Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.04.2019

Rohumaade vanuse pikendamisega leevendatakse põuast tingitud söödapuudust

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas muudatuste paketi, mille kohaselt pikendatakse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ning mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse toetusõigusliku lühiajalise rohumaa vanust. Muudatuse abil on võimalik leevendada eelmise aasta põuast tingitud söödapuudust.

„Määruse muudatus võimaldab  jätta keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ning mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetusega hõlmatud lühiajalised rohumaad üles kündmata ning kasutada neid alasid loomade karjatamiseks või sööda varumiseks, et leevendada nii 2018. aasta põuast tingitud söödapuudust,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

2018. aasta erandlikest ilmastikuoludest tingitud pikk põuaperiood pärssis rohumaade rajamist ja kahjustas olemasolevaid rohumaid ning vähendas rohusööda koguseid ja kvaliteeti, mis kokkuvõttes tegi loomapidajatel sööda varumise raskeks. Olukorra leevendamiseks võib 2019. aastal taotleda keskkonnasõbraliku majandamise toetust ka kuni viie aasta vanuse rohumaa kohta ja mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust  kuni nelja aasta vanuse rohumaa kohta. Tavaolukorras saab toetust taotleda vastavalt nelja ja kolme aasta vanuste lühiajaliste rohumaade kohta. Lühiajaliste rohumaade vanust pikendatakse vaid nendel lühiajalistel rohumaadel, millel oli eelmisel aastal toetuse kohustus ja millele 2019. aastal tuleks rajada muu toetusõiguslik põllumajanduskultuur kui heintaimed.

Toetuste taotlusperiood on 2-21. mai 2019. Taotlusi saab esitada e-PRIA portaalis ööpäevaringselt alates 2.maist. Toetusi makstakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 eelarvest, mida rahastab Euroopa Liit ja Eesti riik.

Põldude ja poollooduslike koosluste alade joonistamine

Anname teada, et alates 5. aprillist on vanas e-PRIAs võimalik 2019. a pindalatoetuste taotluse jaoks “Minu põllud” ja “Minu niidud” teenustes põlde ja poollooduslikele kooslustele (PLK) alasid joonistada.

e-PRIAsse sisse logides jõuate PRIA iseteeninduskeskkonda. Vana e-PRIA teenuste kasutamiseks tuleb ülemiselt siniselt menüürealt valida „Vana e-PRIA“ ning vajutada nupule „Sisene vanasse e-PRIAsse“.

Varasemalt teenust kasutanud, aga sel aastal esimest korda teenusesse sisenevatele klientidele laaditakse alla PRIA või Keskkonnaameti poolt kindlakstehtud andmed kliendi põldude ja alade kohta. Need võivad olla kohapealses või administratiivses kontrollis, satelliitpiltide või ortofotode alusel kontrollitud põllud ja PLK alad. Kui kontrolle pole läbi viidud, siis on kindlakstehtud andmeteks eelmisel aastal taotleja poolt joonistatud põllud või alad. Seejärel saab joonistada oma põllud/PLK alad, mida soovitakse lisada 2019. a pindalatoetuste taotlusele. Esimest korda teenust kasutavad kliendid saavad kohe peale teenusesse sisenemist hakata joonistama oma põlde/PLK alasid.

Taotlust ei saa praegu veel eeltäita, põllud saab lisada taotlusele ning taotluse ära esitada alates 2. maist. PLK alad saab Keskkonnametile kooskõlastamiseks saata alates 2. maist. Pärast kooskõlastuse saamist on võimalik alad lisada PLK taotlusele ja taotlus ära esitada.

Juhime põldude/PLK alade joonistamisel tähelepanu sellele, et piirid, maakasutus ja kultuur vastaksid tegelikule olukorrale 2019. aastal ja et nende maade osas oleks olemas kehtiv maakasutusõigus.

Juhul kui võrreldes e-PRIAs näha olevate põllumassiivide piiridega on võetud kasutusse uusi maid ja need on heas põllumajanduslikus seisukorras, siis palume esitada ettepanek põllumassiivide piiride muutmiseks, kasutades vana e-PRIA teenust „Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek“.

www.pria.ee

Metsaomanike sõnul on keskkonnaministrile tehtud ettepanek keelata lindude pesitsusajaks raietööd metsades järjekordne näide sellest, kuidas linnainimesed piiravad tagajärgede eest vastutust võtmata maainimesi. Metsasektoris töötab üle 30 00 inimese, enamus neist maapiirkondades. Suurele hulgale neist tähendaks raiete keelamine kuudeks sissetulekuta jäämist.

Metsamees Karl Lister on sügavalt nördinud välja pakutud uue piirangu üle. “Nende piirangute taga on inimesed, kes töötavad linna kontorites. Metsas käivad nad vahel matkamas või marju korjamas. Minu ja paljude teiste maainimeste jaoks on mets aga igapäevane elukeskkond ja elatusallikas. Selline piirangu ettepanek on minu meelest järjekordne näide sellest, kuidas asjatundmatud ja elu- ja metsavõõrad linnainimesed üritavad maainimeste elu piirata ja kontrollida,” sõnas Lister. “Igasugune jutt regionaalpoliitikast on väga õõnes selliste ettepanekute valguses, mis jätaks tuhanded inimesed maapiirkondades mitmeks kuuks töötuks,” lisas Lister.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link leiab, et otsuseid raiete pesitsusajaks piiramise kohta ei saa kindlasti emotsioonipõhiselt teha. “Oleme sama meelt nendega, kes leiavad, et linde tuleb hoida ja neid pesitsuse ajal võimalikult vähe segada. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et sellistel piirangutel on väga tugev mõju tuhandetele perekondadele üle Eesti,” juhib Link tähelepanu raiete keelamisega kaasnevatele mõjudele. “Metsasektor on maapiirkondades üks väga olulisi tööandjaid. Võrumaal on iga viies tööl käiv inimene hõivatud just metsasektoris. Need on inimesed, kes peaksid selliste piirangute tõttu jääma mitmeks kuuks töötuks. Teades statistikat selle kohta, kui vähe on eestlastel keskmiselt sääste ja võimekust oma pere üle palgapäeva toita, ei taha ma ette kujutada ka, mida need inimesed täna tunnevad,” sõnas Link.

Metsaomaniku Taavi Ehrpaisi sõnul teeb väga suur osa metsaomanikest kevadisel ajal raietöid vastutustundlikult. Tihti on just mai või juunikuu aasta kõige kuivem aeg, kus pinnasekahjustused on kõige väiksemad. “Metsas töötavad inimesed teavad, et metsatöid saab ka kevadisel ajal teostada nii, et nende mõju lindudele ja loomadele on võimalikult väike. Näiteks tuleb valida puistud, mida linnud pesitsuspaikadena ei eelista,“ näitlikustas Ehrpais.

Mikk Link lisab, et enne totaalse piirangu kehtestamist kõigepealt hinnata, kas piirangud üldse lahendaks probleemi. “Puudub igasugune uurimus, mis tõestaks, et just metsatööde piiramine oleks parim ja peamine meede lindude arvukuse suurendamiseks. Ornitoloogide uuringud viitavad, et tänase rändlindude arvukuse vähenemise taga on suuresti globaalsed kliimamuutused, aga ka näiteks rändlindude aktiivne küttimine lõunapoolsetes riikides. Mõtteviis, et kõigepealt piirame ja pärast uurime on äärmiselt lühinägelik,” lisas Link.

Eesti Erametsaliit teeb täna omapoolse pöördumise keskkonnaministrile. Pöördumisega ühinevad ka Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit.

Täna kehtib raierahu riigimetsades 15. aprillist 15. juunini. Eesti oleks ainus riik siin regioonis, kus taoline totaalne, ka erametsades rakendatav piirang kehtiks. Lisaks on Eesti Euroopas esirinnas piirangutega metsa osakaalu poolest, kus raietööde teostamine on kas täiesti keelatud või rangete piirangutega.

Ühispöördumine Keskkonnaministeeriumile: Seisukoht raierahu kehtestamise osas

Lisainfo:
Mikk Link, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
mikk.link@erametsaliit.ee
+372 5345 3698

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
05.04.2019

Tolmeldajate kaitsmise eesmärgil täpsustati insektitsiidide kasutustingimusi

Põllumajandusamet vaatas üle kõik Eesti turul olevad putukatõrjevahendid. Selle tulemusel täiendati 25 taimekaitsevahendi infolehed, kus kasutatud mõisted ei olnud üheselt arusaadavad. 16 tootel täpsustati võimalikud erandid kasutamisel.

„Tolmeldajate ja keskkonna kaitsmise eesmärgil on kõige olulisem olla teadlik kõikidest kehtivatest nõuetest ning järgida rangelt taimekaitsevahendi kasutusjuhendit,“ ütles Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Eva Lind.

Vältimaks mitmeti mõistetavust on piirang „Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada mesilaste aktiivse lendlemise ajal“ asendatud konkreetsema kellaajalise vahemikuga 22.00-05.00. Öise pritsimise eesmärk on vähendada tolmeldajate võimalikku kokkupuudet taimekaitsevahendiga näiteks teraviljapõllust üle lendamisel või taimekaitsevahendi triivil. Lisaks kellaajalistele piirangutele ühtlustati ohulausete sõnastust ning täpsustati erandid.

„Vajadus üle vaadata ja muuta taimekaitse nõuded taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal tuli eriti teravalt ilmsiks 2017. aastal. Toona toimus ka laiapõhjaline arutelu, kus selle olulisust toonitasid kõik osapooled ja Põllumajandusamet on infolehed üle vaadanud lähtuvalt nendest kokkulepetest,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Tolmeldajate heaolu on kogu maailmas väga suure tähelepanu all ja sarnast praktikat järgivad ka teised Euroopa Liidu riigid. Näiteks on seatud insektitsiidide pritsimisele kellaajalised piirangud Lätis, Soomes ja Norras. Taanis võib mesilastele või teistele tolmeldajatele ohtlikke aineid pritsida vaid päikeseloojangust päikesetõusuni.

Iga taimekaitsevahendi kasutustingimused sõltuvad konkreetse toote riskihindamisest.  Kui hindamise tulemusel leitakse, et esineb oht mesilastele ja teistele tolmeldajatele, lisatakse taimekaitsevahendi klassifikatsiooni ohulause, milles on täpsustavad ettevaatusabinõud taimekaitsevahendi kasutamisel.

Eestis kehtib endiselt üldine õitsvate taimede pritsimise keeld. See tähendab, et kui põllukultuur või umbrohi õitseb, on keelatud taimekaitsevahendiga pritsida nii päeval kui öösel. See nõue, mis on kehtestatud määrusega „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“, kehtib iga taimekaitsevahendi, mitte ainult putukatõrjevahendi, kasutamisele.

Erand kehtib taimekaitsevahendile, mille riskihindamise tulemusena on lubatud pritsimine taimede õitsemisel ja see ei avalda mõju tolmeldajatele. Sellise toote infolehel on selgelt välja toodud kultuurid, mida õitsemise ajal tohib pritsida. Näiteks võib ohulause olla sõnastatud: „Õitsvat rapsi, rüpsi ja maasikat on lubatud pritsida ajavahemikus 22.00-05.00.“

Erand kehtib ka taimekaitsevahendile, mida on teatud kahjurite tõrjeks vajalik kasutada päevasel ajal, ning riski tolmeldajatele ei ole tuvastatud. Näiteks on maakirpu tarvis pritsida just rapsi tõusmete faasis päevasel ajal. Sellisel juhul on SPe8 lause sõnastatud „Erandina võib tõrjuda maakirpu päevasel ajal, kui põllul ei esine õitsvaid taimi.“

„Lähiajal on  plaanis kõik erandid ja kasutusalad  üle vaadata koos sektori ja teadlastega ning vajadusel neid laiendada, et põllumehel saaksid tehtud kõik vajalikud taimekaitsetööd ja samal ajal oleks keskkond hoitud,“ ütles Eva Lind.

 

Lähem info

Eva Lind
taimekaitse ja väetise osakonna nõunik
tel 5551 4314
eva.lind@pma.agri.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.04.2019

Eesti esimene kaitstud geograafilise tähisega toode sai Euroopas lõplikult registreeritud

27. märtsil jõudis lõpule Eesti esimese ja seni ainukese geograafilise tähise „Estonian vodka” pikk registreerimisprotsess. Geograafilise tähise taotlusprotsessi algatasid Estonian Spirit OÜ ja Remedia AS

„Eesti esimese geograafilise tähise registreerimine on suur tunnustus Eesti toidusektorile, mis loob head eeldused Eesti geograafilise tähisega toote ekspordiedule,“ ütles Tarmo Tamm.

„Euroopa Liit panustab eelkõige just kolmandate riikide turgudel olulisel määral geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste teavitustöösse, mistõttu on Euroopa Liidu geograafiline tähis kindel kvaliteedimärk erinevate sihtturgude tarbijate seas. Seega kutsun Eesti toidusektori ettevõtjaid üles taotlema ühiselt Euroopa Liidu kvaliteedimärke piirkonna toidupärandiga seotud toodetele või Eesti traditsioonilistele toodetele,“ lisas maaeluminister Tamm.

„Geograafiline tähis ei ole kaubamärk, vaid lähtub konkreetse geograafilise piirkonna ajaloolisest eripärast toote valmistamisel. Ajalooliselt on Eesti alkoholitööstuse sisuks olnud kohalikust toorainest piirituse põletamine ja sellest viina tegemine, mitte välismaalt ostetud alkoholi pudelitesse villimine,” selgitas Estonian Spirit OÜ juhtSven Ivanov.

Euroopa Liidu otsus aitab Ivanovi hinnangul kaasa ka uute kohalike piiritusetööstuste tekkimisele, mis loovad maapiirkondadesse uusi töökohti.  „Nüüd on olemas reaalne vajadus ja ka kindlus rekonstrueerida ning arendada olemasolevaid  piiritusevabrikuid. Vastasel juhul ei saa välistada kohaliku piiritusetööstuse hääbumist,” lisas Ivanov.

EL-i geograafiliste tähiste süsteem on loodud kaitsmaks tootjate huve algupäraste toodete ebaõiglase konkurentsi eest ning lihtsustamaks tarbijate ostuotsuste tegemist. Kvaliteedimärkide süsteem väärtustab kindla määratletud piirkonna päritolu eriliste omadustega tooteid. Kaitstud geograafilise tähis annab tarbijale infot, millisest piirkonnast ehk riigist tarbitava toote põhitooraine pärineb.

Estonian Vodka on kaitstud geograafiline tähis (KGT) viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett. KGT Estonian Vodka registreerimisega tohib seda sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides. Teistel Eestis valmistatud viinadel võib edaspidi  kasutada väljendeid „Vodka from Estonia“, „Vodka made in Estonia“ vms.

Lisaks registreeritud geograafilisele tähisele „Estonian vodka“, on Euroopa Komisjonis menetluses veel üks Eesti esitatud kaitstud geograafilise tähise taotlus. 21. novembril 2018. aastal edastas Maaeluministeerium Euroopa Komisjonile taotluse „Vana-Võromaa sõir / Setomaa sõir“ kaitstud geograafilise tähisena registreerimiseks. Registreerimistaotluse esitas Maaeluministeeriumile Vana-Võromaa ja Setomaa piirkonna sõira-tootjate laiendatud huvirühm, kuhu kuuluvad Nopri Talumeierei OÜ, Metsavenna Turismitalu OÜ, FIE Klarika Hirv, MTÜ AIG, Taarka Tarõ OÜ ja Toomemäe OÜ.

7. märtsil kohtusid Taluliidu esindajad PRIA esindajatega.  Kohtumise ettevalmistamisel kogus Taluliit oma liikmetel küsimusi, mida sooviti PRIA-lt küsida.

Järgnevalt lingilt leiate kokkuvõtte küsimustest ja vastustest: ETKL küsimused ja ettepanekud PRIA vastused

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.04.2019

Toidutööstuseid oodatakse registreeruma avatud toidutööstuste nädalale

27. maist kuni 2. juunini toimub juba neljas avatud toidutööstuste nädal, kuhu toidutööstustel on veel võimalik registreeruda. Oma osalemissoovist palub Maaeluministeerium teada anda hiljemalt 10. aprilliks.

„Eestis 2018. aastal korraldatud küsitluse andmetel eelistab kodumaist toitu osta 74% vastanutest, kuid tihedas konkurentsis tuleb iga päev teha tööd selle nimel, et ka tulevikus oleks kodumaine toit Eesti inimeste jaoks esikohal ja meie kohalikel ettevõtetel tööd. Sellele aitavad kindlasti kaasa algatused nagu avatud toidutööstuste nädal,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Et inimesed näeksid ka toodangu köögipoolt ning õpiksid toitu rohkem väärtustama, tuleb neile näidata, milline töö toidutootmise taga tegelikult on.  Samuti suurendab see tarbijate usaldust toidu kvaliteedi ja ohutuse vastu. Seetõttu loodan, et üle Eesti leidub palju missioonitundega toidutootjaid, kes on valmis oma uksed avatud toidutööstuste nädala raames külalistele avama,“ lisas Tarmo Tamm.

Osalema on oodatud kõik ettevõtted, kes tegelevad toidu  tööstusliku tootmisega ning turustavad oma toodangut ka jaekaubanduse vahendusel. Huvilistel palume osalemissoovist teada anda hiljemalt 10. aprilliks aadressile: eestitoit@agri.ee.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
01.04.2019

Sigade Aafrika katku (SAK) positiivsete metssigade arv on oluliselt vähenenud

2018. aastal uuritud metssigadest olid  5% SAK positiivsed. Aastatel 2015. – 2017. oli see protsent pea poole suurem, 9,1 – 11,5%.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul näitab see protsent, et katku osakaal meie metsades on vähenenud. “Võrreldes varasemate aastatega on viiruse levik meie metssigade populatsioonis oluliselt väiksem.” Siiski ei tähenda see, et Eesti oleks taudivaba. “Jätkuvalt peab täitma biohutusnõudeid, et vältida haiguse levimist farmi,” lisas Kalda.

Aastatel 2015. – 2017. oli Eestis kokku 27 kodusigadega seotud taudikollet. Eelmisel aastal aga ei diagnoositud SAKi üheski seafarmis. 2018. aastal uuriti kokku 6 989 kodusiga ning 4961 metssiga, nendest 284 olid SAK positiivset metssiga. Võrdlusena võib tuua, et 2017. aastal diagnoositi 867 positiivset metssiga.

Kalda sõnul tunnustab Euroopa Komisjon Eesti võitlust katkuga. “Euroopa Komisjon tõi möödunud nädalal välja, et Eestis on usaldusväärne süsteem katku tõrjeks ja likvideerimiseks. Komisjoni eksperdid tõdesid, et Eesti teeb tõsist tööd selle nimel, et vältida haiguse levimist farmidesse,” kirjeldas Kalda.

Sigade Aafrika katk on muutunud endeemiliseks ehk püsivalt esinevaks haiguseks suurtel aladel Ida-Euroopas, sealhulgas ka Eestis. 2018. aastal levis SAK Bulgaariasse, Belgiasse, Ungarisse. Võib oletada, et leviku põhjuseks on olnud inimtegevusest tulenevad tegurid ning mõningates piirkondades on haigus levinud metssigade populatsiooni kaudu.

VTA kontrollis möödunud aastal kõiki seakasvatusettevõtteid ja väikemajapidamisi, kus sigu peeti. Erilist tähelepanu pöörati kontrollide käigus bioohutusnõuete täitmisele, mis on üks viis, kuidas haigust farmist eemale hoida.

Seakasvatusettevõtted on tublilt täitnud bioohutusnõudeid, kuid ka käesoleval aastal jätkab VTA ettevõtete regulaarset kontrolli bioohutusnõuete täitmise üle. Samuti on väga oluline jätkuvalt hoida metssigade populatsiooni madalal ning tõhustada surnud metssigade eraldamist keskkonnast. Viimane on toimunud ja toimib ka täna tänu väga heale koostööle Eesti Jahimeeste Seltsiga.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
01.04.2019

PRIAst saab taotleda toetust väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste eeltäitmine algas e-PRIAs 27. märtsil ja kestab 2. aprillini. Taotlusi saab esitada 03.-10.04.19 ainult elektroonselt e-PRIA keskkonna kaudu. Toetuse eesmärk on aidata kaasa  põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele, pakkudes võimalust põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks, sh põhivara moderniseerimiseks. Väikeettevõtetele mõeldud toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme „Põllumajanduslike majapidamiste ja ettevõtluse areng” alaliik. Käesolev taotlusvoor on kuues, eelarvega 3,5 mln eurot. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud FIEd ja äriühingud, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–14 000 eurot ja eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot. Samuti kehtivad nõuded põllumajandusliku toodangu müügitulu osakaalule ettevõtte kogutulust.

Toetust võib taotleda äriplaanis kavandatud tegevusteks. Vähemalt 50% tegevuste maksumusest  tuleb kasutada sellise materiaalse vara, sh bioloogilise vara ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajanduslike toodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt vähemalt määruses sätestatud tähtaja jooksul.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast,  hiljemalt 21.06.2019. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) makse tehakse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast.

Täpsem info toetuse ja e-PRIAs taotlemise kohta on leitav PRIA kodulehelt, abi saab ka PRIA maakondlikest teenindusbüroodest ja infotelefonil 737 7678.

 

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
29.03.2019

Seemnekartuli tootjatele muutub kohustuslikuks enesekontrollisüsteem

Seemnekartuli tootjatele toob taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muudatus kaasa kohustuse pidada enesekontrollisüsteemi.

1. aprillist 2019 on seemnekartuli tootjal kohustus määratleda  tootmise olulised kriitilised punktid, näiteks seemnekartuli toomine ettevõttesse, selle kvaliteedi hindamine, seemnekartuli pakendamine jmt. Rakendatavad meetmed peavad olema dokumenteeritud ja tagatud peab olema ka nende toimimine.

Kartul on kõrge riskiga taimeliik, millega koos levivad nii ohtlikud kui ka kvaliteeti vähendavad  taimekahjustajad. Enesekontrollisüsteemi rakendamine aitab ennetada kahjustajate levikut,  vähendada võimalikku majandusliku kahju ja  suurendada  seemnekartuli kvaliteeti.

 

Lähem info:

Ljudmila Kerge
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
tel  507 4631
ljudmila.kerge@pma.agri.ee