Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.11.2018

Põllu-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetus viib õppurid ettevõtetesse

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määruse, mille alusel esitatakse erandkorras 2018. aasta neljandas kvartalis läbiviidud praktika kohta taotlus 2019. a jaanuaris. Määrus aitab kaasa õppurite praktikate sooritamisele ettevõttes.

„Soovime toetuse maksmisega ergutada põllumajandusvaldkonna ettevõtetes praktika läbiviimist. Koostöö ettevõtete ja õppeasutuste vahel on väga oluline, et arendada õppurite praktilisi oskusi, et need vastaksid tööturu vajadustele,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Eelnõuga muudetakse praktikatoetuse taotlemise korda seoses riigieelarve tekkepõhisele arvestusele üleminekuga. Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel 5. jaanuarist kuni 15. jaanuarini 2019. aastal. Toetust võib taotleda sellise praktika kulude osaliseks hüvitamiseks, mis ei alanud varem kui taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 1. jaanuaril ega hiljem kui taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 31. detsember.

Praktikatoetust saab taotleda põllumajandustootja, põllumajandustoodete töötleja, või põllumajandusloomadega tegelev veterinaararst, kes tegeleb veterinaarpraksisega füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtja kaudu, kellega tal on lepinguline suhe ning kes korraldab oma ettevõttes põllumajandus-, maamajandus- või veterinaariavaldkonnaga seonduval erialal õppiva õpilase või üliõpilase praktikat. Praktikatoetust on makstud 2002. aastast.

Täpsem info praktikatoetuse kohta https://www.riigiteataja.ee/akt/105052017014

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.12.2018

Järgmisel kevadel võtab Vana-Võromaa Pärnumaalt üle toidupiirkonna tiitli

Maaeluministeeriumi korraldatud 2019. aasta toidupiirkonna konkursi võitjaks valiti nelja kandidaadi seast Vana-Võromaa. Aasta toidupiirkonda valitakse, et aidata tutvustada kohalikku toitu ja toidukultuuri.

„Toidupiirkonnaks valimine aitab tutvustada kohaliku toidu eripära ning tuua piirkonnale rohkem tähelepanu,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Vana-Võromaale tõi tiitli pikaajaline töö kohaliku toidu väärtustamise ja arendamise vallas ning  brändi Uma Mekk ülesehitamine. Võrumaa on loonud väga hea pinnase selleks, et kohalik toit oleks au sees ka pärast maitsete aasta lõppu,“ kommenteeris Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp. Ta lisas, et Uma Meki tooted on unikaalsed ja tekitavad kõneainet ning avastamisrõõmu on palju.

Konkurss oli ka seekord väga tasavägine ning kõik neli konkursile esitatud taotlust sisaldasid sisukat programmi ning häid ideid, kuidas oma piirkonda toidu kaudu esile tõsta ja piirkonnas kohaliku toiduga tegelevate ettevõtjate vahel uusi koostöövõimalusi luua. „Saaremaa, Läänemaa ja Tartumaa tegid kandideerimisel ära suure ja tunnustamist väärt töö. Vaatamata sellele, et tiitel läks seekord Võrumaale, loodame, et ka teised kandideerinud piirkonnad leiavad võimaluse oma programmis välja pakutud ideid juba 2019. aastal ellu viia. Kindlasti ootame nii Saaremaad, Läänemaad kui ka Tartumaad järgmisel aastal konkursil osalema ning 2020. aasta toidupiirkonna tiitlile kandideerima,“ märkis Raudsepp.

Maitsete aasta tiitel antakse üle 2019. aasta mai esimestel päevadel, mistõttu maitsete aastaga saab seostada üritusi, mida korraldatakse 2019. aasta maist kuni 2020. aasta mai alguseni, mil toidupiirkonna tiitel rändab edasi järgmisele piirkonnale.

Maaeluministeerium kuulutas konkursi 2019. aasta Eesti toidupiirkonna tiitli kandja leidmiseks välja oktoobris. Kokku laekus konkursile neli taotlust, millest toidu- ja turismivaldkonna ekspertidest koosnev komisjon valis välja 2019. aasta tiitlikandja. Eelnevalt on toidupiirkonna tiitlit kandnud Hiiumaa, Peipsimaa ja Pärnumaa.

Taust

Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu.

Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle ka 1,5 meetri pikkune kahvel.

Toidukuu on osa müügiedenduskavast “Eesti toit 2015–2020”, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal.

Vaata ka www.eestitoit.ee ja www.facebook.com/Eestitoit

Copa-cogeca
PRESSITEADE
05.12.2018

#GrowNoThrown – Copa ja Cogeca käivitas uue digitaalse portaali, et suurendada põllumajandussektori pühendumust toidu raiskamise ja jäätmete vastu võitlemisel.

Need, kes on teadlikud ajast, ressurssidest ja pingutustest, mis kuluvad toiduainete kasvatamiseks, ei taha näha toidu raiskamist. Sellel nädalal toimunud COP24 algusega otsustati ELi põllumajandustootjate ja ühistute organisatsioonide poolt käivitada uus veebiportaal, et jagada häid tavasid ja konkreetseid projekte toidu kadude ja jäätmete vähendamise kohta kogu ELis.

Konkreetsed edulood on sageli rohkem inspireerivad kui toidujäätmetega seotud kõned. Sellepärast on täna Copa ja Cogeca poolt loodud uus algatus keskendunud peamiselt parimate näidete jagamisele, kutsudes ühtlasi kogu Euroopa põllumajandustootjaid üles jagama oma igapäevast pühendumust piirata toidu raiskamist ja kadu ühise teemaviite all: #GrowNoThrown (Kasvatatud mitte visatud).

Toidukao ja toidu raiskamise ennetamine ja vähendamine on ülemaailmne prioriteet, mis aitab tagada jätkusuutliku tuleviku. Copa ja Cogeca usub, et ELi Komisjoni Toidukadu ja Toidu Raiskamine platvormi ELi platvormi loomine on olnud väga positiivne algatus, mis võimaldab vahetada parimaid näiteid ja toetada erinevate osalejate tegevust ja arutelude korraldamist. Pannes ELi põllumajandussektoril tugevama keskendumise ringmajandusele, on suurepärane võimalus, et kogu sektor on sellele kindlalt pühendunud.

Euroopa tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis rõhutas algatuse ajal: “Praegune toidujäätmete olukord ELis on jätkusuutmatu. Uue Copa ja Cogeca portaali käivitamine täidab täna seda kui meeldetuletusena ning hoiab meie ühist pühendumust saavutada eesmärk vähendamaks toidujäätmeid poole võrra ning toiduainete kadu tootmis- ja tarneahelates 2030. aastaks. Põllumajandustootjatel on selles oluline roll ja mul on hea meel näha selliseid Euroopa põllumajandussektori algatusi. Ma arvestan neid oma tugevate liitlastena, kes võitlevad toidukadude ja jäätmete vastu. ”

Pekka Pesonen, Copa-Cogeca peasekretär lisas: “Oma igapäevases ärivaldkonnas on ELi põllumajandustootjad ja nende ühistud kaasatud paljudesse algatustesse, mille eesmärk on vältida ja vähendada toiduainete kadu ja toidujäätmeid. Need hõlmavad uuenduslikku koostööd, uut toidukultuuri, sihtotstarbelist teadlikkuse tõstmise kampaaniat, avaliku- ja erasektori partnerlust, uusi bioloogilisi ettevõtteid, kaasaegseid põllumajandustehnikaid, mis aitavad kaasa uute ideede loomisele ja laiendamisele. Nüüd on aeg süveneda olemasolevatesse algatustesse, neid edendada ja innustada rohkem osalejaid ühinema. ”

Külastage ka platvormi ja lugege selle juurde kuuluvat brošüüri aadressil http://grownnotthrown.eu

Omaalgatuse võidelda toidujäätmetega saate esitada sellel lingil: https://form.jotformeu.com/83324576649367

Tõlked (Prantsuse, Itaalia, Hispaania, Saksa, Poola) on varsti kättesaadavad www.copa-cogeca.eu

 

Lisainformatsioon:
Javier Valle
Senior Policy Advisor
javier.valle@copa-cogeca.eu

Ksenija Simovic
Communications Officer
Ksenija.simovic@copa-cogeca.eu

1.12 – PRIA otsustab otsetoetuste ja pindala üleminekutoetuste ühikumäära

PRIA teeb otsetoetuste taotluse (ÜPT, ROH, NPT, PKV, VPT, PTK) ja pindala üleminekutoetuste (PTO, SEL) rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

1.12 – tahe- ja sügavallapanusõnniku laotamine keelatud

1.12 – tahe- ja sügavallapanusõnniku auna ladustamine keelatud

18.12 – hilisem kuupäev Keskkonnaametile sõnniku auna ladustamise teavitamisest, kui soovid hakata aunastama alates 1.01.2019 vähemalt 25% kuivainesisaldusega sõnnikut 8 või 24 kuuks. Jälgi aunastamise tingimusi.

keskkonnasõbraliku majandamise toetus ehk KSM (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018007

1.12 – esimesel kohustuseaastal peab olema KSM algkoolitus läbitud

1.12 – mullaproovide tähtaeg. Tutvu täpsemalt mullaproovide nõude tingimustega

Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018009

1.12 – esimesel kohustuseaastal peab olema keskkonnasõbraliku aianduse koolitus läbitud

keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018008

1.12 – mullaproovide tähtaeg, kui varem on vastavaid mikroelemente juba määratud. Tutvu lähemalt mullaproovide nõude tingimustega.

Piirkondlik veekaitse toetus (hetkel veel eelnõu, aga seda toetust saab taotleda vaid nitraaditundlikul alal. Toetusel on kaks tegevust – 60%-ne talvine taimkate ning kaitsmata alade rohumaa hoidmine)

1.12 – teisel kohustuseaastal peab olema veekaitsekoolitus läbitud

Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017045

4.12 – EPKK korraldab Veeseaduse õppepäevad Viljandimaal. Täpsem info: www.epkk.ee

Loomade heaolu toetus. Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018012

1.-31.12 – veiseid, sh vasikaid, lambaid ja kitsi peetakse nõuetekohases loomakasvatushoones või rajatises (teisi loomagruppe aastaringselt)

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
30.11.2018

Maailmas ületab teravilja tarbimine selle tootmist

30. novembril toimus Eesti Maaülikooli peahoones Viljelusvõistlus 2018 lõpukonverents, kus Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti andis kuulajatele ülevaate Eesti taimekasvatushooajast 2018. aastal ja valdkonna tulevikuplaanidest.

„Rahvusvaheline teraviljanõukogu prognoosib, et käesoleval aastal ületab maailmas teravilja tarbimine selle tootmist ning samal ajal on maailmas nelja viimase aasta madalaim teraviljavaru. Ka Euroopa Liidus on sarnane seis, sest enamikes riikides jäi teraviljasaak alla viimase viie aasta keskmise. Toodangu osas oli hea aasta vaid Hispaanias ja Rumeenias,“ sõnas Illar Lemetti oma ettekandes.

„Lõplikud andmed Eesti teraviljasektori kohta avaldab Statistikaamet 2019. jaanuari lõpuks. Teame aga juba praegu, et võrreldes eelmise aastaga jääb kogusaak väiksemaks, kuigi teravilja kasvupinda oli võrreldes eelmise aastaga 6% rohkem,“ lisas Lemetti.

Illar Lemetti tunnustas oma ettekande lõpus ka viljelusvõistlust: „Võistlus aitab kaasa Eesti teraviljakasvatuse arendamisele ja edendamisele. See on hea mõõduvõtt, mis julgustab teraviljakasvatajaid proovima uuenduslikke tehnoloogiaid ja uusi sorte. Võistluse tulemused näitavad, et Eesti teraviljakasvatajad on väga töökad ja leidlikud, julgevad katsetada ning suudavad hakkama saada ka keerulistel aastatel.“

Lisaks ettekannetele antakse konverentsi raames üle auhinnad Viljelusvõitluse 2018 võitjatele. Konverents toimub „Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas” raames ja seda toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.11.2018

Ekspordinõukogus jagasid oma kogemusi „Food From Finland“ eestvedajad

28. novembril toimus Maaeluministeeriumis ekspordinõukogu koosolek, kus soomlased jagasid oma kogemusi toidusektori ekspordi edendamisel, anti ülevaade Veterinaar- ja Toiduameti tegevustest ekspordisihtturgude avamisel ning tutvustati Eesti toidu programmi arenguid.

Kohtumisel jagasid oma kogemusi toidusektori ekspordi edendamisest ning riigi toest toidusektori ettevõtetele Soome programmi „Food from Finland“ eestvedajad. Programmi raames korraldatakse Soome toiduettevõtete ühisstende, Soome toitu tutvustavaid turundusüritusi, kontaktüritusi välisriikide ostujuhtide ja Soome eksportööride vahel kontaktide loomiseks ning koolitusi ja pressireise.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on naabrite tegemistest alati midagi õppida ja koostöökohti leida. „Samas on hea tõdeda, et meil on Soomega palju ühiseid jooni ja ka toiduekspordi edendamisele oleme lähenenud sarnasel moel. Maaeluministeerium on ellu kutsunud mitmeid Soomega sarnaseid ekspordi edendamise tegevusi: näiteks Eesti tooteid tutvustavad üritused ekspordi sihtriikides, välismessidel osalemine ja pressireisid,“ lisas maaeluminister.

Lisaks anti koosolekul ülevaade Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) 2018. aasta tegevuste hetkeseisust uute ekspordisihtturgude avamisel ning Maaeluministeeriumi korraldatud välisprojektidest Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 2015–2020“ raames.

„Nii Maaeluministeerium kui ka VTA on järjepidevalt panustanud sellesse, et avada Eesti toodetele üha rohkem väljaspool Euroopa Liitu asuvaid sihtturge. Loomset päritolu toodete puhul tähendab see sageli pikka protsessi, mis hõlmab toiduohutussüsteemi ning ettevõtete auditeerimist. Seetõttu on hea meel tõdeda, et äsjase visiidi käigus Hiina Rahvavabariiki said kümnest ettevõttest koosneva äridelegatsiooni liikmed uusi ja väärtuslikke ärikontakte ning allkirjastasime ka linnuliha protokolli, mis on suur samm edasi, et avada Hiina turg Eesti linnulihatoodetele,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.11.2018

Tamm rõhutas konverentsil ekspordi olulisust

Maaeluminister Tarmo Tamm tegi Tartus toimunud konverentsil „Põllumajanduse äriplaan 2019“ avaettekande, milles kõneles Eesti põllumajanduses valitsevast olukorrast ja suundumustest, ekspordist, impordist ja toetustest.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul peaks Eesti praeguses majandusarengu etapis ekspordile panustama: „Eksport on see, mis teeb meid rikkaks. Puhas loodus, toodangu kõrge kvaliteet ning toimiv ja tõhus järelevalvesüsteem on meil olemas.“ Tamm lisas, et Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõimet saab parandada mitmekesisemate ja tervislike toodete pakkumisega, mille järele on praegu juba üha suurem nõudlus. Samuti tuleks ministri sõnul leida uusi ekspordi sihtturge ning arendada uusi tooteid: „Mitmekesistada tuleks põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti, et juurde tuleks nii sihtturge kui ka ekspordiväärtust.“

Põllumajandussaadused ja toidukaubad moodustavad üldiselt 9‒10% Eesti ekspordist ning 10‒11% impordist. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi puhul on viimase viie aasta jooksul peamiste eksporditavate kaubagruppide hulgas püsinud nisu, toorpiim, juust, leiva- ja saiatooted ning pagaritooted, oder ja kastmed. „Meie ekspordi struktuur viitab, et senisest enam tuleb põllumajandussaadusi väärindada Eestis kohapeal, luues seeläbi lisandväärtust ja pakkudes tööd meie inimestele Eestis kohapeal,“ sõnas Tamm.

Eesti põllumajandus- ja toidukaupade eksport on suhteliselt Euroopa Liidu keskne ning ligi 74% ekspordi väärtusest tuleb väljaveolt teistesse liikmesriikidesse. Peamised sihtriigid on Soome, Läti ja Leedu, kuhu viiakse ligikaudu pool eksporditavatest põllumajandussaadustest ja toidukaupadest.

Lisaks tõi maaeluminister ettekandes välja selle aasta põuakogemuse ja 2019. aastal antavad toetused. „Selle aasta põud pani põllumehed proovile ja tegelesime aktiivselt lahenduste leidmisega, kuidas kahjusid leevendada ja raskustesse sattunud põllumehi aidata. Just otsetoetused ja riiklikud üleminekutoetused peavad tagama põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku ka keerulistes olukordades. Seepärast on hea meel tõdeda, et 2019. aastal on põllumajandustootjatele otsetoetusteks suunatud summa 10 miljoni euro võrra suurem kui 2018. aastal. Kokku toetatakse 2019. aastal Eesti põllumajandust, maaelu ja kalandust kokku 349 miljoni euro ulatuses.“

Minister Tarmo Tamm andis konverentsil üle auhinnad Äripäeva põllumajandustootjate TOPi võitjatele. Esimese koha saavutas Pae Farmer OÜ, teise Väätsa Agro AS ja kolmanda Mangeni PM OÜ.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
28.11.2018

Veterinaar- ja Toiduamet tuvastas toidu võltsimise

Veterinaar- ja Toiduamet tuvastas viie tootja hakklihast linnuliha kasutamise, ehkki märgistusel puudus sellekohane teave. Toidu koostise muutmine parandusteta etiketil on toidu võltsimine.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teostas saabunud vihje tõttu septembris ning oktoobris suunatud kontrolli. Järelevalve käigus võeti proovid 20 tootja hakklihast. Kontrolli eesmärk oli tuvastada, kas märgistuse kohaselt veiseliha sisaldavas hakklihas on kasutatud ka linnuliha, mis etiketil kajastamist ei leia. Rikkumise puhul, kus toode sisaldab linnuliha, ehkki märgistusel puudub sellekohane teave, on tegemist toidu võltsimisega. Toidu võltsimine tuvastati viie ettevõtte puhul: OÜ Lepiku Lihatööstus, OÜ Raasiku Lihatööstus, OÜ ABC1, OÜ Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus ja Talika Meat OÜ.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on tegemist olulise rikkumisega. „Toidu võltsimine ja võltsitud toidu käitlemine on keelatud,” ütleb ta. Põhjusel, et toidu võltsimine pole Euroopas harv nähtus, teostab VTA riski- või vihjepõhiseid kontrolle. „VTA üks prioriteete on veenduda, et turustatav toit oleks varustatud õige ja asjakohase teabega, mis ei eksita tarbijat,” lisas Kalda.

Veterinaar- ja Toiduamet tegi ettekirjutused hakklihatootjatele, kelle puhul tuvastati eelpool nimetatud rikkumine, ning alustab väärteomenetlust toiduvõltsijate karistamiseks. Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine juriidilise isiku poolt on toiduseaduse alusel karistatav rahatrahviga.

Toidu võltsimisena käsitletakse toidu koostise muutmist märgistust muutmata ning märgistuse muutmist koostist muutmata. Samuti tervisemärgi ja identifitseerimismärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel ning käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata.

Kontrolli tulemuste põhjal plaanib VTA senisest veelgi enam panustada kontrollidesse, mis aitavad tuvastada võimalikke toidu võltsimise juhtumeid. Käesoleval juhul ei kujutanud toidu võltsimine otsest ohtu inimeste tervisele.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Lisainfo:
Olev Kalda
Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja
E-mail: press@vet.agri.ee, +372 507 6260

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.11.2018

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse investeeringumeetmes pööratakse enam tähelepanu keskkonnahoiule

Maaeluminister  Tarmo Tamm allkirjastas põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega toetatakse eelkõige neid põllumajandustootjaid, kes investeerivad sõnnikuhoidlatesse, mis mahutavad vähemalt 12 kuu sõnniku.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul soovitakse määruse hindamiskriteeriumitesse lisatud eelistusega soodustada nende põllumajandustootjate investeeringuid, kes toetuse abil mahutavad sõnnikuhoidlatesse vähemalt 12 kuu sõnniku. „Muudatus on ajendatud 2017. aasta erakordselt vihmasest sügisest, mis tõi teravalt esile, et sõnnikuhoidlate mahutavus ei ole piisav, kui neid ei ole võimalik ettenähtud ajal tühjendada,“ lisas Marko Gorban.

Keskkonnamõju silmas pidades lisatakse määruse hindamiskriteeriumites eelistus sõnnikuhoidla katmise eest, mille tagajärjel väheneb sõnnikuhoidlast lenduva ammoniaagi heitme kogus. Teiste muudatustega lisatakse investeeringute kiirendamiseks määrusesse nõue, mille kohaselt ehitustegevuse korral peab ühe aasta jooksul alates toetuse määramise otsusest olema tehtud 20% investeeringust. Muudatus ei puuduta eelnevates taotlusvoorudes ehitustegevuseks toetust saanud investeeringute teostamist.

Tegu on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro) põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Meetme raames on toimunud viis taotlusvooru ja rahuldatud on 986 toetuse taotlust kogusummas 119 miljonit eurot. Toetuse abil soovitakse teha investeeringuid kokku 305 miljoni euro ulatuses. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot. Meetme kuues ja selle eelarveperioodi viimane taotlusvoor avatakse 27.detsembril ning see kestab järgmise aasta 16. jaanuarini. Kuna taotluste vastuvõtmise aeg on pikem kui eelnevates taotlusvoorudes, siis PRIA iseteenindusportaalis e-PRIA taotluste eeltäitmist seekord ei toimu.

Taotlusvooru eelarve on 22,5 miljonit eurot. Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” eelarves ette nähtud toetusteks 143 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
27.11.2018

Põllumajandusamet tuvastas Eestis uue ohtliku kartulikahjustaja 

Kartuli-kiduuss (Globodera pallida) on ohtlik nematood, kelle sissetoomine ja levitamine on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides keelatud.

Ohtlik taimekahjustaja valkjas kartuli-kiduuss avastati plaanilise järelevalve käigus võetud mullaproovist. Maakasutaja peab ettekirjutuse kohaselt kasutusele võtma tõrjemeetmed, milleks on seemnekartuli kasvatamise keeld ning tarbekartuli kasvatamisel kahvatu kartuli-kiduussi suhtes resistentse sordi kasvatamine.

„Ohtlike kahjustajate vältimiseks on tarbekartuli tootja kohustatud igal aastal uuendama 20% maha pandavast seemnest sertifitseeritud seemnekartuliga. Istutusmaterjali uuendamine aitab kaitsta kartulisaaki ohtlike haiguste ja kahjurite eest ning tõstab saagi kvaliteeti,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna juhataja Riina Koidumaa.

Eestis on varem avastatud kollast kartuli-kiduussi (Globodera rostochiensis). Kollane ja valkjas kartuli-kiduuss on mõlemad kantud ohtlike taimekahjustajate nimekirja. Kartuli-kiduussi valmik on pisike, vähem kui 1 mm pikkune nematood, keda palja silmaga ei näe, küll aga võib mullas näha tugevakestalisi tsüste. Kahjustaja suudab eluvõimelisena püsida mullas 10-20 aastat.

Kuna kollane kartuli-kiduuss on laialdaselt levinud, siis on aretatud palju  kollase kiduussi kindlaid  sorte. Kahvatu kartul-kiduussi osas on selliseid sorte vähe.

Seire käigus kartulist võetud proovid analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.