Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.09.2019 

Kalanduspiirkondade arengus hakatakse rohkem tähelepanu pöörama eesmärkide saavutamisele

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemis ministeeriumitele kooskõlastamiseks kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetuse määruse muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta algatusrühmade tegevus läbipaistvamaks ja tõsta projektitoetuse taotluste hindamise kvaliteeti.

Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome sõnul pööratakse projektitoetuste muudatustega rohkem tähelepanu eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse seniseid kogemusi ja algatusrühmade võimekust.

Kalasadamate uuendamise projektitaotluste eelarve ei tohi olla suurem kui 45% algatusrühmale programmiperioodiks ehk kuni aastani 2022 määratud kogueelarvest. Muudatustega tõstetakse protsendimäära 15% võrra. Kohalik omavalitsus (KOV) ja selle üksuse asutus võib programmiperioodi jooksul saada projektitoetust kokku kuni 35% kohalikule algatusrühmale määratud programmiperioodi kogueelarvest.

„Projektitoetuse maksimaalse suurusega välditakse muu hulgas toetuste koondumist väikese ringi või üksikute toetusesaajate kätte,“ lisas Ain Soome. „Samas annab KOVile projektitoetusteks ette nähtud piirmäära tõstmine haldusreformi tulemusena liitunud omavalitsusüksustele parema võimaluse oma eesmärgid saavutada. Piirmäära tõstetakse selleks, et täita rakenduskava eesmärke, näiteks luua kalanduspiirkondades uusi ettevõtteid ja töökohti ning säilitada seniseid.“

Samuti täpsustatakse eelnõuga, milliseid andmeid peab projektitoetuse taotluse hindamise kord kindlasti sisaldama. Töökorda lisatakse ka hindamiskomisjoni liikme valiku protseduur ja nõuded, töötasu, ekspertide kaasamine ning hindamiskomisjoni liikme projektitoetuse taotluse hindamisest taandamine.

Kalanduspiirkondade kestliku arengu kindlustamiseks ja rakenduskava eesmärkide saavutamiseks on programmperioodi lõpuni välja töötatud eelarvevahendite kasutamise põhimõtted. Erinevate rahastamisallikate kaudu soovitakse suurendada projektitaotluste esitamise arvu ja soodustada ühistulist tegevust, samuti tagatakse vahendid, et projektide juhtimine oleks tõhus.

Eelnõu eelnõude infosüsteemis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.09.2018

Maaeluministeeriumis paljastatakse soolebakterite õnne saladus

Reedel, 27. septembril avab Maaeluministeerium Teadlaste Öö festivali raames uksed. Suures saalis tehakse huvitavaid katseid ning tutvustatakse põllumajandus- ja toiduteaduse tulemusi.

„Putukad, õunad, hallitusseened, mikroobid ‒ saab näha nähtamatut ja maitsta teaduse vilju,“ ütles teadus- ja arendusosakonna juhataja Sirli Pehme. „Lisaks sellele uurime, mis teeb soolebakterid õnnelikuks.“

Maaeluministeerium on avatud 27. septembril kell 18‒21.

Programm

·         Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus tutvustab erinevaid õunu – vaatame, kuidas õunu kuivatada, räägime sordiaretusest, eri sorti õunte tunnustest ning sellest, kuidas töötlemine muudab õunte omadusi.

o   Koostame oma maitsemeelte „ämblikuvõrgu“. Maitseme värskeid õunu, mille käigus koostatakse sensoorse analüüsi profiilikaart ehk n-ö ämblikuvõrk.

o   Maitsemeelte kontroll. Eri sorti õunte degusteerimine külmkuivatatult ja kokkuviimine värske õunaga.

·         Põllumajandusuuringute Keskuse töötoas räägitakse hallitusseentest – mikrobioloogia kollektsiooni hallitusseente väljakülvi saab vaadelda Petri tassidelt nii palja silmaga kui ka mikroskoobi all.

·         Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli labor näitab erinevaid seemneid.

·         Eesti Taimekasvatuse Instituudiga saab vaadelda mikroskoobi abil elurikkust, mis mõjutab põllukultuuride saagikust ja kvaliteeti ning seeläbi ka meie toitu.

·         Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus õpetab oma töötoas erinevate katsete abil hindama, kas Sinu toit sisaldab piisavas koguses kiudaineid, et Su soole mikrobioom oleks õnnelik ja toetaks seedesüsteemi sujuvat toimimist.

Lisainfo: Facebooki sündmus

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.09.2019

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.09.2019

Tänasest peatati kohapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Täna, 24. septembril peatati Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kohapüük, sest koha lubatud aastasaak on piirkonnas ammendumas.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kutselise kaluri kalapüügilubade alusel on tänavu püütud vähemalt 625,55 tonni koha. Piirkonna lubatud aastane saak on 695,06 tonni. Sellega on lubatud aastane kohasaak ammendunud vähemalt 90% ulatuses ja kalapüügiseaduse (§ 49 lg 1) kohaselt püük peatati.

Lisaks peatati kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järel avaveevõrguga, põhjanooda ehk mutnikuga ja püüvõrguga.

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas eile käskkirja, mille alusel kohapüük peatati.

Kutselise kalapüügi peatamise käskkiri on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Maaeluministeeriumi veebilehel ning on edastatud vastavatele erialaliitudele.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.09.2019 

Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval sügisese rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul ei tohiks haiguse taaspuhkemise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril endiselt märkimisväärne. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda kas metsloomade rändega või mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Näiteks levis marutaud metslooma vahendusel eelmisel sügisel taas üle riigipiiri Leedu aladele, “ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

„Vaktsineerimist teostatakse puhveraladel kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. Madalalt kulgevad lennud ning lemmikloomade liikumise piiritlemise vajadus võivad inimesi siiski häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest, “ lisas Niin.

Taust:

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2020 aasta kevadel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006–2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011–2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduamet
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

Maaeluministeerium
Kalanduse Teabekeskus
PRESSITEADE
23.09.2019

Kalanädalal kokkavad peakokad kümnes kutsekoolis

Täna, 23. septembril algab Eesti toidu kuu raames kutsekoolides kalanädal. Kümnesse kutsekooli üle Eesti lähevad külla tippkokad, kes õpetavad koolide kokanduseriala õpilastele kohalikust kalast roogasid valmistama.

„Kalanädal toimub juba neljandat aastat järjest ja sel korral viime kokku praegused ja tulevased peakokad,“ ütles Kalanduse Teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. „Tutvustame kalanädalal tippkokkadega õpilastele kohalike kalakasvanduste kalasid, millest on võimalik valmistada maitsvaid roogasid. Kui praegused kokaõpilased tulevikus oma restoranid avavad, siis loodame, et nende menüüdes näeb ka kodumaisest kalast tehtud toite,“ lisas Armulik.

„Kutsun kõiki ka oma pereringis Eesti toidu kuu raames toimuvast kalanädalast osa võtma,“ ütles Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Eesti kala on värske ja maitsev ning miks mitte tähistada kalanädalat kodudes ja valmistada terve nädala jooksul kodumaisest kalast roogasid või proovida mõnda uut kalatoitu.“

Kalanädalal osalevad Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoht, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Viljandi Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Pärnu Kutsehariduskeskus, Tallinna Teeninduskool ja Rakvere Ametikool.

Kutsekoolide kokanduse eriala õpilastega valmistavad kalaroogasid peakokad Juhan Heinsalu, Allar Oeselg, Oleg Belousov, Aleksandr Nikoškov, Martin Meikas, Madis Põld, Urpo Reinthal, Mart Kukk, Taigo Lepik ja Inga Paenurm. Süüa valmistatakse tuurast, angersägast, angerjast, karpkalast ja forellist.

Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Copa and Cogeca
19/09/19
PRESSITEADE

#FarmersClimAct – Copa and Cogeca jagab ettepanekuid ELi põllumajanduse kliimameetmete ühtlustamiseks

Mõni päev enne järgmisel nädalal Helsingis toimuvat põllumajandusministrite mitteametlikku kohtumist esitleb Copa and Cogeca uut kliimameetmeid käsitlevat seisukohta, tutvustades konkreetseid tegevusi ja poliitilisi võimalusi, mis peaksid võimaldama EL-i põllumajandustootjatel ja ühistutel jääda kliimamuutuste vastases võitluses esirinda.

Kommenteerides dokumendi avaldamist ütles Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen: „Euroopa põllumehed, metsaomanikud ja nende ühistud tunnevad esimesena kliimamuutuste mõju. Euroopa põllumajanduse kogukonnas ei ole kliimamuutuste eitajaid. Oleme pühendunud Pariisi kokkuleppe ja selle eesmärkide rakendamisele, mida ei ole võimalik saavutada ilma põllumajanduse ja metsanduse täieliku kaasamiseta. Ükski teine ​​sektor ei suuda Euroopas atmosfääri heitkoguseid looduslikult eemaldada. Kuid oma täieliku potentsiaali kasutamiseks on vaja nii järjepidevat poliitikat kui ka üldsuse tuge. ”

Mitmekülgsetel, kohalikel ja peretalude struktuuril põhinev ELi põllumajandusmudel on maailma kõige tõhusamate põllumajandussüsteemide hulgas. See on võimaldanud ELi põllumajandusel suurendada oma üldist tootlikkust 25% võrra alates 1990. aastast, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20%, eraldades tõhusalt kliimamõjud tootmise kasvust. Sellegipoolest tunnistavad ELi põllumajandusorganisatsioonid ka tõsiasja, et kohanemise ja mõjude vähendamise edendamiseks tuleb tänapäeval ja ka tulevikus veel palju ära teha. Praeguse poliitilise raamistiku kohaselt on põllumajanduse heitkoguste edasine vähendamine hinnanguliselt piiratud – 2030. aastaks 0,5–3%.

On olemas nii lahendusi kui ka näiteid parimate tavade kohta, nagu on näidatud spetsiaalsel veebiplatvormil www.farmersclimact.eu, mille Copa and Cogeca käivitas koos oma seisukohtade dokumendiga, julgustades kogu Euroopa põllumehi ja ühistuid oma igapäevases ClimActsis rohkem suhtlema.

Copa-Cogeca sõnul on ainus viis põllumajanduse heitkoguste edasiseks vähendamiseks, ilma et see avaldaks tootmisele survet ja põhjustaks sellega süsinikulekke, leevenduspraktikate kasutuselevõtu edendamine. Mis tahes jõupingutused ELi põllumajanduse heitkoguste vähendamiseks, välja arvatud toetuste ja lisateenuste pakkumine, tooksid kaasa ELi põllumajandussektori kokkutõmbumise ja selle konkurentsipositsiooni kaotamise. EL-i põllumajandusettevõtted toetavad süsinikukrediidi skeemide ideed eraviisiliselt rahastatavate algatuste arendamise kaudu.

Kaubanduse osas tuletas Copa and Cogeca meelde, et EL-i praeguse põllumajandustoodete piirikaitse nõrgenemine võib dramaatiliselt kahjustada heitkoguste vähendamise püüdlusi, eriti loomakasvatussektoris, ning võib hästi takistada heitkoguste ülemaailmset netomäära vähenemist. Kliimameetmete kiireloomulisuse tõttu tuleb kõigisse vabakaubanduslepingutesse lisada peatükk kliimameetmete rakendamise kohta.

Euroopa põllumeeste ja ühistute läbiviidud projektid ja parimad tavad leiate aadressilt www.farmersclimact.eu

Copa and Cogeca seisukohtade kohta koos Taani põllumajanduse ja toidunõukogu (Landbrug & Fødevarer) direktori Niels Peter Nørringiga tehtud videoesitlus on saadaval ka aadressil https://www.youtube.com/watch?v=3S47Yu2D1Vk

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab 4. oktoobril  2019 Rakvere AQVA Konverentsikeskus piima väikekäitlejatele konverentsi „Väikekäitlejad – kas tüütud putukad või piimanduse mitmekesistajad?“

Konverentsi modereerib EPKK juhatuse liige Tiina Saron

P Ä E V A K A V A

  9.30 –  10.00   Registreerumine ja tervituskohv
10.00 – 10.10    Konverentsi avamine – Tiina Saron, EPKK

I Sessioon

10.10 – 10.30    Piimasektori väikekäitlejad – koht ja roll Eesti piimanduses ning riiklikud toetusmeetmed – Kristel Maidre, Maaeluministeerium
10.30 – 11.00    Väikekäitleja koht tarneahelas ja tarbija ootused (Poola näite varal) – Mirek Sienkiewcz, Agrovis Sp. J. arendusjuht ja FACEnetwork  asepresident;
11.00 – 11.30    Väikekäitleja koht tarneahelas ja tarbija ootused (Austria näite varal) – Karl Fraissler, Austria väikekäitlejate esindaja
11.30 – 12.00     Küsimused/vastused/arutelu
12.00 – 13.00    Lõunasöök AQVA Hotel & Spa restoranis Fiore

II Sessioon

13.00 – 13.20    Eesti Talumeiereide Liit – senised kogemused ja õppetunnid – Tiit Niilo, Nopri talumeierei
13.20 – 13.40     Millist koolitust ja abi vajab väikekäitleja – Mirjam Pikkmets, Mätiku talumeierei
13.40 – 14.00    Järelevalvekorralduse muudatused piimahügieeni valdkonnas – Edward-Tuudor Sooba, Veterinaar- ja Toiduamet
14.00 – 14.15    Katusorganisatsiooni roll ja võimalused väikemeiereide tegevuse toetamisel – Tiina Saron, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
14.15 – 14.30    Küsimused/vastused/arutelu

Ingliskeelsed ettekanded tõlgitakse eesti keelde.

NB! Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, mida palume teha hiljemalt 26. septembriks sellel vormil.

Ootame rohket osavõttu!

Lisainfo: EPKK juhatuse liige Tiina Saron, tiina.saron@epkk.ee, tel 51 31 535

Konverents toimub MAK 2014-2020 teadmussiirde ja teavituse toetuse meetme rahastusel ja on osalejatele tasuta.