Rubriik: Üldine

EPKK
ETKL
PRESSITEADE
22.10.2018

Käibelaen on põllumeeste keerulisi olukordi leevendanud

Valitsuse poolt augustis eraldatud 20 miljonit eurot, mis võimaldab Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu anda käibelaenu põua tõttu kannatavatele põllumajandustootjatele, on osutunud tõhusaks meetmeks keerulises olukorras põllumeeste olukorra leevendamisel, leiab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

„Kuigi tänaseks on laenutaotlusi esitatud alla poole valitsuse poolt eraldatud summa ulatuses, siis tegelik laenuvajadus selgub alles kevadeks. Kuna tegemist on laenu, mitte tagastamatu abiga, siis taotlevad põllumehed seda just sellel ajahetkel, mil vajadus laenuraha järele tekib,“ selgitas EPKK juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

22. oktoobri seisuga oli käibekapitali laenu väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele küsinud kokku 116 taotlejat kogusummas 8,5 miljonit eurot, mis moodustab 43% valitsuse poolt eraldatud 20 miljoni euro suurusest kogusummast. Sama päeva seisuga oli MES laenu otsuse teinud 63 taotlusele summas 3,9 miljonit eurot. Otsuse saanud põllumeeste keskmine laenuintress on olnud 4,5 %. Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu otsustas 5. oktoobril suurendada laenusummat taotleja kohta seniselt 100 000 eurolt maksimaalselt 200 000 euroni.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Atsi sõnul on põllumajandusettevõtjad enamus kohustustest ajatanud novembrisse-detsembrisse. Osadele ettevõtjatele annab MESi käibelaen võimaluse tasuda vanad kohustused. Talve jooksul enne kevadkülve on aga vaja hakata varuma ka väetist ja seemet, mille ostuks on osadel tootjatel samuti vaja laenu võtta.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.10.2018

Põllumajandustulu on taas tõusuteel

Eile, 16. oktoobril esitles Statistikaameti esindaja Maaeluministeeriumi suures saalis 2017.a põllumajanduse majandusarvestuse lõplikke tulemusi. Tegemist oli kogu sektorit hõlmava mahuka kokkuvõttega, mille koostamisel on kasutatud rahvamajanduse arvepidamise põhimõtteid ja mõisteid ning kõigi teiste põllumajandusstatistika tööde andmeid.

„2017. aastal suurenes põllumajanduslik ettevõtjatulu eelkõige kõrgemate kokkuostuhindade ja parema saagi tõttu, suure panuse andsid ka erakorralised toetused ja üleminekutoetused, mis moodustavad ettevõtjatulust ligi kolmandiku. Tootmistoetusi maksti 2017. aastal 191 miljonit eurot ning osaliselt tänu üleminekutoetustele suurenesid need 14%,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Tamm lisas: „Samuti on mul hea meel tõdeda, et ettevõtjatulu suurenes pärast 2015. aastal alanud piimakriisi esimest korda, kasvades 1,8 miljonist eurost 2016. aastal 135,6 miljoni euroni 2017. aastal. See näitab, et hoolimata keerulistest ilmastikuoludest oli sektor taastumas madalseisust.“

Põllumajanduse tegevusharu kogutoodang suurenes 18%, millesse panustas suurel määral tootetoetuste suurenemine 8,6 miljonist eurost 24,1 miljoni euroni ehk lausa 2,8 korda. Kõige rohkem mõjutas suurenemist loomakasvatustoodang, mis moodustas majandusharu toodangust 49%. Erakorraliste toetusteta oleks loomakasvatustoodangu väärtus jäänud ligi 4% madalamaks. Väärtuse suurenemist mõjutas ka oluliselt piimahinna tõus 38%, mis julgustas piimatootjaid karju säilitama.

Kuigi 2017. aasta lõpus olid põllumehed mõjutatud liigniiskusest, suurenes taimekasvatustoodang ilmast sõltumata 16% ehkki summaarselt vähenes hind 2%. Vihmane sügis segas eelkõige suviviljade koristusperioodi. Kuigi koristamata jäänud pinnad (eelkõige kaunvili) saaki vähendasid, oli saagikus siiski viimaste aastate parimate hulgas.

2018. aasta kohta valmib esialgne hinnang detsembriks.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.10.2018

Põllumajandust toetatakse 2019. aastal kokku 349 miljoni euro ulatuses

Maaeluminister Tarmo Tamm esines täna Riigikogu rahanduskomisjoni istungil ettekandega, kus andis ülevaate Maaeluministeeriumi 2019. aasta eelarvest. Istungil arutati riigieelarve seaduseelnõud.

„2019. aastal toetatakse Eesti põllumajandust, maaelu ja kalandust kokku 349 miljoni euro ulatuses. Oluline on välja tuua, et 2019. aastal on põllumajandustootjatele otsetoetusteks suunatud summa 10 miljoni euro võrra suurem kui 2018. aastal. Just otsetoetused ja riiklikud üleminekutoetused peavad tagama põllumajandustootjatele stabiilse sissetuleku ka keerulistes olukordades,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

349 miljoni eurose toetussumma alla kuuluvad nii põllumajandustootjatele suunatud otsetoetused (144 miljonit eurot), riiklikud üleminekutoetused (16,9 miljonit eurot) kui ka jätkuv tõuaretustoetus seakasvatajatele (2 miljonit eurot). Samuti toetatakse sektorit Eesti maaelu arengukava kaudu sihtotstarbeliselt 153,5 miljoni euroga ja kalanduse rakenduskava kaudu sihtotstarbeliselt 21,8 miljoni euroga.

„Üks 2019. aasta eesmärke on Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretuskeskuse ehitamine ja sisustamine. Mul on hea meel, et meil õnnestus järgmise aasta eelarvesse täiendavate vahenditena selle jaoks saada 3,1 miljonit eurot,“ ütles minister Tamm.

Samuti eraldati järgmiseks aastaks mesilasperede toetuseks 600 000 eurot ja Eesti Maaülikoolile praktilise veterinaarõppe korraldamiseks 300 000 eurot. Toiduohutuse seire ja järelevalve mahu suurendamiseks eraldati 600 000 eurot, mahemaaviljeluses kasutamiseks sobivate sortide aretamiseks 800 000 eurot ja taimetervise ja mahepõllumajanduse järelevalve tagamiseks 500 000 eurot.

Veterinaar- ja Toiduamet
Pressiteade
09.10.2018

OÜ Sanlind kõikide farmide munad võivad olla saastunud salmonella bakteriga

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) annab teada, et OÜ Sanlind kõikidest farmidest pärinevad munad võivad olla saastunud salmonella bakteriga. Munad on tarbijale ohutud, kui neid toidu valmistamisel kuumtöödelda.

Uus võimalik saastumine puudutab OÜ Sanlind poolt turustatavaid mune, mille parim enne kuupäev jääb vahemikku 26. oktoober kuni 2. november. Antud munad on märgistatud tootekoodiga 3EE16711.

Kaubandusvõrgust on võimalikud saastunud munad kõrvaldatud. Pärast kahest farmist salmonella diagnoosimist võeti ettevõtte kõikidest farmidest täiendavad proovid. Kõik OÜ Sanlind munakanade farmid on saastunud Salmonella bakteriga. Koheselt rakendati ettevõttele täiendavad kitsendused ning keelati kõikide lindude ja munade liikumine ettevõttest välja.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.10.2018

Eesti piimalehmad on järjest produktiivsemad

Piimalehmade produktiivsus kasvab – kuue kuuga toodeti lehma kohta 4660 kg piima, mis on kõrgeim esimese poolaasta näitaja Eestis, selgub Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta esimese pooleaasta ülevaatest.

„Meie piimatoodang on läbi aastate pidevalt kasvanud ja piimalehmade produktiivsus lehma kohta Eestis esimesel poolaastal kõrgeim kui kunagi varem. Oleme oma tootmisega maailmatasemel,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Rõõmu teeb ka see, et loomade arv on stabiliseerunud ja pöördunud kasvule. Samas tuleks edaspidi teha oluline samm ühistulises piima väärindamises.“

Piima toodeti 2018. aasta esimesel poolaastal 405 000 tonni, mis on 3% enam kui eelmisel aastal samal perioodil. Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 301 eurot tonni kohta, mis on 5% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil. Veiseliha kokkuostuhind oli 10% kõrgem, kuid sealiha kokkuostuhind 7% ning lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 9% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Kui põllumajandusloomade ja kodulindude arv oli viimastel aastatel langustrendis ja eelmisel aastal oli märgata stabiliseerumist, siis selle aasta 30. juuni seisuga oli piimalehmi umbes 1000, sigu 11 000 ja linde 253 000 võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Selle aasta kevad ja suve algus oli soe ja kuiv ning seetõttu kannatasid eriti suvivili ja heintaimed kuivuse käes. Heintaimede vähene kasv ja halvem kvaliteet on tekitanud loomakasvatajatele probleeme sööda varumisel. Rohusööda esimese niite saagikus oli eelmiste aastatega võrreldes vaid 30-50%, seega on suurem söödakogumine jäänud hilisematele niidetele.

Lühiajastatistika alusel, milles ei kajastu toetused, on põllumajandusettevõtete 2018. aasta teise kvartali majandustulemus parem kui varasemate aastate teises kvartalis. Peamiselt suuremate koguste realiseerimisest tulenev müügitulu suurenes kogukulude kasvust rohkem ning võrreldes eelmiste aastatega ületasid kogukulud müügitulu vähem. Toiduainetööstuste kogukulud on erinevalt varasematest aastatest suurenenud enam kui müügitulu, mistõttu nende puhastulu jäi teises kvartalis tagasihoidlikukumaks.

Hea ühistegevuse huviline!

Info ühistegevuse pikaajalise programmi tasuta ürituste kohta.

Anname teada, et nüüdsest on võimalik koolitused ja infopäevad oma ühistu liikmetele külla kutsuda.
Pakume Teile võimalust, et korraldame üritused teile sobivas Eesti linnas.
—————

24.10.2018 –  toimub tasuta infopäev: „EL põllumajanduslikud tootjaorganisatsioonid ja EL struktuurifondide toetuste võimalused” (Tartu).
26.10.2018 –  toimub tasuta ettevõtte külastuse päev: „Toormele lisandväärtuse andmine” (Põlvamaa).
30.10.2018 –  toimub tasuta infopäev: „Ühistegevuse praktilised näited” (Tartu).
13.11.2018 –  toimub tasuta täienduskoolitus: „Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel” (Tartu).
EELTEADE  22.11.2018  – toimub tasuta ühistegevuse rahvusvaheline konverents: „Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks” (Tartu).

—————
24.10.2018  – toimub infopäev: „EL põllumajanduslikud tootjaorganisatsioonid ja EL struktuurifondide toetuste võimalused” Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0013.
Lektoriteks on Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajanduse ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Kaie Laaneväli, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajanduse ja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk ja Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse järelevalveosakonna juhataja asetäitja Katrin Tasa.
Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.
24.10.2018 infopäeva ajakava:
10:00 – 10:15 Registreerimine ja tervituskohv
10:15 – 11:15 Tootjaorganisatsioon kui EL ühise põllumajanduspoliitika meede põllumajandustootjate turujõu suurendamiseks – Kaie Laaneväli
11:15 – 12:15 Investeeringutoetused töötlemiseks ja turustamiseks – Janeli Tikk
12:15 – 13:00 Kohvipaus
13:00 – 14:00 Ühistegevus põllumajanduses ja konkurentsireeglid – Katrin Tasa
14:00 – 14:30 Arutelu ja tagasiside
—————
26.10.2018  – külastatakse OÜ Siidrikoda (Orava talu, Valgjärve küla, Kanepi vald, 63419 Põlvamaa) teemal: „Toormele lisandväärtuse andmine”.
Jagatakse praktilist teadmist koostöö arendamiseks ja toormele lisandväärtuse andmiseks.
Ootame osalema toimivate ja alustavate põllumajandusühistute juhtkonda ja liikmeid.
Soovijaid võtab buss peale 10:00 Eesti Maaülikooli Spordihoone parklast. Päeva orienteeruv lõpp on 14:30.
—————
30.10.2018 –  toimub infopäev: „Ühistegevuse praktilised näited” Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.
Lektoriks on Läti teraviljaühistu direktor Edgars Ruža. INFOPÄEV TOIMUB EESTIKEELSE TÕLKEGA.
Ootame osalema alustavate ja toimivate ühistute juhtkonda, nõukogu ja liikmeid.
30.10.2018 infopäeva ajakava:
10:00 – 10:15 Registreerimine ja tervituskohv
10:15 – 11:45 Ühistegevuse praktilised näited I – Läti teraviljaühistu LatRaps
11:45 – 12:15 Kohvipaus
12:15 – 13:45 Ühistegevuse praktilised näited II – Läti teraviljaühistu LatRaps
13:45 – 14:00 Tagasiside
—————
13.11.2018 – toimub koolitus: „Ühistulise koostöö eelised erinevate sektorite vahel” Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.
Lektoriteks on Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, TÜ Farm IN juhatuse liige Urmas Pallon ja Põllumeeste ühistu KEVILI Nõukogu esimees Jaak Läänemets.
Ootame osalema ühistute juhtkonda ja nõukogu.
13.11.2018 koolituse ajakava:
10:00 – 10:15 Registreerimine
10:15 – 11:45 Esindusorganisatsioonide roll ühistegevuse arendamisel Eestis – Kerli Ats
11:45 – 12:00 Kohvipaus
12:00 – 13:30 TÜ Farm IN kasvuraskused ja tulevik – Urmas Pallon
13:30 – 14:15 Lõunapaus
14:15 – 15:45 Põllumeeste ühistu KEVILI kogemus koostööst teiste ühistutega – Jaak Läänemets
15:45 – 16:00 Tagasiside
—————
22.11.2018  – toimub rahvusvaheline ühistegevuse konverents: „Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks”.
Konverents toimub Tartus, Eesti Maaülikooli aulas.
—————

Eelregistreerimine on kindlasti vajalik, sest osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber.

Teabematerjal alustavale ühistule on kättesaadav järgmiselt lingilt: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/informatsioon/valjaanded/teabematerjalid/

Ürituste korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Koostöös teeme paremini!

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2018

Maaeluminister kinnitas mahemajanduse tervikprogrammi

Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitas käskkirjaga mahemajanduse tervikprogrammi, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et mahemajanduse valdkond muutuks arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks, suurendada Eesti ettevõtete lisandväärtusega toodete eksporti ning luua eeldused uute töökohtade tekkimiseks.

„Tervikprogrammi kandev idee on kasutada Eesti mahemajandusest ja laiemalt puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist välisturgudel Eestist kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Seetõttu keskendume eelkõige mahemajanduse ekspordivõimaluste selgitamisele ja kitsaskohtadega tegelemisele. Samas on kasu oluliselt laiem ja mõjutab ka mahetoodete ja -teenuste pakkumist Eestis.“

Tervikprogramm hõlmab nelja valdkonda: põllumajandus ja toit; mets ja metsandus; turism; kosmeetika ning pesu- ja puhastusvahendid. Igas valdkonnas on püstitatud eesmärk ja selle saavutamiseks on koostatud vajalike tegevuste loetelu. Sel aastal on programmi tegevused suunatud sektori osaliste kokkuviimisele, teadlikkuse tõstmisele mahemajanduse kontseptsioonist ja mahetoidu kasutamise võimaluste tutvustamisele.

Eesmärgid ja vajalikud tegevused töötas välja Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning mahemajanduse tervikprogrammi nõukojaga. Vastutavad ministeeriumid astuvad samme oma valdkondades programmi eesmärkide täitmiseks.

Eesti mahemajanduse tervikprogramm 2018–2021

Taust

• Eesmärk arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti on sõnastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016–2019, Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2019 järgmiselt: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti. See näitab, et riik on otsustanud mahevaldkondade ekspordi edendamisse senisest enam panustada.
• Programmi rakendamine aitab kaasa Eesti kui puhta keskkonnaga riigi tuntuse ja kuvandi loomisele ning hoidmisele, mistõttu on sellel kaudselt positiivne mõju kogu riigi ettevõtlusele ja majanduskasvule.

Veterinaar- ja Toiduamet
Pressiteade
03.10.2018

Veterinaar- ja Toiduamet annab teada võimalikest saastunud munadest

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) annab teada, et OÜ Sanlind kahest farmist pärinevad munad võivad olla saastunud salmonella bakteriga. Munad on tarbijale ohutud, kui neid toidu valmistamisel kuumtöödelda.

Võimalik saastumine võib puudutada Kodutalu, Kodukoha, Pisihää, Hiigelhää ja Hüva nimede all turustatavaid mune, mille parim enne kuupäev jääb vahemikku 15. oktoober kuni 26. oktoober. Antud munad on märgistatud tootekoodidega 3EE16710 ja 2EE31531. Tootekood on leitav munakoorelt. Juhul, kui tarbija on ostnud antud mune, siis tuleks neid enne söömist korralikult kuumtöödelda. Salmonella bakter hävib kuumutamisel 70 kraadi juures. Muna tuleb keeta vähemalt 10 minutit, suuri ja hiidmune kauem. Praadimisel tuleb muna korralikult küpsetada mõlemalt poolelt.

Ristsaastumise vältimiseks tuleb:

• Pesta käed sooja vee ja seebiga vähemalt 20-30 sekundi jooksul enne ja pärast

1.  toidu valmistamist,
2.  tualetis käimist,

• Toiduvalmistamise käigus kasutada eelistatult paberist ühekordset kuivatus- ja puhastuspaberit.
• Pesta kõik toiduvalmistamise vahendid (nõud, lõikelauad, noad jm) pärast seda, kui need on munadega kokku puutunud,
• Vältida valmistoidu asetamist nendele nõudele, kus enne seda on hoitud mune.

VTA on kõnealusest farmidest peatanud munade väljaveo ning kaubandusvõrgust on võimalikud saastunud munad kõrvaldatud.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.10.2018

Eesti toidu kuu jätkub ka oktoobris

Kuigi käes on oktoobrikuu, pole Eesti toidu kuu üritused siiski lõppenud. Eeloleval nädalavahetusel toimub Eesti toidu pidu Tartu Lõunakeskuses ning 13. oktoobril tähistatakse lõikuspüha Eesti Põllumajandusmuuseumis.

Samuti ootavad Eesti Rahva Muuseum ja Maaeluministeerium inimesi osa võtma suurest toidupärandi kogumisvõistlusest „Minu pere sünnipäevalaud eile ja täna”. Lisainformatsiooni kogumisvõistluse kohta leiab lehelt www.eestitoit.ee.

„Kartul jahukastmega, mille kõrvale süüakse liha või kala, on pikka aega olnud eestlaste kõige tavapärasem roog. Ka minu igapäevasel toidulaual on kartul lahutamatu külaline. Sünnipäevade ajal kaunistab meie pere peolauda aga erilise retsepti järgi valmistatud ahjukartul ning eestimaine liha. Ilma nendeta ei möödu ükski pidu. Loodan, et Eesti inimesed on agarad oma peolaua lugusid jagama ning toidupärimuse konkursil osalema – nii saame ühiselt Eestile 100. sünnipäevaks väärtusliku kingituse teha,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Eestis on kvaliteetse ja maitsva toidu tootmiseks kõik eeldused olemas: puhas õhk, metsaandide ja ulukite poolest rikas mets, kalarikkad veekogud, viljakad põllud ja liigirikkad rohumaad. Meil on tublid põllumehed ja uuendusmeelsed toidutööstused, kõrgel tasemel kokad ning teadlikud ja nõudlikud tarbijad. Seega, kui teil on soov eesseisvaid nädalavahetusi maitsva Eesti toiduga täita, siis kutsun teid osalema kahel üritusel, mis Eesti toidu kuu väärikalt lõpetavad,“ lisas Tarmo Tamm.

Tartu Lõunakeskuses toimub 6. oktoobril kolmandat korda Eesti toidu pidu, kus pakutakse head ja paremat nii maitsmiseks kui kaasa ostmiseks. Kohal on toidutootjad Võrumaalt, Peipsimaalt, Jõgevamaalt, Viljandimaalt, Valgamaalt, Pärnumaalt ja Tartumaalt. Eesti toidu pidu on kogupereüritus, kus kõlab mõnus simmanimuusika ja lastele on palju vahvaid tegevusi. Pidu korraldavad Lõunakeskus ja Taluturg.

13. oktoobril tehakse lõikuspüha raames Eesti Põllumajandusmuuseumis kokkuvõtteid Eesti toidu kuust ja põllumehe aastast. Töötoas õpitakse hapukapsa valmistamist, küpsetatakse rukkileiba muuseumi EV100 rukkipõllul kasvanud viljast ja tutvustatakse mahepõllumajandusliku linnaaiandusega tegelevat MTÜ-d Tartu Maheaed. Lisaks toimub maarahva omatoodangu sügislaat, rehepeks käsitsi ja masinaga ning lambapügamine.

Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris, mil külastajaid oli 65 000. Külastajate arv on aastatega kasvanud ning viimased kolm aastat on külastajaid olnud hinnanguliselt 75 000. Toidukuu on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.09.2018

Järgmise aasta riigieelarve toob põllumajandusele positiivseid arenguid

Valitsus kiitis heaks 2019. aasta riigieelarve eelnõu. Jätkuvalt on olulisel kohal nii maaelu, põllumajandus kui ka toiduainetööstus.

„Üks valitsuse prioriteetidest on investeeringud maaelu edendamisse,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Jätkame põllumeestele oluliste otse- ja üleminekutoetuste maksmisega.“

„Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule mesilasperede toetuse abil. Samuti leiab lahenduse pikka aega probleemiks olnud veterinaarõppe ja veterinaararstide palgaküsimus,“ lisas Tamm.

Olulisemad maaelu puudutavad investeeringud 2019. aastal:

• Jätkatakse otse- ja üleminekutoetuste maksmist, mis aitab hoida Eesti põllumehed konkurentsivõimelisena. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot. Üleminekutoetuste ehk Euroopa Liidu liikmesriigi vabatahtlike toetuste eelarve 2019. aastal on kokku 16,8 miljonit.
• Riik suunab järgmisel aastal mesilasperede toetuseks 600 000 eurot – see aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Lisaks soodustab toetus mesilasperede registreerimist PRIA registris, parandades mesilaste haiguste seire ja tõrje võimalusi.
• Mahetootmise edendamiseks ja toidusektori ekspordivõimekuse suurendamiseks investeeritakse järgmisel aastal 1,5 miljonit eurot. See omakorda suurendab töökohtade loomist ning aitab meie mahetootmise mainet kõrgel hoida.
• Järgmisel aastal toetatakse 300 000 euroga tõhusama praktilise veterinaarõppe korraldamist. Lisaks tõusevad Veterinaar- ja Toiduameti veterinaaride töötasud järgmisest aastast keskmiselt 29%.
• Samuti suunab riik 3,1 miljonit eurot kaasaegse sisseseadega teraviljade aretuskeskuse väljaarendamisse ja uute sordiaretustehnoloogiate kasutuselevõttu. Investeering parandab Eesti teraviljakasvatuse konkurentsivõimet ja suurendab toidusektori ekspordipotentsiaali.

Taust

• Järgmise aasta riigieelarve eelnõu tegemisel lähtub valitsus oma suurtest eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.
• Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle Riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu.
• Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames.  Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.