Rubriik: Üldine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduamet: Saaremaa Lihatööstus OÜ kutsub tagasi kuumsuitsu tooted

Tagasi kutsutakse Kuumsuitsu Saaremaa Saunasingid. Ettevõtte poolt võetud proovist tuvastati Listeria Monocytogenes.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Svetlana Jankovenko sõnul teavitas Saaremaa Lihatööstus ametit. „Ettevõtte teavitas ametit leiust ning rakendas ettevaatusabinõud kutsudes tooted turult tagasi. Samuti on ettevõtte teinud puhastuse ning vaadanud üle tootmisprotsessi,“ kirjeldas Jankovenko.

Tagastamisele kuuluvate toodete ja partiidega saab tutvuda siin.

Soovitame tarbijatel, kes on kõnealusest partiist endale tooteid soetanud, neid tooteid mitte tarbida. Tarbijal on õigus viia need tagasi kauplejale, kust toode osteti ja nõuda tagasi toote eest tasutud raha.

Toiduohutusalase seadusandluse alussäte on, et toidu ohutuse eest vastutab seda toitu tootev käitleja, kes peab tarvitusele võtma kõik meetmed ohutuse tagamiseks. Ameti kohustus on teavitada tarbijaid, kui turule on jõudnud toit, mida ei saa ohutuks pidada.

Listerioosi kohta saab rohkem lugeda Terviseameti kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.02.2023

 

Põllumajandus- ja Toiduameti võttis omanikult ära 46 koera

Teisipäeval võõrandati omanikult Jõgevamaal koerad. Koerte pidamistingimused olid täitmata. 

Põllumajandus- ja Toiduameti ida regiooni juhi Lauri Kirsi sõnul ei olnud leitud koerad küll toitmata, kuid see, kuidas neid peeti, oli kaugel minimaalsest vajalikust. Amet võttis nõuetekohase pidamise üle ja asendustäitmise korras võõrandati loomad. „Need olud, kus loomad kinnises ruumis ilma piisava tähelepanuta juba pikemat aega viibisid ja ka asjaolu, et nad said takistamatult paljuneda, seadis üsna selgelt ohtu nii koerte tervise kui ka elu“ kirjeldas Kirs.

Kõik koerad on toimetatud varjupaika, kus neile tagatakse vajalik hool. „Loomad vaadatakse veterinaari poolt üle ja neile tagatakse vajadusel ravi. Kui loomadega on vajalikud toimingud tehtud, siis saab neid loovutada uutesse kodudesse,“ kinnitas Kirs.

Kirs rõhutas veel, et loomade eelmine omanik kindlasti hoolis oma loomadest, kuid ei suutnud pakkuda neile sobivat keskkonda. „Oleme hoolivad ja märkame, kui keegi ei tule oma lemmikutega enam toime. Sellisel juhul saab Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, kirjutades e-postile vihje@pta.agri.ee.“

Pressiteade
20. detsember 2022

 

PRIA poolt makstavad aasta suurimad toetusrahad jõuavad jõuludeks klientideni

PRIA alustas otsetoetuste väljamaksmist 7. detsembril. Tänase, 20. detsembri seisuga on rohkem kui 13 tuhandele põllupidajale välja makstud hektaripõhised otsetoetused, üle 600 loomapidaja on kätte saanud piimalehma kasvatamise ning üle 600 loomapidaja ute ja kitse kasvatamise otsetoetused. 

Otsetoetuste maht moodustab enam kui kolmandiku PRIA aasta jooksul makstavatest toetustest. Käesoleval aastal on otsetoetuste eelarve üle 193,5 miljoni euro.

2022. aastal väljamakstud toetussummad ning toetusesaajate arvud 20. detsembri seisuga:

– ühtne pindalatoetus – 125 490 256 eurot, 12 555 toetusesaajat;

– kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamine) – 56 137 814 eurot, 12 536 toetusesaajat;

– väikepõllumajandustootja toetus – 739 677 eurot, 927 toetusesaajat;

– noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus – 790 213 eurot, 532 toetusesaajat;

– puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 532 395 eurot, 206 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus – 4 396 222 eurot, 549 toetusesaajat;

– piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus – 1 011 567 eurot, 84 toetusesaajat;

– ute ja kitse kasvatamise otsetoetus – 517 822 eurot, 602 toetusesaajat.

Toetusesaajate nimekirjad koos määratud summadega avaldatakse PRIA kodulehel nii konkreetse toetuse leheküljel kui ka Toetuse saajate lehel (lisanduda võivad üksikute klientide andmed, kelle toetuste kohta pole veel otsuseid kinnitatud). Taotleja kontole laekuv summa võib kodulehel avaldatud määratud summast erineda, sest vajadusel teeb PRIA määratud summalt enne väljamakset vajalikud vähendused ja tasaarveldused, samuti on füüsiliste isikute toetustelt kinni peetud tulumaks.

Alates 1. jaanuarist 2023. aastal tohivad erimärgistatud diislikütust osta ainult juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus, ning nende esindajad, kellel on esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks.

Automaatselt saavad erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse põllumajandus- ja kalandusvaldkonnas juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad,

• kellele on määratud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel otsetoetus või ühise põllumajanduspoliitika kohane pindalaga seotud maaelu arengu toetus (v.a metsamaa pindala) või
• kelle puhul on PRIA tema 2022. aasta pindalatoetuse menetlemise käigus kindlaks teinud, et isiku kasutuses on pindalatoetuse saamiseks nõutaval määral põllumajandusmaad või
• kellel on põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 1 loomühik loomi või 10 mesilasperet või
• kes omab kaluri kalapüügiluba 2023. aastaks.

Lisaks kontrollitakse vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1³ lg 3 ja 3¹ nõudeid.

Automaatselt saadud ostuõigus kehtib seni, kuni ettevõtja vastab automaatse ostuõiguse saamise nõuetele.

Põllumajandusvaldkonnas alustab PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega 15. novembril ning teavitab kõiki, kes saavad automaatse ostuõiguse põllumajanduse valdkonnas, hiljemalt 25. novembril 2022.

Kalanduse valdkonnas alustab PRIA automaatsete ostuõiguste andmisega 2022. aasta detsembri alguses pärast seda, kui Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on kandud 2023. a kutselise kalapüügi lubade andmed kutselise kalapüügi registrisse. Seejärel teeb PRIA ostuõiguse andmise otsuse ning teavitab neid, kes automaatse ostuõiguse kalanduse valdkonnas on saanud.

Ettevõtjad, kes automaatselt ostuõigust ei saa, saavad esitada taotluse erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saamiseks, kui nad tegelevad põllumajandustoodete tootmisega või põllumajandusliku teenustöö osutamisega. Teenus taotluste esitamiseks avatakse e-PRIAs 21. novembril, pärast seda kui on selgunud automaatse ostuõiguse saajad põllumajanduse valdkonnas.

Taotluse alusel saadud ostuõigus kehtib üks aasta ostuõiguse saamisest ning taotlusi võetakse vastu aastaringselt.

Erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse teenuse leiab alates 21.11.2022 e-PRIAs: Registrid -> Erimärgistatud diislikütuse õigustatud isikute register -> Esita EDK ostuõiguse taotlus.

Erimärgistatud diislikütuse ostmise volituse andmise teenuse leiab alates 7.12.2022 e-PRIAs: Esindusõigused ja volitused -> Lisa volitus EDK ostmiseks.

Kui Teil tekib erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse kohta küsimusi, siis palun helistage registrite osakonna infotelefonil 731 2311 (E-R 9.00-16.00) või saatke e-kiri aadressil edkr@pria.ee. Lisainformatsiooni leiab PRIA kodulehelt https://www.pria.ee/registrid/edkr

MEELESPEA

Pressiteade
25. oktoober 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

 

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 177 noort ettevõtjat

19. oktoobril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetel esitas taotluse 177 noortalunikku. Kokku taotletakse toetust üle 10 miljoni euro.

 

Noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetust said taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Käesoleval aastal on toetuse maksimaalne suurus 60 000 eurot. Eelarves on toetuseks ette nähtud 4,14 miljonit eurot.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss nendib, et huvi noortalunike toetuse vastu on suur. Taotluseid esitati 177, kuid potentsiaalseid taotlejaid, kes osalesid toetuse taotlemiseks mõeldud kohustuslikel infopäevadel, oli üle 400. „See näitab, et noored tunnevad põllumajandusega tegelemise vastu suurt huvi,“ ütleb Märss.

Kõige rohkem taotlejaid oli Tartumaalt (24), Võrumaalt (18) ja Pärnumaalt (17). Populaarsed tegevusvaldkonnad on köögi-, puuvilja- ja teraviljakasvatus, loomakasvatus ja mesindus.

Tabelis on välja toodud taotlejate arv ja taotletud summad maakondade lõikes:

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 11. jaanuaril 2023. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.10.2022

Kruuse: Toidutootmine on strateegiline sektor!

Täna toimub Luksemburgis põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu, kus arutelu peamine fookus on põllumajandusturgude olukorral ja kaubandusküsimustel.

Maaeluminister Urmas Kruuse näeb, Venemaa agressioonil Ukraina vastu on märkimisväärne mõju nii tootjatele kui tarbijatele. „Põllumajandus- ja toidusektor on väga energiamahukad ja tõusvad sisendite hinnad toovad kaasa kõrgemad tootmiskulud ja põhjustavad toiduainete hinnatõusu,“ toob välja Kruuse. Ta leiab, et erakorraline kohandamistoetus oli vajalik, et aidata ettevõtetel suurenenud energiakuludega toime tulla. „Riigiabi ajutise kriisiraamistikutingimused on hetkel ülevaatamisel, toetame raamistiku pikendamist ja piirmäärade suurendamist,“ mis võimaldaks Kruuse hinnangul põllumehi täiendavalt toetada.

Kruuse on seisukohal, et toidutootmine on julgeoleku seisukohast strateegiline sektor. “Prognooside kohaselt ei ole lähiajal näha energiahindade langust, mistõttu oleme mures meie põllumajandusettevõtete ja toiduainesektori konkurentsivõime pärast,“ arvab minister. Maaeluminister Urmas Kruuse  näeb, et pikas perspektiivis on oluline püsivate lahenduste leidmine inimeste ja ettevõtete toimetuleku tagamiseks.“ Tuleb säilitada aus konkurents siseturul, vältida eelkõige ekspordipiiranguid ning tagada vabakaubandus ja jätkusuutlik kaubanduspoliitika,“ leiab Kruuse.

Maaeluministeeriumit esindavad Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
13.10.2022

 

Eesti maaelu algatus „Lambavillast pakkematerjali tootmine“ pälvis Euroopas suure tunnustuse

Eelmisel nädalal, 6. oktoobril kuulutati Brüsselis Euroopa maaeluvõrgustiku konkursi “Inspireeriv maaelu” auhinnatseremoonial rohelise tuleviku kategooria võitjaks Woola OÜ projekt „Lambavillast pakkematerjali tootmine“. Woola tegevus paistis tihedas konkurentsis silma kestliku ja keskkonnahoidliku lähenemise poolest, otsides lahendusi plasti ületarbimisele ja lambavilla vähesele kasutusele.

Enamasti kasutatakse postipakkide transportimisel keskkonnakahjulikke plastmaterjale, samal ajal aga jääb Eestis kasutamata 90% lambavillast.

„Kasutame ära materjali, mis tihtilugu ära visatakse – lambavilla ülejäägid –, ning toodame sellest mullikilele keskkonnasäästliku alternatiivi,“ sõnas Woola OÜ tegevjuht ja kaasasutaja Anna-Liisa Palatu. „Täiuslikku pakendit pole olemas, aga on olemas pakendeid, mis on plastikust oluliselt paremad. Mullikile põhineb fossiilkütustel ja on ühekordselt kasutatav — need on kaks olulisemat probleemi, mida Woola villaümbrik lahendab,“ räägib Anna-Liisa, kes on seejuures väga õnnelik, et nende pingutusi Euroopas tunnustatakse.

„Meil on hea meel, et Eesti Leader-projekt „Lambavillast pakkematerjali tootmine“ pälvis Euroopas suure tunnustuse. Tegu on väga innovaatilise projektiga, mis tõestab, et läbi Leader-meetme on võimalik luua põllumajandustoodetele selliseid kasutusviise, mille peale keegi teine ei tuleks. Kindlasti jätkub Woola OÜ edu ja innovaatilisus ka edaspidi,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Woola on saanud oma tegevustele toetust maaelu arengukava Leader-meetmest Lääne-Harju Koostöökogu kaudu. Projekti raames soetati vajalikud tootmisvahendid. Konkursi „Inspireeriv maaelu“ eesmärk on suurendada põllumajanduse ja maaelu arengu nähtavust, tunnustades ja tuues esile häid näiteid, mis kaasavad maapiirkondade noori, on uuenduslikud või millel on suur ülekantavuse potentsiaal.

Rohkem infot Eesti maaeluvõrgustiku veebilehelt:  https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=9724&page=3265&action=article&

TAUST

Juba neljandat aastat korraldataval konkursil keskenduti seekord noortele; konkursi teema oli “Noored on tulevik”.

Konkursil said osaleda projektid, mis said toetust Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) perioodil 2014–2020. Kokku osales 111 projekti 24 riigist. Konkursile oodati noorte algatusi neljas kategoorias: roheline tulevik, digitaalne tulevik, elujõuline tulevik ning sotsiaalselt kaasav ja uuenduslik tulevik. Finaali valiti 24 projekti üle Euroopa, sealhulgas ka kolm Eesti projekti – lisaks Woola OÜ näitele ka Tartumaa Arendusseltsi projekt „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“ ning MTÜ PAIK projekt „Pandivere piirkond tuntuks läbi digiloovuse“.

Toetust saanud häid näiteid sai konkursile esitada vaid läbi riiklike maaeluvõrgustike. Eestis täidab maaeluvõrgustiku ülesandeid Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond.

Fotod:
Woola meeskond (FOTO: erakogu)
Kategooria „Roheline tulevik“ auhind (FOTO: Meeri Maastik)

Pressiteade

5. oktoober 2022
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Alates 12. oktoobrist saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust, eeltäitmine on avatud.

12. oktoobril algab PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Taotlusi võetakse vastu 19. oktoobrini.Nüüd saab e-PRIAs taotlusi eeltäita.

Noortele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetus on loodud, et hõlbustada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juhi Katrin Märsi sõnul on tänavuses taotlusvoorus muutunud lävendi hindamise kord. Kui varem lähtuti lävendi arvutamisel kõigist taotlemise hindamiskriteeriumitest, siis sel aastal arvestatakse ainult äriplaani jätkusuutlikkuse kriteeriumit. „Seega soovitan taotlejatel oma äriplaan hoolikalt läbi mõelda ja alustada ettevalmistustega varakult,“ sõnas Märss.

Toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.

Avaneva taotlusvooru eelarve on 4,14 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne suurus on 60 000 eurot.

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 11. jaanuaril 2023. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

Kolm Eesti projekti on valitud Euroopa maaeluvõrgustiku konkursi “Inspireeriv maaelu” finaali. Juba neljandat aastat korraldataval konkursil keskendutakse seekordne noortele, teemaks on “Noored on tulevik”.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö spetsialist Meeri Maastik on uhke, et Eesti projektid sedavõrd laiahaardelisel konkursil silma jäid. „Iga kategooria parimad ja „rahva lemmik“ projekt kuulutatakse välja 6. oktoobril Brüsselis,“ ütleb Meeri Maastik. „Kuni 4. oktoobrini käib veebipõhine hääletus. Projektide hääletuskeskkond on inglise keelne. Eesti projektid leiad kiirelt, kui jälgid meie lipu märki.“

Soovime Eesti projektidele edu!

Woola OÜ projekt „Lambavillast pakkematerjali tootmine“

Projekti eesmärk on vähendada e-kaubanduses tekkivat plastprügi. Üldjuhul kasutatakse postipakkide transportimisel keskkonnakahjulikke materjale, nagu mullikile ja vahtplast, ning alternatiivsed materjalid on kaalult rasked ja kallid. Samas jääb Eestis kasutamata 90% lambavillast, sest selle kvaliteet ei ole lõngatootmiseks sobiv. Harjumaal asuv Woola OÜ kasutab seda jääkvilla pakkematerjali tootmiseks. Projekti käigus osteti vajalikud tootmisvahendid.

Tartumaa Arendusseltsi projekt „Tartumaa aktiivsed ja ettevõtlikud noored“

Tartumaa Arendusselts koostöös Tartumaa Noortekoguga on alates 2010. a-st toetanud 12–26-aastaste noorte omaalgatust läbi väikeprojektide rahastamise mehhanismi. Noortefondi loomise eesmärk oli saavutada noorte suurem sidusus oma kodukoha ja kogukonnaga ning aidata kaasa noorte alguste toetamisele. Praeguseks on kõigi aastate peale kokku noortefondist toetatud u 130 noortelt pärinevat algatust. Noortefondi esitatud projektid on olnud väga erineva suunitluse ja eesmärgiga – näiteks on korraldatud kultuuri- ja noorsootööüritusi ning panustatud kogukonna heakorratöödesse.

MTÜ PAIK projekt „Pandivere piirkond tuntuks läbi digiloovuse“

Lääne-Virumaa Pandivere piirkonna tuntuse suurendamiseks lõimiti noori kogukonna ellu läbi piirkonna väärtuste rõhutamise ja lugude jutustamise. Projekti käigus korraldati palju põnevaid töötubasid eri piirkondadest kaasatud noortele. Töötoad tutvustasid fotograafia ja filmi ajalugu, multimeediumi võimalusi ja sotsiaalmeedia olemust. Meeskonnatööna koostati piirkonda tutvustavad videoklipid. Projekti käigus valminud klippe kasutatakse piirkonda tutvustavate materjalidena.

Euroopa maaeluvõrgustiku hääletuskeskkond: https://www.surveymonkey.com/r/NCFJQM2

Rohkem infot Eesti maaeluvõrgustiku veebilehelt:  https://maainfo.ee/index.php?article_id=9687&page=3265&action=article&

Konkursil said osaleda projektid, mis on toetatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) perioodil 2014–2020. Kokku esitati 111 projektinäidet 24 riigist, nende seas 8 projekti Eestist. Konkursile oodati noorte projekte neljas kategoorias: roheline tulevik, digitaalne tulevik, elujõuline tulevik ning sotsiaalselt kaasav ja uuenduslik tulevik.

Finaali valiti 24 projekti üle Euroopa, et suurendada põllumajanduse ja maaelu arengu nähtavust, tunnustades ja tuues esile projekte, mis hõlmavad maapiirkondade noori, on uuenduslikud või millel on suur ülekantavuse potentsiaal.

Projekte sai konkursile esitada vaid läbi riiklike maaeluvõrgustike. Eestis täidab maaeluvõrgustiku ülesandeid Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond.

 

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
30.09.2022