Rubriik: Üldine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.04.2019

Venemaa ametnikud inspekteerivad Eesti kalakäitlemisettevõtteid

Käesoleval nädalal, 22.-26. aprillini külastavad Eestit Venemaa veterinaarameti Rosselhoznadzor esindajad, kes inspekteerivad meie kalakäitlemisettevõtteid ja järelevalvesüsteemi.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on sektori huvi kalatoodete Venemaale eksportimise vastu suur. „Mitmed Eesti kalakäitlemisettevõtted soovivad oma toodangut Venemaale viia, ent meie ettevõtetele kehtestatud piirangute tõttu omab sellist õigust tänase päeva seisuga vaid üks ettevõte,“ sõnas Kalda.

Seoses varasemalt Eesti kalakäitlemisettevõtetele seatud piirangutega toimus 2016. aastal Venemaa ametnike kontrollkäik Eestisse. Selle tulemusel sai üks ettevõte loa oma toodangut eksportida. Audiitorid tegid eelmise kontrolli käigus Venemaa impordinõuetest lähtuvalt rida märkusi, mille täitmist tuldi nüüd hindama.

Inspekteerimise käigus külastatakse nelja ettevõtet Harju-, Pärnu- ja Saaremaal, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumit ning Veterinaar- ja Toiduametit.

Käesoleva aasta märtsis teavitas Rosselhoznadzor Veterinaar- ja Toiduametit soovist tulla inspekteerima kalaettevõtteid ja järelevalvesüsteemi. Amet tegi Rosselhoznadzorile ettepaneku viia inspekteerimine läbi aprillis.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.04.2018

Laupäeval toimub avatud kalasadamate päev

Laupäeval, 27. aprillil toimub kolmas üle-eestiline avatud kalasadamate päev. 22 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu.

Külastajad saavad üritusel kaasa osta ja maitsta värsket kala ja kalatooteid ning osa võtta meelelahutuslikust kogupereüritusest. Igal sadamal on oma programm.

„Eesti on kalariik ja juba meie esivanemate toidulaual oli kala hinnatud söök,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Eesti elanikel on vedanud, sest meie kalurid pakuvad neile värsket kala nii Läänemerest kui ka siseveekogudest. Avatud kalasadamate päev on hea võimalus sadamates uudistada ja näha, kuidas seal elu käib, teha kaluritega juttu, osta neilt äsja püütud kala ning veeta koos pere ja sõpradega üks meeleolukas päev.“

„Kõik külastajad, kel on plaan kala soetada, võiksid endaga kaasa haarata anuma, kuhu kala sisse panna,“ ütles avatud kalasadamate programmide koordinaator Toomas Armulik. „Lisaks tasub arvestada ilmaga ja end pigem soojalt riidesse panna,“ lisas Armulik.

Sadamates on kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal saab osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad, virtuaalreaalsus, teadusteater ja õngekoolitused.

Avatud kalasadamate päeva esindusüritus toimub Läänemaal Dirhami kalasadamas. Ürituse ametlik osa toimub kell 11, mil külalisi tervitavad korraldajate ja Maaeluministeeriumi esindajad. Kohal on kalakokad Koržetsid, esineb ansambel Winny Puhh ja toimub palju muud põnevat.

Harjumaa kalanduspiirkonnast osalevad Ristna, Leppneeme ja Tallinna Kalasadam; Hiiumaalt Roograhu ja Tärkma; Läänemaalt Dirhami ja Topu; Peipsist Kolkja, Räpina ja Varnja; Pärnumaalt Lindi, Võiste, Japsi kai ja Pärnu Fishing Village Kaluriküla; Saaremaalt Nasva, Mõntu ja Ringsu (Ruhnu); Virumaalt Võsu, Toila ja Eisma ning Võrtsjärve piirkonnast Jõesuu ja Valma sadamad.

2019. aasta avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ning seda rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Avatud kalasadamate päeva veebileht www.avatudsadamad.ee. Facebookis „Avatud kalasadamate päev 2019“ https://www.facebook.com/events/699455197140121/.

Fotod 2018. aasta avatud kalasadamate päevast: https://www.agri.ee/et/galeriid/avatud-kalasadamate-paev-2018.

 

Anname teada, et koolituse: „Turunduse võimalused“ puhul on toimunud muudatus. Allpool on uus päevakava.

—————

23.04.2019 toimub koolitus: „Turunduse võimalused“.

Asukoht: Eesti Maaülikool, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0015.

Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.

23.04.2019 koolituse ajakava:

09:45 – 10:00 Registreerimine ja tervituskohvi
10:00 – 12:15 Turunduse võimalused läbi iseenda – Joel Ostrat*
12:15 – 13:00 Lõunapaus
13:00 – 15:15 Turunduse kogemused Uma Mekk kaubamärgi näitel – Esta Frosch
15:15 – 15:30 Tagasiside

Lektoriteks on Mattias Cafe OÜ ning Maitse & Elamus OÜ asutaja ja peakokk Joel Ostrat ja Uma Mekk kaubamärgi ja toiduvõrgustiku koordinaator Esta Frosch.

Koolituskava: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=10103&id_ay_toimumine=13305&systeemi_seaded=3,1,12,1

—————

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik (kuni 21.04.2019), sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber. Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

„Teabematerjal alustavale ühistule“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Toodete eksport ja turustamine“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Teabematerjal: „Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Käsiraamat: „Ühistu loomise käsiraamat“ –http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/kasiraamatud/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.04.2019

Eelnõuga määratakse uued maaparandussüsteemi projekteerimisnormid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega sätestatakse maaparandussüsteemi projekteerimisnormid, mille abil soovitakse tõsta maaparandussüsteemi projekteerimistööde kvaliteeti.

1. jaanuaril 2019 jõustus maaparandusseadus, mille tulemusel muutus kehtetuks seni kehtinud määrus, mis sätestas nõuded maaparandussüsteemi projekteerimisele. Kooskõlastamisele saadetud eelnõus on maaparandussüsteemi projekteerimisnormide sisu suurel määral analoogne eelmiste maaparandussüsteemi projekteerimisnormidega.

„Suurimad muudatused puudutavad maaparandussüsteemi teenindava tee projekteerimist. Tee projekteerimise nõuete koostamisel on arvestatud, et nimetatud teed täidavad lisaks maaparandushoiu võimaldamisele ka muid põllu- ja metsamajandamisega seotud ülesandeid,“ kommenteeris Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik.

Eelnõusse on lisatud paragrahv, milles sätestatakse veerežiimi kahepoolse reguleerimise süsteemi projekteerimise nõuded. Samuti on eelnõuga täpsustatud maaparandussüsteemi keskkonnarajatiste, näiteks settebasseini, projekteerimise nõudeid.

Kavandatava õigusraamistikuga soovitakse tõsta maaparandussüsteemi projekteerimistööde kvaliteeti, mille tulemusena võib eeldada ka nii ehitusprojektide kui ka ehitamise kvaliteedi paranemist. Paremini toimivad maaparandussüsteemid suurendavad maatulundusmaa mullaviljakust ning seeläbi põllumajandustootjate ja metsakasvatajate konkurentsivõimet.

Määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab koostöös Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusametiga tasuta infopäeva „MAK meetme 4.3.2 raames rahastatavate maaparanduse investeeringutoetuste ehitusprojektide nõuded“  tutvustamiseks.

Infopäev on suunatud MAK 2014-2020 meetme 4.3.2 toetuse taotlejatele (põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise ning metsa majandamisega tegelevatele isikutele), et nad oleksid teadlikud, millistele nõuetele peavad nimetatud meetme raames rahastatavad maaparanduse investeeringutoetuste ehitusprojektid vastama, et need oleksid kvaliteetsed ja vastaksid ka maaparanduse seaduse ja selle rakendusaktide nõuetele.

Infopäev toimub 25. aprillil Põllumajandusameti suures saalis (Teaduse 2, Saku, Harju maakond). 

PÄEVAKAVA

10:30 – 11:00 – Pakume tervituskohvi;
11:00 – 11:15 – Sissejuhatus ja ülevaade maaparandusseaduse rakendusaktidest – Olev Krist, Maaeluministeerium;
11:15 – 12.30  –  Maaparandussüsteemi uurimistööle esitavad nõuded ja maaparandussüsteemi projekteerimisnormid ning ehitusprojekti nõuded – Toomas Timmusk, Eesti Maaülikool;
12:30 – 13:00 – Kohvipaus
13:00 – 14:45 – Maaparandussüsteemide teedega seonduvad nõuded – Sven Sillamäe, Tallinna Tehnikakõrgkool;
14:45 – 15:30 – Vead maaparandussüsteemi ehitusprojektides. Põllumajandusameti tähelepanekud ehitusprojekti koostamisel. Ülevaade riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu  uuendusprojekti nõuetest – Genadi Vassiljev ja Heiki Pajur Põllumajandusametist.

Infopäeval osalemiseks palume kindlasti eelnevalt REGISTREERIDA SIIN või  www.pikk.ee (vt sündmuste kalender) või EPKK kodulehel www.epkk.ee

NB! Eelregistreerimine on oluline ja lõpeb 22. aprilli õhtul!

Lisainfo saamiseks ja küsimuste korral palume võtta ühendust info@epkk.ee või tel 600 9349 (juhiabi Maire Vimb).

Infopäeva korraldamist toetab Euroopa Liit

 

Tegevus toimub programmi “Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise tegevusvaldkonnas” raames.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.04.2019

Balti riikide põllumajandusministrid soovivad otsetoetuste võrdsustamist

Kolme Balti riigi põllumajandusministrid kohtusid täna, 16. aprillil Strasbourgis Euroopa Komisjoni eelarvevoliniku Günther Oettingeriga, et arutada Balti riikide erihuve seoses ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja Euroopa Liidu eelarvega.

Kohtumise peateema oli ÜPP tulevik ja eelarveküsimused. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti jaoks kõige olulisemad küsimused otsetoetuste võrdsustamine ja maaelu arengukava rahaliste vahendite säilitamine praegusel tasemel. „Me ei saa rääkida võrdsetest konkurentsitingimustest, kui toetustasemed on madalamad, aga tootmiskulu ühiku kohta on samas Euroopa Liidu keskmisest kõrgem. Oleme valitsuse tasandil asunud seisukohale, et Eesti on valmis kärbete vähendamiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse rohkem panustama,“ ütles Tarmo Tamm.

„Maaelu arengu eelarve vähendamine valmistab kõigile Baltimaadele suurt pettumust. Maaelu arengu poliitika on parim moodus tulla toime põllumajanduse ja maapiirkondade suurimate probleemidega,“ lisas Tamm.

Baltimaade põllumajandusettevõtjad on ebavõrdsemas konkurentsiolukorras võrreldes põllumajandusettevõtjatega teistes riikides, kus on madalamad tootmiskulud ning kõrgemad otsetoetuste määrad hektari kohta.  Seetõttu andsid Eesti, Läti ja Leedu maaelu- ja põllumajandusministrid 16. juulil 2018 toimunud EL-i põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel Euroopa Liidu põllumajandusvolinik Phil Hoganile üle ühiskirja, milles väljendasid oma seisukohti Euroopa Liidu ja ÜPP eelarve osas.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2019

Ühise põllumajanduspoliitika keskkonnameetmed peavad arvestama liikmesriikide eripäradega

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 15. aprillil Brüsselis toimuval Euroopa Liidu (EL) põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, mille põhiteemad on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) roheline arhitektuur, turuolukord ning Aafrika maapiirkondade rakkerühma ettepanekud.

Rumeenia eesistumise kolmandal nõukogul arutavad ministrid ÜPP rohelist arhitektuuri, mis on Eesti jaoks üks ÜPP reformi võtmeküsimusi. „Oma tegevusega on põllumees keskkonna eestkõneleja, kellel on keskkonnaeesmärkide saavutamisel oluline roll ning kes on ka ise nende eesmärkide saavutamisest huvitatud. Seetõttu peab ÜPP roheline arhitektuur arvestama liikmesriikide eripäradega ning olema piisavalt paindlik. Leiame, et tingimuslikkus ei peaks kehtima kõigile toetuse saajatele, näiteks väiketootjatele, ja et ökokavade rakendamine peab olema liikmesriikidele vabatahtlik,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Lisaks annab Euroopa Komisjon kohtumisel ülevaate arengutest põllumajandustoodete turgudel ning toimub arutelu 2018. a mais EL-i ja Aafrika Liidu loodud Aafrika maapiirkondade rakkerühma teemal, mille eesmärk on partnerluse tugevdamine toidutootmise ja põllumajanduse valdkonnas.

Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonnajuhataja asetäitja Madis Pärtel.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2019

Karbikasvatused aitavad Läänemerd puhastada

Täna tutvustati Maaeluministeeriumis INTERREG Läänemere piirkonna projekti, mille tulemused näitasid, et merekarpide kasvatamisega on võimalik Läänemere keskkonnaseisundit parandada.

„Merevetikate ja -karpide kasvatamist kui merekeskkonnast toitaineid väljaviivat vesiviljelust peetakse oluliseks sisendiks keskkonnahoidlikku majandusse. Selle tegevuse perspektiivikus on välja toodud mitmetes Euroopa Liidu keskkonnakaitse valdkonna seadusaktides ja me pöörame säästvale merevesiviljelusele suuremat tähelepanu ka põllumajanduse ja kalanduse arengukavas,“ ütles Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Samuti soovin rõhutada, et kuivõrd peame merevesiviljelust suurte tulevikuvõimalustega valdkonnaks, oleme Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudilt tellinud kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamise,“ lisas Tiidemann.

„Merekarpide ja vetikate kasvatamisega on võimalik merekeskkonnast välja tuua suur hulk toitaineid ning selle kaudu parandada Läänemere keskkonnaseisundit,“ kommenteeris projekti tulemusi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadusdirektor Jonne Kotta. „Kuigi karbikasvatus on Läänemere piirkonnas väga uus tegevusharu, siis ette on näidata ka edulugusid nagu Kieli farm Saksamaal ja Sankt Anna karbikasvandus Stockholmi lähistel.“

„Vesiviljelus on praegusel ajal üks suuremaid Euroopa Liidu sinimajanduse kasvu võimalusi, millega üritatakse paralleelselt saavutada nii majanduslikke- kui ka keskkonnaeesmärke. Sellest tulenevalt on Eestis vaja suurendada investorite usaldustunnet merevetikate ja karbikasvanduse valdkonnas. Samuti tuleb merevesiviljeluse rakendamiseks leida koostoimelisi lahendusi nagu merekarpide kasvatamine kalakasvatuste negatiivsete keskkonnamõjude maandamiseks,“ selgitas Kotta.

Lisaks näitasid projekti tulemused, et karpide saagikus Läänemere farmides ei erine oluliselt ookeanivee farmide saagikusest ning tootmiskulud ei ületa tulusid. Kohalikud merekarbid on puhtad ega sisalda inimestele ohtlikke mürkaineid. Siiski, kuna karbid kasvavad ookeanis suuremaks kui Läänemeres, siis on tarbekas Eesti merekarpe kasutada peamiselt kala-, looma- või linnusöödana. Eelnevalt töödelduna on võimalus karpe kasutada ka inimtoiduks.

INTERREG Läänemere piirkonna programmi projekti pealkiri on „Toetades Läänemere sinimajanduskasvu – suuremastaapsete jätkusuutlike karbikasvatuste rajamine reostuse eemaldamise eesmärgil (Baltic Blue Growth)“. Algatuse käigus võetakse Läänemere piirkonnas kasutusele uusi mereressursse ning luuakse innovaatilisi mereprodukte. Käesoleval aastal algas INTERREG projekt GRASS, mis keskendub peamiselt merevetikate kultiveerimisele.

Projekti koordinaatoriks Eestis on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, assotsieeruv partner on Maaeluministeerium ja partner Keskkonnaministeerium.

BBG projekt: https://www.submariner-network.eu/projects/balticbluegrowth

GRASS projekt: https://www.submariner-network.eu/projects/grass

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.04.2019

Peagi avaneb Hiina turg ka Eesti kalatoodetele

Täna, 12. aprillil allkirjastas Tarmo Tamm Dubrovnikus lõheliste protokolli Hiina Tolliametiga, mis on järgmine oluline samm Hiina turu avamiseks Eesti kalatoodetele. 2016. a on allkirjastatud ka kilu- ja räimeprotokoll.

„Eesti on nelja aasta jooksul allkirjastanud Hiinaga neli protokolli: kilu-räim, piimatooted, linnuliha ja nüüd ka lõhelised. Eesti toiduohutus ja järelevalve süsteem on kõrgel tasemel ja sellest on aru saanud ka Hiina inspektorid, kes on mitmel korral Eestis külastanud. Lõheliste protokolli allkirjastamine avab meie ettevõtetele võimaluse eksportida Hiina turule lõhe-ja forellitooteid,“ kommenteeris maaeluminister Tarmo Tamm.

Hiina toiduohutuse järelevalve süsteem eeldab tootepõhiste protokollide teemalisi läbirääkimisi ekspordist huvitatud riikidega, mis on mahukas ja aeganõudev protsess. Protokolli ettevalmistus on kestnud umbes pool aastat,  alates sellest, kui Hiina Tolliameti inspektorid külastasid 2018. aasta septembris Eestit ja tutvusid Eesti toiduohutuse ja järelevalve süsteemiga. Pärast ekspordisertifikaatide kooskõlastamist ja vastavalt protokolli tingimustele ettevõtete registreerimist saavad Eesti ettevõtted eksportida Hiina turule ka lõhe-ja forellitooteid.

Minister Tamm lisas: „Järgmisena soovime alustada läbirääkimisi veiselihatoodete osas, mis on Eesti põllumajandussektori jaoks eriti suure potentsiaaliga. Eelkõige pakub huvi nii väärindatud- kui ka mahetoodang.“

Pärast veiselihatooteid on plaanis asuda läbirääkimistele tursa osas. Sellest on huvitatud Eesti kaugpüügisektor, kelle turustuskanalid on väga rahvusvahelised. Lisaks on järjekorras ka maheteravili ning sellest valmistatud toodang. Hiina Tolliamet peab läbirääkimisi ühe tootegrupi kaupa, seetõttu tuleb seada prioriteedid, millise tootega järgmisena tegeletakse.

Fotod kohtumiselt (Valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://flic.kr/s/aHskQqcrmc

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.04.2019

Lihtsustub mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotlemine

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ määruse muudatuse, mis loob ettevõtjatele paremad ja selgemad tingimused toetuse taotlemiseks. Toetuse peamine eesmärk on suunata ettevõtjaid investeeringute kaudu oma toodangule kõrgemat lisandväärtust andma ja töötlemise efektiivsust tõstma, mis parandaks toodete konkurentsivõimet nii sise- kui ka välisturgudel.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on määruse olulisemaid muudatusi on elektroonsele taotlemisele üleminek: „Taotlejate jaoks muutub toetuse taotlemine lihtsamaks, sest väheneb lisadokumentide arv, mida peab koos taotlusega esitama, ja tänu sellele lüheneb ka taotluste menetlemise aeg.“

Teine oluline muudatus on toetatava sihtgrupi laiendamine. Kui varem ei saanud tunnustatud tootjarühm ega tema valitseva mõju all olev ettevõtja selle määruse alusel toetust taotleda, siis edaspidi saavad nimetatud toetust taotleda ka tunnustatud tootjarühm ja tema valitseva mõju all olev ettevõtja.

„Võttes arvesse, et käesolev programmiperiood hakkab lõppema ning tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetust ei saa enam taotleda, siis luuakse tunnustatud tootjarühmadele mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse määruse alusel lisavõimalus taotleda toetust põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks,“ kommenteeris Tarmo Tamm.

Toetust saavad taotleda mikro- ja väikeettevõtjad töötlemiseks või töötlemiseks ja turustamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks ning seadmete soetamiseks.  Toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul on 500 000 eurot ühe taotleja kohta. Kogu meetme eelarve on 25,5 miljonit eurot, kuid 2019.a taotlusvooruks on kavandatud 3, 7 miljonit eurot.

Eelnõus tehakse vajalikud muudatused tulenevalt elektroonsele taotlemisele ja menetlemisele üleminekust: mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse taotlusi võetakse edaspidi vastu üksnes Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti  e-teenuse keskkonna kaudu. Meetme 2019. a taotlusvoor toimub ajavahemikus 29.05.‒5.06.2019.