Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.05.2019

Põllumajanduskindlustustoetuse määrus sai allkirja

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas Eesti maaelu arengukava 2014−2020 raames antava põllumajanduskindlustustoetuse määruse, mille eesmärk on suunata põllumajandustootjaid teadlikumalt riske juhtima.

„Suur tänu eelmisele maaeluministrile Tarmo Tammele, kes astus vajalikud sammud, et selline toetus oleks põllumajandustootjatele kättesaadav. On väga oluline tagada põllumajandusettevõtete stabiilsus ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju. Põllumajanduskindlustustoetus aitabki põllumajandustootmisega seotud riske maandada. Riskijuhtimismeetmete väljatöötamine on ka uue valitsuse üks põllumajanduse ja maaelu peatüki aluspõhimõtetest,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

Toetust antakse tera- või kaunvilja, heinaseemne, õlikultuuri, kartuli, köögivilja, puuvilja, marjade, viljapuude, marjapõõsaste, puukooliistanduse, dekoratiivtaimede, veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste (välja arvatud võistlus- ja ratsahobused), kodulindude või mesilaspere kindlustusmaksete eest tasumiseks.

Toetusega  hüvitatakse kuni 70% toetuse saaja tasutud kindlustusmaksetest. Toetust antakse üksnes selliste kindlustusmaksete tasumiseks, kus kindlustuslepingu tingimused hõlmavad kahju hüvitamist, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või ebasoodne keskkonnajuhtum.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014−2020  eelarves kindlustusmaksete toetamiseks ette nähtud kaks miljonit eurot. Esimene taotlusvoor on kavandatud 2019. a juunikuusse ning taotlusvooru eelarve on üks miljonit eurot. Taotlus tuleb esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile nende e-teenuse keskkonna kaudu. PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
02.05.2019

2. mail algab e-PRIAs pindalatoetuste taotlemine

2. mail  alustab PRIA otsetoetuste,  üleminekutoetuste ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõttu ja see toimub ainult elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel.

Toetusi on kokku ligi paarkümmend ja nende maksmiseks on eelarves 196,6 miljonit eurot. Taotlusi saab vanas e-PRIAs esitada 2.-21. maini ja pärast seda hilinenult veel 17. juunini, aga sel juhul vähendatakse toetusi 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Üheks sel aastal jõustunud oluliseks muudatuseks, millega taotlejad peavad arvestama, on see, et ühtse pindalatoetuse taotlejatel ei ole enam lubatud hekseldatud rohumaadel hekslit maha jätta – nii niitmise kui hekseldamise korral tuleb rohi kokku koguda.

Milliseid toetusi saab tänavu taotleda?

Otsetoetused:

1. ühtne pindalatoetus (ÜPT) ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (ROH);
2. noore põllumajandustootja toetus (NPT);
3. puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV);
4. jätkata saab väikepõllumajandustootjate toetuse (VPT) kavas osalemisega

Üleminekutoetused:
5. põllumajanduskultuuri üleminekutoetus (PTO);
6. heinaseemne üleminekutoetus (SEL).

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 toetused:

7. keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM);
8. keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK);
9. piirkondlik mullakaitse toetus (MULD);
10. keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA);
11. kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT);
12. ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL);
13. poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK);
14. piirkondlik veekaitse toetus (VESI);
15. mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH);
16. loomade heaolu toetus (LHT);
17. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus (NAT)

Kõigil taotlejatel palume tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega ja hinnata, kas nõuete täitmine on jõukohane. Täpsemat infot pakuvad meetmete määrused, tutvustused ning juhendid „Abiks taotlejale“, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee.

Kust saab taotleja abi?

Soovitame lugeda PRIA kodulehelt leitavaid juhendeid „Abiks taotlejale“ või küsida infomaterjale maakondlikest teenindusbüroodest. Büroodesse on jõudnud ka trükised „Nõuetele vastavus 2019“ ja „Põhitõed pindalatoetuste taotlemisel 2019“. Teavet toetustest ja juhiseid e-PRIA kasutamiseks saab otsetoetuste infotelefonil 7377 679.

Maaelu Edendamise SA nõuandeteenistus pakub taotlejatele 2. maist 17. juunini kuni 2 tundi tasuta e-PRIA kasutamise juhendamist MES konsulentidelt. Konsulendid juhendavad kliente erinevate e-PRIA teenuste osas. Täpsem info: www.pikk.ee.

Teadmiseks e-PRIA kasutajale

e-PRIA  teenuste kasutajal on enda isiku tuvastamiseks vaja kehtivate sertifikaatide ja PIN-koodidega ID-kaarti või mobiil-IDd.

e-PRIA teenuste kasutamiseks, sh põldude ja niitude joonistamiseks, vormide täitmiseks jne on PRIA kodulehel detailsed juhendid. Nende hulgas on ka videojuhendid, mis ekraanipiltide ja selgituste abil e-PRIA erinevaid teenuseid tutvustavad.

Meie maakondlikes teenindusbüroodes on e-PRIA kliendiarvutid ning meie töötajad aitavad e-PRIA kasutamisel. Teenindame kliente E-N kl 9.00-16.00. Kliendiarvuti kasutamise aja teenindusbüroos soovitame ette broneerida kodulehe, infotelefoni või maakondliku teenindusbüroo abil.

PRESSITEADE

01.05.2019

 

Tänasest 15. maini saab PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamiseks

Toetuse eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid.

Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2019. aastal on eelarve suuruseks600 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2019.

Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud  ka loomapidajana. Mesilasperede arvu teavitust põllumajandusloomade registrisse saab esitada ajavahemikul 1. mai – 15. mai 2019ja seda on võimalik teha vana e-PRIA kaudu. Kui teavitus on registrisse esitatud, on mesinikul võimalik tema peetavate mesilasperede eest toetust taotleda, esitades selleks taotluse uue e-PRIA kaudu.

Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai seisuga 2019. Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini. Kui taotluses esitatud mesilasperede arv enne 15. juunit väheneb, siis tuleb esitada e-PRIAs taotluse muudatusavaldus koos põhjendusega, miks on mesilasperede arv vähenenud.

Kõiki esitatud taotlusi kontrollitakse administratiivselt. Lisaks viiakse valimi alusel taotlejate juures läbi ka kohapealsed kontrollid, mille teostajaks on Veterinaar- ja Toiduamet. Kohapealsed kontrollid algavad kohe pärast taotluste vastuvõttu ning kestavad kuni 15. juunini. Kohapeal kontrollitakse mesilasperede arvu.

e-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks on välja töötatud  juhendid, mis on kättesaadavad nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehelt. Toetuse täpsed tingimused on leitavad www.pria.ee/TARU, taotlejad saavad abi küsida ka PRIA infotelefonilt 7377 679.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.04.2019

Avatud talude registreerumine pikeneb 8. maini

Maaeluministeerium pikendab viiendale üle-eestilisele avatud talude päeva talude registreerimist 8. maini, et kõik soovijad end kirja jõuaksid panna. Tänase seisuga on registreerunud üle 200 talu ning viimastel päevadel on registreerumine väga aktiivseks muutunud.

„Osalesime Maaeluministeeriumiga Maamessil ja seal tulid paljud talude esindajad avatud talude päeva kohta uurima ning avaldasid lootust, et me pikendame tähtaega. Tõepoolest, see on meil igal aastal traditsiooniks saanud ja tundub, et talunikud lausa arvestavad sellega. Seega pikendamegi talude registreerumist 8. maini,“ selgitas Kertu Kärk, avatud talude päeva projektijuht Maaeluministeeriumist.

„Praegu ootame eelkõige taludelt kinnitust, et nad osalevad – täpsemad tegevused ja programmi saab lisada ka alles juunis-juulis. Rõõm on tõdeda, et juba praeguseks registreerunud talud ja põllumajandusettevõtted on taas väga mitmekesised ning ees ootab üks põnev suvepäev,“ lisas osalevate talude koordinaator Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskusest.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel https://www.avatudtalud.ee/et/talule. Võimalik on avada oma uksed terveks nädalavahetuseks  − 20. ja 21. juuliks − ning oma valikust tuleb registreerumisel teada anda. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on 21. juulil ning sel päeval peavad külalisi vastu võtma kõik registreerunud talud.

Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad avatud talude päeva raames oma tootmise külastajatele avada, saavad avatud talude kodulehel tutvuda ka infopäevade materjalidega, et saada aimu, milleks nad valmistuma peavad. 27. veebruaril Jänedal toimunud infopäeva on võimalik ka järele vaadata.

Üle-eestilist avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva koduleht

Avatud talude päev Facebookis

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.04.2019

Eestis levib hobuste gripp

Veterinaar- ja Toiduamet on alates eelmise nädala reedest diagnoosinud Harju- ja Läänemaal hobustel hobuste grippi.

„Hobuste gripp on diagnoositud kahes tallis, millele on tänaseks kehtestatud kitsendused,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja –heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian. „Kitsenduste korral on keelatud talli sisse tuua ja välja viia hobuseid ning teisi loomi. Samuti on piiratud inimeste ja transpordivahendite liikumine farmi territooriumile.“

Hobuste gripp on väga nakkuslik ning ägedalt kulgev viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, hingamisteede põletik, kuiv köha, üldine kurnatus ja raskematel juhtudel kopsupõletik. Tiinetel loomadel võivad tekkida abordid. Tänapäeval on haigus levinud pea kõikides riikides, kus kasvatatakse hobuseid. Haigust on varasemalt diagnoositud ka Eestis.

Sagedamini haigestuvad hobuste grippi kuni kahe aastased noorloomad. Haiged loomad eritavad viirust hingamisteede eritistega ning viirus levib piisknakkusena, mistõttu haigus levib kiiresti hobuselt hobusele. Haiguse peiteaeg on 1-3 päeva, aga hobused võivad olla viiruse kandjad veel 21 päeva peale nakatumist.

Kuigi hetkel on tegu üksikjuhtumitega tuletab Veterinaar- ja Toiduamet meelde, et haiguse ennetamiseks on väga oluline järgida kõiki bioohutuse meetmeid. Haiguskahtlased või juba haigestunud loomad tuleb eraldada tervetest, registreerida hobuste farmi ja farmist välja liikumine, kontrollida inimeste ja transpordivahendite liikumist farmi territooriumil.

Hobuste gripi kahtluse korral tuleb koheselt informeerida talli teenindavat loomaarsti. Kuna on tegemist teavitamiskohustusliku loomataudiga, siis tuleb hobuste haigestumisest teavitada ka kohalikku Veterinaar- ja Toiduameti keskust. Kliiniliste haigustunnustega hobustelt võetakse täiendavaid proove, mis saadetakse diagnoosi kinnitamiseks laborisse.

Haiguse ennetamiseks tuleb loomi vaktsineerida. Hobused peavad nõuete kohaselt olema vaktsineeritud kord aastas, võistlustel osalevad hobused kaks korda aastas. Võõrsilt tulnud hobuseid tuleks hoida teistest hobustest vähemalt nädal aega eraldi.

Nakkus ei levi teistele loomadele ega inimestele.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
29.04.2018

Värske puu- ja köögivilja müüjal on kohustus tõendada kauba päritolu

Põllumajandusamet kontrollib suurendatud tähelepanuga värske puu- ja köögivilja ning marjade ajutiste välimüügilettide ja muude sarnaste müügikohtade kauba päritolu.

„Igas müügikohas peab toote juures selgelt kirjas olema päritoluriik – kus maasikas, vaarikas, hernes ja kõik muud müügil olevad puu- ja köögiviljad on kasvanud,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist Marika Arula.

Sõltumata müügikohast on kohustus tõendada kõigi müüdavate kaupade päritolu. Müüjal peab olema ette näidata dokument, kelle käest on ta oma müüdava kauba ostnud (välja arvatud isik, kes müüb oma kasvatatut).

Rikkujate nimed avalikustatakse Põllumajandusameti kodulehel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2018

Avatud kalasadamate päeva külastas 28 000 kalasõpra

Tänasel Maaeluministeeriumi ja Kalanduse Teabekeskuse korraldatud avatud kalasadamate päeval osalesid kümned tuhanded huvilised. Üle Eesti tehti sadamatesse esialgsetel andmetel ligi 28 000 külastust.

„Ilus ilm tagas selle, et sadamates oli veelgi rohkem külastajaid kui eelmisel aastal. Esialgsetel andmetel tehti 22 sadamasse kokku ligi 28 000 külastust,“ ütles kalasadamate päeva üks eestvedajatest Toomas Armulik. „Rekordiline arv 5000 külastust tehti Varnjasse, kus lisaks kalasadamate päevale toimus ka Varnja laat. Pärnus Japsi kail käis ligi 4000 kalahuvilist, Läänemaal Dirhamis 2500 ja Tallinna kalasadamas, kus toimus ka Tallinna kalafestival, käis ligi 3000 inimest.“

„Korraldame avatud kalasadamate päeva sooviga populariseerida kalatarbimist, näidata Eesti inimestele kalasadamate igapäevaelu ning seda kuidas kala meie toidulauale jõuab,“ ütles tervituskõne pidanud Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Loodan, et avatud kalasadamate päeva külastajad ja ka teised Eesti elanikud leiavad endale kalurid, kellelt otse värsket ja kodumaist kala osta,” lisas Tiidemann.

Avatud kalasadamate päeval sai külastada 22 kalasadamat üle Eesti. „Tänan korraldajate nimel kõiki osalenud sadamaid ja tõelisi kalasõpru, kes kalanduse pidupäeval käisid. Kuna sadamate päev on edukas ja külastatavus kasvab, siis soovime kindlasti ka järgmisel aastal üritusega jätkata,” lisas Armulik.

Harjumaa kalanduspiirkonnast osalesid Leppneeme (ligi 1000 külastust), Ristna (300) ja Tallinna Kalasadam (3000); Hiiumaalt Roograhu (350) ja Tärkma (500); Läänemaalt Dirhami (2500) ja Topu (1000); Peipsist Kolkja (400), Räpina (1000) ja Varnja (5000); Pärnumaalt Lindi (1000), Võiste (1000), Japsi kai (4000) ja Pärnu Fishing Village Kaluriküla (2000); Saaremaalt Nasva (1000), Mõntu (100) ja Ringsu (Ruhnu) (20); Virumaalt Võsu (2000), Toila (500) ja Eisma (500) ning Võrtsjärve piirkonnast Jõesuu (400) ja Valma (400) sadamad.

Sadamates olid kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal sai osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutasid paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimusid kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.
2019. aasta avatud kalasadamate päeva korraldasid Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ja seda rahastati Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Maaeluministeeriumi galerii Läänemaalt Dirhami sadamast

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.04.2018

Idapartnerlusriigid arutavad mahepõllumajanduse arengu üle

25.‒26. aprillil toimus Euroopa Komisjoni idapartnerluspoliitika algatuse raames seminar mahepõllumajandusest. Seitsmendat maaeluteemalist kohtumist võõrustas Maaeluministeerium.

„Kohtumise eesmärk on vahetada mõtteid mahepõllumajanduse arengust Euroopa Liidus ja idapartnerlusriikides ning luua riikide vahel kontakte, et toetada idapartnerlusriikide ELiga seotud ambitsioone ja arengut,“ kommenteeris teemat Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

„Keskkonnahoidlik tootmine kasvab hoogsalt kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Tarbijate nõudlus mahetoodete järele suureneb, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega laieneb ka mahepõllumajandusmaa pindala,“ lisas teemale sissejuhatuse teinud Kevvai. Eesti põllumajandusmaast oli 2018. aastal mahepõllumajandusmaad ligi 21% ehk 210 033 hektarit, seades meid selle näitajaga Euroopa Liidus teisele kohale. Mahemaa kasvuga käsikäes on jõudsalt kasvanud ka mahetoodangu eksport, mis on aastast 2013 kahekordistunud kaheaastase tsükliga. 2013. aastal eksporditi 5,9 2015. aastal 15,6 ja 2017. aastal 27,2 miljoni euro eest.

Idapartnerlusriikide mahepõllumajandus on veel varajases arenguetapis. 2017. aastal oli riikide Gruusia, Aserbaidžaan, Armeenia, Valgevene, Ukraina ja Moldova mahepõllumajandusmaa pindala kokku 360 000 hektarit ja sellest rõhuv enamus Ukrainas. Toodangus on peamisel kohal puu- ja köögiviljad ning teravili.

Kohtumisel osalevad Euroopa Komisjoni põllumajandusdirektoraadi ametnikud, idapartnerlusriikide esindajad ning Eesti valdkonnaga seotud ametnikud ja mahepõllumajanduse organisatsioonide esindajad.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
24.04.2019

Põllumajandusamet: Ärge ostke teadmata päritoluga istikuid

Erinevates Eesti linnades  müüdi võltsitud Poola saatedokumentide ja taimepassidega vaarika taimede istikuid.

Põllumajandusamet tuvastas koostöös Tallinna Munitsipaalpolitsei ja Poola vastutava asutusega, et istikute müüjaks olid Leedu kodanik, eelnevalt reklaamiti samu istikuid mitmes Facebooki grupis Saulius Petraila konto alt. Istikute tegelik tootja ja päritolu on teadmata. Toimunu kohta on alustanud juurdlust Poola õiguskaitseorganid.

Põllumajandusamet soovitab tungivalt mitte osta istikuid viidatud müüjalt. Teadmata päritolu istikud  võivad olla saastunud ohtlike taimekahjustajatega, mille levitamine on karistatav.

Kindel on istikuid osta taimetervise registrisse kantud isikutelt, kuna need ettevõtted on Põllumajandusameti pidava järelevalve all.

Taimetervise registri leiab siit

Lähem info:

Maria Brizmer
taimetervise ja aianduse osakonnapeaspetsialist            
tel  5860 5006
maria.brizmer@pma.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.04.2018

Põllumajandusest, kalandusest ja toiduainetööstusest tuleb 5% Eestis loodud lisandväärtusest

Maaeluministeeriumis valmis 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade, millest selgub, et suurim osatähtsus põllumajanduse kogutoodangu väärtuses on piima- ja teraviljatoodangul ning hoogsalt kasvab mahepõllumajanduse osakaal.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põllumajandusel, kalandusel ja toiduainetööstusel Eesti majanduses oluline roll: „Just nendest valdkondadest tuleb toit inimeste lauale. Nimetatud sektorid annavad umbes 5% Eestis loodud lisandväärtusest ning seal töötab umbes 6% hõivatutest.“

2018. aasta lõpus oli Maa-ameti andmetel registreeritud 1,05 miljonit hektarit haritavat maad, 0,24 miljonit hektarit looduslikku rohumaad ja 2,28 miljonit hektarit metsamaad. Mahepõllumajandusmaa moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu viiendiku. „Tarbijate nõudlus mahetoodete järgi suureneb nii maailmas kui ka Eestis, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ja -töötlejaid ning ühes sellega laieneb mahepõllumajandusmaa pindala. Heast keskkonnast sõltub Eesti kui atraktiivse elukeskkonna maine ning kodumaise toidu kõrgelt hinnatud kuvand,“ kommenteeris minister Tarmo Tamm.

Kogu põllumajandusmaast oli mahepõllumajandusmaad 2018. aastal ligi 21%, mis asetab Eesti  Euroopa Liidus Austria järel teisele kohale, ning mahepõllumajanduse registrisse oli kantud 1948 mahetootmisega tegelevat põllumajandusettevõtet. Mahetoodete ekspordi maht on samuti jõuliselt kasvanud ning küündib ligi 30 miljoni euroni. Lisaks peetakse ligikaudu poolt kõigist Eesti lihaveistest ja lammastest mahepõllumajanduslikult.

Põllumajanduse kui majandusharu toodangu väärtus oli 2018. aasta esialgsetel andmetel 856 miljonit eurot. Toodangu väärtusest moodustas umbes 40% taimekasvatussaaduste ja umbes 49% loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus.

Ebasoodsad ilmastikutingimused mõjutasid möödunud aastal nii teravilja kui ka puu- ja köögivilja saaki. Avamaaköögiviljast kannatas põua tõttu kõige enam kapsa saak, katmikköögiviljadest tomati saak. Seevastu mõjus soe suvi hästi kurgile ja Eestis enim kasvatatud marjale ehk maasikale, mille saagikus suurenes kolmandiku võrra (+31%). Teravilja kogusaak oli 2018. aastal 920 900 tonni, mida oli 2017. aastaga võrreldes 30% vähem.

Vaatamata põuaga kaasnevatele raskustele saavutas 2018. aasta piimatoodang viimase 25 aasta rekordtaseme – piima toodeti 807 500 tonni, mis ületas 2017. aasta kogust 2,1% võrra. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli eelneva aastaga võrreldes 2018. aastal veiseid 2% rohkem, kuid piimalehmade arv vähenes 1% võrra. Sigade arv püsis samal tasemel, lammaste ja kitsede arv vähenes 9% ja põllumajanduslindude arv 6%. Eestil on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks – kokku püüti 2018. aastal ligi 87 250 tonni kala.

Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest. Toiduainetööstuse ettevõtted tootsid 2018. aastal kokku ligi 1,6 miljardi euro eest toodangut, millest kolmandik eksporditi.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis rekordiliselt 869,3 miljoni euroni. Suurima panuse eksporti andsid piimasektor (21%), teraviljasektor (12%) ja kalasektor (10%). Olulisemad sihtriigid olid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2018. aasta ülevaade