Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.11.2018

Tamm: oluline on tagada lamba- ja kitsekasvatussektori kestlikkus

Maaeluminister Tarmo Tamm esines 23.11.2018 Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu (ELKL) 90. aastapäeva seminaril ettekandega, kus rõhutas, et lamba- ja kitsekasvatussektori jätkusuutlikkuse saavutamiseks on lisaks toetuste abile vaja mõelda tootmise tasuvuse tõstmise võimalustele.

„Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit teeb sektori arendamiseks tänuväärset tööd ja sektor on suure potentsiaaliga. Eesti lamba- ja kitsekasvatust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid ja vaatamata sellele, et looduslikud tingimused on Eestis lammaste ja kitsede pidamiseks sobivad, on saaduste tootmise tasuvus hetkel madal,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Nagu ka lambakasvatussektori arengukavas on eesmärgiks seatud, siis üks arenguvõimalusi on leida viise, kuidas toodangule lisandväärtust anda.“

Kui lammaste ja kitsedega majapidamiste arv on aasta aastalt vähenenud, siis lammaste arv on viimase kümne aasta jooksul suurenenud umbes kaks korda ja kitsede arv kolm korda. 2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris lambaid 79 673 ja kitsi 4913. Põllumajandusameti (PMA) andmetel peeti 2017. aastal ligikaudu 63% lammastest ja 33% kitsedest mahepõllumajanduse nõuete kohaselt.

Aastatega on suurenenud nende lambakasvatajate arv, kes peavad 50–99 lammast ning 100 ja enam lammast. PRIA registris oli 2017. aasta juuni seisuga lamba ja kitsekasvatajaid 1550, kelle nimel oli üle ühe aasta vanuseid lambaid või kitsi.

Üleminekutoetuste raames toetatakse lambakasvatajaid kahe toetusega – ute kasvatamise üleminekutoetus, mida makstakse loomade arvu alusel ja ute üleminekutoetus, mida makstakse määratud toetusõiguste alusel. Lisaks on lamba- ja kitsekasvatajad aastate jooksul saanud mahepõllumajanduse toetust ja erinevaid investeeringutoetusi. Samuti toetatakse sektori arengut ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ja rohestamistoetusega. Registris olevate lamba- ja kitsekasvatajate taotletud ÜPT pind 2017. aastal oli ligikaudu 53 tuhat hektarit, mis on ÜPT kogupinnast (ligikaudu 961 tuhat hektarit) umbes 6%.

23.–24. novembril tähistab Eesti suurim lamba- ja kitsekasvatajaid koondav organisatsioon Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (ELKL) oma tegutsemise 90. aastapäeva. Seminari peateema on lamba- ja kitsekasvatuse olevik ja tulevik Eestis.

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
18.11.2018

Antibiootikumiresistentsus on üha suurenev probleem

18. novembril tähistatakse Euroopa Antibiootikumipäeva. Päeva eesmärgiks on pöörata inimeste tähelepanu antibiootikumide liigsele kasutamisele.

Antibiootikume kasutatakse inimeste ja loomade bakterhaiguste raviks. Antibiootikumide liig- ja väärkasutamisel võib tekkida antibiootikumiresistentsus ehk AMR. Bakterite muutumisel resistentseks kaotavad antibiootikumid oma toime.

Veterinaar- ja Toiduametil (VTA) on oluline roll antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava elluviimisel. Läbiviidava järelevalve käigus loomapidajate teadlikkuse tõstmine,   tõhusam ravimiarvestuse kontroll, antibiootikumide vastutustundliku kasutamise põhimõtete jälgimine ning osalemine antibiootikumide kasutamise infosüsteemi väljatöötamisel täidavad kõik seda eesmärki.

VTA loomatervise- ja heaolu osakonnajuhataja Harles Kaupi sõnul tuleb antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses vähendada. “Antibiootikumiresistentsusese levikule aitab kaasa antibiootikumide liigkasutamine loomakasvatuses. Kõige efektiivsem viis antibiootikumiresistentsusega võitlemiseks on antibiootikumide tarvitamise vähendamine,” selgitab Kaup

“Esimeseks sammuks on bioohutuse parendamine loomakasvatussektoris. Selle abil ennetaksime haiguseid ning väheneks vajadus kasutada antibiootikume. Seega võitleme põhjustega, mitte tagajärgedega,” lisab Kaup.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.11.2018

Tulemuslikkuse parandamise toetuse investeeringute tegemise tähtaega pikendatakse

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu, millega pikendatakse  investeeringutoetuste elluviimise tähtaega.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul võimaldatakse  investeeringute tegemise tähtaega pikendada seoses põllumajandustootjate viimaste aastate keerulistest ilmatikutingimustest tingitud majanduslike raskustega. „Muudatusega saavad toetuse saajad lisavõimaluse investeeringute elluviimiseks ja kasutuselevõtuks ning sellega tagatakse toetusvahendite parem ja täielikum kasutamine,“ ütles minister Tamm.

Eelnõuga võimaldatakse 2015. aastal esimeses kolmes taotlusvoorus toetust saanud põllumajandusettevõtjatel lõpetada kavandatud investeeringute elluviimine olukorras, kus investeeringute elluviimise tähtaeg on küll saabunud, kuid need ei ole täielikult lõpetatud.  See tähendab, et taotlejatel, kelle taotlus on rahuldatud enne 11. veebruari 2017. aastat, pikendatakse investeeringute elluviimise tähtaega täiendavalt ühe aasta võrra. Nende toetuse saajate puhul eeldatakse, et kavandatud investeeringust on ellu viidud osa, mis moodustab vähemalt 45% kogu kavandatud investeeringu abikõlblikust maksumusest. Lisaks  pikendatakse 2017. aastal neljandas ja viiendas taotlusvoorus toetust saanud põllumajandusettevõtjatel investeeringute tegemise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

MAK 2014-2020 meetme 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.

Meetme raames on toimunud kokku viis taotlusvooru, kuues taotlusvoor on kavandatud 3. – 10. detsembriks 2018  ning selle eelarve on 22,5 miljonit eurot. Meetme raames on toetuse rahuldamise otsuse  saanud 986 toetuse taotlust, kogusummas 119 miljonit eurot. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot.  Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” ette nähtud 143 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.11.2018

Mesindussektorile makstakse järgmisest aastast mesilaspere toetust

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on mesilaspere toetus mesindussektorile väga oluline. „See aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule. Samuti avaldab see positiivset mõju mesilasperede registreerimisele ning seeläbi paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja õigeaegne mesilaste haiguste leviku tõkestamiseks võetud meetmete rakendamine,“ sõnas minister Tamm.

Tarmo Tamm lisas: „Riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus mesindussektorit järgmisel neljal aastal riigieelarvest makstava mesilaspere toetuse kaudu toetada. Mul on hea meel, et põllumajandus on valitsuse prioriteet ja me saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule.“

Mesilaspere toetuse alus on mesilasperede registreerimine põllumajandusloomade registris. Mesilaspere pidamise toetuse maksmine on planeeritud alates 2019. aastast, kokku neljal järjestikusel aastal. 2019. aasta eelarve on 600 000 eurot, järgmistel aastatel juba aga 800 000 eurot aastas. Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal mesilasperedega majapidamisi kokku 1396 ja 2017. aastal oli mesilasperesid 49 900. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2018. aasta 12. novembri seisuga mesilaid 3473 ja mesilasperesid 34 585.

Kohtumisel arutati ka sektori esindajatega 2019.−2022. a mesindusprogrammi meetmeid ja tegevusi. Mesindusprogrammi on Eestis rakendatud Euroopa Liiduga liitumisest alates, hetkel on pooleli neljas programm, mis lõpeb 2019. aasta suvel. Programmi koostatakse koostöös mesindusorganisatsioonide ja Maaeluministeeriumiga ning selle eesmärk on parandada Eesti mesindustoodete tootmise ja turustamise tingimusi.

Hetkel toimuva programmi raames rakendatakse kolme meedet: tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele, kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje ning mesindustoodete analüüsimine laboratooriumide toetamise eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust. Lõplik uue perioodi mesindusprogramm tuleb Euroopa Komisjonile esitada hiljemalt 15. märtsiks 2019.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
12.11.2018

100 head soovi Eesti maaelule

Täna, 12. novembril saab Maaeluministeerium saja-aastaseks, mille puhul kingime Eesti maaelule 100 head soovi.

„Põllumajandus, kalandus, toidutootmine ja toidukultuur on oluline osa Eesti identiteedist. Maaeluministeerium kõige maalähedasema ministeeriumina vaatab 100. juubeli täitumisel ka tulevikku,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Sellest tekkis ka mõte koguda kokku 100 head soovi, mis näitavad, millist maaelu meie rahvas soovib ja mis on kingitus kõigile Eesti inimestele ja Eesti Vabariigile.“

Head inimesed soovisid Eesti maaelule näiteks järgmist.

• Et jätkuks laste rõõmuhõiskeid rohelisele põllule loomi ajades, mõnusat linnulaulu ja et ikka aktiivne elu jätkuks ka kõige kaugemas Eestimaa nurgakeses.
• Et hea ja puhas Eesti toit oleks ka tulevikus kättesaadav kõikidele Eesti elanikele.
• Et rohkem inimesi leiaks tee maaeluni ja saaksid selle väärtusest aru!
• Et ka 100 aasta pärast kasvaks meie põldudel vili ja kartul, oma käega saaks aiast võtta marju ning värske piim on omast käest!
• Et igal lapsel oleks võimalus veeta osa oma suvest maal, ärgata linnulaulu peale, joosta õue, noppida marju peenralt, õppida maatöid tegema, hoolitseda loomade eest, juua värsket piima, omada kohustusi talumajapidamises. See annab lapsele imeilusad mälestused, hingelise tasakaalu ja armastuse kodumaa vastu kogu eluks!
• Põllumajanduslikult soodsaid ilmasid ja tarku tehnikaid, et maa saaks võimalikult palju saaki anda.
• Jaksu Eesti sigadele, et peekoniviilud kasvataksid ikka meie poegadest tugevad mehed.
• Et Eesti lapsed teavad, kust tuleb piim ja kuidas valmib toit. Soovin, et oma eriala valides suunduvad paljud noored põllumajandusse ning hoiavad elu maal hõõgumas või isegi leegitsemas.
• Et ka 100 aasta pärast saab põldudel imetleda kasvavat vilja, et maale sõites on tee ääres lehmad, lambad ja hobused, et sigu saab taas vabalt pidada ja linnud on õnnelikud.
• Et vanemad oskaksid lastele ka 100 aasta pärast teha päris pannkooke, sülti ja võib-olla isegi verivorsti.

Vaata kõiki häid soove ministeeriumi kodulehelt.

Ministeeriumi asutamise ajaks loetakse 12. novembrit 1918. aastal, kui pärast okupatsioonivägede lahkumist Maanõukogu Vanematekogu otsusega määrati põllutöö- ja toitlusministriks doktor Jaan Raamot. Ministeerium on oma tegevusaja jooksul kandnud mitut erinevat nime ja olnud Toitlusministeerium, Põllutööministeerium ning Põllumajandusministeerium ja viimastel aastatel Maaeluministeerium. Maaeluministeeriumi 100. juubelil tunnustas maaeluminister 74 maaelu edendajat ministeeriumi teenetemärgiga.

Maaeluministeerium kinkis Eesti Vabariigile lisaks 100 heale soovile kuus toidusündmust: avatud kalasadamate päeva, Pärnumaa maitsete aasta, avatud toidutööstuste nädala, avatud talude päeva, Eesti hommikusöögi Eesti toiduteel ja Eesti toidu kuu ning juubeliks valminud raamatu „Eesti maaelu piltides“.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee.

 

Eesti Maaülikool korraldab “Teadmussiirde pikaajaline programm ühistegevuse tegevusvaldkonnas” raames tasuta koolituse teemal: “Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel”. Tegemist on pikaajalise programmiga ja selle raames toimub mitmeid infopäevi, täienduskoolitusi, õpiringe, konverentse ning ettevõtete külastusi nii Eestis kui ka välisriikides.

13.11.2018 täienduskoolitusest võib osa võtta põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega, põllumajandusmaa hooldamisega, põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisega, sealhulgas toidu valmistamise või töötlemisega, või metsa majandamisega seotud või nimetatud tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja ja tema töötaja, eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige ja tema töötaja, metsa majandamisega tegelev füüsiline isik ja toidu valmistamise või töötlemisega tegelev avalik-õiguslik juriidilise isiku juhtorgani liige või töötaja.

Koolituse tulemusel suurenevad õppija teadmised koostööst erinevate sektorite vahel. Eriti ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.

13.11.2018 koolituse ajakava:

10:00 – 10:15 Registreerimine
10:15 – 11:45 Esindusorganisatsioonide roll ühistegevuse arendamisel Eestis – Kerli Ats
11:45 – 12:00 Kohvipaus
12:00 – 13:30 TÜ Farm IN kasvuraskused ja tulevik – Urmas Pallon
13:30 – 14:15 Lõunapaus
14:15 – 15:45 Põllumeeste ühistu KEVILI kogemus koostööst teiste ühistutega – Jaak Läänemets
15:45 – 16:00 Tagasiside

Lektoriteks on Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, TÜ Farm IN juhatuse liige Urmas Pallon ja Põllumeeste ühistu KEVILI Nõukogu esimees Jaak Läänemets.

Koolituskavaga on võimalik tutvuda järgmisel lingil: koolituskava

Eelregistreerimine toimub kuni 09.11.2018, osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli[A]emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber.

Registreerimisel esitatud isikuandmed edastatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, kuna ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi tegevusi toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

NB! Eelregistreerimine on tingimata vajalik!

Lisainformatsioon ja küsimused: liis.volli@emu.ee või tel: +372 51 92 9840 (programmi assistent Liis Võlli).

yhistegevus.emu.ee

facebook.com/yhistegevus

instagram.com/yhistegevus

Koolituse korraldamist toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Koostöös teeme paremini!

Agroturismi infopäev

Eestimaa Talupidajate Keskliit on tänaseks juba 8 kuud tegelenud aktiivselt Eestis agroturismi arendamisega. Oleme tutvustanud ideed, loonud statuudi, märgi ja kodulehe. Oleme suhelnud aktiivselt koostööparteritega ning kogunud mõtteid ja infot.

Järgmise tegevusena soovime korraldada infopäeva, kus saaksime koos vahetada kogemusi, mõtteid ja ideid.

Selleks kutsume Teid 28. novembril Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli agroturismi infopäevale.

Päevakava:

11.00	Kogunemine ja tervituskohv
11.15	Agroturismi – Kus me oleme ja kuhu edasi	Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats
13.00	Lõuna
14.00	Teenuste disainimine	Loovagentuur Taevas PR projektijuht Siiri Soosaar ja PR tegevjuht/strateeg Kristi Hürri
16.00	Kokkuvõtted ja päeva lõpp

Infopäeval osalemine on tasuta, kuid palume Teil infopäevale eelnevalt registreerida. Kuna kohtade arv on piiratud, siis registreerimine on avatud  25. novembrini järgneval lingil: https://goo.gl/forms/ulz0fc4TE2LdFRZM2

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.11.2018

Väikese Eesti maitsed võitsid südameid miljonilinnas Shanghais

Maaeluminister Tarmo Tamm avas 6. novembri õhtul Shanghais Eesti toidu ja toidukultuuri tutvustamiseks korraldatud vastuvõtu, kus võõrustati Hiina ametnikke ja toidusektori potentsiaalseid koostööpartnereid, et luua tugevamaid poliitilisi ja ärisidemeid.

„Eesti toit ja Eesti maitsed maailma ühes suurimas linnas – see tekitab minus väga võimsa tunde. Eesti eelis on rikkumatu loodus, mis võimaldab meil toota kõrgetele standarditele vastavat ja puhast Eesti toitu,“ ütles oma avasõnades maaeluminister Tarmo Tamm.

Minister lisas: „Meie ettevõtted on väga huvitatud oma toodangu laia maailma eksportimisest ning tänapäevased logistika- ja kaubandusvõrgustikud suudavad selle ka teoks teha. Ekspordi arendamisel Hiina turul on väga olulised otsekontaktid, mida saab sõlmida silmast-silma kohtumistel. Seetõttu ongi tänane üritus ettevõtete jaoks võtmetähtsusega.“

Vastuvõtul esitlesid oma toidukunsti Eesti tippkokad, restoran Wicca peakokk Angelica Udeküll ning restoran Leib peakokk Kristo Malm, kes tõid külaliste südamete võitmiseks lauale nii kala- ja veiseliha, musta küüslaugu, kohukese kui ka nõgesemarmelaadi. Eesti toit kujunes kogu õhtu tõeliseks hitiks, pälvides tunnustavaid sõnu kõigilt osalejatelt.

Shanghais on kohal Eesti toidu- ja joogitootjad: AS Balsnack International, Heimtal Spirits OÜ, Saku Õlletehas AS, Värska Vesi AS, AS EBM Grupp, Vaba Aed OÜ, Amoor OÜ, Loodusvägi OÜ, Haage Joogid OÜ, Tanker Brewery OÜ, Farmi Piimatööstuse AS/Tere AS, HKScan Estonia AS, Reyktal AS, Orkla Eesti AS, AS PRFoods.

Fotod:  Leon Chen, Lucas Digital

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.11.2018

Maaeluministeerium tutvustas maaelu arengukava uute toetusskeemide ettepanekuid

Eile, 6. novembril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 seirekomisjoni XIV istung, kus majandus- ja sotsiaalpartneritele tutvustati olulisemaid arengukava muudatusettepanekuid.

Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul seisnevad olulisemad arengukavas planeeritud muutused mitme uue toetusskeemi lisamises arengukavasse. „Arengukava rakendamisel selgub täiendavaid toetamist vajavaid tegevusi ja muudatuste paketi eesmärk on luua selleks vajalikud tingimused,“ sõnas Gorban.

Seirekomisjoni istungi peamine eesmärk oli tutvustada arengukava neljanda muudatuste paketi ettepanekuid ning saada nende kohta tagasisidet. Muudatustega soovitakse muuhulgas lisada nõustamisteenuste meetmesse toetusskeem nõustajate järelkasvu toetamiseks, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringumeetmesse toetusskeem kütitud ulukite esmakäitlemiskohtade loomiseks, põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meetmesse toetusskeem ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kahjustunud rohumaade taastamiseks ning loomade heaolu meetmesse toetusskeem suuremal pinnal peetavatele sigadele.

„Selle aasta põua tõttu hävis osa rajatud rohumaid ning et neilt järgmistel aastatel rohusööta saada, tuleb need uuesti rajada. Selleks näeme maaelu arengukavas ette vastava toetusvõimaluse. See on üks näide sellest, kuidas maaelu arengukava rakendamise perioodi jooksul võib uusi toetusvajadusi selguda,“ lisas Gorban.

Lähinädalatel saadetakse arengukava muudatusettepanekud kooskõlastamiseks ministeeriumidele, samuti oodatakse täiendavat tagasisidet majandus- ja sotsiaalpartneritelt.

Pikemalt saab seirekomisjoni töö kohta lugeda Maaeluministeeriumi kodulehel:  https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020/seire-ja-hindamine/seirekomisjon

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.11.2018

Peagi on Eesti linnulihatoodetele avatud ka Hiina turg

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas täna, 6. novembril Hiina Tolliameti asepeadirektori Hr Wang Lingjuniga linnulihaprotokolli, mis loob eeldused, et Eesti ettevõtted saavad hakata viima oma linnulihatooteid Hiina turule.

„Eesti toiduohutus ja järelevalve on kõrgel tasemel. Sellest on aru saanud ka Hiina inspektorid, kes on mitmel korral Eestit külastanud. Selle tulemusel oleme allkirjastanud piimatoodete ja kalatoodete toiduohutuse protokollid. Täna astusime suure sammu edasi ja allkirjastasime Hiina Tolliameti asepeadirektoriga ka linnuliha protokolli,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Eriti tähelepanuväärne on see, et oleme Euroopa Liidus Poola järel teised, kes vastava protokolliga on kokkuleppele jõudnud. Linnuliha protokoll on raamdokument, millega määratakse nõuded Hiina eksporditavatele toodetele, käitlemisettevõtetele ning sertifitseerimisele,“ lisas minister.

Hiina turg on suur ja Eesti põllumajandustootjatele ja toidutööstustele atraktiivne. 2018. aasta kaheksa kuuga oli Hiina müüdavate toidukaupade maht 4,7 miljonit eurot. Eestist eksporditakse Hiina peamiselt kalasektori tooteid. 2018. aastal on käivitunud ka vadakupulbri eksport.

Hiinasse viidavate põllumajandussaaduste ja toidukaupade  tingimused sõltuvad toote riskiastmest. Madala riskiastmega tooteid (näiteks alkohol ja joogivesi) saavad Hiinasse viia kõik tootjad, kes on seal leidnud usaldusväärse lepingupartneri. Samas peab selliste kaupade puhul, millel on kõrgendatud risk tarbijate ja loomade tervisele – see tähendab loomad ja loomsed saadused (liha ja lihatooted, munad, piimatooted, kalad ja kalatooted), olema riik läbinud Hiinapoolse kontrollprotsessi ning saanud vastava loa. Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. Lõpusirgele on jõudmas impordiloa saamise protsess lõheliste ekspordi võimaldamiseks.

Galerii

Fotod: Eveli Post