Talutoidu karavan läheb liikvele juba 27. augustil

Nii nagu läinud aastal, võtab ka selle suve lõpus 27-31. augustil üks seltskond rattad alla ja sõidab läbi ajaloo teise Talutoidu Karavani.
Sel korral viib Karavani teekond läbi Võru, Tartu, Tabasalu, Viljandi, Haapsalu, Muhu, Kuressaare, ning lõpetab suurel Talutoidu Pidupäeval Karalas, Saaremaal. Seal toimub uhke Talust Taldrikuni õhtusöök mis on valmistatud üksnes kohalikust toorainest tippkokkade poolt Eestist ja Norrast.
Kutsume kõiki kaasa lööma pop-up laatadel ja meiega soovikorral kaasa sõitma, kas tervet etappi või osasid sellest.

INFO TOIMUVA KOHTA:

Osalen pop-up laatadel ja Talust Taldrikuni õhtusöögil.
27.08 VÕRUS, kell 10.00-14.00 Võru linna Keskväljaku turg
Info pop-up laatade toimumisaegade ja kohtade kohta leiate siit registreerimisvormist:
https://forms.gle/r85j6B4dVwHvvqzE8
Kasutades seda vormi, saate kõike lihtsamini ennast kirja panna toimuvatele laadatele ja õhtusöögile. Juba registreerunud saavad  täpsemat lisainfot, selleks märkige registreerimisvormil kindlasti täpselt oma kontaktandmed.

MIDA KARAVAN TEEB?

Karavani seltskond teeb intervjuusid ja pilte laatade ajal, kutsume kohale ka ajakirjandust. Ülesvõtteid  veavad Sirkka ja Emil.  Eelmisel aastal filmis näiteks Maahommik pikalt Rakveres üht uut ja toredat salatitalu, kellele tekkis tänu meediakajastusele väga uhke reklaam riigitelevisioonis. Seega lähtuge neil laatadel osaledes nähes ses rohkem turundusvõimalust. Iseennast kõige paremini iseloomustavad rõivad ja rõõmus meel teevad kõik pildid imeilusaks!
KOHTUME TALUTOIDU KARAVANIL!

Põllumajandusamet: Eestis leiti ohtlik taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletik

Põllumajandusamet tuvastas Plantex AS (Juhani puukool) toodetud õunapuu sordil ’Tiina’ (2019 a. partii) ja turustataval pirnipuu  sordil ’Pepi’  (toodetud Leedus, 2019. a. partii) ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku (Erwinia amylovora). Leid pärineb Rakvere Bauhofi kauplusest. Praegu toimub kahjustaja päritolu ja võimaliku leviku väljaselgitamine ning tõrjemeetmete rakendamine, saastunud ja saastumiskahtlased taimed kuuluvad hävitamisele. 

Kõigil, kes on käesoleval aastal ostnud AS Plantex poolt turustatud eelpool nimetatud  õuna-ja pirnipuu sortide istikuid ning märkavad nendel haiguse tunnuseid, palume võtta ühendust Plantex ASiga ja seejärel saab tagastada haigustunnustega istikuid lähimasse Juhani puukooli istikuärisse.

Plantex AS taimede edasimüüjad on lisaks Juhani puukooli istikuäridele Bauhof AS, K-Rauta ja Decora kauplused, samuti Võrus asuv kauplus Roheline Aed.

Viljapuu bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigus, mille peamisteks peremeestaimedeks on õuna-, pirni-, viir- ja tuhkpuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas, astelpihlakas, küdoonia, tuliastel, Davidi fotiinia ja villpööris. Haiguse kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega, taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Iseloomulik on ka haigestunud taimeosadest bakterlima eritumine, eriti niiske ilmaga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.

Viljapuu-bakterpõletikuga saastunud ja saastumiskahtlased taimed kuuluvad hävitamisele.

Tegemist on bakterhaiguse teistkordse leiuga Eestis. 2012. a. tuvastati haigus esimest korda, tänu tõrjemeetmete rakendamisele õnnestus Eestis haiguskolded likvideerida ja säilis viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond. See on Euroopa Komisjoni poolt selleks tunnistatud piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllu- ja metsakultuuride tõttu. Sarnast staatust omavad ka meie naaberriigid Soome, Läti ja osaliselt Leedu, mujal Euroopas on haigus laialt levinud.

Maaeluministeerium tagab viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise toetuse maksmise vastavalt kehtestatud korrale. Toetus võimaldab hüvitada tekkinud kulud isikule, kes on nõuetekohaselt rakendanud kohustuslikke tõrjemeetmeid ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks.

Lisateavet viljapuu-bakterpõletiku kohta saab Põllumajandusameti  kodulehelt siin

Täiendav info:

Birger Ilau
taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist
birger.ilau@pma.agri.ee

Ljudmila Kerge
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
ljudmila.kerge@pma.agri.ee

Lüheneb aastate 2007–2013 Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskava investeeringutoetuste sihipärase kasutamise perioodi pikkus

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
29.07.2019 

Lüheneb aastate 2007–2013 Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskava investeeringutoetuste sihipärase kasutamise perioodi pikkus

Euroopa Kohus on oma värskes eelotsuses asunud seisukohale, et finantsperioodi 2007‒2013 investeeringutoetuste puhul algas toetuse abil soetatud asjade või ehitatud objektide sihipärase kasutamise periood toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, mitte viimase toetusosa maksmisest.

Euroopa Kohtu otsus puudutab taotlejaid, kes said perioodil 2007‒2013 investeeringutoetust ning mille puhul investeeringuobjekti sihipärase kasutamise periood on veel käimas. Kõige enam projekte, millel pole finantsperioodil 2007‒2013 saadud investeeringutoetuse sihipärase kasutamise periood veel lõppenud, on maaelu arengukava Leader-meetmes ning Euroopa Kalandusfondi rakenduskava kalanduspiirkondade säästva arengu meetmes.

„Olen andnud ülesande vaadata edasilükkamatult läbi kõik asjakohased siseriiklikud õigusaktid ning viia need kooskõlla Euroopa Kohtu äsjase otsusega“ ütles maaeluminister Mart Järvik. Taotlejate jaoks on tegemist soodsa muudatusega, kuivõrd lüheneb periood, mille jooksul peab investeeringuobjekti kasutamisel järgima seotud toetusmeetme nõudeid. Kõik varasemad toetuse sihipärase kasutamise perioodi pikkuse nõudest lähtuvalt tehtud otsused analüüsitakse läbi ning vajadusel võetakse toetuse saajatega PRIA poolt ühendust.

Euroopa Kohtu otsus C-580/17

 

Teate edastas
Anne-Liisi Mändmets
nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium

 

PRIA vaatab üle rohkem kui sada 2007-2013 programmperioodi Maaelu arengukava ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskava tagasinõude otsust

Pressiteade
29. juuli 2019

Seoses Euroopa Kohtu otsusega, mis juhtis tähelepanu vastuolule Eesti ja Euroopa õiguses sätestatud toetusnõuete vahel, viib Maaeluministeerium asjakohased õigusaktid kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega. PRIA vaatab üle rohkem kui sada 2007-2013 programmperioodi Maaelu arengukava ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskava tagasinõude otsust. Maaeluministri Mart Järviku sõnul on taotlejate jaoks tegemist soodsa muudatusega.

 Kõigi investeeringutoetuste üheks nõudeks on kasutada investeeringut toetuse saamise tingimustes fikseeritud aja jooksul ja eesmärgil. Seda perioodi nimetatakse sihtotstarbelise kasutamise perioodiks. Eesti siseriiklikes määrustes on sihtotstarbelise kasutamise perioodi alguseks viimase toetusosa väljamaksmise kuupäev.

Kohtuasjas C-580/17 andis Euroopa Kohus hinnangu Eesti riigisisestele õigusnormidele, mis sätestavad sihtotstarbelise kasutamise perioodi pikkuse. Kohus leidis, et Eesti õigus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ning asus seisukohale, et sihtotstarbelise kasutamise perioodi pikkust peab arvestama alates määramise otsusest ja mitte viimase väljamakse otsusest nagu seni on Eestis tehtud. Sel põhjusel on PRIA kohustatud ümber hindama 2007-2013 perioodil tehtud 120 investeeringutoetuste tagasinõude otsust.

PRIA vaatab eraldi üle kõik investeeringutoetuse taotlused, millele on tehtud tagasinõude otsused pärast sihtotstarbelise kasutamise perioodi lõppu ning teavitab kõiki kliente, kelle otsused lähevad üle vaatamisele, hiljemalt 15. augustiks.  PRIA poolne otsuste uuesti üle vaatamine ei tähenda veel, et otsused oleks õigustühised, sest iga otsuse sisuks võivad olla erinevad asjaolud ning mitte üksnes sihipärase kasutamise nõude rikkumine.

Lisaks muudetakse ka 2007-2013 investeeringutoetuste sihtotstarbelise kasutamise perioodide pikkusi viies need kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega.

Euroopa Kohtu otsus ei puuduta perioodi 2014-2020 sihtotstarbelise kasutamise perioodi arvestamise alguskuupäeva määratlust. Käimasoleval perioodil sätestavad juba ka Euroopa õigusaktid sihtotstarbelise kasutamise perioodi algusena viimase väljamakse kuupäeva.

PRIA on Eesti Vabariigi Maaeluministeeriumi valitsemisalas olev rakendusüksus, mille ülesanne on Euroopa Liidu põllumajanduse, maaelu ja kalandussektori arengutoetuste, riiklike ning turukorralduslike toetuste andmise korraldamine. PRIAl on üle 52 000 kliendi ja teenindusbürood igas maakonnas.

Sigade Aafrika katku oht püsib jätkuvalt

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab Euroopa Liidu liikmesriikides sagenenud sigade Aafrika katku (SAK) juhtumite taustal seakasvatajatele meelde, et katkuoht püsib endiselt ja tähelepanelik suhtumine bioohutusmeetmete rakendamisse on ülioluline.

„Kuigi viimane katkuleid Eesti koduseafarmis oli 2017. aasta septembris, siis üksikud haigusleiud metssigade hulgas näitavad ikkagi seda, et sigade Aafrika katk on mingil määral endiselt ringlemas ja seetõttu ei tohi valvsust kaotada,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian.

Jätkuvalt on Kristiani sõnul oluline, et seakasvatusettevõtted ja kodumajapidamised täidaksid hoolsalt bioohutusnõudeid. Seda enam, et suvi on katku levikuks soodsaim aeg. Ta tuletas meelde, et suvisest ajast hoolimata on endiselt keelatud sigade väljas pidamine ning sigadele värske rohu söötmine.

Viimastel nädalatel on mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides sagenenud sigade Aafrika katku (SAK) puhangud kodusigadel. Poolas on sellel aastal nakatunud juba 29, Leedus 12 ja Lätis üks seafarm. Samuti levib taud Rumeenias, kus nakatunud farmide arv on kasvanud üle viiesaja. Bulgaarias on nakatunud 22 farmi. Nendest viimases oli üle 36 000 sea, mis on tänase seisuga suurim SAKi nakatunud seakasvatuse ettevõte. 25. juulil teatati esimesest haiguspuhangust Slovakkias.

Kõige suurem majanduslik kahju on sel aastal seakasvatusele olnud Bulgaarias, Poolas ja Rumeenias, kus Bulgaarias on hukatud üle 82 000 sea, Poolas 27 401 siga ja Rumeenias 26 385 siga. Leedus ja Lätis on nakatunud peamiselt väikesed seafarmid.

Esimesest SAK leiust Eesti seafarmis möödus 21. juulil neli aastat. Viirus levis aastatel 2015 – 2017 kokku 27 farmi, milles taudi tõttu suri või hukati 42 583 siga.

Käesoleval aastal on 30. juuni seisuga Eestis kokku uuritud 3046 kodusiga, kellest ühelgi pole SAK-i tuvastatud. Metssigu on uuritud 2471 korral. Viimane viirust kandev metssiga leiti selle aasta veebruaris Läänemaalt. Jaanuaris leiti üks viirusesse nakatunud metssiga Saaremaalt ja viis Ida-Virumaalt. Maist alates on leitud ainult SAK antikehadega metssigu, mis tähendab, et sead on pärast haiguse läbipõdemist elama jäänud. Need metssead on väliselt terved, kuid neil on olnud kokkupuude SAK viirusega ja ka neid sigu peetakse nakkuse leviku seisukohalt ohtlikuks.

Põllumajandusamet: Eesti tunnistab kehtetuks kahe dimetoaati sisaldava taimekaitsevahendi loa

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
24.07.2019

Põllumajandusamet: Eesti tunnistab kehtetuks kahe dimetoaati sisaldava taimekaitsevahendi loa

Toodete Danadim 40 EC ja Perfekthion Top lubade kehtivus lõppeb 31. juulil 2019, kuna toimeaine dimetoaadi heakskiidu perioodi Euroopa Komisjon ei pikendanud.

„Euroopa Liidus hinnatakse toimeaineid teaduspõhise lähenemise põhimõttel ning peamisteks märksõnadeks on tervise- ja keskkonnaohutus. Uutele uuringutulemustele tuginedes on dimetoaadi keelustamise põhjuseks kõrge terviserisk nii tarbijale kui ka toimeainega kokkupuutuvatele käitlejatele, töötajatele ja kõrvalistele isikutele. Samuti tuvastati riskihindamise käigus, et dimetoaadi kasutamisel esineb risk imetajatele, lindudele, mesilastele ning mittesihtmärk lülijalgsetele,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Ajapikendus toodete turustamiseks ning kasutamiseks võimaldatakse vastavalt Euroopa Liidu määrusele, mis seab ühtsed tähtajad kõikidele liikmesriikidele. Turustamiseks kehtib 6-kuuline ajapikendus ning tooteid on võimalik müüa ja levitada 1. veebruarini 2019. Ajapikendus olemasolevate toodete varude kasutamiseks kehtib 17. juulini 2020.

Dimetoaat on laia tõrjespektriga kontaktse ja süsteemse toimega insektitsiid ja akaritsiid. Seda sisaldavad taimekaitsevahendid on Eestis praegu turule lubatud teraviljadel, köögiviljadel ning dekoratiivtaimedel kasutamiseks.

Dimetoaadi keelustamise kavatsusi ning selle põhjuseid arutati põllumajandusorganisatsioonide ja teadlaste esindajatega 22. veebruaril Maaeluministeeriumis Taimekaitse Nõukogus.

Lähem info:

Maris Raudsepp
taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja
e-post Maris.Raudsepp@pma.agri.ee
tel 5669 8823

 

Avatud talude nädalavahetusel tehti üle 195 000 külastuse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.07.2019

Avatud talude nädalavahetusel tehti üle 195 000 külastuse

20. ja 21. juulil oli rohkem kui 300 talu üle terve Eestimaa külalistele avatud. Kaunist rannailmast ja arvukatest samaaegsetest üritustest hoolimata tehti avatud taludesse üle 195 000 külastuse.

„Meie soovitus oli, et inimesed varuksid taludes viibimiseks rohkem aega ning saaksid kohapeal olemist nautida. Seetõttu ei eeldanud, et ületame märkimisväärselt eelmise aasta rekordit ehk 163 000 külastust. Seega on 195 000 tore üllatus,“ sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk. „Nii külastajad kui ka osalenud talud on välja toonud, et kahepäevane üritus täitis enda eesmärki ning laupäeval oma uste avamine võimaldas talu pererahval veidi rohkem oma külalistele keskenduda ja nendega isiklikult suhelda,“ lisas ta.

„Taas võib öelda, et suve üks maapiirkonna suursündmuseid läks korda. Nii nagu Kärma talu peremees Andero kirjutas: „Ma ei tea, mis diilid on teil ilmataadiga, aga ilusat ilma ja toredaid inimesi jagus kogu päevaks.“ Ka mulle tundub nii ning seda võib laiendada kogu nädalavahetusele! Suur tänukummardus kõigi talude ja ettevõtete ees, kes ennast külastajatele avasid,“ sõnas Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskusest.

Enim kogus külastusi Andre Farm Tartumaalt (6730), talle järgnesid OÜ Voore Farm Lääne-Viru maalt (3680), Paasiku koertemõis Harjumaalt (2762), Kamelia Turismitalu Tartumaalt (2500), Karvased ja sulelised Saaremaalt (2500), Luke Juustuvabrik Tartumaalt (2500), Seppami talu Harjumaalt (2200), Suuretüki talu Lääne-Virumaalt (2200), Saidafarm Harjumaalt (2100), Siidrikoda Põlvamaalt (2100), Viinamärdi talu Tartumaalt (2100), Wile farm Järvamaalt (2068), Konju kitsefarm Ida-Virumaalt (2000) ja Püha Eelkäija Skiita Reomäel Saaremaalt (2000). Avatud talude päeva avaüritust Maamehe Golfi talus Võrumaal külastas umbes 700 inimest. Laupäeval tehti umbes 45 000 külastust ja pühapäeval 150 000.

Järgmisel aastal on avatud talude nädalavahetus 18. ja 19. juulil. Nii talud kui ka korraldusmeeskond saavad igal aastal uusi kogemusi, mille põhjal järgmisel aastal veelgi paremini edasi tegutseda. Külastajate tarbeks on koostatud ka tagasisideküsitlus, mille leiab Maaeluministeeriumi Facebooki lehelt. Asjaliku tagasiside abil on võimalik edasi töötada, et avatud talude päev kõigile edukalt ja meeleolukalt mööduks.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Valmis juhend toidu ohutuks annetamiseks

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.07.2019

Valmis juhend toidu ohutuks annetamiseks

Veterinaar- ja Toiduametil (VTA) on valminud heategevusasutustele ja -organisatsioonidele mõeldud juhend, mis selgitab ja annab juhiseid, kuidas annetada toitu, et see oleks tarbijale ohutu.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on juhend mõeldud organisatsioonidele, kes tegelevad toidu annetamisega heategevuslikul eesmärgil. „Juhend on tõhusaks toeks, et tagada ohutus toidu vastuvõtmisel, hoiustamisel ja jagamisel. Juhend selgitab ka toidu annetamisega seotud mõistete ja nõuete sisu ning toimingute olemust,“ lausus Kalda.

Toiduohutuse juhend annab heategevusorganisatsioonidele ülevaate selle kohta, millistel tingimustel on võimalik nii „parim enne“ kui ka „kõlblik kuni“ märgisega toitu annetada. „Nii nagu ka varem, siis „kõlblik kuni“ kuupäeva ületanud tooteid tarbijale anda ei tohi. Siiski annab juhend võimaluse „kõlblik kuni“ tooted päev enne või toidu aegumisega samal kuupäeval sügavkülmutada ja neid abivajajatele ka hiljem jagada,“ selgitas Kalda.

Juhendist saab annetaja ühtlasi teada, millised toidud sobivad või ei sobi sügavkülmutamiseks. „Näiteks liha, kala ja küpsetised sobivad sügavkülmutamiseks, kuid toores muna ja jogurt mitte,“ tõi Kalda välja.

VTA juhib tähelepanu, et kõigil toitu külmutavatel ettevõtetel peab olema selleks ametilt saadud vastav tegevusluba.

Juhendiga on võimalik tutvuda VTA kodulehel.

Toetatakse noori alustavaid põllumajandusettevõtjaid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.07.2019

Toetatakse noori alustavaid põllumajandusettevõtjaid

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse määruse muudatuse, mis muudab noortele lihtsamaks ettevõtlusega alustamise ja loob toetuse taotlemiseks selgemad tingimused.

Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on muudatustega pandud senisest suurem rõhk äriplaani kvaliteedile. „Äriplaani põhjalikum läbimõtlemine on alustavale noorele ettevõtjale väga oluline ning loob eeldused edukaks stardiks,“ ütles Mart Järvik.

Teine oluline muudatus on taotluste hindamiskriteeriumite täpsustamine. „Hindamiskriteeriumid on muudetud selgemaks ja täpsemaks, mis lihtsustab nii taotluste koostamist kui ka hindamist,“ selgitas maaeluminister.

Määruse täpsemaid tingimusi tutvustatakse 24. juulil Tartus ja 25. juulil Pärnus. Lisateavet infopäevade toimumise kohta saab Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse kodulehelt www.pikk.ee.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemisega kuni 40-aastane isik.

Maksimaalne toetussumma on kuni 40 000 eurot ühe taotleja kohta. Neljas taotlusvoor toimub 28. augustist 4. septembrini 2019. a ning eeltäitmine toimub 21. augustist 27. augustini. Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit eurot, 2019. a taotlusvooruks on kavandatud 5 miljonit eurot.

Juba homme saab talude ustest sisse kiigata

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.07.2019

Juba homme saab talude ustest sisse kiigata

21. juulil toimub viies üle-eestiline avatud talude päev, kuid juba homme, 20. juulil on rohkem kui pool osalevatest taludest avatud. Samuti toimub homme kell 14.00 Maamehe golfi talus Võrumaal avatud talude päeva avaüritus, mis on kõigile tasuta.

„Avatud talude päev on maaelu üks suurpäevi. Loodetavasti on see täidetud hea tuju ja toredate avastustega. Kavatsen ka ise mõned talud üle vaadata. Lisaks Maamehe Golfi talule plaanin läbi käia Kõrgemäe talust, millenukukogu kohta olen palju head kuulnud, samuti vaatan üle Andri-Peedo talu, kus kuuldavasti on väga uuenduslik kitselaut. Kodule lähemal olles külastan ka Wile farmi, mille peremees mind juba ammu külla kutsus,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Tänaseks on end avatud talude päevale osalema registreerinud 310 talu. Ülevaate avatud taludest  ja nende ajakavast leiab veebilehelt www.avatudtalud.ee/kulastajale. Lisaks on taludega tutvumisel abiks mobiilirakendus Navicup, mis võimaldab ürituse toimumise päeval lihtsamini talusid üles leida ning kust saab vaadata talus tehtud pilte, neid ise sinna üles laadida ja uurida, kas mõni sõber on juba ees ootamas. Avatud talud on välja toodud ka paberkaardil, mille leiab Alexela ja Circle K tanklatest, Selveri poodidest ja Elronirongidest.  Toredaid ülevaateid osalevatest taludest saab lugeda Maalehest ning vaadata TV3 “Suvistest Seitsmestest”.

Avatud talude päeva pidulik avamine toimub 20. juulil kell 14 Maamehe golfi talus, kus pakutakse Vana-Võromaamaitseid, leiab meelelahutust igale vanusele ja toimub Alen Veziko kontsert. Üritus on kõigile tasuta.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.