Maaeluministeeriumis valminud esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et põllumajandussektorile oli aasta esimene pool edukam kui varasematel aastatel. Kulude struktuuri vaadates oli olukord aga taime- ja loomakasvatussektoris erinev — väga kõrge teraviljahind tõstis taimekasvatuse tulusid ja loomakasvatuse kulusid.

Maaeluminister Urmas Kruuse ütleb, et praegu on sektoris olukord, kus tõusnud hindade tõttu kasvab küll müügitulu, kuid samal ajal on oluliselt suurenenud ka kulud. „Lühiajastatistika andmetel oli 2022. aasta esimesel poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 403 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 19% võrra suurem. Samal ajal suurenesid aga ka ettevõtete kogukulud 13% võrra,“ selgitas minister Kruuse. Tema sõnul on aga tegemist kohatise turušokiga. „Me peame mõistma, et uute tarneahelate sissetöötamine võtab veidi aega. Samuti leevendavad kindlasti olukorda ka riikide pehmendavad majandusmeetmed,“ lisas maaeluminister.

Sarnane olukord on ka toiduainetööstustes, kus esimesel poolaastal müügitulu hoogsalt suurenes, kuid rekordilised energiahinnad ja muude sisendite hinnatõusu tõttu kahanes nende kasum eelmise aastaga võrreldes siiski 12% võrra. Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2022. aasta esimeses pooles ligi 1,3 miljardit eurot, mis moodustas 14% kogu töötleva tööstuse müügitulust. Tegevusaladest on müügitulus jätkuvalt suurim osakaal piima- (21%) ja lihatööstusel (15%). Rekordilised energiahinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendas samal ajal aga ka kulude kasvu. Toiduainetööstuse kulud olid esimesel poolaastal 1,26 miljardit eurot, mis on 23% võrra rohkem kui eelmisel aastal. Kogukasum oli samal ajal 21,7 miljonit eurot, vähenes eelneva aasta esimese poolega võrreldes 12% võrra.

Kalapüügi ja vesiviljelusettevõtted suurendasid müügitulu enam kui neljandiku võrra, mis peegeldab eelkõige toodangu kallinemist, sest püügi maht vähenes samal ajal 7%. Vaatamata müügitulu kiirele kasvule ettevõtete kasumlikkus vähenes. Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtete kogukasum oli 2022. aasta esimesel poolaastal pea 5 miljonit eurot ehk 23% vähem kui eelmisel aastal.

Liha kogutoodang vähenes pärast nelja-aastast kasvuperioodi 2022. aasta esimesel poolel ligi 2%. Lamba- ja kitseliha oli ainuke lihaliik, mida toodeti aastatagusega võrreldes rohkem. Kokku toodeti esimesel poolaastal umbes 39 000 tonni liha, mis on eelmise aastaga võrreldes samas suurusjärgus. Kui lamba- ja kitseliha tootmine kasvas 17% võrra, siis nii linnuliha kui ka sea- ja veiseliha toodang vähenes vastavalt 4% ja 1% võrra. Lihatööstuse jaoks oli 2022. esimene pool endiselt raske. Kiiresti kasvavad tooraine-, energia- ja kütusehinnad suurendasid kulusid 16% võrra ning kogukahjum kujunes 13,8 miljoni euro suuruseks. Eelmise aastal oli kogukahjum 600 000 eurot.

Eestis toodeti tänavu esimesel poolaastal 425 900 tonni piima, mis ületas eelmise aasta sama perioodi toodangut 0,8% võrra.Tootmist pärsib paljude põhiliste tootmissisendite (sööt, kütus, elekter, väetis jne) suur hinnatõus. Piimatootjate jaoks on piima kõrge hind küll hea, kuid tootmiskulude kiire kasv kärpis piima müügist saadavat tulu oluliselt. Piimatööstuste jaoks kujunes 2022. aasta esimene poolaasta majanduslikele väljakutsetele vaatamata edukaks. Müügitulu suurenes eelmise aastaga võrreldes 21% ning oli kokku 272 miljonit eurot. Kasvavate hindade tõttu tõusid 20% võrra ka kulud, mis olid kokku 259 miljonit eurot. Esimesel poolaastal teenis piimatööstus kogukasumit 13,3 miljonit eurot, mis on 51% võrra enam kui eelmisel aastal.

Kokku on 2022. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti riigieelarvest põllumajanduse, toiduainetööstuse, kalanduse ja maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligi 395 miljonit eurot. Kogu toetussummast 87% rahastatakse ELi fondidest. 30. juuni seisuga oli erinevate taotlusvoorude tulemusel 2022. aastal toetusi määratud 146 miljoni euro eest, millest on välja makstud 109 miljonit eurot.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.09.2022

Maaelukomisjoni esimehe Sven Sesteri  kutsel osales Riigikogu maaelukomisjoni istungil 27. septembril Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. Riigikogu maaelukomisjon soovis saada sektori esindajatelt ülevaadet maaelu hetkeolukorrast ning kitsaskohtadest ja muredest.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja tõi istungil välja, et:

• Kõrged sisendihinnad, eelkõige kõrged energiahinnad, on tõsiselt halvendanud talunike konkurentsivõimet. Eestis on enneolematu inflatsioon. Tarbijahinnad on aasta lõikes kasvanud üle 25%. Ka paljud põllumajandustootmise sisendite hinnad on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Samas puudub talunikel võimalus toodangu müügihindasid samas mahus suurendada, kuna lõpptoodangu müügihinnad määrab kaubandus. Talupidajad on toidutoomise tarneahelas ikkagi kõige nõrgemas positsioonis. 
• Väiketootjate seisukohalt on positiivne täna hommikul Riigikokku esimesele lugemisele minev elektrituruseaduse muutmise seadus 680 SE, millega tahetakse anda mikro- ja väikeettevõtetele ja ka FIE-dele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. Siiski näeme, et kehtestadatuleks elektri unisversaalteenus ka kõigile põllumajandustootjate ühistutele sõltumata nende suurusest. 
• Tänaseks võime väita veel, et ka positsioonid on jagunenud sektori sees selliselt, et väiketootjad, kellel on väiksemad tootmismahud saavad madalamat hinda, kuna suurema mahuga tootjatele makstakse tööstuste poolt (näiteks piimanduses) nn “mahuboonust”.  Sellised arengud on viimastel aastatel Eesti väikepõllumajandustootjate konkurentsivõimet kahandanud, mis omakorda mõjub negatiivselt Eesti toidujulgeolekule, soodustab põllumajandusootmise konsentreerumist ja intensiivistumist ning mõjub  negatiivselt maapiirkondade elujõulisusele. Väiketootjatel on reeglina väiksem kasumlikkus ja nõrgem likviidsuspositsioon. 
• Muidugi on väga raskes olukorras hetkel väiketööstused – nn talutööstused/väike käitlejad, kus oma kasvatatud toorainet väärindatakse näiteks juustuks. Kasvanud energiahinnad ja vähenenud tarbijate ostuvõime, on väga selgelt seadnud ohtu väiketööstuste jätkusuutlikkuse. Juba on esimesed signaalid, et lõpetati näiteks piimalammaste pidamine. On ka teised väikesed meiereid öelnud, et on sunnitud tänases olukorras vähendama piima töötlemist ning müüma toorpiima kokkuostu ja seda sellepärast, et kõrge energiahind vähendab märkimisväärselt kasumit ja kardetakse, et tootmine jääb selgelt kahjumisse. Kuna oleme tegelenud väga pikka aega just sellise kodumaise tooraine väärindamise propageerimisega Taluliidus ning talunikud on olnud väga tublid tootearenduses ja oma müügikanalite leidmisel, siis sellest oleks küll äärmiselt kahju, kui senine pingutus ja töö kriisis hävineb. 
• Eestimaa Talupidajate Keskliit rõhutab vajadust säilitada kultuur, milles väärtustatakse Eesti toidu tootmist TALUDES ja kultuurilist tähtsust ning selle sotsiaalset ja keskkonnamõju. Eestis on rikkalik toiduvalik ja piirkondlikud/kohalikud toidud tõeline väärtus ning neid tuleks sellena rohkem väärtustada. Terviklik toidupoliitika peaks soodustama toidu suuremat väärtustamist ühiskonna poolt, edendama toidujäätmete tekke vältimist ja vähendamist ning aitama kaasa toidu hinna taasintegreerimisele ja taasühendamisele teiste väärtustega. Eelkõige peaks see tagama tootjate jaoks õiglased hinnad, nii et põllumajandus jääks elujõuliseks. 
• Õiglased toiduhinnad, mis kajastavad tegelikke tootmiskulusid keskkonna ja ühiskonna jaoks, on ainus viis kestliku toidusüsteemi saavutamiseks pikas perspektiivis. Eesti riik peaks võtma kasutusele meetmeid tagamaks, et põllumajandustootja hinnad jäävad tootmiskuludest kõrgemale. 
• Väga suur roll on sellel ÜPP-l, kuid hetke kõrge inflatsiooni ja hinnatõtusu valguses on meil tõsine mure, et kas ÜPP eelarve on piisav.  Lisaks rõhutas, et tuleks kasutada kõiki võimalusi põllumajandustootjate toetamiseks. Seal hulgas kasutada võimalust uute referentsaastatega üleminekutoetuste maksmine.

• Seakasvatus on küll juba talu mõõtmetest välja kasvanud, siis Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmetest  seakasvatajad on Eesti mõistes väiketootjad –  mõnesaja emisega, võrreldes Eesti suuremate farmidega, kus on  tuhatkond põhikarja emist. saadud tagasiside põhjal  on ikkagi lõpetajaid mõnetuhande seaga farmides. Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmesorganisatsiooni liikmetest lõpetab selle aasta lõpuks üks  farm tegevuse ning siis  veel üks liige, kes sai eelmisel suvel sai SAKi tabandumise, ei plaani enam tegevust taastada, kuigi see võimalus oleks. Liikmete hulgas allesjäänud seakasvatajad vähendavad tasapisi põhikarja liialt suure kahjumi tootlikkuse tõttu.
  
• Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja rõhutas, et täna on prognoosimatust ja teadmatust sektoris palju ning see tekitab ebakindlust investeerimisplaanide elluviimisel. Kuigi täna konpenseerivad kõrged teraviljahinnad hüppeliselt kasvanud sisendihindu, siis loodame, et ei tule pöördepunkti, kus kõrgete sisendihindadega tuleb toota odavat toodet.

Sellel aastal suureneb hinnatõusu tõttu metsaomanikele mõeldud hooldusraie toetuse ühikuhind. Toetuse suurendamise eesmärk on julgustada eelkõige füüsilisest isikust omanikke oma metsamaad majandama, kuna just neile kehtib kõige enam kallinenud hooldusraie teenuse turuhind.

Täna asjakohase määruse allkirjastanud maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on hooldusraiete toetamine äärmiselt vajalik. „Iga metsaomanik teab, et oma metsa tuleb hooldada ja sellega heaperemehelikult ümber käia. Hooldusraietega saame parandada meie metsade valgustingimusi, mulla toitainesisaldust ning puidu kvaliteeti. Toetus on mõeldud julgustuseks eelkõige füüsilistest isikutest metsaomanikele, kuna neid on hinnatõus mõjutanud kõige enam ning just neil on tihtipeale vähem ressurssi enda metsa majandamiseks,“ tõdes minister Kruuse.

2022. aastast on metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise toetuse hooldusraie ühikuhind metsaomanike kaupa diferentseeritud. Füüsiliste isikute puhul tõusis valgustusraie keskmine hind 35% võrra, seega suureneb sama palju ka toetuse ühikuhind, tõustes 159 eurolt 215 euroni hektari kohta. Juriidiliste isikute puhul kasvas hind 4% võrra ning seega tõuseb nende hooldusraie ühikuhind 159 eurolt 165 euroni. Sama põhimõte laieneb metsaühistu liikmetele – kui metsaühistu liige on füüsiline isik, sh FIE, siis on hooldusraie ühikuhind 215 eurot. Kui metsaühistu liige on aga juriidiline isik või metsaühistu teeb hooldusraiet metsaühistu omandis oleval metsamaal, siis on hooldusraie hind 165 eurot hektari kohta.

Meetme 2022. aasta sügisese taotlusvooru eelarve on 2 316 000 eurot, mis on võrreldes varasemate aastate keskmisega suurem ja katab seega hooldusraie kõrgenenud maksumuse.

„Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ kaheksanda meetme raames jagatavate toetuste eesmärk on metsa jätkusuutlik ja tulemuslik majandamine, mis soodustab metsa elujõulisuse kasvu metsa liigilise koosseisu parandamise või muude metsakasvatusvõtete rakendamise kaudu.

Erametsaomanikel on võimalik toetust taotleda 6. oktoobrini 2022. Taotlusvoorus võib hooldusraieks küsida toetust ka metsamaale, kuhu on programmiperioodil 2014–2021 seda juba küsitud. Täpsemat infot toetatavate tegevuste ja tingimuste kohta leiate SA Eramets kodulehelt www.eramets.ee.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2022625 6152

 

 

Valitsus kiitis heaks maaeluministri ettepaneku nimetada Maaeluministeeriumi uueks kantsleriks praegune põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

„Nii nagu kogu ühiskond, on ka põllumajandus- ja toidusektor seisnud viimastel aastatel silmitsi suurte väljakutsetega. Rohkem kui kunagi varem, mõistame täna, et toidutootmine on strateegiline valdkond. See seab suured ootused ka riigile. Selleks, et valdkonnas tegutsevad inimesed ja ettevõtted oleksid edukad, on oluline ühiselt leida lahendused, kuidas tagame oma sektori toimepidevuse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Ametisse asuval kantsleril on pikaajaline kogemus valdkonna juhtimisel ning arusaam organisatsiooni ja valitsemisala toimimisest, mis on heaks eelduseks, et suudame ühiskonnas toimuvate kiirete muudatuste ja toidutootmisele esitatavate kasvavate nõudmistega kaasas käia,“ lisas maaeluminister.

„Oleme oma valdkonnale seadnud strateegilise sihi, et Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. Selleks peavad nii kõik ministeeriumi kui ka valitsemisala teenused ja protsessid muutuma inimese ja ettevõtja kesksemaks, kelle heaks me igapäevaselt töötame. Meie sektori lähiaastate kõige suuremad väljakutsed on toidujulgeolek ja roheüleminek. Maaeluministeerium oma asutustega peab suutma pakkuda sektori jaoks asjatundlikku tuge ja olema usaldusväärne partner. See eeldab suutlikkust olla valdkonnas suunanäitajaks ning leida paindlikke ja nutikaid lahendusi sektori ees seisvate väljakutsetega toimetulemiseks,“ sõnas Marko Gorban.

Uus kantsler asub ametisse alates 1. septembrist 2022. Marko Gorban on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna politoloogia erialal. Ta töötab Maaeluministeeriumis alates 2003. aastast. Ministeeriumis on ta töötanud erinevatel ametikohtadel avalike ja välissuhete ning maaelu arengu osakonnas, sealhulgas maaelu arengu osakonna juhatajana. Viimased kuus aastat on Marko Gorban töötanud põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantslerina.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.09.2022

Roheülemineku ja biomajanduse arendamiseks saab taotleda investeeringutoetust

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas määruse, millega toetatakse ettevõtete ja teadus-arendusasutuste investeeringuid bioressursside väärindamisse.

Maaeluminister Urmas Kruuse  leiab, et peame vähendama sõltuvust välismaistest taastumatutest ressurssidest ja kasutama rohkem enda taastuvaid bioressursse. „Iga seade või uus tehnoloogia, mis aitab taastuvaid bioresursse paremini kasutada, toob rohkem kasu ettevõtjale ja vähendab samal ajal kliimajalajälge,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. Maaeluminister lisas, et toetust saab kasutada ka biojäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamiseks. „Tänases energiakriisis on eriti oluline, et leiame alternatiive, kuidas energiat toota. Kodumaine biogaas on üks võimalik lahendus, mis aitab kaasa kriisi leevendamisse,“ rääkis Urmas Kruuse.

Taotlusvoor avaneb oktoobri algul PRIA e-toetuste keskkonnas ja jääb avatuks selle aasta lõpuni. Toetuse miinimumsuurus ühe taotluse kohta on 500 000 eurot ja maksimumsuurus on 5 miljonit eurot. Toetuse kogueelarveks on kavandatud umbes 23 miljonit eurot.

Toetus on suunatud ettevõtete rohepöörde eesmärkide täitmisele. Eesmärgiks on panustada bioressursi kõrgema majandusliku lisandväärtuse andmisse, teadus- ja arendustegevuse võimekusse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Toetuse alla kuuluvad ka bioressursside, sealhulgas kõrvalsaaduste ja biojäätmete, töötlemiseks vajalike ehitise ehitamise ja seadmete soetamise või väljavahetamise kulud.

Rahastus tuleb taasterahastust Next Generation EU, mille maht on 750 miljardit eurot. Taasterahastu eesmärk on toetada reforme ja investeeringuid, mis on vajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohe- ja digiüleminekuks. Eesti taastekavas on ettevõtete rohepöördeks planeeritud kokku ligikaudu 220 miljonit eurot.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.08.2022

 

Investeeringutoetus toiduainetööstustele parandab energia varustuskindlust

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega toetatakse toiduainetööstuste energia varustuskindluse tagamiseks tehtavaid investeeringuid.

„Venemaa kallaletung Ukrainale on põhjustanud tõsiseid häireid majanduses ja mõjutanud väga tugevalt toidu tootmist. Energia varustuskindlus on ühiskonna toimimise ja konkurentsivõime tagamise alustala,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Investeeringutoetust saavad taotleda ettevõtjad, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine või joogitootmine. Toetust saab taotleda energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Samuti toetatakse generaatori ostmist, mida saab kasutada vajadusel ajutise vooluallikana.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb tagada jätkusuutlik toidutootmine ja toidujulgeolek. „Toetuse abil tehtavad investeeringud aitavad vähendada sõltuvust Venemaa fossiilsetest kütustest ja teistest väljastpoolt hangitud sisenditest,“ lausus Urmas Kruuse.

Toetuse maksimaalne suurus mikro- või väikeettevõtjale on kuni 250 000 eurot. Keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele on maksimaalne toetus kuni 500 000 eurot. Taotlusvoor on plaanis avada selle aasta sügisel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.08.2022

Valge toiduvärvina kasutatavat titaandioksiidi ei tohi toidu valmistamiseks kasutada

Euroopa Komisjoni määruse alusel lõppeb 6-kuuline üleminekuaeg. Alates 8. augustist ei tohi titaandioksiidi koostisosana toidu valmistamiseks kasutada. Amet on ettevõtteid teavitanud.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialisti Jaana Oona sõnul oli titaandioksiidi lubatud kasutada valge toiduvärvina kalatoodetes ja pagaritoodets ning maiustustes. „Tooteid, mis on valmistatud enne 7. augustit võib müüa laovarude lõpuni, kuid Euroopa Liitu selliseid tooteid enam tuua ei tohi. Näiteks võib kuni 7. augustini valmistatud kaunistusi, glasuure, vaapasid, täidiseid, maitsestatud vahukoort jmt, mille tootmisel on kasutatud titaanidioksiidi, müüa ka pärast 7. augustit 2022, kuid alates 8. augustist pole neid lubatud kasutada tortide valmistamiseks,“ kirjeldas Oona.

Tarbijale võib müüa ka lisaaine segusid titaandioksiidiga kuni toodete laovarude lõpuni. „Seega teatud periood võib tarbija veel osta ja kasutada titaandioksiidi sisalduvaid tooteid,“ selgitas Oona.

Amet on ettevõtteid titaandioksiidi keelustamisest teavitanud järelevalve käigus alates eelmisest aastast.

Eelmisel aastal jõudis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) järeldusele, et ei saa välistada titaandioksiidi toksilist mõju raku geenidele või DNA-le. EFSA ei tuvastanud aga toidu lisaainena kasutatava titaandioksiidiga seotud vahetut terviseprobleemi ning seega lubati sujuv üleminek.

Lisaaine titaandioksiid on valge toiduvärv. Kui toit sisaldab titaandioksiidi, on toidu märgistusel koostisosade loetelus sõnad „toiduvärv titaandioksiid“ või „toiduvärv E 171“.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
07.08.2022

Tarbija toidulaua ohutuse tagamiseks seiratakse pidevalt farme ning looma- ja linnuliha

2021. aastal tuvastati zoonoossetest haigustekitajatest koduloomadel ja -lindudel kõige rohkem salmonelloosi tekitajat. Sagedasemad inimesel diagnoositud zoonoosid Eestis on kampülobakterenteriit, salmonelloos, jersinioos.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Natalja Boreli sõnul näitab zoonooside aruanne, et jätkuvalt on viimastel aastatel salmonellaga enim saastunud just linnu- ja sealiha. „Kokku uuriti seire raames nii tapamajades kui ka lihalõikusettevõtetes 939 proovi, millest 1,81% osutusid Salmonella positiivseks. Salmonella avastamise korral loomseid saadusi käitlevas ettevõttes  selgitatakse välja ettevõtte saastumise ulatus, selle allikad ja levikuteed ning need põhjaliku puhastamise ja desinfektsiooniga kõrvaldatakse,“ kirjeldas Borel. 2021. aastal registreeriti Eestis inimestel 114 salmonelloosi haigusjuhtu. Võrreldes 2020. aastaga suurunes haigestumine 23,9% võrra.

„Kampülobakteri seire tulemuste põhjal võib aga öelda, et Campylobacter-i levimus Eesti broilerilihas on väga madal ning haigestumine võrreldes 2020. aastaga on langenud,“ lisas Borel.

Borel lisab veel, et iga kolme aasta tagant teostatakse ka Yersinia enterocolitica seiret. „Võrreldes 2017. aasta seire tulemustega on positiivsete leidude arv vähenenud. 2021. aastal registreeriti inimestel 45 jersinioosi haigusjuhtu. Haigestunud inimeste arv on aastate lõikes jäänud samale tasemele.“

Salmonelloosi puhul tekib inimesel 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Salmonelloosi haigestumise oht on suurim hügieeninõuete eiramisel, põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha kaudu, kui see on Salmonella`ga saastunud.

Kampülobakterenteriidi nakkuse võib inimene saada toidu (liha), piima ja veega, aga ka teistelt haigetelt inimestelt. Haigustunnused on kõhulahtisus, iiveldus, lihasevalu, palavik (38–40 ºC), mis ilmnevad ühe kuni kümne, tavaliselt kolme kuni viie päeva jooksul peale nakatumist. Iseloomulik on väga valusate krampidega kõhuvalu. Väljaheide võib olla vesine või verine. Kaasneda võib põrna ja/või maksa suurenemine. Kampülobakterite põhjustatud soolepõletik paraneb sageli iseenesest.

Haigestumise vältimiseks peavad nii tootja kui tarbija täitma hügieeninõudeid. Kuumutamist vajav toit tuleb korralikult kuumutada ning vältida tasub pastöriseerimata piima ja piimatooteid.

2021. aastal jõudis kõrge patogeensusega lindude gripp ka Eestisse. 2021. aastal tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripp 54 metslinnul ja 1 rebasel. Haigusest ei jäänud puutumata ka kodulinnud – haigust diagnoositi ka kolmes linnufarmis.

PTA koostab zoonooside aruandeid alates 2004. aastast. Aruanne annab ülevaate zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobide antibiootikumiresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta Eestis. Kogutud andmete põhjal saame pöörata vajalikku tähelepanu üheaegselt loomi ja inimesi ohustavate haiguste ennetamiseks, leviku tõkestamiseks ja haiguste puhkemisel tulemuslikuks likvideerimiseks nii inimestel kui ka loomadel. Aruanded edastab PTA Euroopa Toiduohutusametile (EFSA), kes omakorda koostab liikmesriikide esitatud aruannete põhjal Euroopa Liidu koondaruanded. Euroopa Liidu zoonooside koondaruanded leiab EFSA koduleheküljelt.

Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainete tööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides, nagu näiteks marutaud.

Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade, 29.07.2022

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.07.2022

 Üle-eestiline avatud talude päev algab juba täna

Sel nädalavahetusel saab kaheksanda avatud talude päeva raames tutvuda üle 300 talu ja maaettevõttega üle Eesti. Kuigi avatud talude päeva põhipäevaks on pühapäev, 24. juuli, avab enamik sel suvisel suursündmusel osalevatest taludest külastajatele oma väravad juba laupäeval. 

Kõik külalised saavad tutvuda nii suuremate farmide kui väiksemate taludega, näha põnevaid loomi, linde ja taimi, uudistada põllumajandustehnikat ning maitsta ehtsat talutoitu. Igal talul on oma programm, milles näidatakse enda eripärasid. Kuna kõik 300 talu on üksteisest täiesti erinevad ning paiknevad üle Eesti, leiab iga huviline kindlasti endale meelepärase talu või maaettevõtte. Enda päevakava paika panemiseks tasub tutvuda veebikaardi ning talude programmiga veebilehel avatudtalud.ee.

Suvise suursündmuse pidulik avamine toimub täna kell 12 Pajumäe talus Viljandimaal, kus pakutakse kohalikku toitu ning maahõngulist meelelahutust. Muusikat mängivad pillimehed ansamblist Lõõtsavägilased.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning Maaleht. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.