Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.05.2019

Merendus- ja kalandusfondist on ellu viidud ligi 400 projekti

Kalanduse valdkonna arendamiseks on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuste abil ellu viidud ligi 400 projekti, selgus täna Maaeluministeeriumis toimunud EMKFi seirekomisjoni istungil.

„Fondist on toetusi määratud 67,7 miljoni euro ulatuses, millest välja on makstud 35,6 miljonit ehk 27% fondi mahust. 2018. aasta lõpu seisuga on lõpuni viidud 394 projekti,“ võttis seirearuannet kokku Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann.

„Kui võrrelda Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega, siis on Eesti nii võetud kohustuste kui ka väljamakstud toetussummade alusel koostatud edetabelis 28 riigi hulgas 8. kohal,“ lisas Tiidemann.

„Endiselt on taotlejate hulgas edukaimad meetmed kalanduspiirkondade arengu toetus ja püügivahendite toetus, mille abil saab soetada selektiivsemaid püügivahendeid,“ ütles asekantsler. „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise“ ehk projektitoetuse raames saab toetust taotleda viiel erineval suunal: kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine, majandustegevuse mitmekesistamine, kalasadamate uuendamine, koelmualade loomine või taastamine ning sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi edendamine.

Fondi rakendamisel on prioriteetne kalavarude olukorra parandamine nii rannikumeres kui ka sisevetes läbi koelmualade ja elupaikade taastamise ning kunstkoelmute paigaldamise. Selleks rakendatakse meedet „Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus“.

Samuti on praegusel perioodil oluline kalandussektori konkurentsivõime suurendamine ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste koostöö edendamise kaudu, mida toetatakse läbi kahe meetme – kalapüügi- ja vesiviljeluse innovatsioonitoetus.

Lisaks 2018. aasta seirearuande tutvustamisele anti seirekomisjoni istungil komisjoni liikmetele ülevaade ka EMKFi rakendamise hetkeseisust, teavitustegevusest ning tutvustati fondi raames 2019. aastaks planeeritud hindamistegevusi.

EMKF seirekomisjoni kuuluvad nii erinevate riigiasutuste, teadlaste kui ka kalandussektori esindajad. Komisjoni peamine ülesanne on hinnata programmi elluviimist ja edusamme ning vajadusel esitada ettepanekuid tulemuslikkuse parandamiseks.

EMKF 2014–2020 rakenduskava on fond, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKFi vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.05.2019 

Tule vaata, kuidas valmib Eesti toit

27. maist 1. juunini on võimalik külastada üle Eesti asuvaid toidutööstuseid, et näha oma silmaga, kuidas Eesti toit valmib. Nüüd on Eesti toidu veebilehel avatud ka broneerimissüsteem, mille kaudu saab külastustele registreeruda.

„Eestis toodetud toit on kvaliteetne ja ohutu ning tänu avatud toidutööstuste nädalale on kõigil võimalik selles veenduda.  Soovitan pereliikmed või sõbrad kokku koguda ning avastama minna, milliseid uuenduslikke tehnoloogiaid meie toidutööstustes kasutatakse ja kui palju erinevaid ning huvitavaid tooteid seal valmistatakse,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

„See on eriline hetk, kui tööstused lubavad piiluda oma tagatubadesse, kuhu reeglina inimesi tänavalt ei lasta. Kes tahab teada, kuidas valmib konkursil „Eesti parim toiduaine 25“ Grand Prix’ eriauhinna võitnud Leiburi Rukkipala või selle aasta peavõidu saavutanud Mamma kõrvitsa-kohupiimapannkoogid, siis nüüd on selleks võimalus,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

„Kvaliteetse toidu teekond algab hoolikalt valitud toorainest – olgu selleks siis värske ja antibiootikumivaba toorpiim, kvaliteetse kohaliku söödaga toidetud loomade liha või lähedal asuval põllul kasvav vili. Toidutootjad kannavad hoolt ka selle eest, et tooraine päritolu oleks võimalikult hästi tuvastatav,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

Toidutööstuste külastustele tuleb ette registreeruda veebilehel www.eestitoit.ee. Huvilistele avavad oma uksed 28 toidutööstust üle Eesti: Tartu Mill, Santa Maria, Lõuna Pagarid, Jaanihanso, Leibur, Rakvere Lihatööstus, Hiiumaa Pagar ja Köök,  Luke Farmimeierei,  Liviko, Saku Õlletehas, Esko Talu,  Balbiino,  Tamme Aiandustalu, Eesti Leivatööstus, Olivia, Saaremaa Piimatööstus, Põltsamaa Felix, Chocolala, Moe Peenviinavabrik, A Le Coq, Pajumäe Talu, Tallegg, Kalev, Mamma,  Salvest, Uvic, Tere, Saue Production.

2018. aastal külastas avatud toidutööstusi pea 900 inimest ning oma uksed avas 28 tööstust. Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest. Toiduainetööstuse ettevõtted tootsid 2018. aastal kokku ligi 1,6 miljardi euro eest toodangut, millest kolmandik eksporditi.

Neljandat korda toimuvat avatud toiduainetööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koos Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga. Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.05.2019

Maaeluminister külastas Hiina messil osalenud Eesti ettevõtteid

16. mail külastas Maaeluministeeriumi delegatsioon Eesti ettevõtteid Hiina suurimal toiduinnovatsiooni messil SIAL China.

„Tunnustan kõiki ettevõtteid, kes on selle pika teekonna ette võtnud, et Eestit ja meie tooteid hiinlastele tutvustada,“ ütles kõiki Eesti stende külastanud maaeluminister Mart Järvik. Kohtumiste käigus vahetati Hiina turuga seotud kogemusi ning mõtteid, kuidas riik saaks ettevõtteid nende välisturgudele laienemisel toetada.

„Messil osalemine pakub võimalust avardada turustusvõimalusi ja suurendada rahvusvahelist koostööd,“ kommenteeris maaeluminister Mart Järvik. „Uued trendid Hiinas tekitavad vajaduse uute toodete ja teenuste järele, mis annab Eesti ettevõtjatele võimaluse Hiina turule sisenemiseks.“

Revali tegevjuht Rein Viilu: „Eesti ettevõtjatele on EASi ja maaeluministri toetus ja messil kohalolek oluline. Hiinas on personaalne suhtlemine eritasanditel olulisem kui paljudes teistes riikides. See aitab ärisidemeid Hiinas tugevdada ning annab perspektiivis eelise ekspordi suurendamiseks.“

Xenja Joost, Haage vesi müügidirektor: „Aasia jaoks on oluline usaldusväärsus ja riigi toetus ning kõige kõrgemal tasandil Eesti kaasatus ja esindatus. Aasias edukas olemisele on primaarne emotsionaalse sidususe loomine ja sellised messid on selleks parim võimalus. Teisalt on oluline nn riigipoolne pikk vaade ja jätkusuutlikkus ettevõtjate toetamisel. Just siin on koht, kus võivad alguse saada uued ja pikaajalised ekspordisuhted.“

Maaeluminister avaldas heameelt, et Eesti toidu- ja joogisektori ettevõtete huvi Hiina messide vastu on kasvanud ja et juba kolmandat korda osaletakse messil ühisstendiga. Tänavu osaleb 9 ettevõtet, 2018. aastal osales 8 ettevõtet ja 2017. aastal osales 6 ettevõtet.  Ettevõtete huvi Hiina turu ja messide vastu näitab ka aasta teises pooles CIIE messist juba teistkordne osavõtt.

Eesti ühisstendi messil SIAL China korraldab EAS, stendil  osalevad AS Balsnack International Holding, EBM Grupp AS, Revala OÜ, AS A. Le Coq, Saku Õlletehase AS, Heimtal Spirits OÜ, Distillirium OÜ, Haage Joogid OÜ, Tanker Brewery OÜ.

15. mail toimus Shanghais ka maaeluminister Mart Järviku ja EASi vastuvõtt, kus võõrustati Hiina messi SIAL ühisstendil osalevaid ettevõtteid ja nende koostööpartnereid. 17. mail osaleb minister Hiina ja KIE riikide põllumajandus- ja kaubanduskoostöö foorumil ja kohtub Hiina põllumajandusminister Han Changfuga.

Fotod: Kristiina Lillestik, Maaeluministeerium

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
16.05.2019 

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib suvel laatasid ja muid avalikke üritusi

Veterinaar- ja Toiduameti käesoleva aasta üheks prioriteetseks tegevuseks on avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede äärsete kauplejate järelevalve. See tähendab seda, et ametnikud kontrollivad erinevaid müügikohti, et veenduda toidu müügi nõuetekohasuses.

VTA toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg toob välja, et kontrollide käigus pööratakse tähelepanu toidu jälgitavusele ning säilitamistingimustele. „Toidu jälgitavus tähendab seda, et müüja peab tõendama, kuskohast või kellelt pärineb toit, mida müüakse või mida kasutatakse toidu valmistamiseks. Teatud toitu peab säilitama ohutuse tagamiseks kindlal temperatuuril, näiteks teatud toidud vajavad säilitamist jahedas külmiku temperatuuril,“ selgitas Ramjalg.

Kontrollide eesmärk seisneb selles, et laatadel pakutav toit oleks kõigiti nõuetekohane, sealhulgas ka ohutu. Suvisel perioodil, mil ilmad on soojad ja päikesepaistelised, võib toit kiirelt rikneda. Seetõttu on temperatuurinõude järgimine eriti oluline.

Ramjalg toob välja üheksa nippi, kuidas avalikul üritusel toitu müües või valmistades tagada toiduohutus:

·                  müüja ei tohi põdeda haigusi, mis võivad toidu kaudu üle kanduda;
·                  peavad olema loodud tingimused isikliku hügieeni (nt käte puhtuse) tagamiseks ning müügileti ja töövahendite pesemiseks-puhastamiseks;
·                  kõik pinnad, millega toit kokku puutub, peavad olema puhtad ja heas seisukorras;
·                  kui laadakorraldaja ei paku kasutamiseks joogivee nõuetele vastavat vett, siis on vaja see ise laadale kaasa võtta;
·                  toit, mis vajab pikemaajaliseks säilimiseks külmkapi temperatuuri, tuleb sellisel temperatuuril hoida kogu müügiaja jooksul;
·                  toitu tuleb küpsetada põhjalikult;
·                  valmistoit ja toidu valmistamiseks kasutatavad koostisosad tuleb hoida eraldi;
·                  prügi jaoks tuleb varuda vajalik varustus (kogumisnõud);
·                  müügil oleva toidu kohata peab olema teave selle päritolu kohata.

Info ühistegevuse pikaajalise programmi ürituste kohta 2019.a. mais.

—————

24.05.2019 toimub infopäev: „Toorme hinna kujunemine ühistu liikmele“ (Tartu).

27.05.-28.05.2019 toimub koolitus: „Koostöö arendamise meetodid“ (Tartu).

—————

24.05.2019 toimub infopäev: „Toorme hinna kujunemine ühistu liikmele“.

Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.

Ootame osalema ühistute liikmeid.

24.05.2019 infopäeva ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 11:30 Toorme hinna kujunemine TÜ EPIKO näitel – Üllas Hunt
11:30 – 12:00 Kohvipaus
12:00 – 13:30 Toorme hinna kujunemine Põllumeeste ühistu KEVILI näitel – Meelis Annus
13:30 – 13:45 Tagasiside

Lektoriteks on TÜ EPIKO juht Üllas Hunt ja Põllumeeste ühistu KEVILI juht Meelis Annus.

—————

27.05.-28.05.2019 toimub koolitus: „Koostöö arendamise meetodid“.

Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu liikmeid.

27.05.2019 koolituse ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 12:15 Sissejuhatus. Koostöö olemus.
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 15:30 Inimesed ja koostöö. Suhtlemistehnikad koostöös.

28.05.2019 koolituse ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 12:15 Päeva sissejuhatus. Tagasiside koostöö arendamisel. Motiveerivad faktorid. Usalduskultuur.
12:15 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 15:30 Vastupanu. Konfliktid ja koostöö. Kokkuvõtted ja lõpetamine.
15:30 – 15:45 Tagasiside

Lektoriks on Kera OÜ koolitaja Kristel Jalak.

Koolituskava:

https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10122&id_ay_toimumine=13344&systeemi_seaded=3,1,12,1

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (vastavalt kuni 21.05.2019; 22.05.2019), sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

„Teabematerjal alustavale ühistule“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Toodete eksport ja turustamine“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Käsiraamat: „Ühistu loomise käsiraamat“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/kasiraamatud/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Maaeluministeerium

Kalanduse teabekeskus

PRESSITEADE

15.05.2018

 

Läänemere kalandusfoorum keskendub rannakalandusele

Täna, 15. mail toimub Tallinnas Läänemere III kalandusfoorum, mille keskmes on rannakalanduse arengud ja väljakutsed.

„Eesti riik ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 2014–2020 on suurelt panustanud kohalike rannapiirkondade arengusse. Foorumil arutatakse, kui palju on sellest tulu tõusnud ning milline on rannakalanduse hetkeolukord ja tulevik. Samuti saab kuulda, milliste väljakutsetega seisavad silmitsi teiste läänemereäärsete riikide rannakalurid,“ ütles kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.

„Puutudes igapäevaselt kokku Eesti rannakalandusega ja teades ka olukorda teistes Euroopa riikides, on rõõm tõdeda, et meil on veel kala, mida rannarahvas püüda saab ja kuuldused kodumaise rannakalanduse hääbumisest on ennatlikud,“ lisas Armulik.

„Rannakalandust kui majandusharu on oluline elus hoida ja kaluri elukutset kõrgelt hinnata, kuna see loob töökohti maapiirkondadesse ja toob kala nii kohalike kogukondade kui ka meie kõigi toidulauale,“ ütles Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.

Foorumil osalevad Maaeluministeeriumi, Euroopa kalanduspiirkondade võrgustiku (FARNET), Rootsi maaeluvõrgustiku (Swedish Rural Network), Taani Djurslandi kalanduspiirkonna (FLAG and LAG of Djursland) ja Läänemaa Rannakalanduse Seltsi esindajad.

Foorumit korraldatakse Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (TÜ EMI) Kalanduse teabekeskuse, Eesti kalanduspiirkondade, Eesti Kalurite Liidu ja Eesti Kalaliidu koostöös. Foorumit rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

TÜ EMI Kalanduse teabekeskus on Pärnus tegutsev kalanduse info-, koolitus- ja nõuandekeskus, mille tegevus toimub EMKF 2014–2020 rakenduskava raames.

Konverents toimub 15. mail kell 10.30–17.00Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia (Liivalaia 33) Alfa 2 saalis. Ajakirjanikud on oodatud.

Foorumi programmi leiab: http://www.kalateave.ee/et/component/events/?view=event&event_id=1270.

 

Lisainfo:

Toomas Armulik

Kalanduse teabekeskuse juhataja

503 9276

toomas.armulik@ut.ee

www.kalateave.ee

PRESSITEADE
14.05.2019

Pindalatoetusi on taotlenud juba üle 4300 kliendi, toetusi saab taotleda veel nädal aega.

21. maini saab PRIAst taotleda otsetoetusi, üleminekutoetusi ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiseid toetusi. Olulise muutusena ei pea enam hekseldatud rohtu toetusõiguslikul maal kokku koguma.

Toetusi on kokku ligi paarkümmend ja nende maksmiseks on eelarves 196,6 miljonit eurot. Hilinenult on võimalik taotlusi esitada 17. juunini, aga sel juhul vähendatakse toetusi 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Kohe on jõustumas ka otsetoetuste määruse muudatus, mille järgi ei pea hekseldatud rohtu kokku koguma. Muudatuse järgi on ka edaspidi toetusõiguslikud rohumaad, mida tahetakse hekseldada ja hekseldatud rohi maha jäta.

PRIA menetlusbüroo juhtivspetsialisti Jana Nurmetu sõnul on see oluline muudatus, kuna võimaldab taotleda otsetoetusi rohumaadele, mida ehk hekseldatud rohu kokku kogumise nõude tõttu ei plaanitud enam hooldada ja oleks põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud.

Kust saab taotleja abi?

PRIA julgustab kõiki kliente kindlasti toetustaotlusi esitama. Taotlemine toimub ainult elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel. Kui kliendid vajavad abi taotluse esitamisel, on PRIA maakondlikud teenindusbürood avatud E-N kl 9.00-16.00 ja meie töötajad aitavad kõiki kliente. PRIA maakondlike teenindusbüroode asukohad on leitavad PRIA kodulehelt.

Soovitame lugeda PRIA kodulehelt leitavaid juhendeid „Abiks taotlejale“ või küsida infomaterjale maakondlikest teenindusbüroodest. Büroodes on ka trükised „Nõuetele vastavus 2019“ ja „Põhitõed pindalatoetuste taotlemisel 2019“. Teavet toetustest ja juhiseid e-PRIA kasutamiseks saab otsetoetuste infotelefonil 7377 679.

Maaelu Edendamise SA nõuandeteenistus pakub taotlejatele 2. maist 17. juunini kuni 2 tundi tasuta e-PRIA kasutamise juhendamist MES konsulentidelt. Konsulendid juhendavad kliente erinevate e-PRIA teenuste osas. Täpsem info: www.pikk.ee.

Soovitame mitte jätta taotlemist viimasele hetkele.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2019

Maaeluminister algatas Maaelu Edendamise Sihtasutuse uue strateegia koostamise

Maaeluminister Mart Järvik on teinud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogule ülesandeks koostada sihtasutusele uus tegevusstrateegia, arvestades valitsusliidus kokkulepitud maaelu ja põllumajanduse arendamise eesmärke.

Lõplik MES-i nõukogu uute liikmete nimekiri selgub lähiajal. Minister kutsub nõukogu liikmed ja põllumajandussektori esindajad tegevusstrateegia aruteluks kokku 24. mail.

„MES-i nõukogu ülesanne on koostada uus MES-i strateegia. Välja tuleb töötada tõhusad meetmed, millega soodustada põllumajanduse arengut ja uuenduslikkust, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, põllumajandustoodangu väärindamist ning välisturgudele jõudmist. Samuti tuleb tagatiste abil arendada ühistegevuseks vajaliku krediidi kättesaadavust ning parandada era- ja avaliku sektori koostööd,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Samuti tuleb üle vaadata MES-i kaudu korraldatud põllumajanduse nõustamissüsteem, et sektori vajadustele paremini vastata ning parandada nõustamissüsteemi kättesaadavust ja kvaliteeti, pidades silmas ühise põllumajanduspoliitika järgmist perioodi. Loodan, et uus nõukogu kaasab nende eesmärkide täitmiseks ka maaelu- ja põllumajandussektori esindajaid ning teisi asjatundjaid,“ lisas minister Järvik.

1993. aastal asutatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
14.05.2019

Ministrite kohtumise keskmes on põllumajanduspoliitika aruandluse lihtsustamine

Maaeluminister Mart Järvik osaleb täna, 14. mail Brüsselis toimuval EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, mille põhiteemad on ühise põllumajanduspoliitika tulevik, kliimastrateegia ja kaubandusküsimused.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul on teemaks uue perioodi EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendusmudeli väljakutsed. „ÜPP aruandlus peab olema võimalikult paindlik ja vähese halduskoormusega,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Lisaks on päevakorras pikaajalise kliimastrateegia põllumajandusaspektide arutelu. „Kliimaneutraalsuseni jõudmiseks on oluline senisest enam arendada biomajanduse valdkonda, leida tõhusaid lahendusi põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ning süsiniku sidumisel biomassis ja muldades. Põllumajandus on kliimaprobleemide leevendamisel osa lahendusest, “ lisas Järvik.„Samas on vähese süsinikuheitega majandusele üleminekul oluline hinnata kliimapoliitika meetmete majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid ning leida lahendused negatiivsete mõjude leevendamiseks, säilitades EL-i majanduse konkurentsivõime. Lisaks peab ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks olema ÜPP-le tagatud piisav eelarve.“

Komisjon teeb ülevaate kaubandusega seotud põllumajandusküsimustest, sh vabakaubandusläbirääkimistest kolmandate riikidega. 2019. a jaanuaris avaldatud komisjoni andmed EL põllumajanduskaubanduse kohta näitavad väga head aasta algust põllumajandustoodete kaubanduses, kus ekspordiväärtus on tõusnud juba neljandat aastat järjest ning jõudnud rekordtasemele 11,2 miljardit eurot.

Lisaks räägitakse kohtumisel uutest aretustehnikatest ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist.

Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonnajuhataja asetäitja Madis Pärtel.

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

14.05.2019

 14. – 16. mail toimub rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsiini külvamine Põlva- ja Võrumaal 

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ja mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus pole ohtlik.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ega veekogude kohal. Välditakse ka vaktsiini külvamist karjamaadele, kus vaktsineerimise ajal viibivad koduloomad. Lennuk lendab madalalt, et tagada vaktsineeritava ala piisav nähtavus.

Vaktsiinsöötasid külvatakse nn puhvertsoonis aladel, mis vahetult külgnevad Vene Föderatsiooniga. Puhvertsooni laius on 50 km Venemaa maismaapiirist ning 30 km Narva jõest.

Kui leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Kui esineb oht, et laps või koduloom võib leida vaktsiinipala, tuleb see kummikindaid kandes ümber paigutada. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta leiabsiit.