Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.05.2019

Uuendatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava keskendub riskide vähendamisele

10. mail kinnitas Maaeluministeerium uuendatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019‒2023, mille põhieesmärk on taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate tervise- ja keskkonnariskide vähendamine.

Tegevuskavas on rõhk pandud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. „See tähendab eelkõige ennetustööd ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,“ rääkis toiduohutuse ja teaduse asekantsler Toomas Kevvai.

Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Lisaks professionaalsetele kasutajatele on senisest enam plaanis teavitada ka neid, kes kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Nii nähakse ette teavitusmaterjalide koostamine kemikaalivabade tõrjemeetodite kohta, mis oleksid ohutud, praktilised ja tõhusad koduaias kasutamiseks, aga ka samme selles suunas, et koduaias kasutatavad tooted oleksid võimalikult lihtsalt ja riskivabalt doseeritavad ning kasutatavad.

Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

Taust

• Uuendatud tegevuskava koostati lähtuvalt taimekaitseseadusest ning mitmete osapoolte, sh sektori esindusorganisatsioonide ja teadusasutuste koostööna. Tegevuskavas on kirjas taimekaitsevahenditega hoolivalt ümberkäimiseks vajalikud tegevused.
• Tegevuskava aitab seniseid õiguslikult reguleeritud tegevusi paremini rakendada ning edasi arendada. Hetkeolukorra kirjeldustes väljatoodud kitsaskohtade, uuringute kokkuvõtete ja eelmise perioodi tegevuskava tulemuste analüüsi põhjal jätkatakse vajadusel eelnevate tegevustega ning plaanitakse uusi tegevusi.
• Eesti esimene taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava koondas kokku valdkonnaülesed olulisemad kitsaskohad ning tegevused taimekaitsevahendite säästva kasutamise edendamiseks ja riskide vähendamiseks.  Eelmise perioodi tegevuskava aruanne on kättesaadav siin.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.05.2019

Maaeluministeeriumis on ette valmistamisel määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ muudatus, mille tulemusel ei pea hekseldatud niidet kokku koguma.

Muudatuse järgi on ka edaspidi toetusõiguslikud rohumaad, mida hooldatakse niite hekseldamise abil. Samuti ei rakendu sellest aastast heksli kokku kogumise kohustus.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on põllumajandustootjate jaoks oluline toetustingimuste stabiilne rakendamine. „Jätkuma peab 2017. ja 2018. aastal kehtinud võimalus jätta hekseldatud rohi kokku kogumata. Ehkki rohumaade kasutamine loomasööda varumiseks on väga oluline, ei peaks põllumajandustootjad kokku koguma söödaväärtuseta niidet. Rohu hekseldamine just seda võimalust pakubki. Kutsun kõiki põllumajandustootjaid, kes oma maad on siiani hooldanud ja plaanivad seda edasi teha, PRIA-le pindalatoetuse taotlust esitama,“ ütles minister Järvik.

Taotlusi on võimalik esitada kuni 21. maini elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu. Kui taotlusi ei ole selleks ajaks võimalik esitada, siis hilinenud taotlusi võetakse vastu kuni 17. juunini. Täpsemad juhised toetuste taotlemiseks leiab PRIA kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.05.2019 

Esmakordselt seati tööstuslike transrasvhapete sisaldusele piirnorm

Euroopa Komisjon võttis vastu tööstuslikke transrasvhappeid reguleeriva määruse, millega esmakordselt kehtestatakse tööstuslikele transrasvhapetele piirnorm.Tarbija muretsema ei pea, tööstustele antakse ligi kaheaastane üleminekuaeg transrasvhapete sisalduse vähendamiseks.

„Transrasvhapete tarbimine suures koguses pikema aja vältel avaldab tervisele negatiivset mõju, eriti suureneb just südameveresoonkonna haigustesse haigestumise risk, mistõttu on oluline nende sisaldust toidus reguleerida,“ ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

Minjajev jätkas: „Haigestumiste vältimiseks on nii Euroopa toiduohutusamet kui ka Eesti toitumissoovitused soovitanud hoida toiduga saadavad transrasvhapete kogused nii väiksena kui võimalik, säilitades sealjuures mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist. Ka maailma terviseorganisatsioon on välja töötanud juhendi, kus erinevate tegevustega soovitatakse tööstuslikult tekkinud transrasvhapped toidust eemaldada.“

Määrusega 2019/649:

• sätestatakse tööstuslike transrasvhapete piirnormiks 2 g/100 g rasva kohta lõpptootes;
• lubatakse lõpptoote tootjatel toidurasvu vahendavatelt ettevõtetelt küsida teavet transrasvhapete sisalduse kohta rasvas;
• antakse tööstusele kuni 1. aprillini 2021. a üleminekuaeg, mille jooksul saavad nad üle vaadata retseptid ja uuendada varud.

Transrasvhappeid leidub looduslikult vähesel määral mõnedes toitudes (nt punases lihas ja piimatoodetes), samuti võivad need tekkida rasvade tööstuslikul tootmisel. Tööstuslikult tekivad need eelkõige taimsete rasvade ja õlide osalise hüdrogeenimise käigus. 20. sajandi alguses kasutusele võetud tööstusliku hüdrogeenimise protsess on suurendanud rasvade tootmist ja kasutamist kogu maailmas.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.05.2019

Mahetootmisega jätkamise andmete esitamise tähtaeg on 17. juuni

Mahepõllumajandusliku tootmisega jätkamiseks tuleb Põllumajandusametile esitada taotlus hiljemalt 17. juuniks.

Kõik ettevõttes kasutusel olevad põllud tuleb esitada Põllumajandusametile hiljemalt 17. juuniks. Pärast 17. juunit kasutusele võetud maad jäävad sel aastal mittemahepõllumajanduslikuks.

Põllumajandusametile ei pea esitama põldude andmeid, kui need esitatakse samal aastal PRIA-le mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks. Sel juhul tuleb taotlusel teha märge lause  „Kliendi põllud tuleb võtta PRIA taotluselt“ juurde. Ettevõtjad, kes PRIA-st toetust ei taotle, peavad taotlusega esitama Põllumajandusametile kõik põldude andmed.

Taotluse saab esitada:

• Maaeluministeeriumi kliendiportaalis aadressil https://portaal.agri.ee;
• digitaalselt allkirjastatult vastava maakonna peaspetsialisti e-postile;
• paberkandjal maakonna esindusse.

Mahepõllumajanduse toetuse taotlusi saab vanas e-PRIAs esitada 2 maist 21. maini ja pärast seda hilinenult veel 17. juunini, kui sellisel juhul vähendatakse toetusi 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
08.05.2019

Põlumajandusamet: Taimekaitsetöödel peavad kõik kasutajad järgima ohutusnõudeid

Taimekaitse kõrghooaeg on alanud ja Põllumajandusamet tuletab meelde, et ohutusnõudeid peavad järgima kõik taimekaitsevahendite kasutajad: nii põllumehed kui ka hobiaednikud, maanteede ja raudteede hooldajad, karuputke tõrjujad, haljastajad ning teised mittepõllumajanduslikel aladel taimekaitsevahendite kasutajad.

Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi infolehele, kus on täpsustatud kasutustingimusi. Näiteks glüfosaati sisaldavatele preparaatidele on kehtestatud kasutamiskeeld koolialadel, laste mänguväljakutel ja tervishoiuasutuste vahetus läheduses ning saagi koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks.

Taimekaitsetööde tegemise ajal on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendeid.

Majandus- ja kutsetegevuses  tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja omab taimekaitsetunnistust. Professionaalne kasutaja järgib head taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli.

Ootamatuste vältimiseks kontrollige enne töödega alustamist oma taimekaitsetunnistuse kehtivust siin.

Koduaias ja oma tarbeks kasvatatavatel kultuuridel võib kasutada vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid kõikide õitsvate taimede, sealhulgas ka umbrohtude pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge. Sellisel juhul võib taimekaitsevahendit kasutada varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ega teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00–05.00).

Pritsimistöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 25°C ja tuule kiirus suurem kui 4 m/s. Arvestada tuleb tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine.

Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, on oluline kinni pidada kõigist veekaitsevööndi ning teistest kasutuspiirangutest.

Eestis turule lubatud taimekaitsevahenditele seatud kasutuspiirangutega saab tutvuda siin.

Taimekaitsevahendite register

Taimekaitsetunnistuse kehtivuse päring

Lähem info:
Riina Pärtel
peaspetsialist
Põllumajandusamet
Tel  671 2615
riina.partel@pma.agri.ee

Lugupeetud tootjad!

Eestimaa Talupidajate Keskliidult saavad Ehtsa Talutoidu kaubamärgi kandjad tellida tasuta triipkoode oma toodetele, mis ootavad kauplustesse pääsemist.

Triipkoodide tellimiseks palun täita ära ankeet: https://forms.gle/3W5AnUMqo1diYRAbA

Valmis koodid saadame Teile meilile.

 

Küsimuste korral helistage tel: +372 5656 8558 või e-mail:andra@taluliit.ee

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
06.05.2019

Põllumajandusamet pöörab suurendatud tähelepanu rapsipõldudele

Taimede õitsemise ja taimekaitse kõrghooajal kontrollib Põllumajandusamet teravdatud tähelepanuga taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses. Eksimused rapsipõldude taimekaitsetöödel on suur oht kõikidele tolmeldajatele. Rapsi kasvuaegne kontroll hõlmab ka proovivõtmisi taimikust.

Kontrollide käigus on tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige nende vale kasutamine. Peamiseks mesilaste surmade põhjuseks läbi aastate on olnud dimetoaati sisaldav taimekaitsevahend Danadim 40 EC, mida on kasutanud rapsikasvatajad. Tegu on süsteemse toime, laia tõrjespektriga ja väga tõhusa putukatõrjevahendiga, mis on Eestis registreeritud kasutamiseks teraviljadel, köögiviljadel ja dekoratiivtaimedel, aga on keelatud kasutada rapsikasvatuses või mujal. Põllumajandusamet tuvastas ka 2018. aastal Danadim 40 EC väärkasutamisi.

Proove on tänavu võimalik võtta oluliselt suuremas mahus ja seda ennekõike kasvavast taimikust, et analüüsidega välja selgitada taimekaitsevahendite tegelik kasutamine. Analüüsitulemused võimaldavad jälgida põlluraamatu seaduspärast täitmist, kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamist ning lisaks ka seda, kas kasutatud on lubatud vahendit ja õigel kultuuril.

Põllumajandustootja peab teadma, et kasutada võib üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Tuleb jälgida, et vahendit kasutatakse ainult lubatud kultuuridel, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Samuti peab taimekaitsetöödel arvestama sobilike ilmastikuoludega.

Tasub meeles pidada, et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks kehtib endiselt õitsvate taimede, sealhulgas õitsvate umbrohtude, pritsimise keeld. See tähendab, et kui põllukultuur või umbrohi põllul õitseb, on keelatud mistahes taimekaitsevahendiga pritsida. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge ning sellisel juhul tuleb taimekaitsetöid läbi viia ajavahemikus 22.00-05.00.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
6.05.2019

Kannabidiooli sisaldavate toodete turustamine toiduna ei ole lubatud

Viimasel ajal on Eestis hakanud laialt levima kannabidiooli (CBD) sisaldavad tooted, sealhulgas õlid, mille müük ei ole Eestis lubatud.

„Hariliku kanepi ekstraheerimisel saadud kannabidioole sisaldavad tooted kuuluvad keelatud uuendtoitude alla ja seetõttu ei ole nende turustamine Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis lubatud,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Airika Salumets. „Uuendtoiduks loetakse nii sünteetilist CBD-d kui ka kanepist saadud ekstrakte, mis sisaldavad CBD-d.“

Harilikku kanepit kasutatakse erineval otstarbel, näiteks ehitusmaterjalina, riiete ja kosmeetikatoodete valmistamiseks või toiduna. Kanepit, mis sisaldab alla 0,2% tetrahüdrokannabinooli (THC) nimetatakse ka tööstuslikuks kanepiks. Erinevalt THC-st ei ole CBD-l psühhotroopset mõju. Paljud CBD-le omistatud kasulikud, peamiselt meditsiinilised omadused, ei ole teaduslikku kinnitust leidnud.

Uuendtoitude all mõistetakse toite, mida ei ole Euroopa Liidus varasemalt toiduna olulisel määral kasutatud ja mille ohutust inimeste tervisele ei ole piisavalt hinnatud. Ohutuks tunnistatud toodetele annab loa Euroopa Komisjon.

Amet on teavitanud CBD-d sisaldavaid tooteid turustavaid ettevõtteid ning lubanud olemasolevaid tootevarusid müüa kuni käesoleva aasta 31. maini.

Rohkem infot kanepi ja kannabidiooli sisaldavate toodete kohta leiate Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.05.2019

2019. aasta toidupiirkonna roogadel on uma mekk

Täna avati Võrus pidulikult Vana-Võromaa maitsete aasta. Avaüritusel  andis maaeluminister Mart Järvik üle maitsete aasta rändkahvli Vana-Võromaa maitsete aasta esindajatele.

„Võime rõõmuga öelda, et tänu toidupiirkonna projektile on kõikides senistes piirkondades sündinud uued algatused, tooted ja traditsioonid. See toob kasu nii kohalikele ettevõtetele kui ka piirkonnale laiemalt. Loodame, et ka Vana-Võromaa jätkab samasugusel kursil. Maaeluministeeriumile on suur rõõm, kui oleme saanud anda oma panuse, et toetada piirkonna arengut ja koostööd,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik oma tervituskõnes.

Minister Järvik jätkas: „Suur tänu Pärnumaale, kelle maitsete aasta möödus väga edukalt ning pakkus eestlastele nii palju erilisi maitseelamusi, näidates muuhulgas, et ka umbrohuks peetavaid taimi saab edukalt toiduvalmistamisel kasutada. Loodan, et teie hea töö jätkub samasuguse innuga!“

Esta Frosch, Vana-Võromaa toiduvõrgustiku koordinaator, kutsus kõiki Vana-Võromaale: „Oma ja kordumatu mekk on võrokeste saunasuitsulihal. Liha suitsutamine saunas on Vana-Võromaal elujõus komme, mis on suitsusaunakombestiku osana UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas.  Kuidas maitsevad paksu kapsta, uatamp, jahheruug, kesväkarask või rüäjahuvatt, saate teada, kui tulete Vana-Võromaa maitsete aasta ettevõtmistest osa saama.“

Vana-Võromaa koosseisus on Võrumaa, osa Põlvamaast, Valgamaast, lõunaosa Tartumaast ja Setomaa. Piirkonna toidulauda iseloomustavad tooted on näiteks suitsusauna sink, Vana-Võromaa sõir, karask, hapendatud kasemahl. Piirkond on teinud pikka aega süsteemset tööd oma toidukultuuri arendamiseks ning välja töötanud oma kaubamärgi UMA MEKK.

Maitsete aasta jooksul korraldab piirkond mitmeid oma toidukultuuri tutvustavaid üritusi, mille kohta leiab rohkem teavet Eesti toidu või Uma Meki kodulehelt. Üks esimesi sündmusi on 8. mail toimuv UMA MEKK II Kevadlaat Võru Kesklinna pargis.

Fotogalerii (Maaeluministeerium)

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.05.2019

4. mail algab Vana-Võromaa maitsete aasta

Homme, 4. mail annab maaeluminister Mart Järvik Vana-Võromaale pidulikult üle rändkahvli ja kuulutab Vana-Võromaa maitsete aasta ametlikult avatuks. Vana-Võromaa maitsete aasta avapidu toimub kell 15.00 Võrus, Stendingu majas, kus piirkonna maitseid tutvustavad kohalikud kokad.

„Huvi toidupiirkonnaks kandideerimise vastu on suur olnud ning see näitab, et oleme eestimaalastena ise aru saanud, et meil on väga rikkalik toidumaastik. Peame oma tugevaid külgi veelgi rohkem ära kasutama ja tutvustama toidu kaudu Eesti erinevad piirkondi nii sise- kui ka välisturistidele. Tahan tänada ning avaldada lugupidamist ja austust kõigile, kes on hoidnud alles ning kannavad edasi meie esivanemate toiduvalmistamise oskusi ja salatarkusi,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepa sõnul on Vana-Võromaa juba varemgi toiduvaldkonnas silma paistnud: „Seal on palju tublisid ettevõtjaid ja huvitavaid toidutooteid ning seda on osatud märgata ja teadlikult arendada. Peatselt tähistatakse kohaliku kaubamärgi UMA MEKK 10. sünnipäeva. Seda märki kannab ligi 300 toorainet, toitu või rooga pea 100 ettevõttelt.“

„Heast korralikust söögist on Vana-Võromaal alati lugu peetud. Päris õiged ja maitsvad Vana-Võromaa toidud on ise tehtud, umatettü – nõnda nagu emad ja vanaemad on seda ikka teinud. Kraam, millest süüa tehakse, pärineb kas oma majapidamisest või kohalikelt inimestelt lähiümbruse taludest ja väikeettevõtetest. Nii saab kindel olla, et söögil on eriline maitse ehk uma mekk,“ kommenteeris Vana-Võromaa toiduvõrgustiku koordinaator Esta Frosch.

Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, mille toidukultuurile ja -toodetele pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle ka 1,5 meetri pikkune kahvel. 2016. aastal kandis tiitlit Hiiumaa, 2017. aastal Peipsimaa ja 2018. aastal Pärnumaa.

Vana-Võromaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev.

Vana-Võromaa maitsete aasta avaürituse kajastamisest huvitatud ajakirjanikel palume ühendust võtta kertu.kark@agri.ee või 625 6152.