Jahimehed saavad toetust ulukite esmatöötlemiskohtade parendamiseks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.09.2019

Jahimehed saavad toetust ulukite esmatöötlemiskohtade parendamiseks

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille eesmärk on toetada investeeringuid kütitud ulukite esmatöötlemiskohtade ehitistesse ja seadmetesse.

„Väga oluline on luua jahiseltsidele senisest paremad tingimused kütitud ulukite kiireks ning bioohutuse nõuetele vastavaks esmatöötlemiseks kohapeal. See aitab tagada saaduste paremat kvaliteeti, samuti hoida efektiivsemalt ära taudide, sealhulgas seakatku, levikut,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Toetusmeetme abil saab luua uusi ja parendada seniseid käitlemiskohti mitte üksnes metssigade, vaid ka teiste jahiulukite esmaseks töötlemiseks kõiki vajalikke nõudeid silmas pidades. „Meetme avamine on jahimeestele väga oluline. Seakatkust tulenevalt on metssigu vaja küttida aastaringselt, käitlemiskohtade ehitamine annab võimaluse jahiseltsidele neid paremini töödelda ja bioohutusnõudeid täita,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik (nt jahiselts), kes on esitanud toiduseaduse alusel majandustegevusteate kütitud uluki esmatootmiseks või kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemiseks. Taotlejal peab taotluse esitamise ajal olema kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba või peab ta olema seda luba omava jahindusorganisatsiooni liige. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 20 000 eurot.

Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetus eelnõude infosüsteemis.

Taimekaitse tõttu ei hukkunud sel aastal teadaolevalt ühtegi mesilasperet

PÕLLUMAJANDUSAMET
VETERINAAR- JA TOIDUAMET
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTI KUTSELISTE MESINIKE ÜHING
EESTI MESINIKE LIIT

PRESSITEADE
19.09.2019

Taimekaitse tõttu ei hukkunud sel aastal teadaolevalt ühtegi mesilasperet

Põllumajandusameti, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu ja Eesti Mesinike Liidu esindajate kohtumisel arutati 2019. aasta mesilastega seotud kaebuseid ning omavahelist koostööd.

„Põllumajanduskoda on oma liikmete nimel selgelt välja öelnud, et taimekaitse tõttu ei tohi hukkuda ükski mesilaspere. Tänavu suudeti seda põhimõtet hoida,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo. „Mesinike, põllumeeste ja ametnike ühine panustamine koostöösse on andnud tulemusi,“ tõdes Tõnissoo.

Sel aastal laekus Põllumajandusametile kokku viis kaebust, milles täheldati mesilaste suurenenud suremust tarudes. Ühegi juhtumi puhul ei olnud tegemist mesilaste ulatusliku hukkumisega, teated laekusid hobimesinikelt. Kõikidel juhtudel võeti proovid, mida analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuses ning vajadusel viidi piirkonnas läbi taimekaitsevahendite kasutajate põhjalikum seire. Analüüsid ei tuvastatud taimekaitsevahendi jääke, mistõttu ei ole hukkumise põhjusena alust kahtlustada taimekaitsevahendi kasutamist. Mõnel juhul võis mesilastele saatuslikuks saada mesiniku enda tegevus, aga mõnel juhul jäi põhjus ka selgusetuks.

Mesindusorganisatsioonide esindajad rõhutasid üksmeelselt, et ametnikud on operatiivselt reageerinud juhtumitele ja koostöö toimib. Hea meel on tõdeda, et mesilaste heaolule pööratakse suuremat tähelepanu. Kõikide mesilate saamine registrisse on jätkuvalt nii mesinike, taimekasvatajate kui ka ametnike huvi.

„Olukord on üldiselt hea, tõusnud on mesinike ja põllumeeste teadlikkus, suurenenud on mesilate arv PRIA põllumajandusloomade registris. Teadlikkust tuleb tõsta parasiiditõrjevahendite õigel kasutamisel mesilas ja ka sipelgatõrjevahendite kasutamisel koduaias, sest ka selliste ainete väärkasutamine võib ohustada mesilasi,“ ütles VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup möödunud hooaega kokkuvõttes.

„Tänu omavahelisele suhtlusele ja üksteisega arvestamisele ei hukkunud taimekaitse tõttu tänavu ühtegi mesilasperet,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp. „Kuid õitsvate taimede ja tolmeldajate sümbioosi nimel  tuleb taimekaitsetöödel ikka ja alati järgida ohutusnõudeid, nagu näiteks õitsvate taimede pritsimise keeldu,“ lisas Raudsepp.

Ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Maaelu arengu toetuste eelarves on kavas suunata lisavahendeid põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parendamise investeeringuteks

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.09.2019

Maaelu arengu toetuste eelarves on kavas suunata lisavahendeid põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parendamise investeeringuteks

Eile, 18. septembril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 seirekomisjoni istung, kus koos majandus- ja sotsiaalpartneritega arutati arengukava muudatusettepanekuid.

„Maaelu arengu toetuste senine rakendamine on olnud edukas, üle 75% eelarvest on toetuse määramise otsuse saanud ning ligikaudu 560 miljoni euro ulatuses on toetusi välja makstud. Sel perioodil seoti vahendite kasutamine erinevate prioriteetide puhul määratletud eesmärkide saavutamisega ning osa vahenditest jäeti selleks tulemusreservi, et jagada need vajadusel ümber edukamatele prioriteetidele,“ selgitas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Arengukava tulemusreservi ümberjaotamiseks on planeeritud tulemusreservi vahendid mahus ligikaudu 5,2 miljonit eurot suunata toetuse „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ eelarvesse.

„Samuti lihtsustame noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse tingimusi,“ sõnas Gorban.  Veel planeeritakse arengukava muudatustega toetada nõustajate järelkasvu ja võimaldada mentorlusteenust kasutada ka alustavatel ettevõtetel. Põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuses täiendatakse hindamiskriteeriume ning tõstetakse köögivilja ja kartuli kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele niisutusinvesteeringute toetusmäära. Ohustatud tõugu looma pidamise  toetust hakatakse maksma ka kihnu maalamba kohta ning suureneb eesti vuti kohta makstav toetus.

Pikemalt saab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehelt.

Täna avati taimekasvatuse instituudi uus aretuskeskus

Maaeluministeerium
Eesti Taimekasvatuse Instituut
PRESSITEADE
18.09.2019

Täna avati taimekasvatuse instituudi uus aretuskeskus

Täna, 18. septembril avati Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudi uus teraviljade aretuskeskus. Aretuskeskuses on koos kõik vajalikud ruumid suvinisu-, talinisu-, odra-, kaera- ja rukkisortide aretamiseks.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul võidavad valminud hoonest nii töötajad kui ka põhikliendid, põllumehed, kelle vajaduste tarbeks saab aretada uusi ja paremaid viljasorte. „See on oluline samm taimekasvatuse instituudi katse- ja analüüsivõime arengus,“ sõnas Järvik.

Järvik lisas, et Jõgeva sordiaretajad on hoidnud Eesti põllumajanduslikku aretustööd maailma teaduskaardil juba terve sajandi ning soovis neile jõudu jätkata seda tänuväärset tööd uutes, ajakohastes tingimustes.

Instituudi direktori Andre Veskioja sõnul võimaldab uus aretuskeskus sordiaretusel valmistuda järgmise 10–20 aasta kliimamuutuste mõjudeks: „Sordiaretus on väga pikk protsess. Ühe sordi aretamisele kulub praegu umbes kaheksa kuni kümme aastat ja me peame olema valmis selleks, et praegused sordid ei sobi tuleviku ilmastikutingimustes kasvatamiseks. Eesti peaks keskenduma universaalsete teraviljasortide aretusele, mis toovad muutuvate viljahaiguste ja kliimaga alati kindla saagi.”

Eesti Taimekasvatuse Instituudi arendusosakonna juhataja Arne Raidvere sõnul on uues aretuskeskuses tehtud suur hüpe 21. sajandisse. „Oleme soetanud uued teravilja käitlusseadmed. Lisandunud on optiline sorteer, mis tunneb värvi ja suudab seemneid kuju järgi eristada, varem oli see kuudepikkune käsitöö. Oleme suutnud oma analüüsivõimekust kohati kuus korda suurendada ja automatiseerida,“ sõnas Raidvere.

Teravilja aretuskeskuse kogumaksumus koos sisustusega oli 3,1 miljonit eurot, millest ehitustööd moodustasid 1,8 miljonit eurot. Teraviljade aretuskeskuse projekteerija oli BOA OÜ, ehitajad Riigi Kinnisvara AS, Ehitustrust AS ja OÜ Tallina Ehitustrust. Aretuskeskuse nurgakivi asetati paika 22. veebruaril, sarikapidu toimus 10. mail. Keskuse õuealale paigutatakse Fred Truusi ja Rainer Kaasik-Aaslavi skulptuur „Tera“.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadus- ja arendustegevuse eesmärk on toetada põllumajandustootmise tõhusust ja konkurentsivõimet, vähendada põllumajanduse keskkonnamõju ja aidata kaasa elurikkuse säilitamisele.

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. sügisel

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. sügisel.

—————

25.09.-26.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (piim)“ (Tartu).

07.10.2019 toimub infopäev: „Ühistu omanik on ühistu liige“ (Võrumaa).

—————

25.09.-26.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (piim)“.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja Nõukogu.
Koolitus toimub eestikeelse tõlkega.

25.09.2019 koolituse ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 12:15 Ühistegevuse praktilised kogemused piimanduses I (Taani piimaühistu Arla)
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 15:30 Ühistegevuse praktilised kogemused piimanduses II (Taani piimaühistu Arla)

26.09.2019 koolituse ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 12:15 Baltikumi piimaturg
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 15:30 Praktilised probleemid ja ettepanekud ühistu kui organisatsiooni arengu teguritena ja nende lahendamine
15:30 – 15:45 Tagasiside

 

Lektoriteks on Steen Norgaard Madsen, Taani piimaühistu Arla Nõukogu liige; Maido Solovjov, Valio Eesti juhatuse esimees ja tegevjuht ning Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor ja ühistegevuse pikaajalise programmi eestvedaja.

Koolituskava:

https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10402&id_ay_toimumine=13864&systeemi_seaded=3,1,12,1

—————

07.10.2019 toimub infopäev: „Ühistu omanik on ühistu liige“.
Asukoht: Maamehe Golfi Talu, Tiri küla, Tiri-Jakobi Talu, Võrumaa.

Ootame osalema ühistegevuse huvilisi.

07.10.2019 infopäeva ajakava:

10:45 – 11:00 Registreerimine
11:00 – 12:30 Ühistu liikmeks olemise olemus
12:30 – 13:00 Kohvipaus
13:00 – 14:30 Ühistu liikme õigused, vastutus ja kohustused
14:30 – 14:45 Tagasiside

Lektoriks on Olav Kreen, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Nõukogu esimees.

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (vastavalt kuni 18.09.2019 ja 02.10.2019), sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

„Teabematerjal alustavale ühistule“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Toodete eksport ja turustamine“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Käsiraamat: „Ühistu loomise käsiraamat“ – http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/kasiraamatud/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koostöös teeme paremini!

Homme algab maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuste taotluste vastuvõtt e-PRIAs

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
17. september 2019

Homme algab maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuste taotluste vastuvõtt e-PRIAs

18. septembrist 9. oktoobrini on ettevõtjatel  võimalus taotleda PRIA vahendusel investeeringutoetust projektidele, mis aitavad mitmekesistada maapiirkondade majandustegevust väljaspool põllumajandustootmist.

Maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) meetme 6.4  eesmärk on maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eelduste loomine uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Toetust investeeringuprojektile võivad taotleda nii põllumajandusettevõtjad kui ka muude valdkondade mikroettevõtjad, kes arendavad oma tegevust maal. Lisaks on toetust võimalik taotleda ka nn avaliku sektori põllumajandusettevõtjatel.

Toetust võib saada ehitamiseks ning ehitiste juurde taristu rajamiseks, masinate ja seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks, samuti rändkaupluse ja selle sisustuse jaoks jne. Avaliku sektori põllumajandusettevõtja võib toetust taotleda ehitise ehitamiseks, hoone parendamiseks või masina/seadme ostmiseks ja paigaldamiseks üksnes siis, kui see on seotud kultuuri edendamisega või kultuuripärandi säilitamisega.  Kavandatav investeeringuobjekt peab asuma maapiirkonnas. Maapiirkonnaks loetakse vallad, va Tallinnaga piirnevad vallad (Kiili vald, Viimsi vald, Harku vald, Rae vald, Saue vald, Saku vald) ja kuni 4000 elanikuga väikelinnad.

Abikõlblike kulutuste ning taotlejale esitatavate nõuete kohta on info meetme määruses. Selgitavat teavet pakub ka PRIA veebileht ning abi saab küsida infotelefonil 7377 678.

Käesoleval MAK perioodil on maaelu mitmekesistamise toetusmeetme eelarve 57 mln eurot, sellest 12 mln on eraldatud käesolevaks taotlusvooruks. Põllumajandusettevõtjatele ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele on tänavu eraldatud 4,8 mln eurot ja  mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 7,2 mln eurot. Toetuse piirmäärad ja nõutav omaosalus projekti rahastamisel sõltuvad taotleja tegevusvaldkonnast. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest.

PRIA hindab kõiki taotlusi meetme määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, millega kehtestatakse ka hindepunktide lävendid taotluse rahuldamiseks. Toetused määratakse nõuetekohastele ja vähemalt minimaalsed hindepunktid saanud taotlustele. Kui selliste taotluste summa ületab vastava sihtgrupi eelarvet, määratakse toetused hindamisel saadud paremusjärjestuse alusel. Otsused kinnitab PRIA hiljemalt 21. jaanuariks 2019.

Eesti toidu kuu: 2019. a parima mahetootja tiitel läks lihaveisekasvatajatele

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.09.2019

Eesti toidu kuu: 2019. a parima mahetootja tiitel läks lihaveisekasvatajatele

Mahekonkursside parimad on selgunud. Käesoleva aasta parim mahetootja on Tiina ja Ivo Tomsoni ettevõte Vilsi OÜ. Aasta parim mahetoit on Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool ja parim mahejook Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic. Täna Vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval valisid külastajad oma lemmikuks La Muu AS piparmündi-Stracciatella jäätis.

Maaeluministeeriumi tellimisel tänavu juba kümnendat aastat toimunud konkurss näitas mahetootjate väga head taset ja oli tasavägine. Parima mahetootja konkursi võitnud lihaveisekasvatajad Tiina ja Ivo Tomson Valgamaalt paistsid eelkõige silma väga professionaalse aretustööga. Nad on loomade heaolule pühendunud uuendusmeelsed farmerid, kes on rajanud kõrgel tasemel tootmiskompleksi. „Tore, et meie tegemisi hinnatakse. Soovimegi, et rohkem pöörataks tähelepanu sellele, et meil on suurepärased looduslikud võimalused maheda rohumaaveise kasvatamiseks. Loodame, et lõpuks hakkab ka tarbija selliselt toodetud liha väärtust mõistma ja hindama. Täname ka Liivimaa Lihaveist rohumaaveise liha propageerimise eest,“ ütles Tiina Tomson.

Teisele kohale tulnud Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu tegeleb õuna- ja viinamarjakasvatusega ning on juba tuntust kogunud omavalmistatud siidrite ja muude jookidega, 2016. a võideti siidriga ka parima mahetoote auhind. Karmo ja Veronika Haasi sõnul on nende jaoks väga oluline väärindada kohalikku toorainet ja tõsta Eesti siidrikultuuri. Kolmandale kohale tulnud Niliske talu perenaine Krista Kanniste kasvatab lihaveiseid ning puuvilju ja marju. Koduõuele rajatud töötlemishoones on võimalik liha lõigata ning talu oma toorainest valmivad mahlad ja siirupid.

Mahetooteid hinnati kahes kategoorias – parim mahetoit ja parim mahejook. Beebitoitude sarjaga BabyCool parima mahetoidu tiitli võitnud Saaregurmee OÜ tegevjuht ja üks asutajatest Annika Vestel sõnas: „Täname tunnustuse eest, see paneb terve BabyCooli pere silmad särama ja näitab, et tegeleme õige asjaga. Meile on väga tähtis, et meie ettevõtmisest võidavad kõik – nii tootjad, tarbijad kui ka keskkond. Oma toodetes kasutame vaid kodumaist mahetoorainet ja loodame suuremale koostööle paljude väikeste mahekasvatajatega üle Eesti, et koos kasvada.“

Konkursi tulemused

Parim mahetootja 2019 – Vilsi OÜ / Vilsi Angus, Tiina ja Ivo Tomson

II koht – Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ, Karmo ja Veronika Haas
III koht – Wilawander OÜ / Niliske talu, Krista Kanniste                          

Parim mahetoit 2019 – Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool

II koht – Pagar Võtaks OÜ sepik peedi ja tüümianiga
III koht – Pajumäe Talu OÜ mahevõi musta küüslauguga

Parim mahejook 2019 – Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic

II koht – Mahlametsa OÜ õuna-ebaküdooniamahl
III koht – Öun Drinks OÜ tikrilimonaad
Põneva toote eriauhind – Kuusikaru OÜ Piesta õunastroop
Toote sisu ja disaini väga hea kooskõla eriauhind – Eco Flora OÜ Rand & Rossi kastmete tootesari

Leivapäeva külastajate lemmik – La Muu AS piparmündi-stracciatella jäätis

II koht – Minna Sahver OÜ Minna mahe astelpaju marmelaad
III koht – Kuusikaru OÜ Piesta õunastroop

Aasta parima mahetootja konkursile kandideeris seitse mahetootjat üle Eesti. Aasta parima mahetoote konkursile esitati kokku 50 toodet 24 ettevõttelt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Maaeluministeeriumi tellimisel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Aasta parimat mahetootjat ja -toodet valiti kümnendat korda.

Eesti Vabaõhumuuseumis korraldatud leivapäev on osa tähistatavast Eesti toidu kuust, mille raames toimub septembri jooksul üle 30 kodumaisele toidule pühendatud ürituse. Eesti toidu kuu jooksul toimuvast saab rohkem teavet veebilehelt www.eestitoit.ee.

Mahepõllumajandusest annab teavet www.maheklubi.ee.

Fotod on leitavad galeriist.

Lisainfo
Airi Vetemaa
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
tel 522 5936
airi.vetemaa@gmail.com

Peakokad hakkavad koos lastega kokkama

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.09.2019

Peakokad hakkavad koos lastega kokkama

Täna, 13. septembril toimus Jüri Gümnaasiumis projekti „Peakokad koolis“ pidulik avaüritus, kus osalejad said maitsta peakokkade ning kooliõpilaste ühise töö tulemusel valminud toite ning mõelda kaasa, kuidas kaasata lapsi toidutegemisse.

„Eesti tarbijate seas on uuesti ausse tõusmas kohalik tooraine, loomulikud ja puhtad maitsed ning mahetoit. Maaeluministeerium toetab igati ettepanekut, et koolides pakutaks rohkem eestimaist mahetoitu. Loodame, et see leiab üha sagedamini meie peakokkade abi ja nõuannete toel tee ka noore põlvkonna toidulauale,“ ütles maaeluminister Mart Järvik oma avakõnes.

Meeleolukates näidistundides valmistasid lastega süüa Taigo Lepik, Angelica Udeküll, Inga Paenurm, Juhan Heinsalu ja Urpo Reinthal. Kohalviibijatele pakuti frikadellisuppi, karaskit, õunakooki ja maitsevõid. Lisaks toimus Ants Uustalu juhtimisel aruteluring, kus projektis osalevad peakokad ja lapsed arutlesid, kuidas lapsi rohkem toidutegemise juurde tuua ning panna neid mõistma, miks on oluline kasutada kohalikku ja värsket toorainet. Rõhutati, et oluline on koos toidu tegemise rõõm ning et lapsed õpiksid juba väiksena väärtustama head toitu ja kvaliteetset toorainet. Toiduvalmistamine ei ole midagi keerulist − igaüks võiks teada, mida ta sööb, võiks osata ise lihtsatest toorainetest toitu valmistada ja teha seda hästi. Samuti avaldasid peakokad lootust, et taoline pilootprojekt meelitab mitmeid lapsi toidutegemise juurde ning ehk näeme projektis osalejaid peagi ka noorte ja andekate peakokkadena.

„Peakokad koolis“ on Eesti Peakokkade Ühenduse ja Maaeluministeeriumi koostööprojekt. Septembris ja oktoobris annavad peakokad üle Eesti asuvates koolides kodundustunde, kus peakokkade juhendamisel ja kaasabil valmivad lihtsad ja maitsvad toidud. Kokad räägivad lastega kohalikust toidust, töövõtetest, toiduohutusest ning tutvustavad koka eriala. Projekti eesmärk on tuua lapsed toidutegemise juurde ja inspireerida õpetajaid kodundustundide läbiviimisel. Projekt on suunatud 6.–8. klasside õpilastele, selles osaleb 43 peakokka ning vähemalt 70 kooli üle Eesti.

Projekti raames on peakokad koostanud 20 retsepti, mis on vormistatud õppematerjaliks nii pdf-vormis kui ka õppevideona. Materjalid leiab Eesti toidu veebilehelt: https://www.eestitoit.ee/et/kategooriad/peakokad-koolidesse

Fotod (Maaeluministeerium)

16. – 22. septembrini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.09.2019

16. – 22. septembrini toimub metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kaugu Eesti aladel sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaa Narva jõe poolsetel aladel. Seejärel teostatakse vaktsineerimist Lõuna- ja Kagu-Eestis piirialadel ning tööd lõpetatakse taas Ida-Virumaa  veel vaktsineerimata aladel.

VTA metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul pole marutaud Euroopast kuhugile kadunud. „Sellel aastal on metsloomadel marutaudijuhtumeid tuvastatud näiteks Poolas, Rumeenias ja Türgis. Endiselt esineb rohkelt surmavat haigust Venemaal, Valgevenes ning Ukrainas. Samuti tungis marutaud eelmise aasta septembris uuesti Leedu Vabariiki.” Tegemist on riikidega, mis on eestlaste seas populaarseteks turismisihtkohtadeks. “Eesti on täna marutaudivaba, kuid siiski jätkatakse nii metsloomade kui ka koerte ja kasside kohustusliku vaktsineerimisega, et vältida haigusjuhtumeid,“ selgitas Niin.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

•          Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.

•          Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.

•          Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

•          Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab VTA kodulehelt www.vet.agri.ee ning veebilehelt www.marutaud.ee.

Taust

Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik ning marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, vaktsineeritakse alates 2015. aastast vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006-2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011-2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 77% sihtgrupi loomadest. 48%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Lisainformatsioon:
Enel Niin
projektijuht
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

Noortaluniku toetust taotlevad 149 noort ettevõtjat 5,9 miljoni euro ulatuses

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Pressiteade
12. september 2019

Noortaluniku toetust taotlevad 149 noort ettevõtjat 5,9 miljoni euro ulatuses

Eile, 11. septembril lõppes põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusvoor, kuhu esitas taotluse 149 noortalunikku. Taotluste kogusumma oli 5 877 175 eurot. Eelarve võimaldab toetusteks määrata 5 miljonit eurot.

Maaelu arengukava 2014-2020 noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud meetmest on kuni 40-aastastel ettevõtjatel võimalus saada ühekordset toetust kuni 40 000 eurot. Enamik taotlejatest soovibki saada maksimaalset summat.

Toetust soovitakse erinevate tegevusalade jaoks – populaarseimad tegevusvaldkonnad on teravilja-, kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatus, veislaste ja pühvlikasvatus, mesindus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus ja lamba- ja kitsekasvatus. Samas taotletakse toetusi ka puuvilja- ja marjakasvatuseks, hobuste kasvatamiseks ja muudeks tegevusteks.

Maakonniti on enim taotlejaid Valgamaalt (18), kus on noorte seas populaarseimaks tegevusvaldkonnaks lamba- ja kitsekasvatus ning segapõllumajandus. Järgnevad Raplamaa (17), Viljandimaa (17) ja Võrumaa (15).

PRIA moodustatud hindamiskomisjon viib läbi taotluste hindamise määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Hindepunktide põhjal moodustub paremusjärjestus ning toetused määratakse neile nõuetekohastele taotlustele, mille rahuldamiseks eelarvet jätkub. Otsused koostab PRIA 4. detsembriks.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse meetme eesmärk on noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine, põlvkondade vahetusele kaasaaitamine põllumajanduses ning kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu suurendamine.

Käimasolevaks programmperioodiks noortalunike meetme rahastamiseks kavandatud eelarve on kokku 22,1 miljonit eurot. Lõppenud taotlusvoor oli sel perioodil neljas.

www.pria.ee