9 amazing hacks that will ensure your makeup always looks natural

Sed ut perspiciatis unde omnis iste natus error sit voluptatem accusantium doloremque laudantium, totam rem aperiam, eaque ipsa quae ab illo inventore veritatis et quasi architecto beatae vitae dicta sunt explicabo.Nemo enim ipsam voluptatem quia voluptas sit aspernatur aut odit aut fugit, sed quia consequuntur magni dolores eos qui ratione voluptatem sequi nesciunt.

Neque porro quisquam est, qui dolorem ipsum quia dolor sit amet, consectetur, adipisci velit, sed quia non numquam eius modi tempora incidunt ut labore et dolore magnam aliquam quaerat voluptatem. Ut enim ad minima veniam, quis nostrum exercitationem ullam corporis suscipit laboriosam, nisi ut aliquid ex ea commodi consequatur? Quis autem vel eum iure reprehenderit qui in ea voluptate velit esse quam nihil molestiae consequatur, vel

Lorem ipsum dolor sit amet, consetetur sadipscing elitr, sed diam nonumy eirmod tempor invidunt ut labore et dolore magna aliquyam erat, sed diam voluptua. At vero eos et accusam et justo duo dolores et ea rebum.

Neque porro quisquam est, qui dolorem ipsum quia dolor sit amet, consectetur, adipisci velit, sed quia non numquam eius modi tempora incidunt ut labore et dolore magnam aliquam quaerat voluptatem. Ut enim ad minima veniam, quis nostrum exercitationem ullam corporis suscipit laboriosam, nisi utmaliquid ex ea commodi consequatur? Quis autem vel eum iure reprehenderit qui in ea voluptate velit esse quam nihil molestiae consequatur. Sed ut perspiciatis unde omnis iste natus error sit voluptatem accusantium doloremque laudantium, totam rem aperiam, eaque ipsa quae ab illo inventore veritatis et quasi architecto beatae vitae dicta sunt explicabo. Nemo enim ipsam voluptatem quia voluptas sit aspernatur aut odit aut fugit, sed quia consequuntur magni dolores eos qui ratione voluptatem sequi nesciunt.

9 amazing hacks that will ensure your makeup always looks natural

Sed ut perspiciatis unde omnis iste natus error sit voluptatem accusantium doloremque laudantium, totam rem aperiam, eaque ipsa quae ab illo inventore veritatis et quasi architecto beatae vitae dicta sunt explicabo.Nemo enim ipsam voluptatem quia voluptas sit aspernatur aut odit aut fugit, sed quia consequuntur magni dolores eos qui ratione voluptatem sequi nesciunt.

Neque porro quisquam est, qui dolorem ipsum quia dolor sit amet, consectetur, adipisci velit, sed quia non numquam eius modi tempora incidunt ut labore et dolore magnam aliquam quaerat voluptatem. Ut enim ad minima veniam, quis nostrum exercitationem ullam corporis suscipit laboriosam, nisi ut aliquid ex ea commodi consequatur? Quis autem vel eum iure reprehenderit qui in ea voluptate velit esse quam nihil molestiae consequatur, vel

Lorem ipsum dolor sit amet, consetetur sadipscing elitr, sed diam nonumy eirmod tempor invidunt ut labore et dolore magna aliquyam erat, sed diam voluptua. At vero eos et accusam et justo duo dolores et ea rebum.

Neque porro quisquam est, qui dolorem ipsum quia dolor sit amet, consectetur, adipisci velit, sed quia non numquam eius modi tempora incidunt ut labore et dolore magnam aliquam quaerat voluptatem. Ut enim ad minima veniam, quis nostrum exercitationem ullam corporis suscipit laboriosam, nisi utmaliquid ex ea commodi consequatur? Quis autem vel eum iure reprehenderit qui in ea voluptate velit esse quam nihil molestiae consequatur. Sed ut perspiciatis unde omnis iste natus error sit voluptatem accusantium doloremque laudantium, totam rem aperiam, eaque ipsa quae ab illo inventore veritatis et quasi architecto beatae vitae dicta sunt explicabo. Nemo enim ipsam voluptatem quia voluptas sit aspernatur aut odit aut fugit, sed quia consequuntur magni dolores eos qui ratione voluptatem sequi nesciunt.

Valmib tegevuskava, et tarbija saaks suurema kindluse värske puu- ja köögivilja päritolu suhtes

PÕLLUMAJANDUSAMET
VETERINAAR- JA TOIDUAMET
MAAELUMINISTEERIUM
EESTI AIANDUSLIIT
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS

 

PRESSITEADE
16.08.2019

Põllumajandusameti kokku kutsutud ümarlaual osalesid Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Aiandusliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Põllumajandusuuringute Keskuse esindajad. Arutlusele tulid erinevad probleemkohad: mis on peamised rikkumised, kuidas minimeerida turgudel ja avalikes müügikohtades värske puu- ja köögivilja päritolu võltsimist, tagada kodumaisele tootjale õiglased konkurentsitingimused ning leida veelgi rohkem riigi ja sektori koostöökohti.

„Probleemid on teada ja neile on pikemat aega tähelepanu juhtinud kõik asjaosalised. Eesmärk on leida, mida veel on võimalik teha olukorra parandamiseks. Kuidas saavutada, et petmine ei oleks äriliselt kasulik ja rikkujad saaks võetud vastutusele,“ ütles Põllumajandusameti peadirektor Egon Palts.

„Kahjuks oleme täna veel olukorras, kus karistuse hirm distsiplineerib. Riik peab suutma end kehtestada. Praegu järelevalves vajalikud mõjutusinstrumendid puuduvad.“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.

Veel on võimalus tegutseda rohkem ühistegevuse vormis, kus sektor saab ka ise tootmist ja turustamist jälgida ja enda eest seista. Samuti oleks vajalik suurem nõudlikkus ausa kauplemise suhtes turu valdajate poolt.

Heidi Kollo Põllumajandusuuringute Keskusest selgitas isotoopmeetodiga seonduvat: „Meetod aitab tuvastada marjade ja köögivilja päritolu piirkonnapõhiselt. Selleks on vajalik kaardistada Eestile iseloomulikud isotoobid ja juurutada labori analüüsimetoodika. Need tegevused nõuavad rahastust ja katseperioodi.“

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorbani sõnul on tarbijakindlus kodumaise toote ostmisel väga oluline ning selle tagamiseks kaalutakse erinevaid meetmeid, sh analüüsitakse olemasolevate järelevalvemeetmete tõhusama rakendamise võimalusi ja lisasanktsioonide kehtestamise vajadust ning erinevaid teaduslikke meetodeid puu- ja köögivilja päritolu tuvastamiseks. Samuti rõhutas ta tootjate eneseregulatsiooni rolli, milleks tuleb senisest enam teha ühistegevust.

„Oluline on kaardistada, mida saab teha riik ja mida tootja, et ebaausad kauplejad saaks turult tõrjutud“ ütles Eesti Aiandusliidu juht Raimond Strastin.

Ümarlaual tõdeti, et tänased väärteokaristused ei ole piisavad. Trahvid rikkumiste eest peavad olema, ja piisavalt suured, et petmine ära ei tasuks. Turgudel jääb saamata ka riigi tulu. Dokumendid, mida saab igaüks vastavalt soovile ise vormistada, ei ole abivahend järelevalveks.
Kohtumisel osalejad leidsid, et väga vajalik on ka osapoolte operatiivne info jagamine, et hinnata, millal on suurim motivatsioon pettusteks, sest iga hooaeg on erinev. Oluline on järelevalveasutuste koostöö tootjatega, et riik saaks järelevalvet targalt suunata.

„Kindlasti on võtmesõnadeks osapoolte koostöö, ennetustöö ning suunatud kontrollid. Kontrolle tuleb suurendada sõltuvalt hooajast erinevatele kaubagruppidele, mahule ja tegevuskohtadele. Samuti tuleb määratleda riskantsemad kaubagrupid ning tõsta tarbijate ja käitlejate teadlikkust,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste.

Kohtumisele järgneb tegevuskava koostamine, kus määratakse tegevused, tähtajad ja tegijad.

 

PRIAs algab Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt

Pressiteade
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
16. august 2019

PRIAs algab Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Maksimaalne toetussumma on kuni 40 000 € ühe taotleja kohta. Neljas taotlusvoor toimub 28.8 – 4.9.2019 ning taotluste eeltäitmine toimub e-PRIAs 21. – 27. augustini.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemisega kuni 40-aastane isik.

Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit €, 2019. a taotlusvooruks, mis on järjekorras neljas, on kavandatud 5 miljonit € ja meetme rahastajateks on Euroopa Maaelu Arengu Põlumajandusfond ja Eesti riik. Otsused laekuvate taotluste kohta kinnitab PRIA hiljemalt 27. novembriks.

Kolmes varasemas taotlusvoorus on PRIA noortaluniku toetust määranud kokku ligi 14 mln eurot ja sellest välja maksnud üle 12 miljoni euro 350 noortalunikule. Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Täpsed tingimused toetuse saamiseks on sätestatud meetme määruses, mida Maaeluministeerium täiendas tänavu juunikwww. Muudatused puudutavad äriplaani koostamist ja selle kvaliteeti.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Kristel Võsu sõnul tasub noortel põllumajandustootjatel aegsasti läbi mõelda oma äriplaan ja tutvuda toetuse tingimustega. „Määruse muudatusega muudeti selgemaks ja täpsemaks ka hindamiskriteeriumid ning see lihtsustab nii taotluste koostamist kui ka hindamist,“ selgitas Võsu. Taotluste hindamisel arvestatakse taotlejate põllumajanduslikku haridust ja/või kutsekvalifikatsiooni, varasemat töökogemust, ettevõtte majandusnäitajaid, äriplaani sisu jms. Võsu juhtis tähelepanu ka sellele, et 21. – 27. augustini on taotlejatel võimalus e-PRIAs taotlusi eeltäita ja taotlusvoor ise kestab 28. augustist 4. septembrini.

PRIA kodulehelt pria.ee leiab toetusest huvitatu info nii toetuse kui taotluse täitmise ja e-PRIA kasutamise kohta. Abi saab küsida arengutoetuste infotelefonil 7377 678.

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. septembris

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. septembris

—————
12.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (teravili)“ (Tartu).
25.09.-26.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (piim)“ (Tartu).
—————

12.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (teravili)“.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja Nõukogu.
Koolitus toimub eestikeelse tõlkega.

12.09.2019 koolituse ajakava:

  • 09:00 – 09:15 Registreerimine ja tervituskohvi
  • 09:15 – 11:30 Teraviljaühistute juhtimismudelite võrdlus I (Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Soome)
  • 11:30 – 12:15 Lõunapaus
  • 12:15 – 14:30 Teraviljaühistute juhtimismudelite võrdlus II (Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Soome)
  • 14:30 – 14:45 Tagasiside

Lektoriks on Csaba Mihaly Jansik, Soome Looduslike Ressursside Uurimisinstituudi vanemteadur.
Koolituskava:
https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10403&id_ay_toimumine=13865&systeemi_seaded=3,1,12,1

—————
25.09.-26.09.2019 toimub koolitus: „Ühistegevuse praktilised kogemused (piim)“.
Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja Nõukogu.
Koolitus toimub eestikeelse tõlkega.

25.09.2019 koolituse ajakava:

  • 09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
  • 10:00 – 12:15 Ühistegevuse praktilised kogemused piimanduses I (Taani piimaühistu Arla)
  • 12:15 – 13:15 Lõunapaus
  • 13:15 – 15:30 Ühistegevuse praktilised kogemused piimanduses II (Taani piimaühistu Arla)
  • 26.09.2019 koolituse ajakava:
  • 09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
  • 10:00 – 12:15 Baltikumi piimaturg
  • 12:15 – 13:15 Lõunapaus
  • 13:15 – 15:30 Praktilised probleemid ja ettepanekud ühistu kui organisatsiooni arengu teguritena ja nende lahendamine
  • 15:30 – 15:45 Tagasiside

Lektoriteks on Steen Norgaard Madsen, Taani piimaühistu Arla Nõukogu liige; Maido Solovjov, Valio Eesti juhatuse esimees ja tegevjuht ning Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi professor ja ühistegevuse pikaajalise programmi eestvedaja.

Koolituskava:
https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10402&id_ay_toimumine=13864&systeemi_seaded=3,1,12,1

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (vastavalt kuni 06.09.2019; 18.09.2019), sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koostöös teeme paremini!

LEADER tegevusgrupid arutavad „Aruka küla“ tunnusjooni

PRESSITEADE
Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus
14.08.2019

LEADER tegevusgrupid arutavad „Aruka küla“ tunnusjooni

Eesti LEADER tegevusgrupid kogunevad 14.‒15. augustil Ida-Virumaale seminarile, et vahetada mõtteid aruka küla teemadel. „Arukas küla“ on Euroopa Liidu maapiirkondade arengu soodustamiseks kavandatud uus suund, mis vajab kohapeal lahtimõtestamist.

Euroopa maaeluvõrgustiku töögrupp on arukate külade (inglise keeles Smart Villages) kontseptsiooniga töötanud juba üle aasta. Tulevikku vaatavas arukas külas lisanduvad traditsioonilistele teenusetele uut tüüpi teenused, mis toetuvad kaasaegsetele digilahendustele, samuti ring- ja jagamismajanduse uutele võimalustele.  Põhirõhk on koostööl ja uuenduslike lahenduste leidmisel, tagamaks piirkondade tasakaalustatud arendamine.

Maaeluminister Mart Järvik: „Tähtis on pöörata tähelepanu sellise taristute arendamisele, mis soodustaksid innovatiivseid ja tarku terviklahendusi, et muuta külad ja maapiirkonnad senisest atraktiivsemaks elukeskkonnaks ka noortele, sealhulgas eriti noortele peredele. Neid eesmärke rõhutab ka praegu ettevalmistatav maaelu ja põllumajanduse arengustrateegia aastateks 2021-2027 ning  samasisulised suunised on antud ka Maaelu Edendamise Sihtasutusele uue strateegia koostamiseks,“ lisas Mart Järvik.

„Arukate külade“ teemalise arutelu korraldab Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Leader Liidu, Kirderanniku Koostöökogu, Virumaa Koostöökogu, Peipsi-Alutaguse Koostöökojaga ja Maaeluministeeriumiga.

Ürituse kohta rohkem infot: Ave Bremse, maaelu võrgustikutöö osakond, telefon 515 6412 või e-postave.bremse@pmk.agri.ee

Infoks aruka küla kontseptsiooni kohta:

Aruka küla video: https://youtu.be/iAVilTmxXl0
Aruka küla info https://maainfo.ee/smartvillages

Maaeluvõrgustiku foto: Kirderanniku Koostöökogu tegevjuht Ülle Marits eelmise aasta suveseminari töögrupis „Säästev kogukond“

Täna valmis Võru linna sünnipäevaks Eesti suurim sõir

Täna, 13. augustil valmis Võrumaa Talupidajate Liidu ja kaubamärgi UMA MEKK eestvedamisel ning Vana-Võromaa juustutootjate koostöös ilmselt senini suurim sõir maailmas, kindlasti suurim ja pikim sõir Eestis. Sõir on Võrumaa talunike kingitus Võru linnarahvale linna 235. sünnipäevaks.
Sõir kaalub 106 kg (235 naela, nagu Võru linnal iga) ja on 4+1,5 meetrit pikk. Sõira valmistamiseks kulus 120 kg kohupiima, lisaks munad, või ja köömned, nagu korralikule sõirale kohane. 
Sõir valmis Nopri talu meiereis Nopri, Kõrgemäe, Kriguli ja Metsavenna talu ning OÜ Juustupoisid osalusel. 
Eesti pikimat sõira saab näha ja maitsta 16 augustil, mil kl 16 kannab rongkäik sõira Võru linna keskväljakule ja seal lõigatakse sõir lahti linnarahvale ja külalistele mekkimiseks. 

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti OTT alustasid koostööd Biomarketiga, et parandada talutoidu kättesaadavust poodides

Kuigi mahetoodete tarbimine kasvab jätkuvalt, alustas Eesti juhtiv ökotoodete jae- ja hulgimüüja Biomarket suve hakul koostööd Eestimaa Talupidajate Keskliidu  ja võrgustikuga Otse Tootjalt Tarbijale (OTT), et lisaks ökotoodetele suurendada talutoodete kättesaadavust.
Biomarketitest leiab “Ehtne Talutoit” kaubamärki kandvaid tooteid.

Loe lisaks Maa Elus ilmunud artiklist aadressil https://maaelu.postimees.ee/6748233/biomarket-suurendab-eesti-talukauba-kattesaadavust 

Algas registeerimine 27. augustil toimuvale kohaliku toidu tarnemudelit tutvustavale seminarile

Maaeluministeerium, MTÜ Eesti Maaturism ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad Teid 27. augustil 2019. a kohaliku toidu tarnemudelit tutvustavale seminarile.

Seminar toimub Ööbiku Gastronoomiatalus Raplamaal, kus arutletakse kohaliku toidu pakkumisega seotud teemadel:

–          Tutvustatakse rahvusvahelise koostööprojekti „Baltic Sea Food“ raames valminud toidu tarnemudelit;
–          Plaanidest tarnemudeli rakendamisel räägivad projekti pilootpiirkondade esindajad Lii Kirves (OÜ Saarte Sahver) ja Merle Vall (TÜ Taluturg);
–          Antakse ülevaade e-platvormide kasutamise võimalustest toidu pakkumisel Rootsi platvormi www.stockfiller.com näitel;
–          Ootustest kohaliku toidu tarnijatele kõneleb Ants Uustalu Ööbiku Gastronoomiatalust;
–          Oma lugu kohaliku toidu ja joogi pakkumisest räägib vastavatud Eesti Veini Kambri eestvedaja Tuuli Klementa.

Seminarile ootame osalema Eestis tegutsevaid toiduvõrgustikke, kohalikku toitu kasutavaid toidupakkujaid, toidutootjate ning talupoodide ja -turgude esindajaid.

Suur tänu kõigile, kes on juba osalemisest teavitanud, ent palume kõigil huvilistel oma osalemine kinnitada hiljemalt 19.08.2019 lingil: https://forms.gle/Yhz4BHg7i3PPvXBK8

Seminari kava: Seminari kava 27.08.2019[1]

Seminar toimub rahvusvahelise koostööprojekti “Baltic Sea Food” raames.

 

 

Põllumeestel peab säilima paindlik juurdepääs eriotstarbelisele diiselkütusele

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT

Pressiteade
8. august 2019

Põllumeestel peab säilima paindlik juurdepääs eriotstarbelisele diiselkütusele

Põllumajandustootmiseks mõeldud erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse lõpetamiseks tuleb sisse seada õigustatud isikute register. Märgistatud kütuse müümine ainult vastavat õigust omavatele põllumajandustootjatele annab ühtlasi võimaluse eriotstarbelise kütuse aktsiisi langetamiseks, leiavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit täna valitsuskabinetis toimuva arutelu eel.

„Erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi­soodustus on põllu­majan­dus­sektori konkurentsivõime hoidmisel väga oluline meede. Peame tähtsaks, et soodusmääraga kütus oleks põllumajandustootjatele ka edaspidi kättesaadav vastavalt tootmise tegelikele vajadustele. Õigustatud isikute registri loomine aitab kontrollida eriotstarbelise kütuse müüki ning kütuse värvimine vähendada väärkasutuse riske,“ ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Kütuse müügi hetkel väärkasutuse takistamisel oleks võimalik kokku hoida ligi viis miljonit eurot, mida saaks täiendavalt suunata põllumajandussektorisse – näiteks eriotstarbelise kütuse aktsiisi määra langetamise kaudu. Soovime, et säiliks süsteem, mis on põllumajandustootjatele lihtsasti kasutatav ja minimaalse halduskoormusega,“ selgitas talupidajate keskliidu juht Kerli Ats.

Põllumeeste kaks suuremat esindusorganisatsiooni ei toeta süsteemi sellist muutmist, kus aktsiisivahe kompenseerimine hakkaks toimuma tagantjärgi, sest see suurendaks ettevõtete likviidsusprobleeme. Samuti ei toeta liidud hektari ja loomühiku põhiste limiitide kehtestamist, sest see on keeruline ja paratamatult ei suudetaks limiitide seadmisel arvestada erinevate ettevõtete eripärade ja muutuvate ilmastikuoludega, mis oluliselt mõjutab kütuse tarvet.

Esindusorganisatsioonide hinnangul tuleks eriotstarbelise diiselkütuse kasutamist lubada ka vedelsõnniku veol. See muudaks majanduslikult otstarbekamaks läga vedamise laudast kaugemal asuvatele põldudele, millel oleks omakorda väga suur keskkonnakasu – vedelsõnnikuga väetamise koormus jaguneks põldude vahel ühtlasemalt ja vähendada saaks ka mineraalväetiste kasutamist.

Taust:

Koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud vaadatakse üle. Valitsuskabinet peaks täna arutama muudatusi seoses eriotstarbelise põllumajanduskütuse müügiga.

2018. aastal lubati Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel tarbimisse kokku 83 miljonit liitrit eriotstarbelist kütust, nende hinnangul oli eriotstarbelise kütuse väärkasutuse riskiga müük möödunud aastal 13,2 miljonit liitrit ja tekkinud kahju hinnanguliselt 4,7 miljonit eurot.

Euroopa Liidu reeglite kohaselt on põllumajanduskütuse madalaim nõutud maksustamise tase 21 eurot, kuid Eestis rakendatakse erimärgistatud diiselkütuse puhul aktsiisimäära 133 eurot 1000 liitri kohta.

Lisainfo:

Roomet Sõrmus, EPKK, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee;
Kerli Ats, ETKL, tel 5647 5660, kerli@taluliit.ee