  • Henn Raidmaa
  • Jane Mättik
  • Kaja Piirfeldt
  • Larissa Saks
  • Peeter Lääne
  • Rando Undrus
  • Tarvo Järve
  • Tõnu Posti
  • Virge Harzia
  • Vladimir Sapožnin

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.02.2023

Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee
Foto: Raul Mee

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
22.veebruar, Viljandi

 

Maaelu Edendamise Sihtasutus kuulutab välja 2022. aasta parimad karjakasvatajad

Täna, 22. veebruaril kell 12.00 toimus Maaeluministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus maaeluminister Urmas Kruuse annab üle ministeeriumi teenetemärgid ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus kuulutab välja 2022. aasta parima piimakarjakasvataja ja parima lihaveisekarjakasvataja.

Parim piimakarjakasvataja 2022 on Leo Hansen Härjanurme Mõis OÜst.  Jõgevamaal asuvas piimakarjas on aastalehmi 1127. Keskmine piimatoodang lehma kohta 2022. aastal oli 12 623 kg ja piimarasva ning -valgu kogutoodang 966 kg.

„Osaühing Harjanurme Mõis on kuulunud aastaid Eesti piimakarjade paremikku. Karja loomadel on väga hea geneetiline potentsiaal, mis võimaldab neil kõrgeid toodanguid lüpsta. Samuti on ettevõte pööranud palju tähelepanu sööda tootmisele, olles üks Eesti suurimaid maisikasvatajaid. Tänaseks on Härjanurme Mõis viinud kogu oma tootmistsükli alates vasikatest kuni lüpsikarjani uutesse farmidesse, panustades seeläbi loomade heaolusse. Leo Hansenil on selge visioon oma ettevõtte ja Eesti piimakarjakasvatuse arengust,“  ütles parimate karjakasvatajate valimise komisjoni liige, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Parim lihaveisekarjakasvataja 2022 on Airi Külvet. Jõgevamaal asuva Puutsa talu perenaise karjas on 147 lihaveist, kellest ammlehmi on 50. Karjas on peamiselt aberdiini-anguse ja simmentali tõugu loomad, lisaks kasvatatakse herefordi ja eksootilise wagyu tõugu veiseid. Airi Külvet tegeleb aretusloomade müügiga ning toodab kvaliteetset veiseliha, lisaks tegeleb ta aktiivselt selle propageerimisega.

„Lihaveisekasvatus on Eestis pika traditsiooniga tegevusharu ja kõrvalt vaadates tundub see lihtsa ärina. Reaalsus on aga teine: loomad vajavad igapäevast tähelepanu ja hoolt ning omanikul tuleb oma teadmisi pidevalt täiendada. Airi Külveti majapidamine on just hea näide, kuidas läbimõeldult tegutsedes on võimalik ka väiksema karja abil ära majandada. Lisaks jagab ta oma teadmisi koolis loenguid andes ja on aktiivne Liivimaa Lihaveise MTÜ tegevuses,“ ütles MESi juhatuse liige Meelis Annus ja lisas „selle aasta kandidaadid olid kõik väga tugevad, kuid žürii üksmeelne otsus langes Airi Külvetile, kelle panus sektori tervikarengusse kerkis teistega võrreldes rohkem esile.“

MESi algatusel antakse parima piimakarjakasvataja aunimetust välja juba 23. korda ja parima lihaveisekarjakasvataja aunimetust 17. korda järjest. MESi eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust ja kujundada maaelu mainet. Rohkem infot leiab kodulehelt www.mes.ee.

Põllumajandus- ja Toiduamet: Saaremaa Lihatööstus OÜ kutsub tagasi kuumsuitsu tooted

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: Saaremaa Lihatööstus OÜ kutsub tagasi kuumsuitsu tooted

Tagasi kutsutakse Kuumsuitsu Saaremaa Saunasingid. Ettevõtte poolt võetud proovist tuvastati Listeria Monocytogenes.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko sõnul teavitas Saaremaa Lihatööstus ametit. „Ettevõtte teavitas ametit leiust ning rakendas ettevaatusabinõud kutsudes tooted turult tagasi. Samuti on ettevõtte teinud puhastuse ning vaadanud üle tootmisprotsessi,“ kirjeldas Jankovenko.

Tagastamisele kuuluvate toodete ja partiidega saab tutvuda siin.

Soovitame tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, neid tooteid mitte tarbida. Tarbijal on õigus viia need tagasi kauplejale, kust toode osteti ja nõuda tagasi toote eest tasutud raha.

Toiduohutusalase seadusandluse alussäte on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev käitleja, kes peab tarvitusele võtma kõik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on jõudnud toit, mida ei saa ohutuks pidada.

Listerioosi kohta saab rohkem lugeda Terviseameti kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduameti võttis omanikult ära 46 koera

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduameti võttis omanikult ära 46 koera

Teisipäeval võõrandati omanikult Jõgevamaal koerad. Koerte pidamistingimused olid täitmata. 

Põllumajandus- ja Toiduameti ida regiooni juhi Lauri Kirsi sõnul ei olnud leitud koerad küll toitmata, kuid see, kuidas neid peeti, oli kaugel minimaalsest vajalikust. Amet võttis nõuetekohase pidamise üle ja asendustäitmise korras võõrandati loomad. „Need olud, kus loomad kinnises ruumis ilma piisava tähelepanuta juba pikemat aega viibisid ja ka asjaolu, et nad said takistamatult paljuneda, seadis üsna selgelt ohtu nii koerte tervise kui ka elu“ kirjeldas Kirs.

Kõik koerad on toimetatud varjupaika, kus neile tagatakse vajalik hool. „Loomad vaadatakse veterinaari poolt üle ja neile tagatakse vajadusel ravi. Kui loomadega on vajalikud toimingud tehtud, siis saab neid loovutada uutesse kodudesse,“ kinnitas Kirs.

Kirs rõhutas veel, et loomade eelmine omanik kindlasti hoolis oma loomadest, kuid ei suutnud pakkuda neile sobivat keskkonda. „Oleme hoolivad ja märkame, kui keegi ei tule oma lemmikutega enam toime. Sellisel juhul saab Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, kirjutades e-postile vihje@pta.agri.ee.“