Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.07.2019

Lõppevaid põllumajanduskeskkonna toetuste kohustusi saab 2020. aastal pikendada

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemi kooskõlastusele määruse eelnõu, millega võimaldatakse pikendada seitsme põllumajanduskeskkonna toetuse kohustusperioodi.

Eestis on enamike põllumajandusliku keskkonnatoetuse toetusliikide ning mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohustusperiood viis järjestikust kalendriaastat. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetuse kohustusi sai esmakordselt võtta 2015. aastal ja suurel osal taotlejatest lõppeb kohustusperiood 31. detsembril 2019.

Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Ranniku sõnul tuleb keskkonnaeesmärkide täitmiseks aga keskkonnategevustega põllumajanduses jätkata ning seetõttu võimaldatakse lõppevaid kohustusi pikendada. „Praegune arengukava rahastusperiood hakkab lõppema ja valmistume uueks perioodiks. Seni soovime anda võimaluse jätkata olemasolevate kohustustega,“ sõnasRannik.

2020. aastal saab ühe kalendriaasta võrra pikendada kohustust, mis võeti 2015. aastal ja mille viieaastane kohustusperiood lõppeb 2019. aastal. Kohustuse pikendamise soovist tuleb teada anda perioodil 2. maist 21. maini 2020 a. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA), esitades elektrooniliselt e-teenuste keskkonna kaudu toetuse taotluse koos kohustuse pikendamise  andmetega.

Ühe aasta võrra võimaldatakse pikendada kohustust järgmistel toetustel:

1) 29. aprilli 2015. a määrust nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“;

2) 29. aprilli 2015. a määrust nr 50 „Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus“;

3) 29. aprilli 2015. a määrust nr 52 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“;

4) 30. aprilli 2015. a määrust nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“;

5) 30. aprilli 2015. a määrust nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“;

6) 22. aprilli 2015. a määrust nr 40 „Piirkondlik mullakaitse toetus“;

7) 22. aprilli 2015. a määrust nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“.

Määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis

PRESSITEADE
17. juuli 2019

Helesinised silopallid Eestimaa põldudel juhivad tähelepanu meestehaiguste ennetamisele

Sel suvel võib terve Eesti põldudel kohata helesiniseid silopalle, mis juhivad tähelepanu meeste tervisele. Helesinisesse rüüsse pakendatud silopallide eesmärk on tõsta teadlikkust eesnäärmevähi ennetamise osas ning toetada Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku mobiilse meestearsti kabineti tegevust Eesti erinevates piirkondades.

Sel aastal korraldab põllumajandusettevõte Baltic Agro koostöös silopallikile tootja Trioplastiga üle-eestilist heategevuslikku kampaaniat ning iga silopallikile rulli müügist annetatakse osa Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikule.

“Helesinine tähistab eesnäärmevähki vastast võitlust ja selle haiguse ennetamise oskust ja olulisust. Kui eelmisel aastal toetasime roosa silopallikile abil Eesti Vähiliidu mammograafiabussi tegevust, siis sel aastal on fookuses meeste tervis,” selgitas Baltic Agro tootejuht Tiina Meikar.

“Kampaanias osalemine annab igale Eesti põllumeestele võimaluse aidata meestel teadvustada eesnäärmehaiguste varajase avastamise vajalikkust. Haiguste eest pole keegi kaitstud, aga meil on võimalus anda oma panus, vajalikku infot saab Baltic Agro kodulehelt www.balticagro.ee/helesinine,” lisas Meikar.

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhi ja meestearst Margus Punabi sõnul on eesnäärmevähk korrigeeritav haigus, kuid selleks tuleb see varajases staadiumis avastada. Riskirühmas on mehed, kelle suguvõsas on haigus varem esinenud, samuti soodustab haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit.

“Eesti mees on oma loomult selline, kes ei lähe arsti juurde, ent kui arstikabinet mööda maakondi ringi sõidab, suurendab see kindlasti kontrollimise protsenti ning suurendab võimalust, et haigus leitakse üles õigeaegselt ajal, kus see on kenasti ravitav,” rääkis Punab. “Eesti on Euroopas eesnäärmevähki suremuse osas esirinnas, seega on laialdane haigusest teavitamine väga vajalik ning suur tänu ettevõtjatele, kes on projekti toetanud ja valiku sinise kile kasuks juba teinud.”

Kui kogu Trioplasti pakutav kile silopallide valmistamiseks ära kasutada, siis saab sellest teha 44 800 silorulli.

Siniseid silopallirulle on näha näiteks Harjumaal Suurekivi ja Pihlaka talu põldudel. Jõgevamaal Sadala Agro põldudel.

Järvamaal Caro Mahe ja Sargvere Põllumajandusühistu põldudel ning Raplamaal näiteks Pajo Ranch ja Pilpa talu põldudel. 

Viljandimaal Saimre Viljakasvatuse põldudel ja Pärnumaal näiteks Saareõue, Tammetõru ja Hõbetse talu põldudel.

Tartumaal on võimalik siniseid silopallirulle näha näiteks Paali Agro ja  Valmaotsa põldudel;  Võrumaal Põhjala Agro ja Kaugu Põld; Valgamaal Männimetsa talu ja Vaariku OÜ põldudel.

Virumaal on võimalik siniseid silopallirulle näha näiteks Purtse farmi, Lemmusoo talu, Muuga PM ja Lahe Maamees põldudel.

Läänemaal Kirbla, Uus-Vainu ja Vormsi MT põldudel, Saaremaal näiteks Vika VKN põldudel.

Faktid silopallide kohta:

• Silopallikile võeti kasutusele u 20 aastat tagasi.
• Üks silopall kaalub keskmiselt 700-800 kg.
• Ühele silopallile pannakse 6 kihti kilet, u 65 jm
• Üks lihaveis saab söönuks ühest pallist 25 päeva
• Ühele kitsele jätkub pallist 100 päevaks
• Pallikiled on eri värvi, sest nii saab eristada erineval ajal (eri niitest) valmistatud sööta.

Lisainfo:
Janelle Joakit
Baltic Agro turundusjuht
Tel. +372 511 4611
e-post: janelle.joakit@balticagroestonia.com

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.07.2019

Soovitused avatud talude päevaks

Juba eeloleval nädalavahetusel toimub avatud talude päev, mis on kasvanud väga rahvarohkeks ürituseks. 21. juulil avab rohkem kui 300 talu oma uksed ja südamed ning üle poolte võtavad külalisi vastu ka 20. juulil.

„Avatud talude päev on kujunenud väga populaarseks. Näiteks eelmisel aastal tehti 163 000 külastust ja suure huvi tõttu jooksis kokku ka avatud talude päeva veebileht. Püüame sel aastal anda endast kõik, et nädalavahetus mööduks võimalikult probleemivabalt. Samas on ka külastajatel avatud talude päevaks valmistudes hea meeles pidada nõuandeid, mis tagavad, et päev oleks tore nii külalistele kui ka võõrustajatele,“ sõnas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk Maaeluministeeriumist.

Enne teele asumist loe läbi järgmised soovitused:

• planeeri oma teekond veebilehel www.avatudtalud.ee mõned päevad ette – nii on väiksem võimalus süsteemide üle koormamiseks;
• varu külastuseks aega – oluline pole mitte kvantiteet, vaid kvaliteet;
• võta kaasa hea tuju;
• kuula võõrustaja juhiseid – kuhu parkida, kuhu oma prügi visata, kus mugavalt jalga puhata;
• uuri talude programme ja pea kinni kellaaegadest;
• riietu vastavalt ilmale;
• võta kaasa sularaha;
• jäta oma lemmikloom koju, sest ta võib talu loomi ehmatada või ootamatult käituda;
• võta kaasa oma tass ja lusikas-kahvel, et vältida tarbetut plastprügi;
• ära toida talus olevaid loomi või küsi selleks pererahva luba;
• uuri pererahvalt nende tegemiste kohta, küsi küsimusi ja näita üles huvi;
• naudi avatud talude päeva kõigest hingest! Võta aeg maha, hinga värsket maaõhku, lase ilusatel vaadetel ning armsatel loomadel oma silmi paitada ning ole tänulik kõigile taludele, kes oma kiirete tegemiste vahelt aega leiavad ning endale nii palju külalisi kutsuvad.

Teekonna planeerimisel saab kasutada ka mobiilirakendust Navicup, mille abil on ürituse toimumise päeval lihtsam talusid üles leida ning kust saab vaadata talus tehtud pilte, neid ise sinna üles laadida ja uurida, kas mõni sõber on juba ees ootamas. Samuti on talude külastamisel abiks avatud talude paberkaart, mille leiab Alexela ja Circle K tanklatest, Selveri poodidest ja Elroni rongidest.  Toredaid ülevaateid osalevatest taludest saab lugeda Maalehest ning vaadata TV3 „Suvistest Seitsmestest“.

Avatud talude päeva pidulik avamine toimub 20. juulil kell 14 Maamehe Golfi talus, kus pakutakse Vana-Võromaa maitseid, leiab meelelahutust igale vanusele ja toimub Alen Veziko kontsert. Üritus on kõigile tasuta.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

• Avatud talude päev Facebookis
• Avatud talude päeva avaüritus Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.07.2019

Ministrite kohtumisel räägiti keskkonnaväljakutsete lahendamisest

Maaeluminister Mart Järvik osales eile, 15. juulil Brüsselis EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, kus räägiti mh ühise põllumajanduspoliitika raames keskkonna- ja kliimaväljakutsete lahendamisest.

Minister tõi välja, et Eesti on põhimõtteliselt nõustunud uue perioodi Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) keskkonna ja -kliimaväljakutsete lahendamise kavadega. „Samas oleme seisukohal, et ka uuel perioodil tuleb väikestele põllumajandustootjatele kohaldada lihtsamaid tingimusi selleks, et maapiirkondi elujõulisemaks muuta. Seejuures on oluline, et maaelu arenguks suunatavate vahendite maht ei väheneks ja otsetoetuste tase ühtlustuks,“ lisas minister Järvik.

Samuti toetas Eesti ÜPP keskkonna- ja kliimameetmete ühist strateegilist planeerimist. „See annab võimaluse terviklikuks eesmärgipäraseks lähenemiseks. Seejuures peavad rakendamise reeglid olema piisavalt paindlikud ning meetmete väljatöötamisel peab olema võimalik arvestada liikmesriikide iseärasustega,“ ütles maaeluminister.

Lisaks räägiti istungil loomade heaolu tagamisest transpordil suvekuudel. „Eesti astub jätkuvalt samme, et loomade heaolu veo ajal parendada. Selleks loodi ka äsja vastav veebiportaal, mis näitab ilmastikutingimusi loomade veo marsruudil,“ kommenteeris Järvik.

Päevakorras oli veel sigade Aafrika katku hetkeolukord, taimekaitsevahendid, suhkruturu kõrgetasemelise töörühma aruanne, ülevaade EL ja Aafrika Liidu põllumajandusministrite konverentsist, BIOEAST deklaratsioon, ELi ja Mercosuri kaubanduskokkuleppe tutvustamine ning Japonica riisi impordi kasv ELis.

PRESSITEADE
Maaeluministeerium
15.07.2019

Tõhustatakse taimetervise, taimekaitse ja mahepõllumajanduse õigusraamistikku

Maaeluminister Mart Järvik saatis kooskõlastusringile taimekaitsega ja mahepõllumajandusega seotud seaduste muutmise eelnõu, millega tõhustatakse taimetervise, taimekaitse ja mahepõllumajanduse järelevalve korraldamist.

„Eelnõu eesmärk on luua senisest selgemad eeskirjad ohtlike taimekahjustajate leviku ja haiguspuhangute ennetamiseks. Tõhusam järelevalve vähendab riske, muudab elukeskkonna ohutumaks ning ka toodetava toidu tervislikumaks,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Ohutuse tagamiseks ja riskide vähendamiseks taimetervise valdkonnas, sealhulgas impordi ja ekspordi puhul,  on laiendatud majandustegevusteatise esitamise kohustust. Uue seaduse kohaselt peavad esitama majandustegevusteate kõik ettevõtjad, kes tegelevad taimse materjali, sh seemnete, turustamisega või turustamise eesmärgil tootmise, ladustamise või pakendamisega.

„Ühtlasi on senisest täpsemad reeglid vastutuse kohaldamiseks taimetervise ja taimekaitse nõuete rikkumise korral. Põllumajandusameti kogemused on näidanud, et nõuete rikkumiste puhul ei piisa pelgalt ettekirjutuste tegemisest,“ lisas Järvik.

Määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e210a348-41fb-4146-abe8-ec7938ab2ce1?activity=1#9HbTmV2l

13. juulil toimus 28. üle-eestiline Talupäev Ida-Virumaa Kaevandusmuuseumis, kus  kuulutati välja 2019. aasta parim talu ja parim talutoit.

Parim Talu 2019 

Sel aastal valiti külastuseks viis silmapaistvat talu. Tegemist on edukate ettevõtjatega, kes paistavad lisaks silma oma panusega kohaliku kogukonna arengusse. Kõik konkursil osalenud  talud on pereettevõtjad, kes on loonud endale maapiirkonnas töökoha või on jätkanud pikkade traditsioonidega pereettevõtet.

Võitjad kuulutati välja alljärgnevates kategooriates:

PARIM TALU 2019 – Selle tiitli pälvis sel aastal Võrumaalt Roosu Talu. Tegemist on Sulbi külas asuva pereettevõttega, kus talu tööd korraldavad kaks põlvkonda – isa ja poeg. Talu põhitegevusalaks on maheteravilja kasvatamine. Lisaks on talus lambaid üle 300 ja ka 30 lihaveist. Lisaks edukale põllumajandusettevõttele paistab pere silma oma panusega kohaliku kogukonna ja külaelu arendamisse. Nimelt on pere teinud vanast Sulbi koolimajast vabaajakeskuse, mis on kujunenud külakeskuseks. Külakeskuses käivad koos huviringid, külateater ja teiste seas ka noorperemehe Ivari juhendatav judotrenn. Lisaks on Sulbi vabaajakeskuses pererahva poolt loodud raamatukogu, mis on kõigile külaelanikele avatud. Ivar (34) on hoolimata oma noorele eale olnud aktiivne Võrumaa Talupidajate Liidu liige ning sellest 9 aastat olnud ka liidu juhatuse esimees (eelmistel juhatuse valimistel ta enam ei kandideerinud ning on taandunud aktiivseks liikmeks). Lisaks on Ivar Võrumaa künnivõistluste traditsioonide hoidja ning pälvis 2017. aastal Maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi.

PARIM TOOTMISTALU 2019 –  Parima tootmistalu tiitli pälvis Takkasaare talu Järvamaalt. Talu peamine põllumajandustegevus on piimatootmine. Peres tegutseb koos kaks põlvkonda. Talus on pea kahesajapealine kari ning väljalüps lehma kohta on keskmiselt 10 000kg. Talus tehakse kõik põllutööd oma perega ära. Talu õuele jõudes on näha korda, mis on muljetavaldav. Talus on kaasaegne, pidevalt uuendatav ja täiustuv masinapark, kõigi vajalike põllutööriistade, traktorite ja muu vajaliku tehnikaga. Talu on liitunud keskkonnasõbraliku tootmise programmiga ja järgitakse väga täpselt kõikki muid keskkonna nõudeid. Takkasaare talu pererahvas on aktiivne Türi Talunike Liidu liige ning perenaine Aivi Kuutok osaleb ka Türi Talunike Liidu juhatuse töös.

PARIM NOORTALUNIK 2019 – 2019 aasta parima noortaluniku tiitliga pärjatakse Valgamaal asuva Mooratsi talu noorperemeest Mehis Visnapuud. Kui Mehis (28) alguses toimetas talus koos oma vanaisaga, siis peale vanaisa lahkumist ise peremehena. Mooratsi talu tegeleb Lüllemäe külas maheda teravilja ja Herefordi tõugu lihaveiste kasvatamisega. Lisaks veistele on tema kodutalus asuvas tallis hobused, kelle eest ta hoolt kannab. Mehis Visnapuu pakub põllumajandust õppivatele noortele praktikakohti ning pakub noortel käia talutööd õppimas ja tegemas. Mehis on aktiivne MTÜ Eesti Noortalunikud liige. Koos perega panustab ta ka ühistulise põllumajandusettevõtte arengusse.

PARIM ALTERNATIIVTALU 2019 – Parima alternatiivtalu tiitliga pärjatakse Võrumaal asuvat Uue-Saaluse veinitalu. Veinitalu peremees ja perenaine on mõlemad bioloogid ning paar aastat tagasi asutatud veinitalu on piirkonnas leidnud koha ning koostöös teiste maapiirkonna väikeettevõtjatega nad pakuvad veine, mis on tehtud käsitööna kohalikust toorainest. Veinitalu pererahvas pakub lahkelt oma talus ekskursioone ning räägivad oma talulugu. Talu maadel kasvad astelpajud ning pea 20 erinevat viinamarja sorti, millest pererahvas veine valmistab. Pererahvas on ka aktiivne külaelu arendajad. Nende eestvedamisel liituti “Naabri Valve” projektiga ning nende talus korraldatakse külakoosolekuid.

PARIM INNOVATSIOONI TALU 2019 – Sel aastal lisandus üks lisa kategooria, millega soovime tunnustada julgeid ettevõtjaid maapiirkonnas. 2019. Aastal esimest korda pälvib selle tiitli Männiku talu Raplamaal. Männiku talus kasvatatakse piimalambaid ja oma meiereis valmistatakse lambapiimast erinevaid tooteid. Nad on ühed esimestest piimalammaste kasvatajatest Eestis ning ka lambapiimast toodete valmistajad. Julge samm, kuna eestlane on pigem maitse-eelistuste poolest konservatiivsem ning lambapiim ei ole kindlasti miski, millega me harjunud oleme. Siiski on Männiku talu pererahvas aktiivse teavitusega suutnud oma toodete müügis olla edukad. Nende naturaalne lambapiimajogurt pärjati eelmisel aastal parima talutoidu tiitliga ning ka sel aastal võitis nende mangojogurt talutoidu konkursil parima piimatoote kategooria. Nende aktiivsus ja panus oma ettevõtte arendamisse on väga silmapaistev. Kõik tööd oma talus tehakse vaid oma pere jõududega – talitatakse loomad, varutakse loomadele sööt, lüpsid ja ka toodete valmistamine.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib tänada Maaelu Edendamise Sihtasutust, AS Postimees Gruppi ja AS Alexelat, kes aitasid tunnustada 2019. aasta parimaid talusid!

Parim Talutoit 2019

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldas sel aastal juba neljandat korda parima talutoidu konkurssi, mille eesmärk oli tõsta esile kohalikku talutoitu ja tunnustada talunike tööd. 13-liikmeline žürii valis parimatest parimad välja ligi 90 talutoote seast.

2019. aasta parim talutoit selgitati välja kaheksas erinevas kategoorias.
Kategooriate võitjateks osutusid:

• Parim piimatoode 2019 – mango-lambapiimajogurt (Männiku Piimalambad)
• Parim talujuust 2019 – Andre Grand Old 2017 (Andre Juustufarm)
• Parim pagaritoode 2019 – rukkiteraleib (Kaarli Talukaup)
• Parim liha-/valgutoode 2019 – suitsutatud vutimunad anšoovises (Põhja-Eesti Vutifarm)
• Parim maius 2019 – Andre juustušoks 2017 (Andre Juustufarm)
• Parim tervisetoode 2019 – mahe tume kasesiirup (Kasekunst)
• Parim jook 2019 – kasemahl kanepi ja ingveriga (Birch Lagoon)
• Parim lisand 2019 – Piesta õunastroop (Piesta Kuusikaru talu)

Selle aasta parimaks talutoiduks osutus Kasekunsti mahe tume kasesiirup.

Eestimaa Talupidajate Keskliit
AMETLIK KOMMENTAAR
11.07.2019

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovitab kohalikel maasikakasvatajatel hakata arendama ühisturustamist, et vältida võimalikke toorainega seotud pettusi ja leida oma saagi müümiseks kontrollitud vahendajaid.

 Taluliidu juhi Kerli Atsi sõnul eelistavad tarbijad üha enam kodumaist toodangut. Lisaks kasvab ka ostjate teadlikkus kvaliteetsest toorainest ja selle päritolust. Samas varjutavad kohaliku tooraine mainet viimastel nädalatel toimunud sündmused. „Tarbijate eksitamine toorainega ei ole siinkohal mitte ainult tõrvatilgaks meepotis, vaid rikub kogu talutoidu mainet,“ arvab Ats.

Eesti turgudel ja avatud müügilettidel on värskete puu- ning köögiviljade müüjaid hinnanguliselt 2000–3000. Iga aastaga võib neis müügikohtades näha üha enam erinevate talude nimesilte, kuid koos nendest taludest pärit marjade, puu- ja köögiviljadega müüakse ka teistest riikidest pärit saadusi, näiteks maasikaid. Halvemal juhul antakse sellised müügikohad kasutada vahendajatele, kelle müüdavas kaubas ei ole üldse kohalikku toodangut. Toidu esmatootjad on kõikide ametkondade valvsa pilgu all ja alati ametnikele ka kätte saadavad. Turgudel vahendusfirmadena tegutsevate firmade kontrollimiseks tuleks aga anda ametkondadele jõulisemad õigused vahendajate kontrollimiseks või disiplineerimiseks.

Taluliidu ja talutootjate kui ka ametnike ühine huvi on tagada aus konkurents ja ohutu toit Eesti tarbijale. Välimuse ega muude näitajate järgi aga ei saa tuvastada, millisest riigist maasikad, herned, õunad või muud aiasaadused pärit on. Tekkinud olukorra lahendamiseks peaksid talunikud Taluliidu juhi sõnul ühistegevuse arendamiseks seljad kokku panema, et oma toodangut ühiselt otse tarbijatele turustada.

Taimekaitsevahendite kasutusotstarvet erinevate kultuuridele kui ka kasutustingimusi pidevalt muudetakse keskkonnasäästliku majandamise ja toidu ohutuse tagamise eesmärgil. Et ei tekiks teadmatusest taimekaitsevahendite väärkasutamist, kutsub Taluliit üles talunikke eelnevalt konsulteerima põllumajanduskonsulentidega.

Lääne-Euroopa arenenud põllumajandusriikides (näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes) on ühistegevus põllumajandustoodangu töötlemisel ja turustamisel enim kasutatav ettevõtlusvorm. Eestis tegutseb piimanduses ja teraviljasektoris mitu edukat ühistut. Atsi sõnul võiks sarnast ühistegevust laiemalt kasutada ka teistes põllumajandussektorites, võimaldades põllumeestel oma kogemusi vahetada, kuluefektiivsemalt majandada, oma toodangut paremini turustada ja seeläbi tagada tarbijate usalduse. „Vahendajate kasutamine on vahel möödapääsmatu, aga sellisel juhul oleks mõistlik lubada oma talu nime reklaami eesmärgil kasutada vaid sellistel vahendajatel, kes on kontrollitud ja usaldusväärsed,“ arvab Kerli Ats. Ta lisab, et meie talunikud ei saa nõuda, et riik annaks 100% garantii, kui Eesti tootjad ise oma tootmiskoha nime all pettusega tegelemist võimaldavad. Veelgi halvem on, kui pettusega turule toodud puu- ja köögiviljast leitakse keelatud aineid, mis rikub kogu sektori mainet.

Taluliit kutsub üles kõiki toidutootjaid pöörduma Põllumajandusameti poole kui tekivad kahtlused, et nende kaubamärki või nime on kuritarvitatud mitte nende poolt toodetud saaduste turustamisel.

Lisainformatsioon:

Kerli Ats
Juhatuse liige
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

 

 

 

 

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.07.2019

Mesindusprogramm sai Euroopa Komisjoni heakskiidu

Euroopa Komisjon kiitis 12. juunil heaks Eesti esitatud mesindusprogrammi aastateks 2020-2022 ning 8. juulil allkirjastas maaeluminister Mart Järvik käskkirja, millega määras mesindusprogrammi juhtiva organisatsiooni ja moodustas hindamiskomisjoni.

„Mesindusprogrammi eesmärk on parandada Eesti mesindustoodete tootmise ja turustamise tingimusi,“ ütles minister Mart Järvik. Programmi raames rakendatakse nelja meedet: tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele; kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje; mesindustoodete analüüsimine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust ning turu monitooring.  „Näiteks on mesinikel võimalik osaleda koolitustel, kursustel ja praktilistel õppepäevadel, teha rahvusvahelist koostööd ning saada nõu mesilaste haiguste vastu võitlemisel. Samuti pöörame programmi meetmetega tähelepanu turustatava mee kvaliteedile ja päritolule,“ ütles maaeluminister Järvik.

Eesti esitas mesindusprogrammi Euroopa Komisjonile 15. märtsil ja programmi heaks kiitev komisjoni rakendusotsus avaldati 12. juunil. 8. juulil allkirjastas minister Mart Järvik käskkirja, millega määras mesindusprogrammi juhtivaks organisatsiooniks Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu. Programmi rakendamine algab 1. augustil 2019. Programmi rahastatakse Euroopa Liidu ja Eesti eelarvest ning selle eelarve on 200 000 eurot aastas.

Mesindusprogramm on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduslik meede, mida Eestis on rakendatud Euroopa Liiduga liitumisest alates. Hetkel on pooleli viies programmiperiood, mis lõpeb 2019. aasta 31. juulil. Programm koostatakse mesindusorganisatsioonide ja Maaeluministeeriumi koostöös.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.07.2019

Avatud talude päev saab avapaugu 20. juulil Maamehe golfi talus

Suurele üle-eestilisele pereüritusele antakse avapauk 20. juulil kell 14 Maamehe golfi talus Võrumaal, kus saab nautida nii meelelahutust kui ka kohalikku toitu.

„Ootan kõiki avatud talude päeva avaüritusele. Tulge Tallinnast ja Tartust kaugemale ning nautige maaelu mitmekesisust ja ainulaadset võlu. Kus veel saate te mängida golfi vana puukinga ja jalgpalliga ning maitsta kõrvale saviahju pitsat ja kaerakilet? Lisaks veel suurepärane atmosfäär, värske õhk ja toredad inimesed,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Maamehe golfi talu pere on siiralt õnnelik võimaluse eest olla avatud talude päeva avapaugu toimumiskohaks. Meie talu on heas mõttes kiiksuga ja püüab teistest erineda, kasutades ära looduse ilu, kuid jäädes samal ajal lihtsaks ning meeleolu ja naudinguid pakkuvaks kohaks. Rõõmsa kohtumiseni, meie südamed juba põksuvad,“ ütles Maamehe golfi talu perenaine Karin Sepp.

Avaüritusel tervitavad külalisi maaeluminister Mart Järvik ning Põllumajandusuuringute Keskuse, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Muusikalise tervitusega astub üles Lasva Meeskoor ja tantsuga tervitab võimlemisklubi Janika. Kohapeal saab sõita hobukaariku ning ponidega ja mängida maamehe golfi, kehakinnituseks pakutakse koduleiba, veisekotlette otse grillilt, kaerakilet, saviahju pitsat ja kohalike Vana-Võromaa tootjate toodangut. Suu teeb magusaks Tordi Kiirabi ning üritusele paneb punkti Alen Veziko kontsert karjakoplis. Üritus on kõigile tasuta.

Avatud talude päev toimub 21. juulil, kuid üle poolte osalevatest taludest on avatud ka juba 20. juulil. Talusid ja nende avamisaegu saab vaadata veebilehelt www.avatudtalud.ee. Samuti on talud välja toodud paberkaartidel, mida leiab Circle K ja Alexela tanklatest, Selveri poodidest ja Elroni rongidest, ning kohale sõitmise juhiseid ja muid lisavõimalusi pakub mobiilirakendus Navicup.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva Facebookis

Avatud talude päeva avaüritus Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.07.2019

Tasuta bussid viivad avatud taludesse ka sel aastal

Neljapäeval, 11. juulil on alates kell 13.00 www.avatudtalud.ee  lehel võimalik registreeruda avatud talude päeva tasuta bussireisidele. Sel aastal on registreerumiseks avatud viis eestikeelset ja üks venekeelne bussireis.

Avalikkusele suunatud tasuta bussireise korraldab Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda (EPKK). Korraga saab broneerida neli piletit.

„Kui juubelilaulupeole sõitis kogu eesti rahvas pealinna, siis avatud talude päeval sõidab kogu eesti rahvas maale oma juurte juurde. Põllumajanduskoda aitab juurte juurde jõuda neil inimestel, kellel puudub eratransport, korraldades selleks linnadest kuus bussireisi kokku 300 inimesele. Tore on näha, kuidas linnarahvas oma lastele näitab, kus kasvab vili ja kust tuleb piim. Tõsiasi on, et Eesti maa elab ja toidab,“ sõnas Vahur Tõnissoo, EPKK juhatuse liige.

Sel aastal otsustas Maaeluministeerium koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga (ETKL) pakkuda mõned bussireisid otse neile, kes sellest kõige rohkem puudust võivad tunda. Seetõttu said võimaluse talude külastamiseks Vinni, Haiba ja Tartu Käopesa lastekodu ning Keila SOS Lasteküla lapsed, erivajadusega lapsed Viira Kodust ja Rae vallast ning Tori ja Rae valla suurpered. Kokku sõidab taludega tutvuma kaheksa bussitäit lapsi.

„On äärmiselt oluline pakkuda võimalusi tutvuda maaelu ja põllumajandustootmisega neile lastele ja noorukitele, kel tavaelus selliseid võimalusi napib. Loodan, et osa nendest noortest, kes tänavu avatud talusid külastavad, leiavad tulevikus tee põllumajandusharidust andvatesse koolidesse ja seeläbi ka põllumajandusega seotud ameti juurde,“ ütles Kerli Ats, ETKL-i juhatuse liige.

Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib tänada ettevõtteid ja talusid, kes andsid oma panuse laste bussireiside heaks. Talud, kes pakuvad lastele sooja lõunasööki: Raja talu, Puusepa Mesindustalu, Suureoja Talu, Muuksi Talu, Kaina Talu, Panga hobitalu, Saidafarm ja Sirgu talu. Ettevõtted, kes panustavad laste kingikotti: Maheleib, Everti 2 talu, Tõrvaaugu Mahe Talu, Epi talu, E-piim, Saku Õlletehas, Briis.

Avatud talude päeval osalevaid talusid ja nende programme näeb veebilehelt www.avatudtalud.ee. Talusid aitab üles leida mobiilirakendus Navicup ning talude mitmekesisuses hõlbustavad orienteerumist avatud talude päeva ametlik meediapartner Maaleht ja suur sõber TV3. Avatud talude päev avatakse piduliku golfilöögiga 20. juulil kell 14 Maamehe Golfi talus Võrumaal. Üritus on tasuta ja kõik on oodatud.

Üle-eestilist avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva Facebookis

Avatud talude päeva avaüritus Facebookis