Rubriik: Üldine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.03.2019

VTA tuvastas suure hulga ettevõtteid, kes pole esitanud majandustegevusteadet

Rutiinse kontrolli käigus tuvastas VTA hulganisti ettevõtteid, kes on tegelenud toidu või toiduga kokkupuutuvate materjalide importimisega, kuid pole seejuures esitanud vastavat majandustegevusteadet.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul tuvastati üle kuuekümne ettevõte, kes pole VTAle esitanud majandustegevusteadet. “Kokku tuvastati 64 ettevõtet, kes on tegelenud toidu või toiduga kokkupuutuvate materjalide importimisega Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid pole sellest VTAd teavitanud. Ettevõtetega võeti ühendust ning paluti puudused kõrvaldada,” sõnas Kalda.

Ettevõtted, kes tegelevad toidu või toiduga kokkupuutuvate materjalide importimisega Euroopa Liidu välistest riikidest peavad esitama Veterinaar- ja Toiduametile majandustegevusteate. “Kõnealune juhtum puudutas toidu ja toiduga kokkupuutuvate materjalide importimist, kuid teavitamise nõue laieneb toidu mistahes käitlemisele,” lisas Kalda.

Enne käitlemise alustamist tuleb VTAle esitada majandustegevusteade või taotleda tegevusluba. Toidu käitlemine tähendab kõiki toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappe ning seetõttu peavad ettevõttest teatama kõik toidu käitlemisega tegelevad ettevõtted alates tootmisest kuni toidu tarbijale üleandmiseni. Majandustegevusteate esitamise nõue laieneb ka toiduga kokkupuutuvatele materjalide käitlemisele.

Teatamise puhul on tegemist protseduuriga, mille käigus informeeritakse VTAd ettevõttest, kus toitu käideldakse, selle asukohast, käitlemisvaldkonnast ja käideldavast toidugrupist. Täpsemat infot majandustegevusteate esitamise ja tegevusloa taotlemise kohta leiab VTA koduleheküljelt.

Kuna toidu ja toiduga kokkupuutuvate materjalide käitlemine majandustegevusteadet esitamata või vastavat tegevusluba omamata on käsitletav väärteona, siis võib VTA kohustusest kõrvale hoidvate ettevõte suhtes alustada väärteomenetluse.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.03.2019

Tamm Brüsselis: ​Tuleviku ÜPP peaks võimaldama suuremat paindlikkust

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 18. märtsil Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, mille peateema on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemaline dokument, mis võtab kokku Rumeenia eesistumise ajal toimunud arutelud.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on arutelud liikunud Eesti jaoks sobivas suunas. „Meile on oluline, et Euroopa Liidu liikmesriikidel oleks suurem paindlikkus otsustada, kuidas EL-i ühiseid eesmärke saavutada. Mõistagi on mitmeid punkte, mis on lahtised ja vajavad veel arutamist, näiteks capping’uga seotud artiklid,“ sõnas minister Tamm.

Lisaks toimub ministrite arutelu biomajanduse teemal. „Eesti jaoks on oluline, et olemasolevat bioressurssi rohkem väärindataks. Samuti soovime, et tuleviku ÜPP meetmed panustaksid biomajanduse arendamisse,“ ütles Tarmo Tamm.

Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.03.2019

Mitmekesistamise investeeringutoetuse tähtajad pikenevad

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määruse muudatuse, millega pikendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse 2016. aasta taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjate projektide elluviimise tähtaega seniselt kahelt aastalt kahe ja poole aastani.

„Pikendasime maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse projektide elluviimise tähtaega selleks, et tagada toetust saanud ettevõtjatele paindlikumad võimalused kavandatud tegevused ellu viia. Olukorras, kus ettevõtjast mittetingitud asjaolude tõttu pikeneb investeeringu tegemise periood, on oluline tagada ettevõtjatele võimalus kavandatud investeering eesmärgipäraselt ellu viia ja võtta toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekt sihtotstarbeliselt kasutusse,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetustes tehtav muudatus puudutab üksnes neid toetuse saajaid, kes taotlesid toetust 2016. aastal taotlusvoorus ja kelle taotlused on rahuldatud.

Pikemat tegevuste elluviimise tähtaega on võimalik kasutada neil toetuse saajatel, kes on ajaks, mil taotluse rahuldamise otsuse tegemisest möödub kaks aastat, viinud kavandatud tegevused olulises osas ellu. Tegevused loetakse olulises osas ellu viiduks, kui kavandatud investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 45 protsenti kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
12.03.2019

Põllumajandusamet läks üle regionaalsele juhtimisele

Põllumajandusameti 12 maakonnakeskusest sai 4 regiooni, kuid kõik esindused klientide teenindamiseks jäävad alles.

„Analüüsime pidevalt oma tööpõldu, et parendada pakutavaid teenuseid ja need vastaksid klientide ootustele.  Ümberkorralduse eesmärk on muuta juhtimine efektiivsemaks. Meie 12 maakonnakeskust on teinud väga head tööd, kuid täna näeme, et koondades juhtimise nelja regiooni, saame astuda järgmise sammu oma teenuste efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmisel“, ütles Põllumajandusameti peadirektor Egon Palts.

Regioonijuhi kohtadele toimus avalik konkurss. Valituks osutunud inimestest kolm on pikaajalise Põllumajandusametis töötamise ja üks Maaeluministeeriumi kogemusega.

Põllumajandusameti (PMA) Põhja regiooni juhib Raplas Imbi Silde ja ameti esindused asuvad Sakus, Paides, Tallinnas ja Raplas. Imbi juhtis varem Järva-Rapla keskust ning Põllumajandusametis maaparanduse valdkonnas töötanud üle 20 aasta. Tema juhitud keskust on ametis tunnustatud kui tugevat ja ühtset meeskonda.
Lõuna regiooni juhib Viljandis Aivar Kustavus ja PMA esindused on Põlvas, Valgas, Viljandis ja Võrus.  Aivaril on põhjalikud teadmised mahepõllumajandusest ja struktuuriüksuse juhtimise kogemus Viljandi keskuse juhina.
Ida regiooni juhib Jõgeval Lauri Kirs ja PMA esindused on Jõgeval, Tartus, Jõhvis ja Rakveres. Oma töös maaparanduse peaspetsialistina juhtis Lauri tulemuslikult mitmeid töögruppe, ta omab head koostööoskust ja on orienteeritud eesmärkide saavutamisele.
Lääne regiooni juhib Kuressaares Taavi Kand ja ameti esindused on Kärdlas, Haapsalus, Pärnus ja Kuressaares. Taavi peab Põllumajandusametis tööle asudes prioriteediks ameti töö mõju lõpptarbijale. Ta omab juhtimiskogemust Orissaare teenuskeskuse juhina ning Maaeluministeeriumi osakonnajuhatajana.

„Uute regioonijuhtide ülesandeks on tagada meie klientidele kiire ja kvaliteetne teenus üle Eesti, samuti selleks vajaliku info vahetamine ja ressursside parem paigutus ning seeläbi Eesti toidusektori arengule kaasa aitamine,“ ütles Egon Palts.

PMA kliendid on maaparanduse, mahepõllumajanduse, taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, GMO, väetise ning aiandustoodete valdkondades. Esinduste kontaktandmed on samad, mis senistel maakondlikel keskustel.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PARANDATUD PRESSITEADE
07.03.2019

Põllumajandusamet: Aran PM OÜ müüs Eesti õunana tõendamata päritoluga õunu

Põllumajandusamet koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga tuvastas, et Aran PM OÜ eiras värske puu- ja köögivilja turustamise nõudeid.

Pakendi märgistuse kohaselt on õunte tootja Aran PM OÜ ja nende päritolumaa on Eesti. Ettevõtte esindaja ütluste kohaselt pärinevad õunad ettevõttest Mulgi õun OÜ. Järelevalve käigus tuvastati turustatavate sortide ´Lobo´ ja ´Cortland´ õuntes mitmete erinevate taimekaitsevahendite jääke, mille kasutamine Eestis ei ole lubatud. Toiduohutuse nõudeid eiratud ei ole.
Mulgi õun OÜ aia kohapealse kontrolli käigus õuntes taimekaitsevahendite jääke tuvastatud ei ole. Seega viitavad jaemüügis turustatud õunte analüüsitulemused eelkõige, et õunad on pärit muudest kasvukohtadest, suurima tõenäosusega riikidest, kus laboris tuvastatud toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine on lubatud. Laborianalüüsid teostas Põllumajandusuuringute Keskus.

Õunad ei vastanud ka pakendil avaldatud sordile ´Lobo´. Jaemüügikettide poolt ostetud kogused on osutunud oluliselt suuremateks, kui Aran PM OÜ andmetel on õunu toodetud ja müüdud.

Eestis müüdav värske puu- ja köögivili peab vastama kehtestatud välistele kvaliteedistandarditele ja selle päritolu kohta peab olema kas pakendil või müügikohal avaldatud tõene teave.
Värske puu- ja köögivilja turustamisstandardid

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.03.2019

Toiduainetööstuse ettevõtetele toimub 12. märtsil Rootsi sihtturuseminar

Kuni 8. märtsini on võimalik registreeruda Maaeluministeeriumi ja EAS-i korraldatud Rootsi sihtturuseminarile, mis on suunatud toiduainetööstuse valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele.

Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo nõuniku Mariann Roosi sõnul on Rootsi meie toidusektorile oluline turg, mis on olnud viimastel aastatel ekspordi sihtriikide seas esiviisikus. „Ehkki Rootsi on Eesti lähiriik, on turule sisenemiseks oluline, et ekspordiga alustaval või tegevuse laiendamist plaanival ettevõttel on riigist selge ülevaade ja ta tunneb selle eripärasid. Seetõttu korraldabki Maaeluministeerium koostöös EAS-iga Rootsi sihtturuseminari, et anda põhjalikum ülevaade Rootsi toidusektorist,“ selgitas Roos.

„Seminarile on oodatud kõik toidusektori ettevõtted: nii need, kes alles plaanivad ekspordiga alustada kui ka need, kes juba turul tegutsevad. Märtsi lõpus korraldab Maaeluministeerium toidusektori ettevõtete kontaktreisi Rootsi, et leida kümnele Eesti ettevõttele võimalikke koostööpartnereid sealsel turul. Seetõttu on 12. märtsil toimuv seminar suurepärane stardipakk Rootsi turule suunatud tegevusele,“ märkis Mariann Roos.

Rootsi sihtturuseminar toimub 12. märtsil kell 9.30 −13.00 Maaeluministeeriumi suures saalis. Seminarile on võimalik registreerida kuni 8. märtsini Maaeluministeeriumi veebilehel.

Seminaril teevad ettekande konsultandid Rootsist, kes selgitavad, millega peaks Rootsi turule sisenemisel arvestama ning kust alustada. Antakse ülevaade nii jaemüügi kui ka HoReCa sektori hetkeseisust ning tutvustatakse Rootsi turu jaoks olulist maheekspordi ning kohaliku mahemärgi valdkonda. Samuti räägitakse nõuetest pakenditele ja selle valdkonna trendidest.

Lisaks konsultantidele räägivad Eesti ettevõtjad oma kogemustest Rootsi suunatud ekspordi vallas. Sõna võtavad Eesti Pagar AS, Balsnack International Holding AS, Tanker Brewery OÜ ja Puljong OÜ.

Lisateave ja registreerumine

Rootsi sihtturuseminari sündmus Facebookis

Maaeluministeerium
Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
06.03.2019

Põllumajandusuuringute Keskus uurib, milliseid toetusi tulevikus vajatakse

Täna 5000 ettevõtjale saadetud veebiküsitluse abil soovitakse välja selgitada, millised on põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate arengusoovid, investeeringuvajadused ja kitsaskohad finantsvahendite kaasamisel.

„Toetusvajaduse uuringu küsimustikule vastates on ettevõtjatel võimalus kaasa rääkida toetuste planeerimisel,“ sõnas Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron.

„Põllumajandus on Euroopa Liidus kõige enam avalikest vahenditest toetatav ettevõtlusvaldkond. Seetõttu on äärmiselt oluline, et neid vahendeid kasutataks võimalikult sihipäraselt,“ selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. „Seetõttu kutsun meie põllumajandustootjaid küsitluses osalema,“ lisas ta.

„Loodame, et uuringus osaleb võimalikult lai ring erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtteid, et saaksime hea pildi ettevõtete arenguvajadustest ja tegevuse kitsaskohtadest. Nii saab kõige paremini ja tõhusamalt kavandada riigi sekkumismeetmeid eripalgeliste vajadustega ettevõtluse edendamiseks,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Uuringu tulemused koondatakse ettepanekuteks, kuidas Euroopa Liidu uue eelarveperioodi toetustega põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimelist arengut paremini tagada.

„Veebipõhine küsimustik koosneb kuni 41 küsimusest. Kuna enamjaolt on tegemist valikvastustega, võtab vastamine aega umbes 20 minutit,“ kirjeldas küsitluse ülesehitust Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepp. „Soovijatele saadame küsitluse kokkuvõtte e-postiga.“

Veebiküsitlus on vastamiseks avatud kuni 20. märtsini.

Taust

Uuringu „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika“ korraldab Põllumajandusuuringute Keskus Maaeluministeeriumi tellimusel. Uuring valmib eeldatavalt 2019. a novembris.

Küsitlusse on kaasatud 5000 ettevõtet; fookuses on põllumajandustootjad, põllumajandustoodete töötlejad ja turustajad ning maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted.

Info uuringu kohta leiad Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehelt.

Lisainfo:

Põllumajandusuuringute Keskus:
Krista Kõiv
kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Põllumajandusuuringute Keskus
511 2562 | krista.koiv@pmk.agri.ee
http://pmk.agri.ee/
https://maainfo.ee/

Põllumajandusuuringute Keskus
PRESSITEADE
04.03.2019

Põllumajandusuuringute Keskus alustab 6. märtsil ettevõtjate küsitlemist

Põllumajandusuuringute Keskus uurib põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjate toetamise vajadusi.

6. märtsil algava veebiküsitluse kaudu soovitakse välja selgitada, millised on ettevõtjate arengusoovid, investeeringu vajadused ja kitsaskohad finantsvahendite kaasamisel.

„Toetusvajaduse uuringu küsimustikule vastates on ettevõtjatel võimalus kaasa rääkida järgmise maaelu arengukava toetuste planeerimisel,“ selgitab teema olulisust maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepp.

„Põllumajandus on Euroopa Liidus kõige enam avalikest vahenditest toetatav ettevõtlusvaldkond. Seetõttu on äärmiselt oluline, et neid vahendeid kasutatakse võimalikult sihipäraselt“, selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. „Seetõttu kutsun meie põllumajandustootjaid küsitluses osalema“, lisas ta.

Veebiküsitluses osalemiseks saadetakse kutse ligi 5 tuhandele erinevas valdkonnas tegutsevale ettevõttele üle Eesti. Küsitlus on vastamiseks avatud kuni 20. märtsini.

• Toetusvajaduse küsitluse põhifaktid:
  • küsitlusse on kaasatud 5000 ettevõtet, fookuses põllumajandustootjad, põllumajandustoodete töötlejad ja turustajad ning maapiirkonnas erinevatel tegevusaladel tegutsevad ettevõtted
  • küsitlus on veebipõhine, valdavalt valikvastustega
  • sõltuvalt valitud vastustest avaneb vastamiseks 23-41 küsimust
  • vastamine võtab aega 10-20 minutit
  • vastamist saab vajadusel katkestada ja jätkata sobival ajal
  • soovi korral saadetakse vastajatele küsitluse kokkuvõte e-postiga
  • küsitlus viiakse läbi 6.-20. märtsini 2019

Toetusvajaduse uuringu lühiülevaade:

Uuringu „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika“ viib Põllumajandusuuringute Keskus läbi Maaeluministeeriumi tellimusel. Planeeritav uuringu lõpptähtaeg 2019.a november.

• Uuringu käigus:
  • analüüsitakse sihtgruppide majandustulemusi vähemalt kolme eelneva aasta andmete baasil, mille kohta vajalikud andmed on kättesaadavad
  • antakse hinnang, kuidas oleks võimalik piiratud vahenditega saavutada parim tulemus ettevõtjate toetamisel nende tegevuse arendamisel
  • kaardistatakse võimalike toetuskeemide ja vahendite vajadus ettevõtjate arenguvõimaluste realiseerimiseks ja kitsaskohtade lahendamiseks ning analüüsitakse väljapakutavate meetmete mõju
  • tehakse ettepanekuid, kuidas kõige efektiivsemalt tagada maapiirkonna ettevõtluse mitmekesine struktuur ja konkurentsivõimelise areng.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.03.2019

2019. aastal on võimalik taotleda seitset üleminekutoetust

Maaeluminister allkirjastas 2019. aastal antavate üleminekutoetuste määruse.

Määruse „2019. aastal antavad üleminekutoetused“ kohaselt on võimalik 2019. aastal taotleda seitset üleminekutoetust: ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetus, piima, veise ja ute üleminekutoetus ning põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus.

Ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetust ning piima, veise ja ute üleminekutoetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) 2. märtsist 21. märtsini. Toetused makstakse välja hiljemalt septembriks. Viie loomakasvatuse üleminekutoetuse tingimused on sätestatud maaeluministri määruses „Loomakasvatuse üleminekutoetus“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017046

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetusi saab taotleda PRIA-s 2. maist 21. maini. Toetused makstakse välja detsembris. Toetuse tingimused on sätestatud maaeluministri määruses „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017044

Üleminekutoetuste tingimused on samad nagu 2017. ja 2018. aastal.

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
04.03.2019

Lõuna-Eesti toidutootjad ja  -pakkujad kogunevad Tartu turuhoones

Homme, 5. märtsil toimub Tartu turuhoones Lõuna-Eesti toidupakkujate ja –tootjate kontaktüritus. Üritusele eelneb seminar, mille peateema on, kuidas parendada kohaliku toidu tarnimist tootjatelt toidupakkujatele.

„Kontaktüritus on hea kohtumispaik Lõuna-Eesti toidutootjatele ja kokkadele, kus on võimalik luua soodne pinnas uute koostöösuhete tekkimiseks. Loodetavasti annab kohtumine veelgi indu juurde, et kohalik toodang jõuaks üha enam kohalike kohvikute ja restoranide menüüdesse. Lisaks on turuhoone samal ajal avatud ka tavakülastajatele, mis tähendab, et ka linlased saavad suurenenud toiduvalikust rõõmu tunda,“ sõnas Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Kontaktüritusele eelneb seminar, kus projekti „Baltic Sea Food” koordinaator Silja Lehtpuu ja MTÜ Eesti Maaturism juhataja Raili Mengel tutvustavad  projekti „Baltic Sea Food“ ja võrgustikku „Liivimaa Maitsed“ ning annavad ülevaate sellest, kuidas koostöö abil kohalik toit paremini tootjatelt toidupakkujateni jõuab. Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja, Bocuse d’Or Eesti president ja Eesti Peakokkade Ühenduse liige Dimitri Demjanov räägib kohaliku toidu kasutamisest toitlustusettevõtetes.

Eesti Peakokkade Ühenduse president ja presidendi kantselei peakokk Taigo Lepik tutvustab peakoka töö praktilisi kogemusi ja räägib, millised on ootused koostööle kohaliku toidu tootjatega. Lisaks kõneleb Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Koostöökogust mahetooraine kasutamisele viitavast ökomärgisest.

Pärast seminari kell 13.00 liiguvad kõik toidutootjad lettide taha ning kõikidel kohalolijatel avaneb võimalus osta kaasa kohalikke toidutooteid.

Üritust korraldavad koostöös Maaeluministeerium, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, TÜ Taluturg ja AS Tartu Turg.