Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.05.2019

Avatud toidutööstused ootavad külalisi 1. juunini

Avatud toidutööstuste nädal on täies hoos ning seni on tööstuseid juba külastanud või külastustele registreerunud pea 1000 inimest. Tööstuseid on võimalik külastada veel 1. juunini.

Ekskursioonidele registreerumine on veel avatud ning vabu kohti on ka laupäevastele külastustele. Harju- ja Viljandimaal võivad rõõmustada piimatoodete sõbrad, sest nii Esko talus kui ka Pajumäe talus on 1. juuni ekskursioonidele veel vabu kohti. Pärnumaal näitab Jaanihanso, kuidas Eesti õunu, pirne ja mustsõstraid traditsiooniliste vahuveinitootmise meetodite järgi väärindada.

Samuti asub Pärnumaal silmapaistvalt omanäoline Tamme talu ürdiaed (Tamme aiandustalu), kus kasvatatakse maitse-, lõhna- ja ravimtaimi, tšillipipart ning marju ja valmistatakse neist mitmeid erinevaid tooteid. Tartumaal tasub tõtata Eesti Leivatööstusesse, kus toimub leibade ja saiade ning tortide ja kookide degustatsioon. Jõgevamaal aga ootab veel homme külalisi Scanola rapsiseemne töötlemistehas Painkülas, mis toodab kodumaistest rapsiseemnetest kuumpressimismeetodil proteiinirikast rapsikooki, söödaõli ja rafineeritud rapsiõli Olivia.

Kokku võõrustavad külalisi 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest. Huvilistele avavad oma uksed Tartu Mill, Santa Maria, Lõuna Pagarid, Jaanihanso, Leibur, Rakvere Lihatööstus, Hiiumaa Köök ja Pagar,  Luke Farmimeierei,  Liviko, Saku Õlletehas, Esko Talu,  Balbiino,  Tamme Aiandustalu, Eesti Leivatööstus, Olivia (Scanola), Saaremaa Piimatööstus, Põltsamaa Felix, Chocolala, Moe Peenviinavabrik, A Le Coq, Pajumäe Talu, Tallegg, Kalev, Mamma (Saarioinen),  Salvest, Uvic, Tere, Saue Production. Toidutööstuste külastustele tuleb ette registreeruda veebilehel www.eestitoit.ee.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.05.2019

Eestis väheneb jätkuvalt seakatku nakatunud metssigade arv

Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole meie metsadest veel täielikult kadunud. Siiski väheneb nakatunud metssigade arv järk-järgult, käesoleval aastal oli see 15. mai seisuga uuritud metssigadest 51, ehk peaaegu neli korda vähem kui möödunud aasta sama perioodi jooksul.

Maaeluminister Mart Järvik ütles, et kuigi sel ja eelmisel aastal ei ole leitud ühtegi kodusigade katkujuhtumit, on ohutusmeetmete järgimine farmides jätkuvalt väga oluline. „Viimastel aastatel on loomapidajate ja veterinaarteenistuse koostöö olnud väga tõhus, mille tulemusena on SAK-i leviku risk farmidesse oluliselt vähenenud.  Samas on jätkuvalt  jälgimise all ka kodusead. Selle aasta jooksul on võetud proove ligi 2500 isendilt,“ lausus minister.

SAK positiivsete metssigade arv on olnud sellel aastal alla kolme protsendi uuritud metssigadest.  Kui 2016. aastal oli SAK positiivseid metssigu 1568 ja 2017. aastal 866, siis mullu oli neid 284. Selle aasta 15. mai seisuga on uuritud 2256 metssiga, Nende hulgas on olnud 51 SAK positiivset. SAK-i leviku vähenemisele on palju kaasa aidanud jahimehed, kes hoiavad metssigade arvukust kontrolli all.

Ülevaade:

• Üle Eesti kehtib sigade väljas pidamise keeld. Taudistunud aladel peab farmiomanik välistama metssigade ligipääsu kodusigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
• Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse nõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
• Sealiha söömine on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.
• Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonil 605 4750.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.05.2019

Toetatakse põllumajandustoodete turustamist

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas Eesti maaelu arengukava 2014−2020 raames antava lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse määruse, mille eesmärk on soodustada põllumajandustootjate koostööd oma toodete turustamisel.

„Selle toetusega saame kaasa aidata toidu tootmise ja töötlemise tarneahela toimimise parandamisele, võimaldades põllumajandustootjatel üheskoos välja arendada uusi turustuskanaleid ning saavutada senisest paremat kontakti lõpptarbijatega,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Viimastel aastatel on tekkinud mitmeid müügikanaleid, mille kaudu on tarbijatel võimalik oma toitu osta otse tootjalt, kuid nende osakaal on Eesti toiduainete turul väike. Selliste müügikanalite arendamine vajab senisest enam ühistegevust nii toodangu ühisel turustamisel kui ka lisandväärtuse andmisel,“ lisas minister Järvik.

Toetust saab taotleda paljude toodete turustamiseks vajaminevate tegevuste jaoks alates sobiva müügipinna rentimisest ja selle sisustamisest kuni internetipoe rajamiseni. Samuti toetatakse erinevate müügiedendustegevuste korraldamist, näiteks messidel ja laatadel osalemist või nende korraldamist.

Toetust saavad tulla taotlema nii põllumajandusliku majandustegevusega tegelevad ettevõtjad kui ka mittetulundusühingud ning tulundusühistud, kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidu turustusvõimaluste arendamine.

Maksimaalne toetussumma on kuni 200 000 eurot projekti kohta, mille pikkus on maksimaalselt viis aastat.

Taotlusvoor toimub ajavahemikus 6.−13. juuni 2019.a ning selle eelarve on 1,45 miljonit eurot.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.05.2019

Minister Järvik: diislikütuse aktsiisisoodustus on põllumajandussektorile jätkuvalt väga tähtis

Täna, 28. mail toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus päevakorras olid õhusaasteainete vähendamise programmi, põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustuse skeemi võimalike muudatuste, taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2019–2023 ja toidutarneahela ametliku kontrolli määruste rakendamise ettevalmistuste tutvustus.

Kohtumisel arutati eriotstarbelise diislikütuse senise kasutamise olukorda ja praktikas ilmnenud probleeme, sealhulgas tõi Maksu- ja Tolliamet välja andmed värvitud kütuse väärakasutamise kohta väljaspool põllumajandussektorit.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektori jaoks jätkuvalt väga tähtis meede. „Erimärgistatud diislikütuse skeem on olnud pikka aega muudatusteta.  Sellise kütuse kasutamise kontrollimine ning väärtegude avastamine ja menetlemine on seotud ebamõistliku halduskoormusega.  Oluline on leida sektori huve arvestades senisest paremad lahendused, mis vähendaksid nii väärkasutuse riski kui ka halduskoormust,“ ütles minister Järvik. „Oleme valitsusliidus kokku leppinud, et vaatame üle erimärgistatud kütuse kasutamisega seotud piirangud,“ lisas ta.

Arutelu käigus olid laual mitmed võimalused väärkasutuse vähendamiseks. Arutati nii jätkamist tänase automaatse aktsiisisoodustusega, piirates samal ajal ostjate ringi, kui ka aktsiisivahe tagastamist limiitide alusel, kaaludes seejuures diislikütuse erimärgistamise lõpetamist.

Istungil räägiti ka Eesti eesmärkidest ja kavandatud meetmetest põllumajandusest välisõhu saasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks töötati välja riiklik programm aastateks 2020–2030. Põllumajandussektoris tuleb meetmeid rakendada käitiste tasemel ning see vajab olulisi investeeringuid. Kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb leida võimalusi põllumajandussektori arengu ja kasvuhoonegaaside heite kasvu lahti sidumiseks. Sõnnikukäitluse parendamine, väetiste kasutamise tõhustamine, taastuvenergia osakaalu ja energiatõhususe suurendamine on ühed võimalused heite piiramiseks, kuid mitmete potentsiaalsete meetmete osas on veel vajalikud täiendavad uuringud.

Lisaks tutvustati taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava, mis koondab kokku valdkonnaülesed olulisemad kitsaskohad ning tegevused taimekaitsevahendite säästva kasutamise edendamiseks ja kasutamisega kaasnevate riskide vähendamiseks. Uuendatud tegevuskavas on rõhk asetatud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel.

Tutvustati ka toidutarneahela ametliku kontrolli määruse rakendamiseks koostatud seaduseelnõu põhipunkte, et sotsiaalpartneritel oleks võimalik juba enne eelnõude infosüsteemi saatmist nendega tutvuda. Eelnõuga tehtavad muudatused seadusandluses viivad järelevalvetasu arvestamise põhimõtted kooskõlla aasta lõpus jõustuva ametliku kontrolli määruse põhimõtetega.

Viimasena anti kohtumisel ülevaade Euroopa Komisjoni ettepanekust suurendada turu läbipaistvust toidutarneahelas, mis seisneb peamiselt täiendava turuinfo kogumises ja avaldamises. See on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika määruste muutmise (nn Omnibusi määruse) ja ebaausate kauplemistavade direktiivi vastuvõtmise kõrval kolmas tegevus, mis aitab tõsta põllumajandustootjate turujõudu.

28. mail toimunud PMAN istungi materjalid:

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.05.2019

Koolilapsed saavad võimaluse kokata peakoka kombel

Septembris ja oktoobris külastavad Eesti peakokad põhikoole, kus annavad kodundustunde, kokkavad koos lastega ning tutvustavad toiduvalmistamise põhitõdesid. Projekt toimub Maaeluministeeriumi ja Eesti Peakokkade Ühenduse (EPÜ) koostöös.

„Loodame, et suudame sellise vahva projekti abil kasvatada laste huvi toiduvalmistamise vastu ning muuta kodundustunnid elavamaks ja huvitavamaks,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik. „Lisaks on see hea võimalus näidata lastele, milline on toidu teekond põllult lauale, ja õpetada neid väärtustama oma kätega valmistatud toitu,“ lisas minister Järvik.

Eesti Peakokkade Ühenduse president Taigo Lepik lisab: „Tuntud multifilmis on lause „Kõik võivad kokata!“. Enam kui 100 EPÜ peakokka on võtnud oma südameasjaks õpetada noortele, et toidutegemine on tore ja huvitav tegevus. Eesti tooraine ja Eesti köök on heade traditsioonidega ning seda on vaja väärtustada. Selleks, et toidukultuur Eestis areneks, ongi vaja lapsi rohkem selle valmistamise juurde tuua. „Peakokad koolis“ projekt annab selleks väga hea võimaluse!“

Projekti raames valmib 20 retseptist koosnev abimaterjal, mis sisaldab ka õppevideoid. Projekti sihtgrupp on 6.–8. klassi õpilased.

Projektis osalemiseks palume registreeruda veebilehel http://chef.ee/uritused/kokad-koolis. Projektis osalemine on koolile tasuta, ent kohtade arv on piiratud.  Registreerimisel lähtutakse põhimõtetest, et kokad külastavad koole kõikjal Eestis ning järjekord moodustub sooviavalduste laekumise järjekorra alusel.  Registreerumisel palume valida ka eelistatud aeg koka külaskäiguks.

Lisainfo: kokadkoolis@chef.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.05.2019

Avatud toidutööstuste nädala avaüritusel võeti luubi alla noored tarbijad

Täna, 27. mail toimus Salvestis avatud toidutööstuste nädala avaüritus, kus toidutööstuste esindajad ja teadlased arutlesid selle üle, kuidas jõuda oma toodete ja sõnumitega noorte tarbijateni. Ühiselt jõuti järeldusele, et noored on väga teadlikud tarbijad, kelle tähelepanu püüdmiseks tuleb kasutada uudseid kommunikatsioonimeetodeid ning põhjalikku eeltööd teha.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ütles oma tervituskõnes: „Tunnustame kõiki toiduainetööstusi, kes oma uksed avavad ja oma tootmise köögipoolt näitavad. Sellega saame tarbijale näidata, millised toiduainetööstused Eestis tegutsevad, mida ja kuidas nad toodavad ning et Eesti toodetud toit on tehtud südamega, on ohutu ja kvaliteetne. Teadlikkuse suurendamisega saame kõnetada ka noori, kelle hulgas on Eesti toidu tarbimine täna kõige madalam.“

Üritust juhtis Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp, kelle sõnul hindavad tänased noored väga keskkonnasäästlikkust ning kohalik toit on alati värskem ja väiksema jalajäljega. „Lisaks tegutsevad kodumaised tööstused iga päev selle nimel, et vastata Eesti tarbijate nõudmistele, näiteks vähendades oma toodetes suhkru- ja soolasisaldust,“ märkis Potisepp.

Vestlusringis toodi välja, et noorte meediaruum on järjest rahvusvahelisem ning tavapäraste kommunikatsioonivahenditega ei pruugi nendeni enam jõuda. Toodete reklaamimiseks tuleb kasutada noorte enda eakaaslastest mõjuisikuid, kes samas ise ka brändi väärtuseid kannavad. Samuti jõuti järeldusele, et kuigi noored on hinnatundlikud tarbijad, siis pigem tarbivad nad vähem, kuid kvaliteetset toitu, ning neil on kindlad maitse-eelistused, mis on võrreldes 10−15 aasta tagusega oluliselt mitmekesisemaks muutunud. Lisaks märgiti ära, et paljud noored on väga teadlikud tarbijad. Väga oluline on pidev tootearendus, sest toodete eluiga on väga lühike.

Arutelus osalesid A Le Coqi turundusdirektor Katrin Vernik, Eesti Leivatööstuse juhataja Mai Linnas, Salvesti juhataja Triin Kõrgmaa, Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli lektor Annemari Polikarpus, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse (BioCC) tootmis- ja arendusjuht Liina Kuusning teadur Anette Nappa.

Avatud toidutööstuste nädal toimub 27. maist 1. juunini 2019. Kokku avavad oma uksed 28 toidutööstust üle Eesti. Kuigi mitmetes tööstustes on vabad kohad ekskursioonidele juba täitunud, siis paljud ettevõtted väljastpoolt Tallinna ootavad endiselt külalisi. Vabu kohti leidub näiteks Pajumäe Talus, Tamme Aiandustalus,  Jaanihansos, Luke Farmimeieris, Eesti Leivatööstuses, Esko Talus, Hiiumaa Köök ja Pagaris ning Põltsamaa Felixis. Ekskursioonidele saab broneerida Eesti toidu kodulehel www.eestitoit.ee.

Nädalat korraldavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuste Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Fotod (Maaeluministeerium)

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2019

Maaelu Edendamise Sihtasutuse uus strateegia seab eesmärgiks tuua inimesed maale tagasi

Täna, 24. mail toimus Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu uue koosseisu esimene nõupidamine, kus arutati uue tegevusstrateegia väljatöötamist ning MES-i kaudu korraldatud põllumajandusliku nõustamissüsteemi edasiarendamist.

„Uue strateegia põhieesmärk on maapiirkondade elujõu tugevdamine ning liiga suureks paisunud regionaalsete lõhede ületamine. Selleks on vaja inimesed, eelkõige noored pered maale tagasi tuua, sealhulgas luua selge mehhanism välismaalt tagasirände soodustamiseks. Rakendatavad meetmed peavad olema paindlikud ning ergutama inimeste enda initsiatiivi maal hakkama saamiseks,“ lausus maaeluminister Mart Järvik.

„Maapiirkondades elamiseks peab seal olema piisavalt töökohti, toetav taristu, kättesaadavad teenused ja tugevad kogukonnad, senisest enam on vajalik soodustada kohalike ressursside kasutuselevõttu, sealhulgas biomajanduse ja ringmajanduse arendamise kaudu,“ ütles maaeluminister.

„Samuti tuleb üle vaadata MES-i kaudu korraldatud põllumajanduse nõustamissüsteem, et sektori vajadustele paremini vastata ning parandada nõustamissüsteemi kättesaadavust ja kvaliteeti, pidades silmas ühise põllumajanduspoliitika järgmist perioodi,“ märkis minister.

Maaelu Edendamise Sihtasutus on tänaseks tegutsenud juba üle 25 aasta ning andnud selle aja jooksul olulise panuse Eesti maapiirkondade ettevõtluse toetamisse ja elavdamisse, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet.

Nõukokku kuuluvad Mait Talu, Andres Oopkaup, Mart Undrest, Rait Verrev, Raivo Musting, Janika Usin ja nõukogu aseesimees Illar Lemetti.

PRESSITEADE
24.05.2019

Kõige rohkem taotleti PRIAlt toetust Tartu- ja Lääne-Virumaa mesilasperedele

2019. aastal esitas PRIA põllumajandusloomade registrile oma andmed 1911 mesinikku. TARU toetust sai sel aastal taotleda esmakordselt ning seda võimalust kasutasid 1385 mesinikku üle Eesti. Keskmiselt on ühel mesinikul, kes toetust taotlesid 21 mesilasperet. Suurimad Eesti mesilad on 100-200 taruga.

Alates 2019. jaanuarist on registrit teavitanud mesilaste pidamisest 331 uut mesinikku, kellel on 458 mesilat 3400 mesilasperega.

PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin avaldas heameelt selle üle, et üha enam mesinikke on oma mesilad registrisse kandnud. „Mesilate asukohtade teavitamine on vajalik selleks, et põlluharijad saaksid vältida mesilate lähistel asuvate põldude pritsimist mesilaste korje ajal. Täpne mesila asukoht ning mesiniku sidevahendite andmed registris, kui mesinik on andnud nõusoleku nende avaldamiseks, annab võimaluse mesinikul kaitsta mesilasperesid taimekaitsevahendite kasutamisest tekitatud võimalike kahjustuste eest. Andmed võimaldavad Veterinaar- ja Toiduametil korraldada mesilaste haiguste ennetamist ja seiret.“

TARU toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2019. aastal on eelarve suuruseks 600 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2019.

Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas PRIA põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai seisuga 2019. Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini.

Vaata kaardilt, kui paljudele mesilasperedele taotleti TARU toetust maakondade lõikes:

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
24.05.2019

Kalandus ja vesiviljelus ootavad innovaatilisi ettevõtjaid

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele kooskõlastamiseks kalapüügi ja vesiviljeluse innovatsiooniosaku toetuse määrused.

Kalapüügi innovatsiooniosaku toetuse ja vesiviljeluse innovatsiooniosaku toetuse peamised eesmärgid on suurendada innovatsiooni abil sektori konkurentsivõimet ja majandustulemuste kasvu.

„Lisaks on toetuste eesmärk edendada tööhõivet keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva kalanduse ja vesiviljeluse toetamise kaudu,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

Toetuse abil saavad kalandus- ja vesiviljelussektori mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad koostöös teadus- ja arendusasustustega töötada välja innovaatilisi lahendusi arengutakistuste ületamiseks.

Toetusskeem on välja töötatud koostöös sektoriga ning mõlema toetuse maksimaalne suurus on 50 000 eurot taotluse kohta.

Omafinantseeringu minimaalne määr on 20% abikõlblike kulude maksumusest, kui toetuse saaja on kalandussektori ettevõtja, kes tegeleb väikesemahulise rannapüügiga. Muudel juhtudel on omafinantseeringu minimaalne määr 50%.

Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu ja toetusmeetme esimene taotlusvoor on plaanis avada sel sügisel. Taotlusvooru toimumise täpsem ajakava avaldatakse PRIA kodulehel.

Käesoleva aasta sügisel toimuva taotlusvooru eelarveks  on kavandatud kalapüügi toetuse jaoks 1 000 000 eurot ja vesiviljeluse jaoks 200 000 eurot. Toetust rahastatakse 75% ulatuses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning 25% ulatuses Eesti Vabariigi riigieelarvest.

PRESSITEADE
23.05.2019

Pindalatoetuse taotluse esitas PRIAle õigeaegselt ligi 14 000 klienti, mis on sama palju kui möödunud aastal samal ajal. Toetusi saab taotleda hilinemisega veel 17. juunini, aga siis vähendatakse toetusi 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska sõnul tegid PRIA kliendid infotelefonile pindalatoetuse taotlemise perioodil umbes 2500 kõnet. „Peamiselt sooviti juhendamist ja nõu küsida seoses taotluse täitmisega ja põldude joonistamisega. Võrreldes varasemate aastatega on taotlemissüsteem muutunud kasutajale mugavamaks ja meil on hea meel, et suurim taotlusvoor kulgeb juba mitmendat aastat suuremate viperusteta ning e-PRIA iseteeninduskeskkond on muutunud klientidele omaseks.“

PRIA tänab suurepärase koostöö eest ka Maaelu Edendamise SA nõuandeteenistust, kes pakub taotlejatele 2. maist 17. juunini kuni 2 tundi tasuta e-PRIA kasutamise juhendamist. Täpsem info: www.pikk.ee.

PRIA julgustab kõiki kliente, kes seda veel teinud pole kindlasti enne  17. juunit toetustaotlusi esitama. Taotlemine toimub ainult elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel.
Kui kliendid vajavad abi taotluse esitamisel, on PRIA maakondlikud teenindusbürood avatud E-N kl 9.00-16.00 ja meie töötajad aitavad kõiki kliente. PRIA maakondlike teenindusbüroode asukohad on leitavad PRIA kodulehelt.
Teavet toetustest ja juhiseid e-PRIA kasutamiseks saab otsetoetuste infotelefonil 7377 679.