Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.03.2019

Rakendumas on kasvatatava põllukultuuri sordiandmete esitamise kohustus

Alates 1. jaanuarist 2020 jõustub taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muudatus, mille kohaselt peab põllukultuuri kasvataja esitama Põllumajandusametile andmed põllumajandustootmises kasutatud põllukultuuri liikide, sortide ja pindade kohta.

„Tootjad, kes külvavad seemet toidu või sööda tootmiseks, peavad esitama andmed kasutatud sordi ja seemne kohta 30. juuniks,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Ühekordse teavitusena saab esitada andmed nii eelmise aasta talivilja kui ka sama aasta suvivilja sordi kasutamise kohta. Lisaks sordile tuleb teavituses märkida, kas külviks kasutati sertifitseeritud seemet või oma tarbeks toodetud seemet. Esitatud andmete abil saab riik ülevaate põllumajandustootmises kasutatud sortidest ja seemnetest,“ lisas Suu.

„Andmeid kasutatud sortide kohta on vaja, et oleks järjepidev ülevaade põllumajanduses kasutatud sortidest. Sordiaretus peab arvestama nii kliimamuutuste ja uute taimekahjustajatega, kui ka tarbija muutuvate nõudmiste ja vajadustega,“ märkis Sigmar Suu.

Kasutatud sordi ja seemnete kohta andmete mugavamaks esitamiseks töötatakse välja kliendiportaali vastav uuendus.

1. aprillil 2019 jõustub taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muudatus seemnete sertifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks ja tõhustamiseks. „Seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmisega saavad ettevõtjad rohkem õigusi, et nad saaksid tunnustada sertifitseeritud kategooria tootmiseks ettenähtud põldusid ning võtta ja analüüsida seemneproove,“ sõnas Sigmar Suu. Tootjad võivad taotleda tegevusluba seemnete sertifitseerimisega seotud tegevusteks ning sellisel juhul ei pea nad nende tegevuste eest riigilõivu tasuma.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.03.2019

2019. aastal saab taotleda enamikke maaelu arengu toetusi

Maaeluminister allkirjastas 2019. aastal antavate maaelu arengu toetuste määruse, mille kohaselt saab 2019. aastal 16 meetme raames taotleda 33 erinevat maaelu arengu toetust.

„Kuna arengukava rakendamise periood läheneb lõpule, oleme pidanud piirama mitut toetusskeemi. Näiteks ei ole määruse kohaselt keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemiga enam 2019. aastal võimalik liituda, küll aga on olemasoleva kohustusega taotlejatel võimalik veel oma kohustusealust pinda suurendada,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Uutest toetustest on võimalik 2019. aastal taotleda riskijuhtimise meetme raames põllumajanduskindlustustoetust, mille rakendusmääruse eelnõu on praegu kooskõlastusringil eelnõude infosüsteemis. Samuti saab sellest aastast taotleda põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavades osalemise toetust. „Kvaliteedikavades osalemise toetusega soodustame põllumajandustootjate suuremat koostööd ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist,“ tõi maaeluminister Tarmo Tamm välja.

Määruse kohaselt on ka veel 2019. aastal võimalik mahepõllumajanduse toetuse puhul võtta uusi kohustusi ning juba kehtivate kohustuste puhul suurendada kohustusealust pinda. Mahepõllumajanduse toetuse 2019. a taotlusvooru eelarveks on ette nähtud 20 miljonit eurot, et kõiki esitatavaid taotlusi oleks võimalik rahuldada maksimaalses võimalikus mahus. Ettevõtte mahedaks tunnustamise taotlusi saab Põllumajandusametile esitada kuni 10. aprillini.

Kokku on 2019. aastal maaelu arengu toetuste taotlusvoorudeks ette nähtud vahendeid 115,3 miljoni euro ulatuses. 2019. a veebruari lõpu seisuga on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020ˮ kogueelarvest (992,5 miljonit eurot) toetusi määratud 704,5 miljoni euro (71%) ning välja makstud 512,9 miljoni euro (51%) ulatuses.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.03.2019

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktoriks saab Andre Veskioja

Maaeluminister kinnitas Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teadusnõukogult positiivse hinnangu saanud kandidaadi Andre Veskioja ETKI direktori ametikohale.

„Suur tänu endisele direktorile Mati Koppelile tehtud töö eest. Rõõm on näha, et tema kingadesse astub niivõrd selge visiooni ja märkimisväärse teadmistepagasiga noormees nagu Andre Veskioja. Soovin talle kiiret sisseelamist Eesti Taimekasvatuse Instituudi töösse,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Mul on  hea meel, et oleme leidnud ETKI-le direktori, kelle visioon organisatsiooni arendamisest ja kaasavast juhtimisest leidis kõikide teadusnõukogu liikmete heakskiidu. Loodame, et uus direktor panustab instituudi tervikarengusse, rahvusvahelisse koostöösse ning senisest veelgi tihedamasse koostöösse nii põllumajandussektoriga kui ka ülikoolidega,“ ütles Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi asekantsler ja teadusnõukogu esimees. „Ministeerium on astunud samme instituudi teadustöö rahastamise ja tehnilise baasi arendamise suunas. On oluline, et nende täiendavate võimaluste baasil tõstab direktor instituudi töö tulemuslikkust ning selget tulemustele orienteeritust veelgi. Järgmisest aastast jõustub uus sordiaretuse programm, mis defineerib muuhulgas ETKI suunad selles valdkonnas. Teadusnõukogu tunnustab pikaajalise direktori Mati Koppeli panust instituudi arengusse.“

„Ma tänan ministrit ja teadusnõukogu nende usalduse eest,“ sõnas Andre Veskioja. „Eesti Taimekasvatuse Instituudil on Eesti põllumajanduse edukuses ja jätkusuutlikkuses kanda oluline roll. ETKI koondab endas Eestis ainulaadset taimekasvatusevaldkonna teaduskompetentsi ja teeb selle kättesaadavaks meie põllumajandusettevõtetele. Sellest tulenevalt on ka ministeerium teinud suuremahulisi investeeringuid ETKI arendamisse ning infrastruktuuri ajakohastamisse. Seetõttu on minu jaoks on kõige olulisemad suunad, millega ETKI direktorina alustada, uue infrastruktuuri lõpule viimine ja käivitamine, koostöötugevdamine Eesti ülikoolide ja ettevõtjatega ning ETKI töötajate varasemast suurem kaasamine ETKI juhtimisel tehtavatesse otsustesse,“ lisas Veskioja.

Andre Veskioja senine teadustöö on seotud toidutehnoloogia, innovatsiooni ja tootearendusega, ta on juhtinud mitmeid rahvusvahelisi rakenduslikke teadusprojekte. Ta on kolmteist aastat töötanud BioCC OÜ-s, viimati vanemteadurina. Andre Veskiojal on põllumajandusteaduse magistrikraad Eesti Maaülikoolist ning omandamisel veterinaaria ja toiduteaduse doktorikraad.

Uus direktor alustab tööd 2. mail 2019.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.03.2019

Avatud kalasadamate päev toimub 27. aprillil

27. aprillil toimub kolmandat korda üle-eestiline avatud kalasadamate päev. Praeguseks on osalema registreerunud 22 sadamat.

Külastajad saavad avatud kalasadamate päeval tutvuda sadamatega ja kalandusega, kaasa osta ning maitsta värsket kala ja kalatooteid ning osa võtta meelelahutuslikust kogupereüritusest.

„Avatud kalasadamate päev annab võimaluse tutvuda kalasadamates tehtava tööga ja luua kaluritega otsekontakt,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Eesti rannikujoon ja siseveekogud on ääristatud tiheda kalasadamate võrgustikuga, kus tehakse rasket, aga tänuväärset tööd. Igal perel võiks olla nii-öelda oma kalur, kelle käest otse värsket ja kvaliteetset kodumaist kala osta.“

„Praeguseks on avatud kalasadamate päevale end kirja pannud 22 sadamat,“ ütles kalasadamate programmide koordinaator Toomas Armulik. „Julgustan sadamaid osalema, kuna see on hea võimalus end ja oma tegemisi nähtavaks teha ning kalandust populariseerida,“ lisas Armulik.

Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal saab osaleda käsitöö- ja õpitubades ning käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad, teadusteater ja õngekoolitused.

Avatud kalasadamate päeva esindusüritus toimub Läänemaal Dirhami kalasadamas. Külastajaid tervitab maaeluminister, kohal on kalakokad Koržetsid, esineb ansambel Winny Puhh ja toimub palju muud.

Harjumaa kalanduspiirkonnast osalevad Ristna, Leppneeme ja Tallinna Kalasadam; Hiiumaalt Roograhu ja Tärkma; Läänemaalt Dirhami ja Topu; Peipsist Kolkja, Räpina ja Varnja; Pärnumaalt Lindi, Võiste, Japsi kai ja Pärnu Fishing Village Kaluriküla; Saaremaalt Nasva, Mõntu ja Ringsu (Ruhnu); Virumaalt Võsu, Toila ja Eisma ning Võrtsjärve piirkonnast Jõesuu ja Valma sadamad.

2019. aasta avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ning seda rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

Sadama registreerimiseks tuleb ühendust võtta Kalanduse Teabekeskusega kalateave@ut.ee. Avatud kalasadamate päeva veebileht www.avatudsadamad.ee. Facebookis „Avatud kalasadamate päev 2019“ https://www.facebook.com/events/699455197140121/.

Fotod 2018. aasta avatud kalasadamate päevast: https://www.agri.ee/et/galeriid/avatud-kalasadamate-paev-2018.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.03.2019

Toetama hakatakse põllumajandustootjate kindlustusmakseid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile Eesti maaelu arengukava 2014−2020 raames antava põllumajanduskindlustustoetuse määruse eelnõu, mis näeb ette kindlustustoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra.

„Viimaste aastate ilmastikuolud on näidanud, et tootmisega seotud riskid kasvavad. Põllumajanduskindlustustoetusega pakume põllumehele võimaluse neid riske maandada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Toetust antakse tera- või kaunvilja, heinaseemne, õlikultuuri, kartuli, köögivilja, puuvilja, marjade, viljapuude, marjapõõsaste, puukooliistanduse, dekoratiivtaimede, veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste (välja arvatud võistlus- ja ratsahobused), kodulindude või mesilaspere kindlustusmaksete eest tasumiseks.

Toetusega  hüvitatakse kuni 70% toetuse saaja tasutud kindlustusmaksetest. Toetust antakse üksnes selliste kindlustusmaksete tasumiseks, kus kindlustuslepingu tingimused hõlmavad kahju hüvitamist, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või ebasoodne keskkonnajuhtum.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020  eelarves kindlustusmaksete toetamiseks ette nähtud kaks miljonit eurot. Esimene taotlusvoor on kavandatud 2019. a juunikuusse ning taotlusvooru eelarve on üks miljon eurot.

Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemi (EIS) veebilehel: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c91ba08e-7c89-410f-b4e7-e49a203a5035 . Ettepanekuid eelnõu kohta saab esitada 9. aprillini 2019.

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
26. märts 2019. a.

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub oma liikmeid üles alanud hooajal kõiki šaakali ja haneliste ning sookurgede kahjusid registreerima, milleks  on loodud keskliidu kodulehele vastav rakendus.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on vaja saada ülevaade, kui palju neid kahjusid kokku tekitatakse ning seejärel on võimalik paremini kavandada ka tegevusi kahjude vähendamiseks. „Lõime selle tarbeks koduleheküljele spetsiaalse rakenduse, mille abil on talupidajatel mugav nii kiskjate kui ka rändlindude kahjud registreerida“ ütles Ats. „Siiani lõid paljud käega ja nii ei tea me tänaseni, kui suure ulatusega tekitatud kahjud on. Loodame, et talunikud võtavad uue süsteemi omaks ja annavad senisest aktiivsemalt kahjudest teada“ lisas tegevjuht.

Aasta aastalt on suurenenud rändlindude arvukus ja koos sellega ka meie teraviljakasvatajatele tekitatud kahjud. Sama kehtib ka uue liigi šaakali kohta. Šaakal on väikeuluk, kes tekitab järjest enam kahjusid lambakasvatajatele ja muudab kohati lambakasvatuse raskeks kui mitte võimatuks. Samas ei hüvitata šaakali poolt tehtud kahjusid.

 ETKL-i nõuniku Jaanus Põldmaa sõnul on igati mõistlik saada ülevaate tekitatud kahjudest. „Põllumajandus ei ole mitte ainult elustiil, vaid ikkagi  majandustegevus, millest maapered elatuvad“ selgitas Põldmaa. „Me ei ole mitte kuidagi lindude või loomade vastu, vaid oleme oma tegevuse poolt. See on normaalne, et linnud- loomad tahavad süüa, küsimus on selles, kes kannab kahjud“ lisas Põldmaa. „Me ei ole nõus, et talupidaja peab kahjud üksi kandma samal ajal kui loodus on meie ühisvara“ täiendas ta.

Loodud rakenduse abil loodetakse kindlaks teha kahjude summa ja nende paiknemine üle riigi. Seejärel on võimalik nõuda nende kahjude õiglast hüvitamist.

ETKL on talupidajate vabatahtlik ühendus, mille peamine eesmärk on põllu- ja maamajandusliku ettevõtlusega tegelevate talude huvide esindamine  ja jätkusuutliku põllumajanduse edendamine. ETKL propageerib ka traditsiooniliste maakasutuse viiside viljelemist ja edendab maaelu. Liit on moodustatud 1989. aastal ja sellel on liikmeid üle kogu riigi.

Põllukahjusid oodatakse sisestama järgneval lingil https://www.taluliit.ee/pollukahjude-sisestamine/

Lisainformatsioon:
Jaanus Põldmaa
Nõunik
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 506 2246

Tartumaa Põllumeeste Liit korraldab 10.00-14.00 tasuta infopäevad “Pindala-ja loomatoetuste taotlemine”

2.04       Järvamaal Veskisilla hotellis Türi-Allikul. Lektorid Ene Milvaste ja Helle Rohtla

Registreerimine: https://goo.gl/forms/cLsjyOvlr1aP62n42.

3.04       Hiiumaal Kärdlas Leigri väljak 5. Lektorid Kati Näälik ja Tiina Kattel

Registreerimine: https://goo.gl/forms/lOwB95O0nAPq1OZQ2.

4.04       Harjumaal Maaeluministeeriumi suures saalis Lai 39/41. Lektorid Ene Milvaste ja Helle Rohtla

Registreerimine: https://goo.gl/forms/wiQ28EMr0autPvmV2.

05.04     Lääne-Virumaal Rakveres Villa Theresas Tammiku 9. Lektorid Arvo Aller               ja Heiki Unt

Registreerimine: https://goo.gl/forms/Wmi0vM5aLb1HJLMu1.

11.04     Saaremaal Suure Tõllu Puhkekülas Lektorid Kati Näälik ja Mai Vaher

Registreerimine: https://goo.gl/forms/loQJ18XW5Row6mcs2.

11.04     Põlvas kohvikus Aal Tuglase 2. Lektorid                Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra

Registreerimine: https://goo.gl/forms/2F958L6IKtVifQE03.

12.04     Ida-Virumaal Maidla Rahvamajas. Lektorid Arvo Aller ja Heiki Unt

Registreerimine: https://goo.gl/forms/NetVlfMB5u9fy4342.

12.04     Võrumaal Navi seltsimajas. Lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra

Registreerimine: https://goo.gl/forms/3JkuAzpmnDZaoGoo1.

16.04     Jõgevamaal Kamari seltsimajas. Lektorid Liia Lust ja Epp Säga

Registreerimine: https://goo.gl/forms/Nn80ySnohu7HfjkM2.

17.04     Läänemaal Goldenbecki majas. Lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste.

Registreerimine: https://goo.gl/forms/Oqkn3s3jPz3eTjCp1.

18.04     Valgamaal Sangaste seltsimajas. Lektorid Linda Raasik ja Liia Lust

Registreerimine: https://goo.gl/forms/DMx73GT7ndKb2th63.

18.04     Viljandimaal hotellis Centrum. Lektorid               Olavy Sülla ja Hillar Lilleste

Registreerimine: https://goo.gl/forms/19sDMQG23mBPnsfO2.

23.04     Pärnumaal Nooruse Majas Roheline 1. Lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste

Registreerimine: https://goo.gl/forms/YcGjUEu0kTU1j5Wk2.

23.04     Tartumaal Põllumeeste Liidus Jalaka 48. Lektorid Ulvi Ajalik ja Toomas Tõrra

Registreerimine: https://goo.gl/forms/DrgwRHWfH8ItdFGG3.

24.43     Raplamaal Keskraamatukogu, Lasteaia 5. Lektorid Olavy Sülla ja Hillar Lilleste

Registreerimine: https://goo.gl/forms/MWVv9prweiGzisd43.

 

Registreerida saab ka 736 6955

Põllumajandusuuringute Keskus
Pressiteade
23. märts 2019

Muldade kasutussobivust saab vaadata kaardirakendusest

Maakasutuse ja põllumajandustootmise planeerimisel on vaja arvestada mullastiku iseärasustega ning muldade kasutussobivusega põllumajanduskultuuride kasvatamiseks. Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) veebirakenduse kaudu saab põllumajandustootja külvikordi paremini planeerida ja rakendada sobivamat agrotehnikat vastavalt mulla lõimise ja veerežiimile.

„Veebirakenduse väljatöötamise aluseks on 1970. aastatel Vambola Valleri välja töötatud ja hiljem mitmete teadlaste täiendatud muldade kasutussobivuse tabelid, mis kajastavad erinevate mullaerimite sobivust põllumajanduskultuuride kasvatamiseks läbi agronoomiliste vaatenurkade,“ selgitab rakenduse alusmaterjali olemust mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Samas pole ainult tabelite kujul esitatud andmeid tootjatel mugav kasutada.“

Põllukultuuride kasutussobivuse näitajad on viidud ruumilisele kujule ja seostatud Eesti digitaalse mullastikukaardiga. See võimaldab muldade kasutussobivust teemakaartidena erinevate kultuuride kaupa visualiseerida.

Teemakaardid on järgnevate kultuuride kohta: hernes, kaer, kartul, lina, lupiin, lutsern, mesikas, nisu, oder, punane ristik, rukis, segatis, söödajuurvili ja tatar.

Kaardirakendus ja selgitused selle kasutamiseks:  http://pmk.agri.ee/muldade-kasutussobivuse-kaardirakendus/

Lisainfo:

Põllumajandustootjatele kaardirakenduse kasutamist tutvustatakse 16. aprillil Jänedal toimuval infopäeval „Kvaliteedi- ja mullaanalüüside andmete kasutamine taimekasvatuses“ http://pmk.agri.ee/16-04-19-infopaev-kvaliteedi-ja-mullaanaluuside-andmete-kasutamine-taimekasvatuses/

Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroos väljatöötatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus sai 2019. aastal krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

Foto: Mullastiku sobivus rukki kasvatamiseks Sangaste piirkonnas.

Lisainfo:
Krista Kõiv
kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Põllumajandusuuringute Keskus
tel 511 2562
krista.koiv@pmk.agri.ee
http://pmk.agri.ee/
https://maainfo.ee/

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PRESSITEADE
22.03.2019

 

PRIAle esitas tähtaegselt loomatoetuse taotluse 3152 klienti.

Taotluste vastuvõtt kestis 2. märtsist 21. märtsini ja PRIAle laekus sel ajal 3152 taotlust, mida on 153 võrra vähem kui möödunud aastal. Piimalehma kasvatamise otsetoetust saab taotleda hilinenult veel 15. aprillini, aga siis väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta.

Toetusi saab juba teist aastat järjest taotleda ainult läbi iseteeninduskeskkonna e-PRIA. PRIA pakkus kõikidele klientidele abiinfot e-PRIAs toimingute tegemiseks nii telefoni teel kui ka teenindusbüroodes koha peal. Täiendavat abistamist vajasid kohapealsetes büroodes ning infotelefonil oluliselt vähem kliente, kui varasematel aastatel.

Ahti Bleive, PRIA peadirektori asetäitja: „e-PRIA on märkimisväärselt hõlbustanud loomakasvatustoetuste taotluste esitamist ja menetlemist. Meil on hea meel, et meie kliendid on väga hästi omandanud e-PRIA kasutamise oskuse ja e-teenustele üleminek on end igati õigustanud.“

Üleminekutoetused määrab ja maksab PRIA välja juunis ning piimalehma kasvatamise otsetoetuse detsembris.

 

21/03/2019
PRESSITEADE

Noored põllumajandustootjad – homsete põllumajandustootjate elujõud

Täna toimus Hispaanias Valencias Cogeca Business Forum „Noored põllumajandustootjad ja tuleviku põllumajanduslikud toiduaineühistud”, kus osales üle 300 osaleja 24-st ELi liikmesriigist. Enamik osalejaid olid noored põllumajandustootjad kogu EList, kes soovisid kujutada oma nägemust põllumajanduse ühistute tulevikust. Foorum korraldati koostöös Cooperativas Agro-alimentarias de España’ga.

Selle ärifoorumi ajal oli noortel põllumajandustootjatel võimalus avaldada oma arvamust sektori tuleviku kohta ja rõhutada, millised olid nende vajadused tagamaks oma elukutse tulevik, parem tarnimine tarbijatele ja hästi toimiv toiduahel.

Cogeca president Thomas Magnusson rõhutas, et „noored põllumajandustootjad, noored mehed ja naised on tulevase põllumajandus- ja toiduainesektori elujõud ning põllumajanduslikud kooperatiivid annavad neile võimaluse tulla toime tulevaste väljakutsetega. Põllumajandusühistud vajavad noori põllumajandustootjaid. Noored põllumajandustootjad vajavad põllumajandusühistut. See sobib ideaalselt, et kujundada kollektiivselt homsete põllumajandustoodete sektor. ”

Foorumis rääkides tõi Cooperativas Agro-alimentarias de España president Ángel Villafranca esile: „Noorte peamine väljakutse on põllumajandustegevuse kasumlikkus, nad vajavad konkurentsivõimelisi ja elujõulisi talusid, mis on seotud äriprojektidega, mis sobituvad suurusega . Seetõttu on selgete strateegiate ja tulevikuplaanidega ühistud Euroopa tootjatele parim valik. Me peame vastama nendele noortele, kes peagi on meie ühistute juhid.“

Arvestades noorte põllumajandustootjate ees seisvaid väljakutseid, esitasid Euroopa põllumajandusühistud konkreetseid näiteid ja strateegiaid, mis võimaldaksid tõhusalt reageerida tootjate vajadustele ja kujundada homset põllumajandust noorte põllumajandustootjate aktiivse osalemise kaudu oma ühistute demokraatlikus juhtimises.

Foorumil aset leidnud julgustav dünaamiline põlvkondadevaheline arutelu on kindlasti suur samm lähemale läbirääkimisteks põlvkondade uuendamise kohta põllumajanduses ja põllumajanduse ühistute roll selle edendamisel.

Tõlked (prantsuse, itaalia, hispaania, saksa, poola) on saadaval: www.copa-cogeca.eu

Lisainformatsiooni saamiseks võtke ühendust:

Umberto Di Pasquo
Senior Policy Advisor
Umberto.dipasco@copa-cogeca.eu
Ksenija Simovic
Communications Director
Mobile: + 32 474 840 707
Ksenija.Simovic@copa-cogeca.eu