Rubriik: Üldine

Oktoobris 2018 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Point) uudiskirja 62. number

Kunstlikud märgalad vee puhastamiseks. Tehislikult loodud märgalasid saab kasutada põllumajandusliku reovee ja äravoolu puhastamiseks. Loodud süsteemi taimed absorbeerivad lämmastikku ja fosfaate ning puhastavad vett. Saksamaa EIP-töörühm „Meer Gewinn“ katsetab selleks erinevaid taimeliike. Henning Holst sõnas: “Me uurime taimede uuenduslikke kasutamisviise, mida saab kasutada söödakultuuridena või dekoratiivtaimedena ning see võib tegelikult talule täiendavat tulu tuua.” Loe sellest projektist lähemalt SIIT

Iirimaa kartulikasvatamise ettevõte lahendab toidujäätmetega seotud väljakutseid. “Peaksime kasutama kõiki meie käeulatuses olevaid ressursse,” ütleb Eleanor Meade, Meade Potato Company’st Iirimaalt. Kartulid, mis on liiga pisikesed, müüakse beebikartulina. Kartulit, mis on kahjustatud, müüakse toidukartulina ning muu kartul läheb veiste söödaks. “Samuti peame läbirääkimisi supermarketitega, et näha, kas nad suudavad kohandada oma standardeid reaalse olukorraga.” Loe edasi SIIT

Loe ajakirja „Agrinnovation“ värskest numbrist digitaalsetest lahendustest põllumajanduses. Euroopa põllumajandus on võtnud digitaalse suuna! Ajakirja „Agrinnovation“ uus number sisaldab artikleid EIP-töörühmadest innovatsiooniprojektidest, mis kasutavad digitaalseid lahendusi ja teabevahetust. Ajakirja värskes numbris pööratakse tähelepanu põllumajanduse ja metsanduse parimatele praktikatele, programmi “Horizon2020” temaatilistele võrgustikele, uudistele ja EIP-AGRI võrgustiku tegevustele. Laadi alla digitaalne koopia või telli ajakirja „Agrinnovation“ paberversioon.

Vee ja põllumajanduse teemaline aruanne. Euroopa peamised murekohad on põllumajandusliku vee kvaliteet ja puhta vee kättesaadavus. EIP-AGRI seminar “Uuenduslike projektide ühendamine: vesi ja põllumajandus” toimus 2018. aasta mais Almerias, Hispaanias. Seminaril osales ligi 80 osalejat 12 riigist, sh talunikud, nõustajad, teadlased ja korraldusasutuste, ühistute, ettevõtete ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Loe seminari kokkuvõtvat aruannet SIIN

Avatud on registreerimine ringmajanduse teemalisele seminarile. EIP-AGRI võrgustik korraldab 6.-7. veebruaril 2018 Vilniuses Leedus seminari “Võimalused põllumajandusettevõtete mitmekesistamiseks ringmajanduses”. Põllumajandustootjad ja põllumajandustootjate organisatsioonid, metsandusettevõtjad, ettevõtjad, VKEd, idufirmad, nõustajad, ülikoolid, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, ELi maaeluvõrgustikud ja teised huvilised – anna endast teada enne 31. oktoobrit.

Põllumajanduse ja maapiirkondade digitaliseerimine. Detsembrikuus Antwerpenis, Belgiastoimuval EIP-AGRI seminaril “Põllumajanduse ja maapiirkondade digitaliseerimise mitmetasandilised strateegiad” arutatakse põllumajanduse ja maapiirkondade digitaliseerimise strateegilist planeerimist kõikidel tasanditel – Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Üritusel tutvustatakse digitaalseid saavutusi ja inspireerivaid näiteid. Jälgige seminari käiku ja tulemusi SIIN

EIP-AGRI ja Euroopa lairibaühenduse võrgustik (BCO Network) tegelevad kiire lairibaühenduse teemaga

ROSEWOOD – metsanduse- ja puidutööstuste võrgustik. Horizon2020 projekt „ROSEWOOD“ plaanib avada täies ulatuses Euroopa metsade potentsiaali, hõlbustades piirkondade vahelist teadmiste, parimate tavade ja puidu kasutamise innovaatiliste näidete kohta käiva info edasiandmist. Eesmärgiks on tuua paremini kokku puidu väärtusahela erinevaid osapooli ja olemasolevaid algatusi Euroopa tasandil. Saate projektiga liituda, et osaleda erinevates tegevustes. Leia rohkem SIIT

Mahepõllumajanduse positiivne mõju kliimale. LIFE-kaasfinantseeritav projekt „SOLMACC“, mis keskendub kliimasõbralike põllumajandustavadele, on lõpule jõudmas. Projekti meeskond avaldas projekti tulemusi tutvustava infolehe, milles on välja toodud mahepõllumajanduse kasutegurid kliimale, nagu näiteks bioloogilise mitmekesisuse suurendamine ja mulla viljakus. “Tunnustatud mahetootjad saavad oma tooteid müüa kõrgemate hindadega […], mis toob kaasa suurema majandusliku vastupanuvõime ja seega suurendab see omakorda kohanemisvõimet” – SOLMACC.

“Miks valida lühike tarneahel?” Horizon2020 temaatiline võrgustik „SKIN“ korraldas hiljuti oma esimese innovatsioonialase seminari “Värske toode”. Osalejad külastasid Belgias ja Hollandis kuut edukat ettevõtet, küsides nende käest “Miks tuleks valida lühike tarneahel?” Vastused olid järgmised: “Meie eesmärgid on palju kõrgemad“, “[Olen] tootja, kes toetab oma tegevusega teisi põllumajandustootjaid”, “Me võime oma lugu paremini jagada.” Vaadake videointervjuusid ettevõtjatega SIIN

Mahepõllumajanduse innovatsioonipäevad. TP Organics korraldab 27.-29. novembril 2018 Brüsselis Belgias innovatsioonipäevad, kus tutvustatakse innovatsioonikonkursi võitjaid. Lisateave on leitav SIIT ning üritusele saab registreeruda SIIN

Kas teadsite, et igaühel on võimalus registreerida end EIP-AGRI veebilehe kasutajaks? Registreeritud kasutajana saate jagada teavet oma projektide kohta, kontakteeruda potentsiaalsete partneritega ning näidata ennast võimalikele partneritele. Registreeru SIIN

Loomakasvatussüsteemides kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. ERA-NET Cofund SusAn, FACCE ERA-GAS ja ICT-AGRI2 on kulutanud koostöös välja uue konkursi “Uued tehnoloogiad, lahendused ja süsteemid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks loomakasvatussüsteemides”. Konkurss on suunatud rakendusuuringutele. Kandideerima oodatakse projekte, mis avaldavad mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste leevendamisele. Kandideerida saab 3. detsembrini 2018. Loe sellest lähemalt SIIT

Bioloogiline mitmekesisus ja selle mõju loomade, inimeste ja taimede tervisele. BiodivERsA avas uue taotlusvooru. Taotlusvooru raames toetatakse rahvusvahelisi teadusprojekte, mis keskenduvad bioloogilisele mitmekesisusele ja selle mõju loomade, inimeste ja taimede tervisele. Kandideerimise tähtaeg on 16. november. Loe sellest lähemalt SIIT

Mullavõrgustik 29. august 2018.
Šotimaa maaelu innovatsiooni võrgustik on uus organisatsioon, mis tegutseb alles kuuendat kuud. Võrgustiku juhtkond arutab Dundee piirkonna strateegia koostamise üle. Saa teada kui kaugel nad oma tegevustega hetkel on. https://www.innovativefarmers.org/welcometoriss/riss-group-news/

2018-oktoober-eip-uudiskiri (1)

OSKA uuringu video

Kutsekoda avalikustas põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonna OSKA uuringu video, milles räägib kaasa aasta noore ettevõtja tiitli saanu. 2017. aasta jooksul teostatud uuringu üks tähelepanekuid oli, et valdkonnas suureneb suurandmete ja andmeanalüüsi olulisus. Pakutakse, et otsuste tegemiseks andmete analüüsimine integreeritult muutub põllumajandusega tegelevale ettevõttele keeruliseks ja areneb väja põllumajandusandmete analüüsimise nõustamisteenus.

MAK teadmussiirde programm põllumajanduse suurandmete süsteemi kavandamiseks

Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Maaülikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Tieto Estonia AS ja E-Agronom OÜ on ühendanud oma jõud programmis, mille eesmärgiks on välja selgitada, milline peaks olema elektroonilise põllumajanduse suurandmete süsteem. Programmi sisu ja ootuseid tutvustatakse 30. oktoobril konsulentide teabepäeval.

Kuigi erinevaid põllumajanduse jaoks põnevaid kosmoseprogramme on mitmeid, on andmejagamise osas on mõningaid muresid. Nende murede lahendamiseks on Copa-Cogeca koos sarnaselt mõtlevate partneritega koostanud „EL hea tava põllumajandusandmete jagamiseks“, mis sisaldab läbipaistvad põhimõtted usalduse tagamiseks.

Konsulent, näita ennast!

Nõustamisteenuste kasutajad hindavad konsulente positiivselt ja on nõustamisega rahul. Ettevõtjad, kes nõustamise ostu veel kaaluvad, soovivad konsulenti enne lähemat tutvust kaugemalt hinnata. Väljavõte uuringust: „Piirkondlikel koolitustel võiks päevakavas olla ka punktid, kus erinevate seotud valdkondade konsulendid ennast tutvustavad. Sealt tuleb esimene tõuge konsulendi valikul: kas ma usun, et konsulendil on mulle midagi lisaks õpetada ja kas ma tunnen, et selle inimesega tekib tööalane klapp.“

2018. aasta kevadel avaldatud Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud nõustamisteenuste ja konsulentide uuring tuletas meelde nii varasemate uuringute tulemusi kui arutles praeguse nõustamissüsteemi korralduse üle.

·        Regulaarsed konsulentide teabepäevad

PMK maaelu võrgustikutöö osakond kavandab regulaarsete konsulentide teabepäevade traditsiooni taaselustamist. Esimene teabepäev toimub 30. oktoobril 2018 Sakus, PMK suures saalis (Teaduse 4/6, Saku, Harjumaa). Teabepäevale on oodatud nii konsulendid kui põllu- ja maamajanduse valdkonna nõustajad ning koolitajad. Teabepäeval tutvustatakse suuremat osa PMK tegevustest.
Registreerimine on avatud kuni 23. oktoobrini. Päevakava ja registreerumine SIIN

·        Koostööfestival „Õigel ajal õiges kohas“  ka konsulendile!

Tallinna Ülikoolis toimub 01.11.2018 Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste ühine koostööfestival “Õigel ajal õiges kohas“.   Festivali märksõnad on Inimene. Loovus. Masin. Eesti kõrgkoolide tippteadlased tutvustavad koostöö- ja arendusvõimalusi erinevatel teemadel – jutuks tulevad mh targa linna lahendused, kuidas saavutada konkurentsieelist ja küsida toodete eest kõrgemat hinda.
Lisaks teemadele on sündmuse korraldamise metoodika poolest oleks huvitav näha-kuulda 29 näidet liftikõne stiilis. Nt osa inimene ja loodus: Tootearendus, mis lisab toiduainetele nii väärtust kui hinda;  Nt osa inimene ja masin:  Targad tööriistad juhtimisotsusteks. Suurte andmemassiivide töötlus.

Konverentsid

• 23. oktoober Konverents „Aasta põllumees 2018“
• 26. oktoober Koostöökonverents: tarneahela efektiivsus muutuste tuules
• 30. oktoober Teaduslik – praktiline konverents „Tänapäevased probleemid ristõieliste kasvatuses”
• 1. november Aianduse visioonikonverents Pärnus, vt siit
• 1. november koostööfestival “Õigel ajal õiges kohas“
• 6. november EPKK Lihafoorum 2018
• 7. november Seakasvatuse aastakonverents 2018
• 7. november Konverents eesti looduskosmeetika ja puhastusvahendite sektori ekspordi arenguvõimalused „tagasi juurte juurde“
• 22. november ühistegevuse konverents: “Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks”
• 28. november Äripäeva konverents „Põllumajanduse äriplaan 2019“
• 30. november Viljelusvõistlus 2018 lõpukonverents

 Infopäevad – koolitused – esitluspäevad

• 22. oktoober Mustikakasvatuse esitluspäev
• 22. oktoober Infopäev „Linnukasvatus väikemajapidamises, bioturvalisus ja karja tervis“
• 23. oktoober Mahepõllumajanduslik marjakasvatus
• 23. oktoober Veeseaduse muudatustest
• 24. oktoober ühistegevuse infopäev: “EL põllumajanduslikud tootjaorganisatsioonid ja EL struktuurifondide toetuste võimalused”
• 24. oktoober Mahepõllumajanduslik puuviljakasvatus
• 24. oktoober Infopäev „linnukasvatus väikemajapidamises, bioturvalisus ja karja tervis“
• 25. oktoober Enesekontrollisüsteemi loomine ja auditeerimine
• 25. oktoober Ravimite vastutustundlik kasutamine ja farmide bioturvalisus
• 25. – 26. oktoober Taimekasvatus konsulendile – teraviljakasvatus
• 25. oktoober Sööda keemiline ja bioloogiline ohutus ning kvaliteet
• 26. oktoober ettevõtte külastuse päev: “Toormele lisandväärtuse andmine”
• 26. oktoober Keskkonnasõbraliku aianduse toetus
• 26. oktoober Mahelihaveisekasvatuse infopäev
• 30. oktoober ühistegevuse infopäev: “Ühistegevuse praktilised näited”
• 30. oktoober Infopäev lambakasvatajatele – karja tervis
• 30. oktoober Toidusektori tootearenduspäevad
• 30. oktoober Konsulentide teabepäev
• 31. oktoober Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (ksm) täienduskoolitus
• 31. oktoober Sööda keemiline ja bioloogiline ohutus ning kvaliteet

EPKK
ETKL
PRESSITEADE
22.10.2018

Käibelaen on põllumeeste keerulisi olukordi leevendanud

Valitsuse poolt augustis eraldatud 20 miljonit eurot, mis võimaldab Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu anda käibelaenu põua tõttu kannatavatele põllumajandustootjatele, on osutunud tõhusaks meetmeks keerulises olukorras põllumeeste olukorra leevendamisel, leiab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

„Kuigi tänaseks on laenutaotlusi esitatud alla poole valitsuse poolt eraldatud summa ulatuses, siis tegelik laenuvajadus selgub alles kevadeks. Kuna tegemist on laenu, mitte tagastamatu abiga, siis taotlevad põllumehed seda just sellel ajahetkel, mil vajadus laenuraha järele tekib,“ selgitas EPKK juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

22. oktoobri seisuga oli käibekapitali laenu väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele küsinud kokku 116 taotlejat kogusummas 8,5 miljonit eurot, mis moodustab 43% valitsuse poolt eraldatud 20 miljoni euro suurusest kogusummast. Sama päeva seisuga oli MES laenu otsuse teinud 63 taotlusele summas 3,9 miljonit eurot. Otsuse saanud põllumeeste keskmine laenuintress on olnud 4,5 %. Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu otsustas 5. oktoobril suurendada laenusummat taotleja kohta seniselt 100 000 eurolt maksimaalselt 200 000 euroni.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Atsi sõnul on põllumajandusettevõtjad enamus kohustustest ajatanud novembrisse-detsembrisse. Osadele ettevõtjatele annab MESi käibelaen võimaluse tasuda vanad kohustused. Talve jooksul enne kevadkülve on aga vaja hakata varuma ka väetist ja seemet, mille ostuks on osadel tootjatel samuti vaja laenu võtta.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.10.2018

Põllumajandustulu on taas tõusuteel

Eile, 16. oktoobril esitles Statistikaameti esindaja Maaeluministeeriumi suures saalis 2017.a põllumajanduse majandusarvestuse lõplikke tulemusi. Tegemist oli kogu sektorit hõlmava mahuka kokkuvõttega, mille koostamisel on kasutatud rahvamajanduse arvepidamise põhimõtteid ja mõisteid ning kõigi teiste põllumajandusstatistika tööde andmeid.

„2017. aastal suurenes põllumajanduslik ettevõtjatulu eelkõige kõrgemate kokkuostuhindade ja parema saagi tõttu, suure panuse andsid ka erakorralised toetused ja üleminekutoetused, mis moodustavad ettevõtjatulust ligi kolmandiku. Tootmistoetusi maksti 2017. aastal 191 miljonit eurot ning osaliselt tänu üleminekutoetustele suurenesid need 14%,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Tamm lisas: „Samuti on mul hea meel tõdeda, et ettevõtjatulu suurenes pärast 2015. aastal alanud piimakriisi esimest korda, kasvades 1,8 miljonist eurost 2016. aastal 135,6 miljoni euroni 2017. aastal. See näitab, et hoolimata keerulistest ilmastikuoludest oli sektor taastumas madalseisust.“

Põllumajanduse tegevusharu kogutoodang suurenes 18%, millesse panustas suurel määral tootetoetuste suurenemine 8,6 miljonist eurost 24,1 miljoni euroni ehk lausa 2,8 korda. Kõige rohkem mõjutas suurenemist loomakasvatustoodang, mis moodustas majandusharu toodangust 49%. Erakorraliste toetusteta oleks loomakasvatustoodangu väärtus jäänud ligi 4% madalamaks. Väärtuse suurenemist mõjutas ka oluliselt piimahinna tõus 38%, mis julgustas piimatootjaid karju säilitama.

Kuigi 2017. aasta lõpus olid põllumehed mõjutatud liigniiskusest, suurenes taimekasvatustoodang ilmast sõltumata 16% ehkki summaarselt vähenes hind 2%. Vihmane sügis segas eelkõige suviviljade koristusperioodi. Kuigi koristamata jäänud pinnad (eelkõige kaunvili) saaki vähendasid, oli saagikus siiski viimaste aastate parimate hulgas.

2018. aasta kohta valmib esialgne hinnang detsembriks.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.10.2018

Põllumajandust toetatakse 2019. aastal kokku 349 miljoni euro ulatuses

Maaeluminister Tarmo Tamm esines täna Riigikogu rahanduskomisjoni istungil ettekandega, kus andis ülevaate Maaeluministeeriumi 2019. aasta eelarvest. Istungil arutati riigieelarve seaduseelnõud.

„2019. aastal toetatakse Eesti põllumajandust, maaelu ja kalandust kokku 349 miljoni euro ulatuses. Oluline on välja tuua, et 2019. aastal on põllumajandustootjatele otsetoetusteks suunatud summa 10 miljoni euro võrra suurem kui 2018. aastal. Just otsetoetused ja riiklikud üleminekutoetused peavad tagama põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku ka keerulistes olukordades,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

349 miljoni eurose toetussumma alla kuuluvad nii põllumajandustootjatele suunatud otsetoetused (144 miljonit eurot), riiklikud üleminekutoetused (16,9 miljonit eurot) kui ka jätkuv tõuaretustoetus seakasvatajatele (2 miljonit eurot). Samuti toetatakse sektorit Eesti maaelu arengukava kaudu sihtotstarbeliselt 153,5 miljoni euroga ja kalanduse rakenduskava kaudu sihtotstarbeliselt 21,8 miljoni euroga.

„Üks 2019. aasta eesmärke on Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretuskeskuse ehitamine ja sisustamine. Mul on hea meel, et meil õnnestus järgmise aasta eelarvesse täiendavate vahenditena selle jaoks saada 3,1 miljonit eurot,“ ütles minister Tamm.

Samuti eraldati järgmiseks aastaks mesilasperede toetuseks 600 000 eurot ja Eesti Maaülikoolile praktilise veterinaarõppe korraldamiseks 300 000 eurot. Toiduohutuse seire ja järelevalve mahu suurendamiseks eraldati 600 000 eurot, mahemaaviljeluses kasutamiseks sobivate sortide aretamiseks 800 000 eurot ja taimetervise ja mahepõllumajanduse järelevalve tagamiseks 500 000 eurot.

Veterinaar- ja Toiduamet
Pressiteade
09.10.2018

OÜ Sanlind kõikide farmide munad võivad olla saastunud salmonella bakteriga

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) annab teada, et OÜ Sanlind kõikidest farmidest pärinevad munad võivad olla saastunud salmonella bakteriga. Munad on tarbijale ohutud, kui neid toidu valmistamisel kuumtöödelda.

Uus võimalik saastumine puudutab OÜ Sanlind poolt turustatavaid mune, mille parim enne kuupäev jääb vahemikku 26. oktoober kuni 2. november. Antud munad on märgistatud tootekoodiga 3EE16711.

Kaubandusvõrgust on võimalikud saastunud munad kõrvaldatud. Pärast kahest farmist salmonella diagnoosimist võeti ettevõtte kõikidest farmidest täiendavad proovid. Kõik OÜ Sanlind munakanade farmid on saastunud Salmonella bakteriga. Koheselt rakendati ettevõttele täiendavad kitsendused ning keelati kõikide lindude ja munade liikumine ettevõttest välja.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.10.2018

Eesti piimalehmad on järjest produktiivsemad

Piimalehmade produktiivsus kasvab – kuue kuuga toodeti lehma kohta 4660 kg piima, mis on kõrgeim esimese poolaasta näitaja Eestis, selgub Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta esimese pooleaasta ülevaatest.

„Meie piimatoodang on läbi aastate pidevalt kasvanud ja piimalehmade produktiivsus lehma kohta Eestis esimesel poolaastal kõrgeim kui kunagi varem. Oleme oma tootmisega maailmatasemel,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Rõõmu teeb ka see, et loomade arv on stabiliseerunud ja pöördunud kasvule. Samas tuleks edaspidi teha oluline samm ühistulises piima väärindamises.“

Piima toodeti 2018. aasta esimesel poolaastal 405 000 tonni, mis on 3% enam kui eelmisel aastal samal perioodil. Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 301 eurot tonni kohta, mis on 5% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil. Veiseliha kokkuostuhind oli 10% kõrgem, kuid sealiha kokkuostuhind 7% ning lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 9% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Kui põllumajandusloomade ja kodulindude arv oli viimastel aastatel langustrendis ja eelmisel aastal oli märgata stabiliseerumist, siis selle aasta 30. juuni seisuga oli piimalehmi umbes 1000, sigu 11 000 ja linde 253 000 võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Selle aasta kevad ja suve algus oli soe ja kuiv ning seetõttu kannatasid eriti suvivili ja heintaimed kuivuse käes. Heintaimede vähene kasv ja halvem kvaliteet on tekitanud loomakasvatajatele probleeme sööda varumisel. Rohusööda esimese niite saagikus oli eelmiste aastatega võrreldes vaid 30-50%, seega on suurem söödakogumine jäänud hilisematele niidetele.

Lühiajastatistika alusel, milles ei kajastu toetused, on põllumajandusettevõtete 2018. aasta teise kvartali majandustulemus parem kui varasemate aastate teises kvartalis. Peamiselt suuremate koguste realiseerimisest tulenev müügitulu suurenes kogukulude kasvust rohkem ning võrreldes eelmiste aastatega ületasid kogukulud müügitulu vähem. Toiduainetööstuste kogukulud on erinevalt varasematest aastatest suurenenud enam kui müügitulu, mistõttu nende puhastulu jäi teises kvartalis tagasihoidlikukumaks.

Hea ühistegevuse huviline!

Info ühistegevuse pikaajalise programmi tasuta ürituste kohta.

Anname teada, et nüüdsest on võimalik koolitused ja infopäevad oma ühistu liikmetele külla kutsuda.
Pakume Teile võimalust, et korraldame üritused teile sobivas Eesti linnas.
—————

24.10.2018 –  toimub tasuta infopäev: „EL põllumajanduslikud tootjaorganisatsioonid ja EL struktuurifondide toetuste võimalused” (Tartu).
26.10.2018 –  toimub tasuta ettevõtte külastuse päev: „Toormele lisandväärtuse andmine” (Põlvamaa).
30.10.2018 –  toimub tasuta infopäev: „Ühistegevuse praktilised näited” (Tartu).
13.11.2018 –  toimub tasuta täienduskoolitus: „Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel” (Tartu).
EELTEADE  22.11.2018  – toimub tasuta ühistegevuse rahvusvaheline konverents: „Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks” (Tartu).

—————
24.10.2018  – toimub infopäev: „EL põllumajanduslikud tootjaorganisatsioonid ja EL struktuurifondide toetuste võimalused” Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0013.
Lektoriteks on Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajanduse ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Kaie Laaneväli, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajanduse ja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk ja Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse järelevalveosakonna juhataja asetäitja Katrin Tasa.
Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.
24.10.2018 infopäeva ajakava:
10:00 – 10:15 Registreerimine ja tervituskohv
10:15 – 11:15 Tootjaorganisatsioon kui EL ühise põllumajanduspoliitika meede põllumajandustootjate turujõu suurendamiseks – Kaie Laaneväli
11:15 – 12:15 Investeeringutoetused töötlemiseks ja turustamiseks – Janeli Tikk
12:15 – 13:00 Kohvipaus
13:00 – 14:00 Ühistegevus põllumajanduses ja konkurentsireeglid – Katrin Tasa
14:00 – 14:30 Arutelu ja tagasiside
—————
26.10.2018  – külastatakse OÜ Siidrikoda (Orava talu, Valgjärve küla, Kanepi vald, 63419 Põlvamaa) teemal: „Toormele lisandväärtuse andmine”.
Jagatakse praktilist teadmist koostöö arendamiseks ja toormele lisandväärtuse andmiseks.
Ootame osalema toimivate ja alustavate põllumajandusühistute juhtkonda ja liikmeid.
Soovijaid võtab buss peale 10:00 Eesti Maaülikooli Spordihoone parklast. Päeva orienteeruv lõpp on 14:30.
—————
30.10.2018 –  toimub infopäev: „Ühistegevuse praktilised näited” Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.
Lektoriks on Läti teraviljaühistu direktor Edgars Ruža. INFOPÄEV TOIMUB EESTIKEELSE TÕLKEGA.
Ootame osalema alustavate ja toimivate ühistute juhtkonda, nõukogu ja liikmeid.
30.10.2018 infopäeva ajakava:
10:00 – 10:15 Registreerimine ja tervituskohv
10:15 – 11:45 Ühistegevuse praktilised näited I – Läti teraviljaühistu LatRaps
11:45 – 12:15 Kohvipaus
12:15 – 13:45 Ühistegevuse praktilised näited II – Läti teraviljaühistu LatRaps
13:45 – 14:00 Tagasiside
—————
13.11.2018 – toimub koolitus: „Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel” Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.
Lektoriteks on Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, TÜ Farm IN juhatuse liige Urmas Pallon ja Põllumeeste ühistu KEVILI Nõukogu esimees Jaak Läänemets.
Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.
13.11.2018 koolituse ajakava:
10:00 – 10:15 Registreerimine
10:15 – 11:45 Esindusorganisatsioonide roll ühistegevuse arendamisel Eestis – Kerli Ats
11:45 – 12:00 Kohvipaus
12:00 – 13:30 TÜ Farm IN kasvuraskused ja tulevik – Urmas Pallon
13:30 – 14:15 Lõunapaus
14:15 – 15:45 Põllumeeste ühistu KEVILI kogemus koostööst teiste ühistutega – Jaak Läänemets
15:45 – 16:00 Tagasiside
—————
22.11.2018  – toimub rahvusvaheline ühistegevuse konverents: „Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks”.
Konverents toimub Tartus, Eesti Maaülikooli aulas.
—————

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik, sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber.

Teabematerjal alustavale ühistule on kättesaadav järgmiselt lingilt: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koostöös teeme paremini!

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2018

Maaeluminister kinnitas mahemajanduse tervikprogrammi

Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas käskkirjaga mahemajanduse tervikprogrammi, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et mahemajanduse valdkond muutuks arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks, suurendada Eesti ettevõtete lisandväärtusega toodete eksporti ning luua eeldused uute töökohtade tekkimiseks.

„Tervikprogrammi kandev idee on kasutada Eesti mahemajandusest ja laiemalt puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist välisturgudel Eestist kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Seetõttu keskendume eelkõige mahemajanduse ekspordivõimaluste selgitamisele ja kitsaskohtadega tegelemisele. Samas on kasu oluliselt laiem ja mõjutab ka mahetoodete ja -teenuste pakkumist Eestis.“

Tervikprogramm hõlmab nelja valdkonda: põllumajandus ja toit; mets ja metsandus; turism; kosmeetika ning pesu- ja puhastusvahendid. Igas valdkonnas on püstitatud eesmärk ja selle saavutamiseks on koostatud vajalike tegevuste loetelu. Sel aastal on programmi tegevused suunatud sektori osaliste kokkuviimisele, teadlikkuse tõstmisele mahemajanduse kontseptsioonist ja mahetoidu kasutamise võimaluste tutvustamisele.

Eesmärgid ja vajalikud tegevused töötas välja Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning mahemajanduse tervikprogrammi nõukojaga. Vastutavad ministeeriumid astuvad samme oma valdkondades programmi eesmärkide täitmiseks.

Eesti mahemajanduse tervikprogramm 2018–2021

Taust

• Eesmärk arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti on sõnastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016–2019, Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2019 järgmiselt: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti. See näitab, et riik on otsustanud mahevaldkondade ekspordi edendamisse senisest enam panustada.
• Programmi rakendamine aitab kaasa Eesti kui puhta keskkonnaga riigi tuntuse ja kuvandi loomisele ning hoidmisele, mistõttu on sellel kaudselt positiivne mõju kogu riigi ettevõtlusele ja majanduskasvule.

Veterinaar- ja Toiduamet
Pressiteade
03.10.2018

Veterinaar- ja Toiduamet annab teada võimalikest saastunud munadest

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) annab teada, et OÜ Sanlind kahest farmist pärinevad munad võivad olla saastunud salmonella bakteriga. Munad on tarbijale ohutud, kui neid toidu valmistamisel kuumtöödelda.

Võimalik saastumine võib puudutada Kodutalu, Kodukoha, Pisihää, Hiigelhää ja Hüva nimede all turustatavaid mune, mille parim enne kuupäev jääb vahemikku 15. oktoober kuni 26. oktoober. Antud munad on märgistatud tootekoodidega 3EE16710 ja 2EE31531. Tootekood on leitav munakoorelt. Juhul, kui tarbija on ostnud antud mune, siis tuleks neid enne söömist korralikult kuumtöödelda. Salmonella bakter hävib kuumutamisel 70 kraadi juures. Muna tuleb keeta vähemalt 10 minutit, suuri ja hiidmune kauem. Praadimisel tuleb muna korralikult küpsetada mõlemalt poolelt.

Ristsaastumise vältimiseks tuleb:

• Pesta käed sooja vee ja seebiga vähemalt 20-30 sekundi jooksul enne ja pärast

1.  toidu valmistamist,
2.  tualetis käimist,

• Toiduvalmistamise käigus kasutada eelistatult paberist ühekordset kuivatus- ja puhastuspaberit.
• Pesta kõik toiduvalmistamise vahendid (nõud, lõikelauad, noad jm) pärast seda, kui need on munadega kokku puutunud,
• Vältida valmistoidu asetamist nendele nõudele, kus enne seda on hoitud mune.

VTA on kõnealusest farmidest peatanud munade väljaveo ning kaubandusvõrgust on võimalikud saastunud munad kõrvaldatud.