Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.01.2019

Tamm Brüsselis: valgukultuuride viljelemist tuleb toetada

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 28. jaanuaril Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus põhipunktidest on päevakorras ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipakett ja taimsete valgurikaste kultuuride kasvatamine Euroopa Liidus.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul peavad üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest oluliseks maaelu arengukava vahendite säilitamist järgmisel eelarveperioodil: „Seetõttu on ka Eesti liitunud Soome ja Sloveenia algatatud maaelu rahastamist käsitleva deklaratsiooniga.“

Euroopa Komisjon esitleb kohtumisel aruannet taimsete valkude kasutuse arendamise kohta Euroopa Liidus. Valgurikkad kultuurid on eesistujariigi Rumeenia üks prioriteetseid teemasid.  Tarmo Tamme sõnul on kohalikesse oludesse sobivate ning ettevõtete ja tarbija nõudlusele vastavate valgurikaste kultuuride sordiaretus väga oluline. „Euroopas on söödavalgu defitsiit. Leiame, et tuleviku ÜPP võiks rohkem aidata kaasa valgurikaste kultuuride levikule Euroopa Liidus,“ sõnas minister Tamm.

Lisaks annab Taani delegatsioon ülevaate antimikroobikumiresistentsuse (AMR) lahenduste rahvusvahelise keskuse asutamisest, et tugevdada AMRivastast võitlust eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga riikides, ja Euroopa Komisjon tutvustab konverentsi „Aafrika seakatku tõrjumine Euroopa Liidust ning metssigade populatsiooni pikaajaline juhtimine“ tulemusi. Viimane päevakorrapunkt on Slovakkia esitatud ühispöördumine komisjonilt kahetise kvaliteediga toodete teema hetkeseisu kirjelduse saamiseks.

Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Agraarökonomistide Assotsiatsioon ja Eesti Maaülikool korraldavad 13. veebruaril 2018 Tartus Eesti Maaülikooli aulas (Kreutzwaldi 1a) Maaelufoorumi 2019. Foorumil arutatakse Riigikogu valimiste eel maaelu arengu, põllumajanduse ja metsanduse aktuaalsetel teemadel ja tutvustatakse erakondade seisukohti erinevates sõlmküsimustes.

Maaelufoorumi fookuses on avaliku huvi ja erahuvi omavahelisi seosed ja põrkumiskohad. Viimased aastad on näidanud, et üha enam põrkuvad omavahel eraomanike huvi ja avalik huvi. Näiteks saatis Metsaseaduse muutmist suur avalik huvi ning erametsaomanike ja looduskaitsjate arusaamad metsade majandamist oluliselt erinesid. Samuti on aastaid päevakorral olnud temaatika, mis on seotud metslindude ja ulukite kahjudega nii metsas kui põllul. Siin vajab põhjalikku arutelu maaomanike, jahimeeste, riigi ja looduskaitsjate omavaheline koostöö ja erinevad rollid. Avalikes huvides on tagada elektrilevi Eestis, kuid millised võimalused on tehnovõrkude talumiskohustuse õiglaseks kompenseerimiseks maaomanikele. Varasemalt teravamalt on esile kerkinud põllumajandustootjate ja mesinike koostöö – kuidas saavutada tasakaal toidutootmise ja loodushoiu vahel. Vastakat arutelu on tekitanud eelnõu väärtuslike põllumaade kaitsmiseks. Vastamist vajavad näiteks küsimused, milliseid piiranguid on mõistlik eraomandi kasutamisele seada lähtuvalt avalikust huvist? Kuidas kompenseeritakse ettevõtjatele ja omanikele seatud piirangud? Kuidas korraldada vastastikku kasulikult erinevate osapoolte koostööd?

Foorumi raames toimub neli temaatilist arutelu:

I arutelu: Jätkusuutlik põllumajandus ja keskkonnakaitse (Reformierakond, Keskerakond, SDE, Isamaa, EKRE, Vabaerakond)

Teemad: taimekaitse ja mesindus, mahepõllumajandus, keskkonnanõuded ja -piirangud

II arutelu: Avalik huvi ja erahuvi (väärtuslik põllumaa, talumistasud, piirangud jm) (Reformierakond, Keskerakond, SDE, Isamaa, EKRE, Vabaerakond)

Teemad: väärtuslik põllumaa, talumistasud, piirangud jm

III arutelu: Jätkusuutlik metsandus ja jahindus (Reformierakond, Keskerakond, SDE, Isamaa, EKRE, Vabaerakond)

IV arutelu: Maaelu ja regionaalpoliitika tulevik – kuidas edasi? (Reformierakond, Keskerakond, SDE, Isamaa, EKRE, Vabaerakond, Eesti200, Elurikkuse Erakond, Rohelised)

Teemad: Erakondade suur debatt maaelu ja regionaalpoliitika teemadel, lahendused regionaalse tasakaalustuse suurendamiseks, mis toob noored maale? Peegeldused eelnevatele aruteludele.

Foorumi moderaator: ERR ajakirjanik Mirko Ojakivi

Maaelufoorum 2019 algab kell 9.30 tervituskohviga ning lõppeb kell 16.00

Palume üritusele regisreerida SIIN

(Otselink registeerimisele on https://goo.gl/forms/j9kVxH1n0Hyp7Ndl1)

 

Eestimaa Talupidajate Keskliit tähistab täna 30. juubelit

22. jaanuaril möödus 30 aastat Eestimaa Talupidajate Keskliidu asutamisest. Keskliit on kõige kauem taasiseseisvunud Eestis tegutsenud põllumajandustootjaid esindav katusorganisatsioon. 

Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeteks on 19 organisatsiooni, milledesse omakorda kuulub pea 1000 talupidajat. Seega on Talupidajate Keskliit  ka suurimaks põllumajandustootjaid koondavaks organisatsiooniks.

„Täna on Talupidajate Keskliidu peamiseks tegevuseks organisatsiooni liikmete huvide esindamine ministeeriumide ja muude ametkondade tasandil. Lisaks edendame lühikesi tarneahelaid ja kohalikku talutoitu läbi Ehtne Talutoit kaubamärgi. Uue tegevusena oleme käivitanud agroturismi arendamise Eestis,“ sõnas Keskliidu tegevjuht Kerli Ats ning lisas, et oluline on ka traditsioonide säilitamine nagu iga-aastase Talupäeva korraldamine ja parima talu valimine.

„Põllumajanduslikud suurettevõtted on aja jooksul muutunud üha suuremateks ja talude arv väheneb. Samas ei saa traditsioonilist talutootmist miski asendada ning Keskliit peab seisma just traditsiooniliste talude konkurentsivõimelisemaks muutmise eest,“ selgitas talipidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.

Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht Marika Parv lisas: „Maaettevõtjate toetamine ja nende soovide ning ettepanekute edastamine otsustajateni on väga oluline. Iga suits maal on tähtis ja selle hoidmise nimel tegutsemine aitab kaasa, et kõik siiski ei lähe maalt linna. Talupidajate Keskliidu ja kõikide taluliitude roll on seista maaettevõtjate ja selle eest, et Eestimaal oleks kõikjal hea elada!“

Eestimaa Talupidajate Keskliidu kõrgeimaks organiks on nõukogu, kuhu kuuluvad Jaan Kiider Saaremaa Talupidajate Liidust, Marika Parv Võrumaa Talupidajate Liidust, Olavy Sülla Pärnumaa Talupidajate Liidust, Ants Aaman Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsist ja nõukogu esimees Kalle Hamburg, kes on tegev TÜ-s Talukartul ja Raplamaa Talupidajate Liidus.

Eestimaa Talupidajate Keskliit asutatid 22. jaanuaril 1989. aastal Paide Kultuurimajas.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.01.2019

Grüne Wochel tutvusid Euroopa ajakirjanikud projektiga „Baltic Sea Food“

19. jaanuaril tutvustati Berliinis maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil Grüne Woche ajakirjanikele ja messikülastajatele rahvusvahelist koostööprojekti „Baltic Sea Food“. Esitluse avasid maaeluminister Tarmo Tamm ja Leedu põllumajandusminister Giedrius Surplys.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul otsitakse projekti „Baltic Sea Food“ raames lahendusi, kuidas kohalikku toodangut seniselt edukamalt ja tõhusamalt äriklientidele pakkuda: „Kuigi piirkond on suur ja igal riigil on oma eripärad, on probleemid enamasti sarnased ning neile saab ühiselt lahendusi otsida. Suur osa põllumajandustootjatest on väikeettevõtted, kellel napib ressursse, et oma tooteid toitlustusettevõtetele pakkuda, ja sageli keskendutakse pigem lõpptarbijatele müümisele.  Piirkonna tootjatele valmistab muret ka toodete liiga väike maht, tarnekindluse puudumine ja logistikaga seotud suured kulud. Koostöös on lihtsam viia kohalikke tooteid senisest enam just äriklientideni.“

Projekti „Baltic Sea Food“ eesmärk on töötada välja ärimudel, mis võimaldaks toiduvõrgustikel pakkuda kohalikke toidutooteid äriklientidele (restoranid, kohvikud, majutusettevõtted, talupoed) senisest tõhusamalt. Projekti esimeses etapis korraldati uuring, et selgitada välja, millised on peamised probleemid kohaliku toidu turustamisel Läänemere-äärsetes riikides.

Mudeli koostamisel arvestatakse oluliste teemadega, nagu näiteks hinnakujundus, tellimuste haldamine, logistikaskeemid ja turundusstrateegiate koostamine. Projekti eesmärk ei ole luua üht keskset mudelit, mis peaks toimima kõikides riikides, vaid projekti tulem peaks olema pigem praktiline tööriist, mis pakub alternatiivseid lahendusi ja mida saab kohandada vastavalt piirkonna oludele.

Projekti tutvustusüritusel toimus ka piirkonnale iseloomulike toodete esitlus, kus väikest valikut kohalikest toodetest pakkus kümme riiki. Eesti partnerid tutvustasid ajakirjanikele Mooska suitsusaunasinki koos Tahkuranna kurgiga Angla rukkileival, Linnamäe külmsuitsupõdraliha suupistet pohlamoosiga, Briisi Tallinna vürtsikilu vutimuna, mahekartuli ja punapeedi krõpsuga, jõhvikatega serveeritud mett Aare Jõumehe mesilast, Hiiu nõgesemarmelaadi, Liviko Vana Tallinnat, Moe rukkiviina, Mulgi Pruulikoja õlut Libahunt ja Ampstükki.

„Baltic Sea Food“ on rahvusvaheline koostööprojekt, milles osaleb 14 organisatsiooni kümnest riigist: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Norra, Venemaa. Maaeluministeerium on projekti juhtpartner. Eestist on partneritena kaasatud MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Projekti „Baltic Sea Food“ kaasrahastatakse Interregi Läänemere piirkonna programmist ja ELi eelarvest.

Fotod (Maaeluministeerium)

Pressiteenistus
Euroopa Parlament
Pressiteade 16.01.2019

Parlamendiliikmed nõuavad taimekaitsevahendite turule lubamise menetluse tõhustamist

Üldsuse ligipääs kõigile autoriseerimismenetlusega seotud uuringutele ELi raamistik innovatsiooni ja ohutumate taimekaitsevahendite väljatöötamise toetamiseks Eksperdid peaksid läbi vaatama glüfosaadi kantserogeensust puudutavad uuringud

Parlament kiitis heaks resolutsiooni, milles reastatakse ettepanekud pestitsiidide turule lubamise läbipaistvamaks muutmiseks, et parandada üldsuse usaldust lubade andmise menetluse suhtes.

Parlamendiliikmed soovivad, et tagataks üldsuse juurdepääs pestitsiidide autoriseerimismenetluste käigus kasutatavatele uuringutele, sh lubade saamise taotlustega seotud tugiandmetele, et tagada läbipaistvus ja võimaldada seega õigeaegset sõltumatut järelevalvet. Parlamendi pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni raport võeti vastu häältega 525 poolt, 66 vastu, 72 erapooletut. Taotlejad peaksid kõik tehtavad regulatiivsed uuringud registreerima avalikus registris ning võimaldama ajaperioodi märkuste esitamiseks, mille ajal on sidusrühmadel võimalik esitada andmed, et tagada kogu asjakohase teabega arvestamine. Parlamendiliikmed kutsuvad Euroopa Komisjoni üles astuma konkreetsed samme tundlike rühmade kaitsmiseks, et lõpetada pestitsiidide kasutamine pika vahemaa tagant elumajade, koolide, lastehoiuasutuste, mänguväljakute, haiglate, sünnitushaiglate ja hooldekodude läheduses. Parlamendiliikmed nõuavad samuti, et loodaks tõhus turustamisjärgse järelevalve süsteem ja paluvad Euroopa Komisjonil teha epidemioloogiline uuring taimekaitsevahendite tegeliku mõju kohta inimeste tervisele. Ühtlasi soovitakse, et algatataks glüfosaadi ja sellel põhinevate koostiste kantserogeensust käsitlevate olemasolevate uuringute süstemaatiline läbivaatamine ja palutakse Euroopa Komisjonil kehtestada pinnastele ja pinnaveele pestitsiidijääkide piirnormid. Parlamendiliikmed märgivad samuti, et mitu sidusrühma on avaldatud muret läbipaistvuse ja huvide konflikti pärast seoses loataotlejate õigusega valida referentliikmesriik toimeaine heakskiitmise esimesel taotlemisel. Nad paluvad Euroopa Komisjonil suunata uuendamistaotluste hindamine liikmesriigile, mis ei vastutanud eelmise hindamise eest. „Minu jaoks on oluline, et autoriseerimismenetlus on teaduspõhine. Ideoloogiatel ja huvidel ei tohiks siin olla kohta. Sellised otsused ei tohi sõltuda igapäevasest poliitikast või emotsioonidest,” ütles raportöör Norbert Lins (EPP, DE). „Erikomisjon on esile tõstnud tõsiseid puudujääke taimekaitsevahendite turule lubamise menetluses ja EP nõuab nüüd oluliste muudatuste tegemist. Suur toetus erikomisjoni raportile on äratuskell ELi riikide valitsustele ja Euroopa Komisjonile ja teejuhiks ELi kodanike usalduse taastamisel,“  ütles raportöör Bart Staes (Greens/EFA, BE). „Hiljutised paljastused plagiaadi kohta kinnitavad meie komisjoni uurimise tulemusi. Kutsume Euroopa Komisjoni üle vaatama pestitsiidide turule lubamise menetlus ja koheselt läbi viima uus glüfosaadi hindamine,“ ütles erikomisjoni esimees Eric Andrieu (S&D, FR).

Lisateave Vastuvõetud tekst  Videosalvestis arutelust (14.01.2019) Menetlusdokumendid Pressiteade arutelu kohta EP keskkonna- ja rahvatervise komisjonis (06.12.2018) Taustainfo: ELi pestitsiidide autoriseerimise menetlus Norbert Lins (EPP, DE) Bart Staes (Greens/EFA, BE) Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Kohustuslike majandamisnõuete (KM) 2019 nõuete loetelu

Alates 2018 on muudatus KM 1 (nitraaditundliku ala nõuded) nõudes 1.
1.12.2018 jõustus vedelsõnniku laotamist puudutav veeseaduse muudatus, mille järgi on vedelsõnniku laotamine keelatud alates 1. novembrist (varem 15. novembrist). Vedelsõnniku laotuskeelu alguse võib Keskkonnaamet, arvestades ilmastiku- ja vegetatsioonitingimusi, kehtestada alates 15. oktoobrist (varem 1. novembrist).

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnatingimuses hoidmise (HPK) nõuded 2019
Muudatused puuduvad.

Info ja trükised
Olulisim info nõuetele vastavuse süsteemi kohta on avaldatud Maaeluministeeriumi https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/toetused-ja-riigiabi/nouetele-vastavus ja PRIA http://www.pria.ee/et/oluline-info/vaade/nouetele_vastavus/nouetele_vastavus/ kodulehtedel.
Peale kohustuslike majandamisnõuete loetelu kinnitamist täiendatakse kodulehti infoga 2019. aasta kohta.

Märtsis valmib igal aastal koostatav brošüür „Nõuetele vastavus 2019 ja rohestamine“, mis on kättesaadav veebis (trükises on aktiivsed hüperlingid kehtivatele seadustele).

Nõuetele vastavus 2019

Eestimaa Talupidajate Keskliit
PRESSITEADE
21.01.2019

Šaakalid on enim tekitanud kahju lambakasvatajatele

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) talupidajatele suunatud küsitlusest selgus, et šaakal on enim kahju tekitanud lambakasvatajatele. Lääne-, Pärnu- ja Saaremaal ulatuvad šaakalite poolt tekitatud kahjud lausa üle 30 000 euro.

Šaakal on nimetatud piirkondades murdnud pea 200 lammast (talled, uted), lisaks veel vasikaid. Loomapidajad kurtsid, et paljudele loomadele on tekitatud vigastusi, eelkõige vasikatele ja ammedele ning murtud ja vigastatud loomadele lisaks on ka teised karja loomad hirmunud ning närvilised. Osad vastajad ei olnud aga määratlenud täpselt murtud või vigastatud loomade arvu, kuid väitsid, et kahju on toimunud. Hinnanguline kahju, mida šaakal tekitas, on kokku 30 930 eurot.

ETKL viis läbi küsimustiku, kus soovis välja selgitada kui suures ulatuses ja mis piirkondades on šaakalid tekitanud kahju. Probleemi kaardistamiseks viidi läbi liikmete, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eesti Lamba- ja Kitsekasvatuse Seltsi seas küsitlus 3.‒18. detsembrini 2018. aastal. Küsimustikule vastas kokku 18 põllumajandusettevõtjat, peamiselt Pärnumaalt ja Läänemaalt. Lisaks olid vastajad Saaremaalt ning Lääne-Virumaalt. ETKL palus ettevõtetel määratleda asukoht, kus šaakal on kahju tekitanud. Küsitlusele vastanud kirjeldasid kahju liigi ja määrasid hinnangulise kahju eurodes ning said lisada omapoolseid ettepanekuid probleemi lahendamiseks. Sealjuures Lääne-Virumaal kokkupuudet šaakalitega ei täheldatud.

„Endise Varbla valla piirkonnas kohtab inimene šaakalit tihemini kui metskitse. Tänu karjakaitsekoertele ja hobustele meil enam murdmisi ei ole esinenud, aga pesakondi on siin iga kilomeetri tagant kuulda,” tõi üks talupidaja välja.

Talunikud tundsid muret, et institutsioonidel puudub siiani tõene info nii arvukuse kui ka leviala kohta. „Kuna tapetud loomade eest ei maksta hüvitist, siis ei informeeri ka talunikud Keskkonnaametit tekitatud kahjustustest,“ tõi üks vastanu välja. Samas tõdeti, et kahjusid tuleks kompenseerida ning ohtu tunti vabalt peetavate loomade üle.

Võimaliku lahendusena pakuti jahimeestele aastaringse küttimise andmist. Kuna šaakal on võõrliik ning tekitab talupidajatele suurt kahju, soovivad talupidajad, et jahimeestele võimaldataks piiramata ajaks jahiluba šaakalite küttimiseks. Samuti leidsid vastajad, et abi on olnud karjavalvekoertest, kelle juuresolekul šaakalid rünnanud ei ole. Lambakasvatajad soovisid, et šaakali jt kiskjakahjude vähendamiseks võiks neid koerte osas koolitada ning nende ostu toetada.

Kokkuvõte küsitlusest – šaakalite kahju 2018

 

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.01.2019

Oma tarbeks tapetud põllumajanduslooma ei tohi turustada

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) tuletab meelde, et oma tarbeks võib põllumajanduslooma tappa ainult füüsiline isik. Põllumajanduslooma tapmist läbi viival isikul peavad olema vajalikud oskused ja teadmised. Loomseid saadusi võib tarbida üksnes loomapidaja pere.

VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup tõi välja, et Euroopa Liidu normides kasutatakse oma tarbeks tapmise kohta terminit „private domestic consumption“ ning see on üheselt mõeldud hõlmama põllumajanduslooma tapmist füüsilise isiku poolt enda ja oma perekonna toitmise eesmärgil. “See tähendab seda, et oma tarbeks tapmisel kasutatakse loomset toitu üksnes isiklikeks vajadusteks,” lisab Kaup.

Loomapidaja peab oma tarbeks tapmisel lähtuma loomatauditõrje seadusest ja loomakaitseseadusest, mille kohaselt ei tohi loomale põhjustada kannatusi. Samuti tuleb kasutada looma hukkamisel nõuetele vastavaid vahendeid ning kõrvalsaadused tuleb käidelda selleks ettenähtud kohas. “Veterinaar- ja Toiduamet võtab täiendava tähelepanu alla loomapidajad, kes tapavad loomi enda tarbeks, “ kirjeldab Kaup edasisi plaane.

VTA pöörab erilist tähelepanu toitlustusasutuses ja jaekaubanduses kasutatava liha päritolu kontrollile. Kindlasti ei tohi toitlustusettevõttesse ega kaupluste lettidele jõuda oma tarbeks tapetud põllumajandusloomade liha. Liha saab pärineda üksnes vastavat tegevusluba omavast või teavitatud põllumajandusloomade tapmisega tegelevast ettevõttest.

Loomapidaja, kes tapab looma oma tarbeks peab arvestama järgnevat:

• et tagada loomade heaolu nende tapmisel peab tapjal olema pädevus ja teadmised ning nõuetele vastavad vahendid looma fikseerimiseks ja uimastamiseks;
• oma tarbeks tapmisel tuleb tekkinud loomsed kõrvalsaadused käidelda nõuetekohaselt;
• kui tapetakse oma tarbeks üle 24 kuu vanust veist ning üle 18 kuu vanust lammast või kitse peab loomapidaja teavitama sellest Veterinaar- ja Toiduametit vähemalt 24 tundi ette;
• sigade Aafrika katku riskipiirkondades tuleb sigade oma tarbeks tapmise puhul sellest eelnevalt teavitada maakonna veterinaarjärelevalveametnikku. Seda selleks, et oleks võimalik teostada sea tapaeelne ja tapajärgne ametlik kontroll ning vajadusel võtta ka proovid sigade Aafrika katku kindlakstegemiseks.

Veterinaar- ja Toiduamet osaleb lihaveisekasvatajate infopäevadel, kus käsitleb bioohutust. Lisaks võetakse fookusesse oma tarbeks tapmise ning selgitatakse seadusest tulenevaid kohustusi antud tegevusel. Infopäevad toimuvad 21.01 Keavas, 25.01 Märjal ning 05.02 Kõljalas.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
18.01.2019

Tamm Grüne Wochel: Saksa tarbijas huvi äratamiseks tuleb pidevalt tööd teha

Tarmo Tamm külastas täna maailma suurimat põllumajandus- ja toidumessi Grüne Woche, kus traditsiooniliselt on väljas lai valik Eesti tooteid. Messi ametlik partnerriik on sel aastal Soome.

„Eesti stend Grüne Wochel viib külastaja justkui jalutuskäigule läbi metsa, pakkudes mitmekülgse läbilõike Eesti toidust. See on kui aken meie toidumaailma, mis kutsub külastajaid lähemalt kiikama meie puhtaid maitseid ja maitsvaid tooteid,“ kommenteeris maaeluminister Tarmo Tamm Eesti stendi.

Minister Tamm lisas: „Meil tuleb pidevalt teha tööd selle nimel, et rohkem lõpptarbijatele suunatud tooteid leiaks tee Saksamaa turule ning Saksa tarbija hakkaks huvi tundma Eesti toodete vastu.“

Samuti toimub Grüne Wochel rahvusvahelise koostööprojekti „Baltic Sea Food“ tutvustamine. „Baltic Sea Food” on kümne Läänemere-äärse riigi koostööprojekt, mille eesmärk on arendada lühikesi tarneahelaid väiketootjate ja kauplejate ning toitlustajate vahel. Projekti juhtpartner on Maaeluministeerium.

„Soovime projektiga anda panuse, et kohalikud tooted jõuaksid lihtsamini ja kiiremalt majustusettevõtete, kohvikute, hotellide ja restoranide menüüdesse ning oleksid külalistele nähtavamad,“ ütles Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

„Projekti tutvustamiseks toimub laupäeval, 19. jaanuaril Grüne Woche Eesti stendil kümne Läänemere piirkonna riigi ühine esitlus, mille raames tutvustakse Saksamaa pressile ja messikülastajatele meie piirkonnale omaseid maitseid, väiketootjate tooteid ja turismivõimalusi,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Projekti tutvustuse korraldab EPKK.

Eesti toitu ja turismivõimalusi tutvustava väljapaneku leiab Berliini messikeskuse hallist 8.2 (stend nr 106, 107). Eestiga samas hallis asuvad ka teiste Põhja- ja Baltimaade Läti, Leedu, Taani, Rootsi ja Norra väljapanekud. Messi tänavuse ametliku partnerriigi Soome väljapaneku leiab meie vahetust naabrusest hallist 10.2.

Lisainfot Eesti väljapaneku kohta leiab veebilehtedelt www.naturlich-estland.eu ja www.gruenewoche.de. Eesti väljapanekut messil korraldab EPKK. Messil osalemist toetab Maaeluministeerium.

Maailma suurimate põllumajandus- ja toidumesside hulka kuuluv Rahvusvaheline Roheline Nädal 2018 (Internationale Grüne Woche) https://www.gruenewoche.de/en/ toimub 18.–27. jaanuarini Saksamaal Berliinis.

Fotod: Maaeluministeerium

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.01.2019

Maaeluminister osaleb maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil

17.−19. jaanuarini osaleb maaeluminister Tarmo Tamm Saksamaal Berliinis toimuval maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil Internationale Grüne Woche, kus Eesti on juba 26. korda järjepidevalt esindatud.

„Osalemine maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil annab võimaluse tõsta Eesti toidu tuntust ja tugevdada kaubandussidemeid välisriikidega. Just kõrge lisandväärtusega toodete ekspordi suurendamine on üks võimalus põllumajanduse kasumlikkuse parandamiseks,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Grüne Woche raames osaleb maaeluminister Tarmo Tamm kohtumisel Saksamaa liidukantsler Angela Merkeliga, kes tutvustab oma seisukohti digipõllumajanduse teemal. Lisaks on kavas kahepoolsed kohtumised Sloveenia, Ukraina, Hollandi, Läti, Leedu ja Gruusia põllumajandusministritega.

Laupäeval, 19. jaanuaril võtab maaeluminister Tarmo Tamm osa põllumajandusministrite 11. tippkohtumisest, mille teema on „Digipõllumajandus – nutikad lahendused tuleviku põllumajandusele“ (Agriculture Goes Digital – Smart Solutions for Future Farming). Eesti väljapanekut messil korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK). Messil on väljas lai valik erinevaid Eesti tooteid: piimatooted, lihatooted, kalatooted, aga ka moosid, mesi, kama, leib. Eesti stendi leiab Berliini messikeskuse hallist 8.2.

Maailma suurimate põllumajandus- ja toidumesside hulka kuuluv Rahvusvaheline Roheline Nädal 2018 (Internationale Grüne Woche) https://www.gruenewoche.de/en/ toimub 18.–27. jaanuarini Saksamaal Berliinis.