Täna tähistatakse rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamise päeva

Täna, 29. septembril tähistatakse teist korda rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamise päeva. Igal aastal läheb maailmas toodetud toidust 1/3 raisku ehk prügikasti, samas kasvab inimeste arv, kellel on toidust puudus.

Eesti on liitunud rahvusvahelise algatusega toiduraiskamise vähendamiseks. Selleks on ühendanud oma jõud keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ja sotsiaalministeerium koostöös oluliste toidu tootmist, käitlemist ja müüki esindavate erialaliitudega. Võetud eesmärkide saavutamiseks on toidu annetamise edendamine väga oluline.

Sotsiaalministeeriumis on valminud uus koduleht https://toiduannetamine.ee/, kus saab vaadata üle Eesti organisatsioone, kellele annetada ülejäänud toit.

Oluline on toimetada nii, et toitu ei jääks üle ja kui ikkagi jääb üle, tuleks see võimalusel annetada. Toidu annetamisega tegelemine võib tunduda lisatöö ja lisakuluna, kuid tegelikult on see ettevõttele ja tema mainele kasulik. Toitu ära visates tuleb tasuda jäätmeveo ja -käitluse eest, aga annetamisel neid kulusid ei ole ja ettevõte saab kaasa aidata parema maailma loomisele.

Kvaliteetsete toiduülejääkide kogumine ja ümberjaotamine on hea võimalus säästa keskkonda ja toetada abivajavaid peresid ja üksi elavaid vanemaid inimesi, sajad Eesti ettevõtted panustavad juba praegu toidu päästmisesse.

Annetamisel on kõige olulisem toidu ohutuse tagamine. Selleks on Põllumajandus- ja Toiduamet koostanud juhendi, mis on praegu uuendamisel ning valmib eeldatavalt oktoobrikuu jooksul. Lisainfot selle kohta, kuidas tagada toiduohutus annetamisel, leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt: Food Donation (euroopa.eu)

Valminud interaktiivselt lehelt saab infot hiljuti avaldatud uuringu kohta ja näeb ka maksundusega seonduvat.

Lisaks Toidupangale aitavad Eestis annetatud toidu abivajajateni viia Lasterikaste Perede Liit, Päästearmee, Punane Rist, Puuetega Inimeste Liit, kirikud ja kogudused jt.

Vaata toiduannetamisega seotud müüte: https://toiduannetamine.ee/

Loe lähemalt ka Keskkonna ministeeriumi ja Tarbi toitu targalt kodulehekülgedelt.

Taluliit: „Eesmärk 55“ selgelt kinnitab põllumajanduse ja metsanduse olulist potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel ja süsiniku sidumise kiirendamisel

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“): ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.

Paketi üldeesmärk on sisustada EL tasandil möödunud aastal kokku lepitud eesmärki saavutada EL üleselt 2030. aastaks vähemalt 55% kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 1990. aastaga. Selleks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.

Eestimaa Talupidajate Keskliit edastas 10. septembril Keskkonnaministeeriumile EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi “Eesmärk 55” kohta tagasiside.
Alljärgnevalt Taluliidu seisukohtade kokkuvõte:

  • Eestimaa Talupidajate Keskliit tunneb muret, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisel ei võeta piisavalt arvesse sotsiaalset mõõdet. „Eesmärk 55“ mõjutab selgelt kodanikke, sest nad  hakkavad  oma autosid vahetama, maksma rohkem kodude  kütmise eest,  maksma rohkem  puhkuselendude  eest jne. Eestimaa Talupidajate Keskliit esindab peretalusid, millede talunikud elavad ja töötavad maapiirkondades ning seetõttu väljendame tõsist muret   kõrgemate  kulude pärast, mida  kodumajapidamised peavad maksma „Eesmärk 55“ paketi rakendamisel. Ülemineku ajal tuleb tähelepanu pöörata piirkondadele, ettevõtetele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate väljakutsetega. Üleminekut tuleb rakendada konkurentsivõimelise, sotsiaalselt õiglase lähenemisviisi kaudu ning kaasates kodanikuühiskonda, sealhulgas kodanikke, ettevõtjaid ja organisatsioonide.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliidu jaoks on oluline rõhutada, et väike- ja keskmise suurustega peretalude konkurentsivõime ei tohi halveneda. Juba täna tekitavad põllumajandustootjatele olulist tulupuudujääki COVID-19 tingitud sisendihindade tõus. Kuna toodangu hinnad ei ole oluliselt muutunud on see tõsiselt mõjutamas põllumajandustootjate jätkusuutlikkust. Seda enam tekitab Taluliidule muret paketiga kaasnevad oodatavad hinnatõusud ja ka täiendavad kulud.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib lisaks rõhutada mõjuhinnangute olulisust ja seda just Eesti kontekstis ja sotsiaalmajandusliku aspekti arvestades, et mõista milliseid muutusi on oodata ja kuidas need mõjutavad maapiirkondasid ja maapiirkondades elavaid inimesi.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit soovib rõhutada asjaolu, et kuna kasutatakse osa süsiniku sidumisest teiste sektorite heitekoguste korvamiseks, siis on oluline, et selle tulemusel ei tohi sattuda põllumajandustootjatele suuremat koormust.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja toetada teadus- ja arendustegevust biomassi säästvamaks tootmiseks. Sektorite toetamiseks on vaja intensiivseid teadusuuringuid ja innovatsiooni ning hüvesid juba CO2 sidujatele.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et on vaja rakendada ettevõtjatele ja töötajatele oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, et tagada juurdepääs uusimatele olemasolevatele tehnoloogiatele ning digitaalsetele ja jätkusuutlikele oskustele. Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava saab olla edukas ainult siis, kui sellega kaasnevad haridus- ja koolitusprogrammid,  mis suurendavad töötajate oskusi, tagades samal ajal konkurentsivõime ja sotsiaalse õigluse.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et VKEd vajavad toetavat õigusraamistikku, mis aitaks rakendada uuendusi ja innovaatilisi lahendusi, et jätkusuutlikult majandada.
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega suurendame tarbijate huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.

Paketti kuuluvad algatused sisaldavad järgnevaid valdkondlikke ettepanekuid:

 

 

 

 

Euroopa Liidu toiduhügieeninõuete muudatus võimaldab suuremat paindlikkust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.09.2021

 

Euroopa Komisjon võttis vastu toiduhügieeninõuete määruste muudatused, millega lisati uusi nõudeid ja võimaldatakse seniste nõuete täitmisel rohkem paindlikkust.

„Muudatuste tegemisel on võetud arvesse seniseid kogemusi, tehnoloogia arengut ning ka muutusi tarbimisharjumustes. Kuigi osa nõudeid on edaspidi käitlejale paindlikumad, on muudatuste tegemisel lähtutud põhimõttest, et toiduohutus peab olema tagatud,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Suuremat paindlikkust võimaldatakse piiratud arvul veiste, sigade ja kodukabjaliste hukkamisel edaspidi ka päritoluettevõttes. See võimaldab näiteks vältida inimvigastusi juhtudel, kui tapamajja tuleb saata loomi, kes on olnud vabapidamisel, ei puutu suurema osa aastast kokku inimestega ega ole seetõttu nendega harjunud.

Lisaks kehtestatakse hügieeni erinõuded ulukite kogumiskeskustele. Kogumiskeskus, mis võtab ulukite keresid vastu teistest kogumiskeskustest, peab omama tegevusluba. Kui kogumiskeskus võtab ulukite keresid vastu aga näiteks jahimeestelt, siis tuleb esitada majandustegevusteade. Hukatud loomad tuleb kogumiskeskusesse transportida hügieeniliselt ja viivitamata ning ladustamisaeg kogumiskeskuses peab olema võimalikult lühike.

Toidu annetamise hõlbustamiseks ja toidu raiskamise vältimiseks lisati toidu hügieeninõuete määrusesse nõuded toidu ümberjagamisele. Toitu annetada sooviv toidukäitleja peab tagama, et annetatav toit on toiduks kõlblik ega põhjusta kahju tervisele.

Varasemalt kehtinud nõuete kohaselt tuleb külmutamiseks ettenähtud liha külmutada ilma liigse viivituseta liha tootvas ettevõttes. Määruse muudatusega võimaldatakse toidu annetamise eesmärgil liha külmutada ka jaemüügiettevõttes. Sel puhul tuleb arvestada teatud tingimustega – näiteks tuleb liha külmutada enne „kõlblik kuni“ tähtpäeva möödumist; külmutamise kuupäev peab olema dokumenteeritud; eelnevalt külmutatud ja sulatatud liha uuesti külmutada ei tohi jne.

Toiduohutusnõuete järgimise rõhutamiseks toidukäitlemisettevõtte töötajate ja juhtkonna hulgas on määrusesse lisatud ka toiduohutuskultuuri käsitlevaid nõudeid.

Hügieenimäärustes tehtud kõik muudatused leiab Euroopa Liidu Teatajast. Komisjoni määrusega (EL) 2021/382 täiendati määruse (EÜ) nr 852/2004 I ja II lisa (muudatused jõustusid 24. märtsil 2021). Komisjoni määrusega (EL) 2021/1374 muudeti määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa (muudatused jõustusid 9. septembrist 2021).

Parima talutoidu valimise konkurss tuleb taas

PRESSITEADE
Eestimaa Talupidajate Keskliit
02. september 2021

 

Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub juba kuuendat aastat talunikke üles esitama oma tooteid parima talutoidu konkursile. Eesmärgiks on tõsta esile kohalikku talutoitu, edendada maaelu ja tunnustada talunike tööd.

„Konkurss on iga aastaga järjest populaarsem, uudsete maitsete ja põnevate kooslusega üllatajaid on järjest enam,“ ütles Taluliidu projektijuht Gelis Pihelgas. „Eelmisel aastal esitati konkursile 81 toodet, kõige populaarsem kategooria oli talujuustude kategooria, kuhu esitati suisa 15 toodet“ lisas Pihelgas.

Käesolev aasta on Põhja-Eesti maitsete aasta, selle piirkonna parimale antakse välja eriauhind. Eelmisel aastal oli fookus Läänemaal, parimaks tooteks valiti Tammejuure Mahetalu kooritud kanepiseemned.

2021. aasta parim talutoit selgitatakse välja järgnevates kategooriates:

  • Parim piimatoode
  • Parim juust
  • Parim pagaritoode
  • Parim alkoholivaba jook
  • Parim valgutoode
  • Parim maius
  • Parim tervisetoode
  • Parim alkoholiga jook
  • Parim lisand
  • Parim Põhja-Eesti toode

Kategooria võitjate hulgast selgitatakse välja ka konkursi üldvõitja, kes pälvib tiitli „Parim talutoit 2021“. Eelmisel aastal pälvis tiitli Andre juustufarm tootega “Andre Prima Old”.

Parim talutoit 2021 võitjad tehakse teatavaks sügisel toimuval talunike tänuüritusel.  Hindamiskomisjon valib parimaid tooteid 28. septembril Tallinnas Scheeli restoranis.

Konkursil osalemiseks palume registreerida oma tooted hiljemalt 18. septembriks siin.

Ahvenapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on selleks aastaks peatatud

Maaeluministeerium
Pressiteade
23.08.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse peatas oma käskkirjaga ahvenapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna selleks aastaks eraldatud ahvena lubatud püügimaht on ammendunud.

„2021. aastaks oli Eestile eraldatud lubatud ahvenasaagiks veidi üle 498 tonni. 20. augustiks oli lubatud saagist 90% välja püütud, mistõttu tuli 21. augustist ahvenapüük selleks aastaks peatada. Ranged püügipiirangud ja neist kinni pidamine on oluline, sest ainult nii saame tagada kalavarude kestlikkuse meie jaoks olulistel veekogudel,“ ütles maaeluminister Kruuse.

Kuna ahvenasaagist suurem osa püütakse Peipsil välja põhjanootade ehk mutnikega, siis tuleb sügishooajal, alates 15. septembrist kuni aasta lõpuni peatada Peipsil ka põhjanooda ehk mutnikuga kalapüük.

Juuli algusest 19. augustini püüti Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel mõrdadega kokku 910 tonni kala, millest ahven moodustas 52 protsenti, latikas 32 protsenti, särg 7 protsenti, koha ja haug kaks protsenti.

Lubatud kalasaakide ja püügivõimaluste kehtestamise aluseks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud kalavarude säilitamise ja kasutamise koostöökokkuleppe.

Alates 25. augustist saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust

25. augustil algab PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Vastuvõtt toimub 25. augustist 1. septembrini. Tänasest 24. augustini saab e-PRIAs taotlusi eeltäita.

 Täna, 18. augustil avanes põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste eeltäitmine. Toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemusega kuni 40-aastane isik.

PRIA arengutoetuste osakonna teenuste juht Katrin Märss ütleb: „Algav taotlusvoor on alustavale tootjale heaks võimaluseks, et saada lisavahendeid investeeringute tegemiseks ja tegevuse alustamisega seotud muude kulude katmiseks. Palume äriplaan kindlasti väga hoolikalt läbi mõelda ning varuda aega selle täitmiseks.“

Avanev taotlusvoor on käimasoleval rahastusperioodil kuues ja toetuste jaoks on eelarves 4 miljonit eurot. Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.

Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 24. novembril. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul alates äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide esitamisest.

Täpne info toetuse tingimuste kohta on leitav meetme määrusest ja PRIA kodulehe toetuse lehelt. e-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks on välja töötatud juhendid, mis on kättesaadavad nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehel.

Taotlejad saavad abi küsida PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 7377 678.

Tähelepanu! Palume taotlust täites ja esitades arvesse võtta, et 27.-29.08.2021 toimub e-äriregistri portaali ulatuslik uuendamine, millega seoses ei ole äriregistri teenused (äriregistri teabesüsteem sh XML ja x-tee teenused, Euroopa äriregister, ettevõtjaportaal) selles ajavahemikus kättesaadavad. Sellega seoses võib nimetatud perioodil esineda e-PRIAs tõrkeid taotluse esitamisel.

 

Seakatku vastu võitlemisega on vaja aktiivselt tegeleda

PRESSITEADE
Põllumajandus- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
13.08.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi ja Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust pöördusid ühise sõnumiga jahimeeste poole.

Sigade Aafrika katku (SAK) Eestisse jõudmisest on möödunud seitse aastat, mille jooksul on tehtud suuri jõupingutusi ja saavutatud mitmeid olulisi võite. Sellest hoolimata pole katk veel seljatatud ning laiema leviku vältimiseks tuleb katkutõrjega endiselt aktiivselt tegeleda.

„Ühendame taas oma jõud, et ühiselt vastu seista meid ründavale SAKile. Jahimeestel lasub oluline vastutus hoida metssigade arvukus vajalikul tasemel ja täita sealjuures bioturvalisuse nõudeid. Neid meetmeid on vaja rakendada nii SAKi uutes kolletes kui ka igal pool mujal üle Eesti. SAK on tõsine viirus ja nõuab meilt kõigilt täit tähelepanu ja tõsist suhtumist. Ühiselt tegutsedes nii riigi- , äri- kui ka mittetulundussektoris suudame sellele viirusele vastu seista, seda kontrolli all hoida ning mõne aja möödudes ka edukalt seljatada,” selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori Urmas Kirtsi.

Alates 2014. aastast, mil SAK Eestis esmakordselt diagnoositi, on möödunud seitse aastat. Selle tõrjumiseks on tehtud suuri jõupingutusi nii riigi, seakasvatajate kui jahimeeste poolt. Eelmisel aastal metssigade populatsioonis puhkenud kolded Raplamaal ja Lääne-Virumaal annavad tunnistust sellest, et SAK pole kuhugi kadunud, vaid ohustab meid endiselt. Käesoleva aasta 14. juulil toimunud puhang Kiili farmis, kus tuli hukata ligi 2000 siga kinnitas viiruse salakavalust veelgi.

„Jahimeeste väljakutse on endiselt aktiivne küttimine ja eesmärk tagada küttimisperioodi lõppedes arvukus kuni 1 metssiga 1000 ha kohta. Praegu ei ole veel õige aeg metssigu n-ö hoida. Väljakutse on seda raskem, et seoses koroonaviiruse levikuga võib olla takistatud ühisjahtide korraldamine. Peame metssea arvukuse reguleerimise korraldama moel ja viisil, et SAKi tõrjumise eesmärgid oleksid täidetud ja meie lähedaste ja kogukonna ohutus tagatud. See on suur väljakutse, aga eelnev kogemus on näidanud, et jahimehed saavad ka sellega hakkama, ” tõdes Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

Pöördumise täisteksti saab lugeda siit: https://www.ejs.ee/pta-ja-ejs-i-uhispoordumine-seakatku-osas/

 

Kontakt:
Andra Hamburg
Eesti Jahimeeste Selts
pressiesindaja
andra@ejs.ee
tel 5685 4412

Koja ja taluliidu jahindusnõukogude esindajad kohtusid Tartus

Autor:  Meelika Sander-Sõrmus

Juulis korraldasid Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Talupidajate Keskliit ühiselt koolituse neid jahindusnõukogudes esindavatele liikmetele. Põhiteemaks oli jahindusnõukogude töökorraldus.

Hetkel kehtiv jahindusnõukogu töökord sai kehtestatud 2013. aastal. Samal aastal moodustati ka maakondlikud jahindusnõukogud, mida on kokku 15. Neisse kuuluvad maaomanike, jahindusorganisatsioonide ja riigi esindajad ning hetkel on nõukogudes 6-8 liiget sõltuvalt maakonnast. Praegune jahindusnõukogu töökord kehtib alates 2014. aastast.

2023. aastal lõppeb peaaegu kõikide Eesti jahipiirkondade kasutusõiguse lubade kehtivus. Lisaks sellele vajab kaasajastamist ka kehtiv jahiseadus ning samuti tuleb üle vaadata ja uuendada jahindusnõukogu töökord. Tööd selle protsessi nimel algasid 2020. aasta oktoobris, kui toimus Jahimeeste Seltsis  jahindusteemaline ümarlaud.

“Vastavalt toona koosolekul kokkulepitule asus Keskkonnaamet muutma ja kaasajastama kehtivat jahindusnõukogu töökorda. Üheks peamiseks arutelu teemaks on konsensuse või häälteenamuse rakendamine jahindusnõukogus ettepaneku tegemisel jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamiseks. Töös olevas eelnõus tehti kokku 16 muudatust, näiteks sooviti muuta COVID-viirusest tingitult koosolekute korraldamine elektrooniliseks, määrata minimaalsete koosolekute arvuks aastas 4 ning lühendada 14 päevalt 7 päevale koosoleku kokkukutsumise tähtaega,” selgitas koolitusel teema tausta Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

TASUB TEADA
Jahindusnõukogu pädevus
Jahiseaduse § 9 lg 3 järgi kuulub jahindusnõukogu pädevusse:

  • ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks;
  • põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut (kokkulepitud sõraliste küttimismahud on jäänud täitmata);
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
  • seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

Tannik tõi välja esmased põhjendused kehtiva töökorra muutmiseks. “Ulukite küttimismaht ja struktuur on jäänud konsensuse mittesaavutamise tõttu maakondades korduvalt kokku leppimata. Selline olukord paneb keerulisse olukorda aga jahimehed, kel puudub konkreetne küttimiskohustus, kuid kellel lasub kohustus kompenseerida maaomanikele uluksõraliste tekitatud kahjud. Keskkonnaamet tegi ettepaneku rakendada edaspidi konsensuse asemel hääletamissüsteemi, et tagada otsuste vastuvõtmine ja mitte anda ühe jahindusnõukogu liikme häälele liialt suurt kaalu, ehk sisuliselt vetostamise õigust,” rääkis ta.

Jahindusnõukogus hääletamise edasised põhimõtted

Seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta on Keskkonnaametile siduv, ilma jahindusnõukogu otsuseta ei saa jahinduspiirkonna kasutaja taotleda ka kasutusõiguse loa pikendamist. Kindlasti tuleb ette näha ka lahendus olukorras, kus jahindusnõukogu ei suuda seisukoha andmise küsimuses konsensust saavutada.

“Seetõttu rakendub hääletamissüsteem: kui kahel korral ei ole jahindusnõukogu suutnud seisukoha andmises konsensust saavutada, siis võetakse otsus vastu ¾ osalejate häälteenamusega. Arvestatud on seda, et JAH otsuse puhul peab poolthääli tulema nii jahimeeste kui maaomanike seast. Näiteks 9 liikmelises nõukogus (4 maaomanikku, 4 jahimeest, 1 riigi esindaja) on vaja toetavaks otsuseks 7 poolthäält (miinimum 2 maaomaniku poolthäält). Otsus arvestab laiapinnaliselt kõigi osapoolte huve,” selgitas Tannik.

Margo Tannik rõhutas oma ettekannet lõpetades, et jahindusnõukogude uus töökord on plaanis vastu võtta lähiajal, et seda saaks juba rakendada aasta teises pooles toimuvatel jahindusnõukogudel. “Ilmselt võib säilida vajadus e-koosolekute järele, samuti on juba esitatud üle 20 taotluse jahinduspiirkonna  kasutajatel loa pikendamise seisukoha saamiseks jahindusnõukogult,” ütles Tannik ja täiendas, et juuni alguses on Raplamaal ja Tartumaal jahindusnõukogud heaks kiitnud loa pikendamise vastavalt kehtivale töökorrale.

30.06.2021 edastati töökorra eelnõu koos lisamaterjalidega, täpsustused juhisele ja töökorra eelnõule, veelkord huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. “Loodetavasti saab kokkulepe lubade pikendamiseks Keskkonnaministri eestvedamisel varsti allkirjastatud. Tuleb ka arvestada seda, et jahindusnõukogu otsus on osapoolte poolt halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav haldusakt,” sõnas Tannik.

Põllumehe eesmärk on ennetada kahjusid

Koolituspäeva modereerinud Jaanus Põldmaa tõi välja, et põllumeeste eesmärgid seonduvalt rändlindude, ulukite ja jahindusega on, kasvatades põllumaal erinevaid põllumajandussaadusi, kanda minimaalseid kahjusid. „Meie eesmärk on kahjusid ennetada,“ ütles ta.
Põldmaa sõnul ei ole lepingute sõlmimisega mingeid probleeme, kui kasutatav kinnistu on omandis. „Kui aga kasutatav kinnistu on rendile võetud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, peaks olema lepingus ära näidatud, et rentnikul – põllumajandustootjal, on sellel kinnistul ka lisaõigus sõlmida kohaliku jahipiirkonna kasutajaga kokkuleppeid jahi pidamiseks, ennekõike ulukikahjude ennetamiseks. Kui kasutatav kinnistu kuulub riigile ja rendileping on sõlmitud riigiga, siis riik lisalepingute sõlmimise õigust rentnikule täna andnud ei ole ja nendel kinnistutel saab ulukikahjude ennetamisel lähtuda ainult jahiseadusest. Jahiseadus ütleb aga, et sellistel kinnistutel saab jahti pidada ainult päikesetõusust päikeseloojanguni ja kahjude tekkimisel saab jahipiirkonna kasutajalt nõuda hüvitist kuni 100eur ühe hektari kohta,“ andis Põldmaa põllumehepoolse ülevaate hetkeseisust. Ta mainis ka seda, et hetkel otsib riik juba aktiivselt rendimaade tarbeks lahendust.

Jaanus Põldmaa pakkus välja alternatiivi, et võiks suhtuda ulukikahjude ennetusse kui teenusesse ja rakendada teenuslepingu põhimõtteid. Selleks on EPKK ja ETKL ühiselt väljatöötanud ka lepingu ulukikahjude ennetamiseks. „Oleme seda eesmärki ja lähenemist tutvustanud ka jahindusnõukogude töökorra muutmise aruteludel. Riik, jahimehed ja metsamehed sellise lähenemise vastu ei ole,“ rääkis Põldmaa ja lisas, et teine, n-ö  teenust pakkuv osapool, võidab antud lahendusega näiteks õiguse minna sellele lepingule tuginedes pikendama või taotlema jahipiirkonna kasutusõiguse luba. „Leping kinnitab, et piirkonna jahi korraldaja on täitnud kõiki oma kohustusi korrektselt, tal on hea suhe maaomanikega, rentnikega ja koostöö on sujuv.“

Põldmaa rääkis, et kindlasti on maaomanike esindajate huviks see, et igas maakondlikus jahindusnõukogus oleks kaks põllumeeste esindajat. „Nõukogu pädevuse meie jaoks olulisimad punktid on põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimismahu ja -struktuuri kokku leppimine igaks jahiaastaks jahipiirkondade kaupa lähtudes jahiulukite seirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust ning võimalus teha ettepanekuid Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks. Seega on ülioluline, et põllumehed saaks anda oma nägemuse seirearuande koostamisel,“ tõi Põldmaa välja oluliseima.

MIS TOIMUS
EPKK ja ETKLi jahindusnõukogude esindajate koolitus
Toimus: 1. juuli 2021 Eesti Maaülikooli metsamajas
Esinesid: Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja, Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse teadur Mats Varik
Päeva juhtis: Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Jaanus Põldmaa

Teemad:

  • Ulukiseire aruande ja metoodika tutvustus;
  • Ülevaade jahindusnõukogude töökorramuudatustest;
  • Põllumehed ja jahikorraldus – kuidas korraldada koostööd;
  • Jahimeeste ja põllumeeste koostöö põllukahjude ennetamisel;
  • Tõrjevahend Trico mõju ulukikahjustuste leevendamisel männikultuurides.

Koolitusel tutvustatud ulukiseire aruande leiad SIIT.

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollis värsket puu- ja köögivilja Tartus ja Haapsalus

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
13.07.2021

 

13. juulil  toimusid reidid ausa konkurentsi tagamiseks Haapsalu Turul ja Tartu turgudel. Haapsalu Turul rikkumisi ei tuvastatud. Tartu turgudel tehti ühele müüjale ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega ning kohustati lõpetama müük nendel toodetel, mille jälgitavus ei olnud tagatud.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kriisijuhi Heidi Kääri sõnul kontrolliti täna Tartu turgudel 12 müüjat, kes müüsid lisaks maasikatele ka muud puu- ja köögivilja. „Ühele müüjale tegime ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega ning kohustasime müügi kohe lõpetama,“ märgib Käär, lisades, et kõne all oleva müüja osa kaupa ja saatedokumendid ei läinud kokku.

Haapsalu Turul kontrolliti kolme müüjat, kes pakkusid müügiks värsket puu- ja köögivilja, kaks neist müüsid maasikaid. „Kõik vastas nõuetele. Kõikidel maasikamüüjatel olid olemas nõuetekohased saatedokumendid,“ tunneb Käär heameelt.

Kriisijuht juhib tähelepanu, et kontrollide käigus peavad värske puu- ja köögiviljamüüjad olema valmis esitama järelevalveametnikule müügikohas saatedokumendi ning tagama, et esitatud info vastaks nõuetele ning oleks ka sisuliselt korrektne.

Kui varasematel reididel kontrolliti vaid maasikaid, siis seekord vaadati üle ka teised värske puu- ja köögivilja saadused.

Kordusreidil kontrolliti värske puu- ja köögivilja saate-, ostu- ja müügidokumente (sh muu päritolu tõendav dokumentatsioon). Kaup peab olema jälgitav ja päritolu peab olema tõestatav, sh omal maalapil kasvatatavad maasikad.

Esimene reid Tartu Turul toimus 29. juunil, kokku kontrolliti 16 müüjat.

Amet jätkab kontrollide ja tulemuste avalikustamisega ka edaspidi. Hooaja kokkuvõte tehakse septembris.

 

Lisainfo:

Meelespea kasvatajale

Meelespea tarbijale

Meelespea müüjale

Korduma kippuvad küsimused