Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
08.01.2019

Otsetoetuste saamiseks ei pea enam tõendama aktiivseks põllumajandustootjaks olemist

Maaeluminister allkirjastas „Maaeluministri määruste muutmise“ eelnõu, mille tulemusel ei pea enam tõendama enda aktiivseks põllumajandustootjaks olemist, et saada otsetoetusi, loomade heaolu toetust, mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust.

„Eesti kasutab Euroopa Liidu liikmesriigile antud valikuvabadust lihtsustada otsetoetuste ja nendega koos ka „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” asjakohaste toetuste saamiseks taotlejale esitatud nõudeid. Selle tulemusel ei pea taotlejad enam lisaandmeid esitama ja väheneb ka PRIA töökoormus nõuete täitmise kontrollimisel,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Otsetoetuste, loomade heaolu toetuse, mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks pidid välistavasse loetellu kuuluvatel tegevusaladel tegutsevad isikud kuni 2018. aastani tõendama, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad. Alates 2019. aastast jääb küll aktiivseks põllumajandustootjaks olemise nõue nimetatud toetuste taotlejatele kehtima, kuid taotlejad loetakse automaatselt aktiivseteks põllumajandustootjateks ilma, et nad peaksid seda eraldi tõendama.

Lisaks muudetakse sama määrusega ka kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava ja ökoalade tava nõuete tähtpäevi. Kui seni peeti Eestis kõige asjakohasemaks põllumajanduskultuuri viljelusperioodiks ajavahemikku 15. juunist kuni 15. augustini, siis alates 2019. aastast arvutatakse  põllumajanduskultuuri osakaal põllumaal ajavahemikus 15. juunist kuni 1. augustini kasvavate põllumajanduskultuuride kasvupinna alusel. Samuti peab ökoalade tava täitmiseks olema põllumajanduskultuur kasvukohal samal ajavahemikul ning ökoalana määratletud kesa tuleb hoida katkematult kesas vähemalt kuue kuu vältel vahetult enne taotluse esitamise aasta 1. augustit.

Põllulindude soodustamiseks võib otsetoetuste taotleja, kes taotleb nii keskkonnasõbraliku majandamise toetust kui ka piirkondlikku mullakaitse toetust, jätta lisaks püsirohumaale üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata teatud ulatuses ka piirkondliku mullakaitse toetusega hõlmatud põllumaa.

Eelnõuga muudeti maaeluministri määruseid nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus”, nr 56 „Loomade heaolu toetus” ning nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus”. Määruste muudatuse tingis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) muutmine, mistõttu muutuvad alates 2019. aastast ka otsetoetuse saamiseks taotlejale esitatavad nõuded.

Määrus Riigi Teatajas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.01.2019

2019. aastal on tootmiskohustusega seotud otsetoetuste eelarve üle 6 miljoni euro

Maaeluminister allkirjastas 2019. aastal antavate tootmiskohustusega seotud otsetoetuste ja väikepõllumajandustootja toetuse määruse. Tootmiskohustusega seotud otsetoetuse eelarve 2019. aastal on 6,142 miljonit eurot.

„Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuste peamine eesmärk on toetada majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaalastel põhjustel tähtsat sektorit, kus esineb teatud raskusi. Eestis toetatakse tootmiskohustusega seotud otsetoetusega puu- ja köögivilja- ning piimasektorit,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Väikepõllumajandustootja toetuse eesmärk on toetada väiketootjaid Eestis, kelle kasutada on hinnanguliselt kuni 10 hektarit põllumajandusmaad. Toetusega soovime muuta maapiirkondi  elujõulisemaks, panustada maapiirkondade tööhõivesse ja kultuuripärandisse,“ lisas minister Tamm.

Allkirjastatud määruse kohaselt on võimalik 2019. aastal taotleda kahte tootmiskohustusega seotud otsetoetust: piimalehma kasvatamise otsetoetus ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus. Samuti on võimalik jätkata väikepõllumajandustootjate kavas osalemist. Kõigi kolme toetuse puhul on tegemist selliste otsetoetustega, mis on liikmesriigile rakendamiseks vabatahtlikud.

Toetuste tingimused ning eelarved on samad nagu olid 2018. aastal. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi saab  Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) esitada 2. märtsist kuni 21. märtsini. Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust saab taotleda 2. maist kuni 21. maini. Väikepõllumajandustootjate kavas osalemine jätkub automaatselt, kuid kui taotleja ei soovi enam kavas osaleda, peab ta PRIA-le esitama selle kohta taotluse. Täpsemad toetuste ja taotlemise tingimused on sätestatud toetuste määrustes.

Kahe tootmiskohustusega seotud otsetoetuse eelarve on kokku 6,142 miljonit eurot, millest piimalehma kasvatamise otsetoetuse eelarve 5,598 miljonit eurot ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse eelarve on 544 400 eurot. Väikepõllumajandustootja toetuse eelarve tekib vastavalt taotletud otsetoetuste ühikumääradele, kuid summa taotleja kohta saab olla kuni 1250 eurot.

Link määrusele Riigi Teatajas

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.12.2018

Tarmo Tamm: julgustan ettevõtjaid kootööd tegema

2018. aasta oli Maaeluministeeriumis väga töine – alustati põllumajanduse ja kalanduse arengukava koostamisega ning algasid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemalised arutelud.

„2018. aasta tõi põllumajanduse ja toidutootmise sektoris endaga kaasa häid  uudiseid ja õnnestumisi, aga samas tuli ette ka mitmeid katsumusi, näiteks suvine põud. Usun, et ka uus aasta tuleb kindlasti töine. Julgustan meie ettevõtjaid tegema rohkem koostööd ja osalema ühistulises tegevuses, sest vaid koos saame edukad olla,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm aastat kokku võttes.

„Peagi lõppeval aastal on Maaeluministeeriumis algatatud mitu suuremahulist ning tulevikku suunatud protsessi. Oleme käivitanud uue riikliku strateegiadokumendi „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa) elluviimise. Selle tulemusel valmib valdkonnaülene strateegiline arengudokument, kus on kirjas arengukava rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused. Täname kõiki, kes protsessis aktiivselt kaasa lõid ja ettepanekuid esitasid. Suuresti just tänu teile saame kokku tervikliku arengukava, kus on tasakaalukalt kajastatud ka sektori arvamus,“ lisas Tarmo Tamm.

Euroopa Liidu suunal jätkusid aktiivsed arutelud nii ÜPP kui ka kalandus- ja merendusfondi tuleviku teemal. „Tehtud on esimesed sammud, aga ootame endiselt otsetoetuste kiiret võrdustamist, et tagada Eesti põllumeestele õiglased konkurentsitingimused. Kasutame võimalust rakendada Eestile sobivaimaid valikuid, sest edaspidi on liikmesriikidel senisest rohkem vabadust otsustada, millistesse valdkondadesse raha suunata,“ ütles maaeluminister Tamm.

„Üks parimaid uudiseid 2018. aastast on see, et esimest korda pärast 2015. aastat ei tuvastatud Eestis kodusigade farmides sigade Aafrika katku, mistõttu oli võimalik kaotada arvestatav osa piirangutest ja sellega sektori konkurentsivõimet tõsta,“ rõõmustas minister Tamm.

2018. aastal saatis Maaeluministeeriumit ja Eesti ettevõtteid edu uute sihtturgude leidmisel ja valdkonna ekspordi soodustamisel. Erilise hoo sai Eesti ja Hiina majandus- ja kaubanduskoostöö. Novembris allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm Hiina Tolliameti asepeadirektori Hr Wang Lingjuniga linnulihaprotokolli, mis loob eeldused, et Eesti ettevõtted saavad hakata viima oma linnulihatooteid Hiina turule.

„Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. Selline edu näitab, et Eesti toit on maailmas hinnatud ja selle järele valitseb nii kodu- kui ka välisturgudel kõrge nõudlus, mis põhineb teadlikult kujundatud tugeval mainel. Meie toit on kontrollitud, kõrge kvaliteediga ning varutud puhtast keskkonnast,“ kommenteeris minister Tamm.

2018. aastal mõjutas saagikust suuresti põud. Saagid olid võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksemad, heina kasv oli kehv ja samuti sai tagasilöögi loomakasvatustoodang. Mahepõllumajanduses jäi põua tõttu loomasööta väheks, sest sööta ei saanud muu  söödaga asendada. Valitsus tegi juba augustis esimesed kiired otsused põua tõttu raskustesse sattunud põllumeeste aitamiseks ning otsis aktiivselt lahendusi olukorra leevendamiseks. Käibevahendite puuduse leevendamiseks eraldati raha Maaelu Edendamise Sihtasutusele käibelaenude väljastamiseks ning Eesti põllumehed said Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldas ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada.

Ühistu eesmärk on teenida tulu oma liikmetele, kuid kuidas seda saavutada?

Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut avaldas 2018. aasta viimastel päevadel kolm õpetlikku teost, mis juhendavad, kuidas luua ühistut ning kuidas saavutada ühistegevusega tulutoovaid lahendusi. Kõik kolm teost annavad palju nõuandeid nii teadlastelt kui ka praktikutelt.

Teostest kogukaim on “Ühistu loomise käsiraamat” (autorid: Tiina Pukk, Jaak Läänemets, Tõnu Post, Tanel-Taavi Bulitko, Märt Riisenberg, Annely Holm, Kadri Kask, Enre Oru, Kalev Karisalu, Toomas Lepplaan, Katrin Tasa, Vahur Tõnissoo, Rando Värnik, Ene Seidla).

Rando Värnik (Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor, ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi juht): “See raamat võiks olla heaks teejuhiks nii praktikule, ettevõtjale kui ka alles oma “teed” otsivale üliõpilasele. Paljud praktilised näited iseloomustavad erinevaid situatsioone ühistute loomisest kuni nende tänase tegevuseni.”

“Toodete eksport ja turustamine” (autorid: Rando Värnik, Tiiu Ohvril, Piret Kull, Jan Inno, Priit Hinto, Jaanus Murakas, Indrek Aigro) on teabematerjal, mis sobib nii maamaajandussektoris hõivatutele kui ka tudengitele. Teos on mõeldud neile, keda huvitab ühistuline majandustegevus ning kes alles mõtestavad enda jaoks lahti koostöö ja ühistegevuse sisu, märkis professor Rando Värnik.

Praktilise sisuga teabematerjali “Liikmete kaasamine otsustusprotsessidesse” autoriks on Kreeka professor Constantine Iliopoulos, kes peab oma ülesandeks luua koos inimeste, organisatsioonide ja kogukondadega uuenduslikke, tõhusaid ja kestlikke lahendusi, et tulla toime mitmesuguste probleemide ja sotsiaalsete vastuoludega, millega organisatsioonid silmitsi seisavad.

Trükised koostati ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames ning Maaeluministeeriumi ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel. Trükiste võrguväljaanded on kättesaadavad järgmiselt lingilt: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/

Ühistegevuse programmi üritustel on võimalus endale saada ka trükised paberkandjal. Rohkem infot: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/kalender/

Lisainformatsioon:

Liis Võlli
Programmi assistent
Eesti Maaülikool
Majandus- ja sotsiaalinstituut
liis.volli@emu.ee
+372 51 92 9840

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.12.2018

Maaeluministeerimis kogunes mahemajanduse tervikprogrammi nõukoda

20. detsembril toimus Maaeluministeeriumis mahemajanduse tervikprogrammi nõukoja istung, kus tehti kokkuvõtted 2018. aastal tehtust ja räägiti 2019. aasta plaanidest.

„On väga oluline, et mahemajandusest huvitatud huvigrupid ja riigiasutused kohtuksid regulaarselt ühise laua taga. Huvi mahemajanduse vastu üha kasvab kõigis valdkondades ja kuna tegevusi nii Eestis kui ka välisturgudel tuleb järjest juurde, on nende koordineerimine samuti aina olulisem,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Kohtumisel andsid nõukoja liikmed ülevaate eelmisest aastast. Lisaks jagati omavahel mitmesugustelt messidelt ning aruteludelt saadud kogemusi, mis aitavad mahemajandust Eestis edendada. Järgmisel aastal keskendutakse eelkõige ühiste selgete sõnumite väljatöötamisele ning levitamisele – nii välisriikides Eesti mahetoodangu tutvustamiseks kui ka Eesti-sisese teavitustöö tegemiseks. Ühiselt nõustuti, et erilist rõhku tuleb panna tegevustele kosmeetikatoodete, puhastusvahendite ja turismi vallas. Lisaks on vajadus tegeleda kõigi mahemajanduse valdkondade statistikavajaduste väljaselgitamisega.

„Lõviosa Eesti mahemajandusest sisustab täna mahepõllumajandus. Seetõttu kipuvad just selle valdkonna arenguvajadused olema aruteludel peamiseks teemaks. Mahemajanduse programmi peamise ideega – valdkondadevaheline sünergia – edasi liikumiseks tuleb edaspidi rohkem rõhku panna valdkondadele, mis seni väga palju tähelepanu saanud ei ole,“ lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Eesti mahemajanduse tervikprogramm 2018–2021

Maaeluministeerium
SA Eesti Maaelumuuseumid
PRESSITEADE
19.12.2018

Toril tutvustati esimest restaureeritud talli

Täna, 19. detsembril tutvustati Toril restaureeritud tallihoonet nr 6, mis on esimene Tori Hobusekasvanduse kompleksi restaureerida plaanitud hoonetest.

„Mul on hea meel, et pikk ootamine on läbi ja saame tutvustada esimest korrastatud tallihoonet Tori Hobusekasvanduses,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Siit saame hoogsalt edasi liikuda, et taastada Tori Hobusekasvanduse endine hiilgus ning säilitada juba 162 aastat kestnud hobumajanduse ajalugu. Tori Hobusekasvandus on Eesti loomakasvatus- ja hobumajandussektori jaoks väga oluline – seda ka valitsuse arvates, keda tahan tänada tehtud heade otsuste eest.“

Tori Hobusekasvandus kuulub SA Eesti Maaelumuuseumid koosseisu. Lähiaastatel on plaanis korda teha kogu Tori Hobusekasvanduse kompleks, sh rajada ka uus taristu. Sellest peaks saama rahvusvaheliselt tuntud hobumajanduskeskus. Sihtasutus ei tule hobusekasvatajatega konkureerima, vaid pakub läbi taristu hobumajandussektorile võimalusi arenguks.

„Tallihoone projekteerimistööd said alguse juba eelmisel aastal; täna saame olla tunnistajateks suure töö tulemusele,“ ütles SA Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liige Merli Sild. „Kuna tegemist on ehitismälestisega, on nii projekteerimisel kui ka ehitustööde käigus arvestatud muinsuskaitse eritingimustega ning kogu objektiga seonduv tegevus on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.“

Restaureeritud tallihoone on kavandatud märatalliks. Kuna Tori hobusetallide kompleks on avatud turistidele, siis on hoone põhikorrusel tagatud ka puuetega inimeste liikumisvõimalus. Tallihoone restaureerimisel on mõeldud hobuste heaolule ja turvalisusele ning töötajate töötingimustele. Restaureerimis- ja üldehitustöid põlenud tallihoones teeb Pärnu REV Ehitus OÜ. Muinsuskaitselist ja omanikujärelevalvet teostab OÜ Ehitusagentuur. Tallihoone taastamist rahastatakse Eesti riigieelarvest.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.12.2018

Eesti mesindussektor on jõudsalt arenemas

Täna esitleti Maaeluministeeriumis Eesti Konjuktuuriinstituudi (EKI) läbi viidud uuringut „Eesti mesindussektori struktuur“. Ürituse avas maaleluminister Tarmo Tamm ning uuringu tulemusi esitlesid Marje Josing ja Bruno Pulver.

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles oma avasõnades, et mesindus on Eesti maaelu lahutamatu osa: „Mee tootmine annab mesinikele sissetulekut ja mesilastel on oluline roll aia- ja põllukultuuride tolmeldamisel.“

„Tutvusin põgusalt uuringuga ja vaatasin, millised on mesinike ootused riigile. Riigipoolse panusena sooviti eelkõige mesilasperede pidamise toetuse kehtestamist. Mul on väga hea meel, et järgmisest aastast me selle toetuse esmakordselt ka kehtestame – riigieelarves on selleks raha olemas,“ lisas minister Tamm.

Uuringu järeldustest selgub, et Eestis on mesilastega majapidamisi üle viie tuhande ja 87% on alla kümne mesilasperega. Mesilasperede arv on alates 2013. aastast järjest suurenenud ja jõudnud 2018. aastaks arvestuslikult 51 tuhandeni. Alates 2014. aastast on meetoodang olnud suurem kui 1000 tonni. Suurenenud on ka üle 150 mesilasperega kutseliste mesinike arv: 2016. aastal oli neid 31 ja 2013. aastal 17. Kutselistele mesinikele kuulub ligikaudu viiendik mesilasperedest Eestis.

Kasvanud on mahemesinike ja mahemesilasperede arv. Mahemesilasperede osakaal kõigist Eesti mesilasperedest on suurenenud 5,6%-ni 2017. aastal, mil Eestis tegutses 44 mahemesinikku ja neile kuulus 2775 mahemesilasperet. Eesti meetoodangust 6% oli 2017. aastal mahemee toodang.

PRIA põllumajandusloomade registris olevate mesilate ja mesilasperede arv on jõudsalt kasvanud, kuid veidi üle kolmandiku alla kümne mesilasperega hobimesinikest ei ole oma mesilat põllumajandusloomade registris arvele võtnud.

Kõige populaarsem mee turustuskanal on jätkuvalt otse tarbijale müük, seda kõikides mesinike suurusgruppides, hobimesinikest kuni kutsemesinikeni. Vajalikul määral ostjate leidmine valmistab probleeme eelkõige suurema mesilasperede arvuga mesinikele. Enam kui 25 mesilasperet omavatest mesinikest rohkem kui pooltel oli 2018. aastal mee müümisega probleeme. Mee turustamisprobleemide leevendamisel on üks võimalusi teha koostööd teiste mesinikega. Kutselistest mesinikest enam kui pooled teevad mee turustamisel koostööd. Väikesema mesilasperede arvuga tootjate hulgas on koostöötegijate osakaal madalam.

Eesti päritolu mett eksporditakse endiselt vähestesse riikidesse ning väikestes kogustes. 2017. aastal eksporditi 2,6 tonni mett ja  peamiselt Aasia riikidesse. Mee hind on Eesti turgudel kümne aastaga kerkinud 50%, 2018. aastal oli meehind üle 9 euro kg.

Riigipoolse panusena soovivad mesinikud eelkõige mesilasperede pidamise toetuse kehtestamist ning toetusi haiguste diagnoosimiseks ja raviks. Kutselised mesinikud ootavad riigilt ennekõike turujärelevalve tõhustamist.

Mesindussektori struktuuriuuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti mesindussektori struktuurist. Kogutud andmeid saavad kasutada nii mesindusorganisatsioonid kui ka Maaeluministeerium mesindussektori edasiarendamiseks. Uuringu koostamisel lähtus Eesti Konjuktuuriinstituut Statistikaameti, PRIA, Põllumajandusameti poolt kogutud ja avalikustatud andmetest ning mesinike küsitluse tulemustest.

Uuring „Eesti mesindussektori struktuur“

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.12.2018

Tamm Brüsselis: põllumajandustootjate toetamine ühisturul peab olema rajatud võrdsetele alustele

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb täna, 17. detsembril Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus Euroopa Liidu nõukogu eesistuja Austria tutvustab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kolme määruse eelnõu eduaruannet.

„Oleme seisukohal, et põllumajandustootjate toetamine ühisturul peab olema rajatud võrdsetele alustele. Meie jaoks on jätkuvalt väga oluline, et Euroopa Liidus kaoks ebavõrdsus otsetoetuste tasemes,“ rõhutas maaeluminister Tarmo Tamm. „Samuti oleme jätkuvalt väga mures maaelu arengu vahendite vähendamise pärast, sest just maaelu arengu poliitika on meie arvates sobivaim viis paljude põllumajanduse ja maaelu ees seisvate eesmärkide, sh keskkonnaeesmärkide täitmiseks. Meie jaoks on esmatähtis, et maaelu arengu vahendid uuel perioodil ei väheneks,“ lisas minister Tamm.

Austria eesistumise ajal toimusid läbirääkimised kolme ÜPP reformipaketi määruse osas. Eesistuja koostas kõigi kolme ÜPP reformipaketi määruse osas eduaruande, millest selgub, kuhu on aruteludega jõutud. Eduaruande koostamisel võttis eesistuja aluseks töörühmade arutelude tulemused, liikmesriikide kirjalikud kommentaarid ja ministrite nõukogude poliitilised mõttevahetused.

Teise olulise teemana kajastatakse kohtumisel Euroopa Liidu biomajanduse strateegia ajakohastamist. Biomajandus hõlmab kogu majandust, mis põhineb bioloogilistel ressurssidel, nende funktsioneerimisel ja toimimispõhimõtetel. Euroopa Komisjon võttis 2012. aastal vastu Euroopa biomajanduse strateegia, mille eesmärk on uuendusliku, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise ühiskonna rajamine. Sealhulgas peab toiduga kindlustatus olema hästi ühendatud taastuvate loodusvarade jätkusuutliku tööstusliku kasutamisega ja tagatud peaks olema ka keskkonna kaitse. Oma olemuselt peab biomajandus olema kestlik ja ringluspõhine.

„Biomajanduse potentsiaal Eestis on kõrge, kuna meil on palju biomassi. Seetõttu on eriti oluline juba praegu kasutuses oleva biotooraine tõhusam väärindamine,“ sõnas Tarmo Tamm. „Lisaks peame soodustama teadus ja -arendustegevust biomajanduse sektoris. Eesti väiksuse tõttu tuleb julgustada just väikeseid biomajandusettevõtteid, et nad otsiksid uuenduslikke lahendusi,“ lisas minister Tamm.

Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.12.2018

Kalandustoetuste taotlemine muutub lihtsamaks

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruste muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta 2019. aastal mitmete taotluste esitamine elektrooniliseks, et lihtsustada taotluste esitamist.

„Eesti riik on seadnud eesmärgi osutada avalikke teenuseid kiiresti ja võimalikult väikese halduskoormusega. Muudatused tulenevad eelkõige vajadusest lihtsustada taotluste esitamist,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Määruse jõustumisega kasutusele võetav Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuste keskkonnas taotlemine muudab riigisiseste ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava (EMKF) 2014–2020 toetuste taotlemise lihtsamaks. Samuti väheneb toetuse- ja maksetaotluste menetlusaeg,“ selgitas Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Sellise rakendusega väheneb ka vigade tegemise hulk, kuivõrd e-teenuse keskkonna kaudu saadetakse probleemide ilmnemisel automaatne veateade või teade esitamata dokumentidest,“ lisas asekantsler Siim Tiidemann.

Taotlejad, kellel e-teenuse keskkonnas taotlemiseks vajalikke infosüsteeme ei ole, saavad taotluse esitada PRIA piirkondlikes teenindusbüroodes, kus PRIA töötajad vajadusel andmete sisestamisel abistavad.

Kalanduse meetmete e-teenuste arendamiseks on EMKF tehnilisest abist planeeritud 145 250 eurot. EMKF IV prioriteedi meetmete e-teenuste täisfunktsionaalse lahenduse arendamiseks on kasutada 356 598 eurot struktuurifondide vahenditest.

Eelnõu kohaselt on PRIA e-teenuste keskkonna kaudu taotlemisele üleminek kavandatud 1. märtsiks 2019.

Määruse eelnõuga muudetakse järgmiseid määruseid:

• 28. juuli 2016. a määrus nr 48 „Algatusrühma koostöötegevused”;
• 25. novembri 2015. a määrus nr 19 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine”;
• 30. aprilli 2015. a määrus nr 54 „Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja koolitustoetus”;
• 26. mai 2015. a määrus nr 62 „Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus”;
• 21. märtsi 2016. a määrus nr 18 „Tootmis- ja turustamiskavade toetus”.

Maaeluministri määruste muutmise eelnõu eelnõude infosüsteemis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.12.2018

Tamm: hindame põllumajandussektori esindajate suurt tööpanust

Eile, 11. detsembril toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus päevakorras olid mesilaspere toetus, muudatused seoses põllumajandusloomade registrile antavate andmete edastamisega, Euroopa Komisjoni teatis biomajanduse strateegia kohta, investeeringumeetmete elluviimise tähtaegade pikendamine ja ülevaade põllumajandussektori 2017. aasta tulemustest.

„Tänan meie sotsiaalpartnereid 2018. aastal toimunud viljaka koostöö eest. Tänu sellele on meie töö saanud lisandväärtuse ning otsused pole tehtud kabinetivaikuses, vaid nendesse on kaasatud paljud huvigrupid. Lisaks hindame seda suurt tööd, mida sektori esindajad on põllumajanduse ja kalanduse arengukava koostamisse panustanud,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Järgmisest aastast toetame mesindussektorit mesilaspere toetuse abil. Toetuse eelarve on esimesel aastal 600 000 eurot,“ lisas maaeluminister Tarmo Tamm. Toetust plaanitakse makstakse kokku neljal järjestikusel aastal (2019-2022) ning alates 2020. aastast on toetuse eelarveks 800 000 eurot aastas. Toetust makstakse vähese tähtsusega abina põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Mesilaspere toetuse ühikumäär kujuneb pärast taotluste vastuvõtmist.

Euroopa Komisjon võttis 2012. aastal vastu Euroopa biomajanduse strateegia, mille eesmärk on uuendusmeelsem, ressursitõhusam ja konkurentsivõimelisem ühiskond. Eelmisel aastal koostas komisjon strateegia ülevaate, kus leidis, et strateegia on olnud edukas, selle eesmärgid on endiselt asjakohased, kuid nende ulatus ja rõhuasetus vajab kohandamist. Edasiste arutelude algatamiseks esitas Komisjon selle aasta oktoobris 2012. aasta biomajanduse strateegia ajakohastamise teatise.

„Vaadates meie põllumajanduse, metsamajanduse ja kalandusressurssi on biomajandus on Eesti jaoks väga oluline valdkond. Palju arenguruumi näen just nende ressursside võimalikult kõrge lisandväärtusega väärindamise vallas. Seal on Eestil mitmeid võimalusi, millele saab süsteemselt läheneda ka EL-i biomajanduse strateegias väljapakutud meetmetele tuginedes. Lisaks peame kujundama terviknägemuse biomajanduse väärtusahela arendamise kohta,” sõnas Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi andis ülevaate, milliseid andmeid peab loomapidaja edaspidi põllumajandusloomade registrisse esitama. Ministri määruse muutmise eelnõuga seatakse loomapidajale kohustus esitada andmed PRIA põllumajandusloomade registrile hukkunud looma käitlemisettevõttesse saatmise kohta, sigade liikumise kohta tapamajja ning sigade ja mesilasperede arvu kohta. Tammemägi selgitusel vabaneb loomapidaja Statistikaameti perioodilistest küsitlustest sigade ja mesilasperede arvu ning sigade loomakasvatuskategooriate kohta, sest Statistikaamet saab edaspidi asjakohased andmed põllumajandusloomade registrist. „Samuti paraneb järelevalveks, sh sigade Aafrika katku tõrjumiseks, ja statistiliseks analüüsiks vajaliku teabe hulk põllumajandusloomade registris ning riigi ametiasutuste vaheline koostöö,“ lisas Pille Tammemägi.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on keerulised aastad põllumajandussektoris mõjutanud ka investeeringute elluviimist. „Selleks, et toetuse saajad jõuaksid oma projektid ellu viia, oleme erinevates investeeringumeetmetes otsinud lahendusi investeeringute elluviimise tähtaegade pikendamiseks,“ sõnas maaeluminister. Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajandus- ja toidusektori arengu büroojuhataja Janeli Tikk andis kohtumisel ülevaate, millistes investeeringumeetmetes ja millistel tingimustel investeeringute elluviimise tähtaegasid pikendatakse.

Kohtumisel anti ülevaade ka Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi ehk FADN-i 2017. aasta tulemustest ja tutvustati, milline on Euroopa Majandusarvestuse Assotsiatsiooni ehk EAA esimene hinnang 2018. aasta põllumajandussektori majandustulemustele. Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepa sõnul näitavad FADN-i 2017. aasta andmed, et põllumajanduses oli 2017 hea aasta. „Võrreldes 2016. aastaga on kogutoodangu väärtus suurenenud kolmandiku võrra,“ sõnas Aamisepp. Lisaks on tema sõnul on märkimisväärne, et pärast mitut keerulist aastat sealiha ja piimasektoris on loomade arvu vähenemine peatunud ja taas tõusule pöördunud.  Samuti on keskmine piimatoodang lehma kohta jätkuvalt kasvanud.

Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõuniku Katre Kirdi sõnul kujuneb Maaeluministeeriumi koostatud esialgse hinnangu alusel põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 2018. aastal 840 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui 2017. aastal. „Saaduste hindade muutused ei ole korvanud toodangu mahu langust ning sisendite hinnatõus jätkub,“ lisas Katre Kirt.